2-21-10113/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10113

Kohtuasi

X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus

vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5128 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja (vastustaja): AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood

10678223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari

Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Rahuldada AS-i Õhtuleht Kirjastus taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata X poolt AS-ile Õhtuleht Kirjastus hüvitatavateks

menetluskuludeks 1462,5 eurot.

5. Mõista X-lt AS-i Õhtuleht Kirjastus kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 1462,5 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb X-l AS-ile Õhtuleht Kirjastus

tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta X 28.11.2022 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata.

2-21-10113

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 25.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus AS-ilt Õhtuleht Kirjastus

välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt

alates hagi esitamisest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju 1248 eurot ning

viivise välja mõistetud summalt alates hagi esitamisest.

2. Kostja avaldas 16.03.2021 ajalehe Õhtuleht veebiversioonis ja paberväljaandes artikli

nimega „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami

propagandaüritustele. Linnaosavanem PJ ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“. Artiklis oli

avaldatud: „sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale

Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X, et viia sinna

Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Kostja avaldas ka pildid hagejast. Artiklit mainiti

eesti- ja venekeelses televisioonis (ETV+ saates „Kofe+“ ja Kanal 2 saates „Reporter“).

3. Kostja väide, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmajja linnaosavalitsusele kuuluva autoga,

tekitab igal mõistlikul artikli lugejal mulje, et hageja ei pidanud või ei tohtinud kasutada

linnaosavalitsusele kuuluvat autot, kuid on seda teinud. Kostja jättis mulje, et hageja

kuritarvitab ametivõimu ja see on tema tavaline käitumine. Kostja ei ole eristanud hagejat

ametnikest, teistest artiklis nimetatud isikutest või annaks artikkel muul viisil lugejatele

ühemõtteliselt teada, et hageja ei saa olla seotud linnaosavalitsuse vara väärkasutamisega.

Kostja avaldas, et Keskerakonnaga seotud isikud kasutasid ebaseaduslikult linnaosavalitsuse

autot ning seejärel lõi kostja seose hageja ja eelviidatud taunitava tegevuse vahel.

4. Kostja avaldatud väide on faktiväide, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida.

Sisuliselt on kontrollitav kas hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga või mitte.

Alternatiivselt võib avaldatut pidada ebakohaseks väärtushinnanguks.

5. Artiklis oli avaldatud: „Samasugune trall toimub veel jõulukuu 19. ja 23. kuupäeval. Selleks

ajaks on juba kuu aega möödas sellest, kui Õhtuleht paljastas, kuidas toonane haridusminister

MR väärkasutas haridus- ja teadusministeeriumi autot. Ent munitsipaaltasemel vajutatakse

erakonna hüvanguks jätkuvalt mõnuga gaasipedaali: Stroomi keskuse juures jagavad

reklaamnäod jälle jõulunänni ning enne jõule sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga –

Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja

linnavolikogu liige X, et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel.“. Arvestada tuleb

avaldatu konteksti. Väljend „samasugune trall“ viitab sellele, et kostja soovis toimuvat

2-21-10113

naeruvääristada. Väljendile eelnes artiklis lõik, kus kirjeldati sõiduki kasutamist. Kostja lõi ka

paralleeli MR juhtumiga, mis tõendab, et kostja eesmärk oli hagejat häbistada ja süüdistada.

Sisuliselt väitis kostja, et Keskerakond väärkasutab linnaosavalitsusele kuuluvaid esemeid

erakonna huvides.

6. Kostja alandas ja solvas hagejat ja põhjustas talle mittevaralist kahju, sest süüdistas hagejat

üleriigilises meedias tegudes, mida hageja toime ei pannud. Kostja pani hagejat end halvasti ja

alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

Kostja laimas hagejat ulatuslikult, sest jättis hagejast avalikkuse ees vale mulje, justkui hageja

kasutab avalikku vara isiklike asjade ajamiseks. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige ja

väärtushinnang on ebakohane. Väide on õigusvastane, sest see ei vasta tõele. Hageja selgitas

kostjale, et ei sõitnud linnaosavalitsusele kuuluva autoga. Hageja käis sünnitusmajas üksi ilma

teiste erakonnakaaslasteta.

7. Kostja kasutas ebaõige faktiväite illustreerimiseks hageja kujutist ilma, et kostjal oleks

selleks hageja nõusolek. Kostja kasutas hageja pilti artiklis “NO KAUA VÕIB VARASTADA?!

Keskerakond kasutas taas linna raha oma asja ajamiseks. Linna ametiautoga veeti kraami

partei propagandaüritustele”. Artiklis avaldas kostja: “KRINGLIJAGAMINE: 23. detsembril

jagasid keskerakondlased kringleid üle Eesti. Põhja-Tallinna ametiautot kasutades viis

keskerakondlane X kringli ka Pelgulinna sünnitusmajja”. Hageja pildi kasutamine oli tingitud

kostja alusetutest süüdistustest. Hageja pidas eriti taunitavaks, et tema pilti kasutati artiklis

pealkirja „No kaua võib varastada?!“ all. Kostja jättis mulje, et hageja varastab midagi. See ei

vasta tõele. Hageja ei ole andnud kostjale õigust avaldada temast pilti – eriti veel sellises

kontekstis.

8. Hageja pöördus kostja poole korduvalt nõudekirjadega, milles pakkus kohtuvälist

kompromissivõimalust ning osundas tema isiklike õiguste jämedale rikkumisele. Kostja

keeldus mittevaralise kahju hüvitamisest ning leidis, et piisab veebiväljaandes avaldatud artikli

juurde lisatud lausest. Kostja avaldas „parandused“ samal päeval kui hageja kostja poole

pöördus ehk 17.03.2021. Kostja avaldas: „16.03 kell 19.00 ilmunud artiklit on täpsustatud

17.03 kell 14.05 ja 16.07: 23.12.2020 Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas

üle andnud X kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et

samal päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit.“.

9. Kuna hagejale esitatud süüdistused on väga tõsised, lasus kostjal suurendatud kohustus

väidete tõesuse kontrollimiseks. Kostja ei pöördunud hageja poole ega uurinud otse hageja

käest, mis autoga hageja sõitis. Kostja andmeid ei kontrollinud ja sellele viitab „paranduse“

kiire avaldamine. Kostja pidas võimalikuks, et hageja kasutas sünnitusmajja minekuks enda

sõidukit, kuid poseeris seejärel kringliga linnaosavalitsuse sõiduki ees. Kostja on tuginenud

vaid poolikule uurimisele. Kostja ei saanud teada, et hageja sõitis koos teiste Keskerakonna

liikmetega, kuid avaldas siiski väite. Hageja kajastamine artiklis ei olnud algusest peale vajalik

ega põhjendatud. Kostja ei täitnud hoolsuskohustust. Kuna avaldatud väide on au teotav, lasus

väite tõendamiskoormus kostjal. Kostja esitas tõendid hoolsuskohustuse täitmise kohta, mitte

selle kohta, et hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga. Kostja oletused elulise

usutavuse kohta ei ole asjakohased. Kostja oleks saanud pöörduda otse hageja poole ja uurida,

mis autoga hageja sõitis.

10. Asjakohatu on kostja väide, et hageja peab avaliku elu tegelasena kriitikat taluma. Otseselt

valede faktiväidete avaldamine avaliku elu tegelase kohta ei käi tavapärase kriitika talumise

kohustuse alla.

2-21-10113

11. Valeväide avaldati üleriigilises meedias. Kostja avaldas väited veebi- ja paberväljaandes.

Kostja on Eestis üks suurimaid ajalehti ning lugejad usuvad kostjat. Eesti ühiskonnas peetakse

kostjat usaldusväärseks infoallikaks. Artikli täiendamine ei mõjuta hageja nõudeid, sest

mittevaraline kahju oli juba tekkinud. Kostja avaldatud süüdistused olid äärmiselt tõsised ja

võisid kaasa tuua ulatuslikke tagajärge. Kostja valeväidete avaldamise valguses võisid hagejal

tekkida tõsised probleemid olukorras, kus selleks puudus objektiivne põhjus. Lisaks kasutas

kostja õigustamatult hageja kujutist. Hagejale on tekkinud suur mainekahju ja kostja süü on

tavalisest suurem. Kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata. Hagejal on

tekkinud ebamugavustunne teiste inimestega suheldes ja see häirib tema igapäevast elu. Kostja

väidete ümberlükkamiseks pidi hageja avaldama enda Facebooki profiilil täiendavaid selgitusi,

kuna ta tundis häbitunnet. Kõrvaliste isikute reaktsioon illustreerib, et avaldatud väide ei olnud

neutraalne. Kostjalt tuleb hüvitis preventiivselt välja mõista. Kostjat tuleb mõjutada hoiduma

edasisest rikkumistest. Hüvitis peab seetõttu olema võimalikult suur. Kahjuhüvitis peab

ületama mitmekordselt võimaliku artikli avaldamisest saadud tulu. Mõistlikuks hüvitise

suuruseks on 2000 eurot.

12. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabikulud seoses nõudekirja

esitamisega summas 1248 eurot. Õigusabikulud sisaldasid olukorra analüüsimist, kostjale kahe

nõudekirja edastamist, kostja vastustega tutvumist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ei ole

käibemaksukohustuslane, kuulub käibemaks hüvitamisele. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja

mõista viivise seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

14. Hageja on Lindakivi Kultuurikeskuse majandusjuhataja. Lindakivi Kultuurikeskus on

Lasnamäe linnaosavalitsuse hallatav asutus. Hageja on ka Keskerakonna Põhja-Tallinna

piirkonna struktuuriüksuse aseesimees. Artikkel kajastab Põhja-Tallinna Valitsuse ametiauto

kasutamist Keskerakonna propaganda kampaania ürituste korraldamiseks. Hageja osales

Keskerakonna propaganda üritustel, mis on tõendatud artiklile lisatud fotodega

propagandaüritustest. 23.12.2020 jagati Keskerakonna sümboolikaga kringleid Põhja-

Tallinnas, mh Pelgulinna sünnitusmaja juures. Kringlite jagamises osales hageja.

15. Vaidlusalune faktiväide ei ole hageja au teotav, vaid on neutraalne. Hageja ei ole Põhja-

Tallinna Valitsuse töötaja ega ametnik. Artikkel kajastas linnaosavalitsuse keskerakondlastest

ametnike poolset vara väärkasutamist. Artiklis ei ole mainitud, et hageja oleks Põhja-Tallinna

Valitsuse ametnik ega viidatud muul moel tema otsesele või kaudsele vastutusele

linnaosavalitsuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest. Artikkel ega keskmine mõistlik lugeja

ei omista linnaosavalitsusega mitteseotud isikule vastutust linnaosavalitsuse vara kasutamise

eest. Seega on ebaõige hageja järeldus, nagu jätaks kostja ebaõige mulje avaliku vara

väärkasutamisest. Hageja poolt sõiduki kasutamine või mittekasutamine on neutraalne tegevus.

Kuna tegu ei ole au teotava väitega, ei pöördu tõendamiskoormis ümber ning hageja peab

tõendama, et väide on ebaõige. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta kasutas Keskerakonna

kringlite üleandmisele sõitmiseks Pelgulinna sünnitusmajas oma isiklikku sõiduautot.

16. Kostja on avaldatud väiteid eelnevalt kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega. Tõendatud

on fakt, et Põhja-Tallinna Valitsuse autot kasutati Keskerakonna kringlite veoks ja auto pargiti

Pelgulinna sünnitusmaja vahetusse lähedusse. Tõendatud on, et kringlid olid Keskerakonna

sümboolikaga ning vähemalt ühe sellise kringli viis hageja Pelgulinna sünnitusmajja. Kostja

pidas teoreetiliselt võimalikuks, et hageja sõitis oma isikliku autoga Pelgulinna sünnitusmajja,

2-21-10113

võttis linnaosavalitsuse sõidukist Keskerakonna kringli ja poseeris sellega sünnitusmaja ees,

kuid see ei ole eluliselt usutav. Teised Keskerakonna liikmed kasutasid Keskerakonna

propagandaüritustele sõitmiseks ja Keskerakonna sümboolikaga esemete ning kringlite veoks

linnaosavalitsuse sõidukit.

17. Ebaõige on hageja väide, et artikli täienduse avaldamine tõendab, et kostja ei kontrollinud

fakte piisava hoolikusega. Konflikti sisaldava loo puhul on igal osapoolel õigus oma seisukoha

avaldamisele. Seega avaldas kostja hageja selgituse mitte põhjusel, et avaldatu oleks vale, vaid

seepärast, et hagejal on õigus esitada oma versioon.

18. Avalikus kohas partei propagandaüritus on avalik üritus, millel pildistamine ja piltide

avaldamine on lubatud. Hageja pildid on avaldatud nii hageja kui Keskerakonna

sotsiaalmeediakontol avalikult (ilma privaatsussätteid kasutades isikute ringi piirates) ning on

suunatud hageja tegevuse avalikule eksponeerimisele. Keskerakonna tegevuse kajastamine on

avalikes huvides. Samuti esineb avalik huvi avalike vahendite kasutamise osas. Artiklis

kajastati Keskerakonna korraldatud avalikke üritusi, millel hageja osales. Kuigi hageja ei

vastutanud isiklikult linnaosavalitsuse auto kasutamise eest Keskerakonna huvides, võttis ta

Keskerakonna juhtorgani liikmena artiklis käsitletud sündmustest osa ning seetõttu ei ole

tegemist hageja kujutise õigustamatu kasutamisega.

19. Hageja on poliitik ja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses juhtival kohal. Seega on hageja

avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelasena peab hageja taluma kriitikat.

20. Mittevaralise kahju nõude rahuldamise eelduseks peab olema vaidlusaluse väite au teotav

iseloom, kuid see puudub. Hagejale ei ole omistatud mitte ühtegi seaduse ega moraalinormidega

vastuolus olevat tegevust. Üksnes hageja mainimine artiklis ei saa teotada hageja au. Hageja

mainega seotud probleemid ei ole tingitud kostja avaldatud väitest. Igasugune enese

puudutatuna tundmine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju tekkimist. Hageja ei ole

tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada väite mõju tema igapäevasele elule,

tööle ning tegevusele. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai artiklis avaldatu tõttu

kahjustada. Hageja enda sotsiaalmeedia kontol tehtud kommentaarid ei tõenda keskmise

mõistliku inimese arusaama Õhtulehe artiklis avaldatu kohta.

21. Hageja nõue on põhjendamatu ka varalise kahju nõudes. Hageja on esitanud alusetu nõude

ning sellise nõude esitamine ei saa olla aluseks varalise nõude tekkimisele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja

menetluskuludena kindlaks 3508,33 eurot ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja.

23. Kohus nõustus kostja väidetega, et käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada hageja au

teotamist, talle seeläbi ulatuslike mittevaraliste tagajärgede tekkimist ega ka hageja kujutise

õigustamatut kasutamist.

24. Isiku kujutist võib ilma andmesubjekti nõusolekuta meedias avalikustada, kui selliseks

avaldamiseks on olemas avalik huvi ja avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja on tegev poliitikas

Keskerakonna liikmena ning kostja avaldas artikli, mis kajastas Keskerakonna avalikel üritustel

toimuvat võimalikku vara väärkasutamist. Seega esines avalik huvi sellistel üritustel tehtud

fotode kasutamiseks. Arvestades vaidlusaluses artiklis kajastatud teemat, oli fotode kasutamine

2-21-10113

kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 4 ning hageja kujutise avaldamiseks ei olnud

vajalik tema nõusolek. Artiklis on kirjeldatud mitmeid linnaosavalitsusele kuuluva sõiduki

kasutamise juhtumeid Keskerakonna propagandaüritustel ning nende väidete tõendamiseks on

kostja avaldanud fotod. Hageja on nendel üritustel osalenud ja piltidel poseerinud, millest

tulenevalt oli ta fotode tegemisega nõus. Fotode kasutamisel ei ole eraldi rõhutatud hageja isikut

ega tehtud talle mingeid etteheiteid, vaid fotode avaldamine oli seotud ajakirjandusliku

eesmärgiga, milleks oli avalikkuse teavitamine linnaosavalitsuse sõiduki kasutamisest erakonna

propagandaüritustel. Avaliku elu tegelasena avalikult fotode avaldamisel pidi hageja mõistma,

et ajakirjandus võib avalike huvide olemasolu korral fotosid meedias kajastada.

25. Vaidlusaluse väite puhul on tegemist faktiväitega ning kohus nõustub kostjaga, et oma

olemuselt ei ole tegemist kellegi au teotava väitega. Kannatanu, kes väidab, et tema suhtes on

avaldatud au teotavaid või majanduslikult kahjulikke asjaolusid, peab esmalt põhistama, miks

on avaldatu tema au teotav või talle majanduslikult kahjulik. Au teotamisega on kohtu

hinnangul tegemist siis, kui avaldatud faktiväide on konkreetses kultuuriruumis isikut kahjustav

või teda halvustav. Käesolevas asjas ei ole hageja põhistanud, miks oli vaidlustatud väide tema

au teotav. Asjas kogutud tõenditest sellist järeldust teha ei saa. Hageja on mitmed artiklis

avaldatud väited omistanud endale, kuid kostja ei ole avaldanud ühtegi väidet hageja tegevuse

ebaseaduslikkuse kohta. Artiklis kirjeldatakse sõite, mida on tehtud Põhja-Tallinna Linnaosa

kuuluva sõidukiga. Artiklis on rõhutatud, et linnapea enda käskkirja kohaselt peaksid

linnaosavalitsuste sõidukid olema mõeldud kasutamiseks vaid töösõitudeks. Kogu artikkel

kirjeldab juhtumeid, kus linnaosavalitsusele kuuluvat sõidukit on kasutatud Keskerakonna

propaganda sõitudeks. Hageja on ise artikli osas nõustunud, et selles tehakse etteheiteid

Keskerakonnale kui organisatsioonile ning ametnikele, kes töötavad Põhja-Tallinna Valitsuses.

Hageja ei ole Põhja-Tallinna Valitsuse ametnik ning kuigi ta on Keskerakonna liige, ei saa ta

ennast samastada kogu erakonnaga. Kostja ei ole artiklis avaldanud, et hageja on

linnaosavalitsuse vara väärkasutanud, pannud toime mõne kuriteo või midagi varastanud.

Hageja käitumist ei ole võrreldud MR tegevusega. Tegemist on hageja meelevaldsete ja

kontekstiväliste järeldustega. Vaidlusaluses lauses on vaid faktiliselt nenditud, et hageja sõitis

Pelgulinna sünnitusmajja kohale linnaosavalitsuse sõidukiga, et viia sinna kringel.

26. VÕS § 1047 lõikest 3 selgelt, et avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldajal oli

avaldamisesuhtes õigustatud huvi ja ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on tõendanud, et ta kontrollis avaldatavat väidet piisavalt

enne artikli ilmumist. Kostja esitas kohtule mitmed avalikult sotsiaalmeedias kättesaadavad

fotod hageja osalemise kohta Keskerakonna propagandaüritustel. Muuhulgas nähtub tõenditest,

et Keskerakond avaldas sotsiaalmeedias postituse, kus Põhja-Tallinna Valitsuse juures poseeris

hageja koos Keskerakonna kringliga. Tegu oli selgelt erakonna logoga kringlitega. Samasuguse

kringliga poseeris hageja enda avaldatud postituse kohaselt 23. detsembril Pelgulinna

sünnitusmaja ees. Iseenesest ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et ta 23.12.2021 Pelgulinna

sünnitusmajas käis ja seal Keskerakonna logoga kringlit jagas. Kostja esitas kohtule väljavõtte

Põhja-Tallinna Valitsuse sõiduki sõidupäevikust 23.12.2021, kus kringlite jagamiseks sõideti

muuhulgas Ädala tänavale, kus asub Pelgulinna sünnitusmaja. Eeltoodud andmete pinnalt

kogumis ning arvestades teisi varasemaid linnaosavalitsuse sõiduki kasutamisega seotud

juhtumeid, võis kostja kohtu hinnangul põhjendatult järeldada, et kas hageja ise või vähemalt

tema jagatud kringel toodi Pelgulinna sünnitusmajja kohale linnaosavalitsusele kuuluva

sõidukiga. Seega kontrollis kostja andmeid enne avaldamist vajaliku hoolsusega, mis välistab

tema teo õigusvastasuse. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millist

sõidukit ta ise tegelikult sünnitusmajja liikumiseks kasutas ja kuidas toimetati sinna kohale

Keskerakonna logoga kringel. Tegemist on objektiivse positiivse asjaoluga, mida hagejal oleks

võimalik olnud tõendada, kuid seda hageja ei teinud.

2-21-10113

27. Kohtule esitatud sotsiaalmeedias avaldatud kommentaarid ei tõenda ega põhista seda, et

vaidlusalune faktiväide oleks olnud hageja au teotav. Kohtule esitatud tõendist ei ole võimalik

järeldada, et tegu oleks olnud hageja väidetud „kõrvaliste inimeste“ reaktsiooniga kostja

artiklile.

28. Vaidlus puudub selle üle, et kostja avaldas koheselt hageja soovitud paranduse. Seega on

kostja teinud kõik endast oleneva, et vältida hageja õiguste rikkumist ja tagada õigete andmete

avaldamist. Hageja ei ole põhistanud, miks oli tema soovitud paranduse avaldamine ebapiisav

ning miks vaatamata sellele oli õigustatud kostjalt erinevate rahaliste hüvitiste nõudmine.

29. Kuna kostja ei ole toime pannud ühtegi õigusvastast tegu, tuleb rahuldamata jätta ka varalise

kahju hüvitise nõude. Mittevaralise ja varalise kahju nõuete rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta

rahuldamata hageja viivisenõuded.

Apellatsioonkaebus

30. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

31. Maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ehk hindas poolte esitatud tõendeid vääralt

(ühekülgselt) ja see tõi kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning

ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele. Kohus uuris ja tõlgendas vaidlusalust

väidet absoluutselt kontekstiväliselt. Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis.

Kohus ei arvestanud artikli selgelt negatiivse kontekstiga ning faktiga, et kostja heitis hagejale

alusetut avaliku vara kasutamist ette sõltumata tema „ametnikustaatusest“. Ebaõige faktiväide

võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse

hinnanguga. Riigivara väärkasutamise temaatika ei saa olla objektiivselt neutraalne.

Ühiskonnas on igasugune vara väärkasutamine poliitiku (st see ei pea olema ilmtingimata

ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes) poolt taunitav. Teiseks puudus kostjal üleüldse

vajadus rõhutada, et hageja sõitis ikka linnaosavalitsusele kuuluva autoga, väidetavalt

neutraalse väite juures ning seda enam lisada selle väite juurde hageja pilti. Ainuüksi väite

avaldamise viis ja kontekst viitavad selgelt sellele, et tegemist ei olnud neutraalse väitega, vaid

provokatiivse ja halvustava väitega, mille avaldamise eesmärk oli taaskord rõhutada, et ka

hageja kasutab linnaosavalitsusele kuuluvat autot ehk veelgi suurendada artikli lugeja silmis

Keskerakonna liikmete rikkumisi. Kogu artikli ülesehitus viitab sellele, et ametnikud (praegusel

juhul eelkõige Keskerakonna liikmed) väärkasutavad linnaosavalitsustele kuuluvaid

ametiautosid, mis on ette nähtud vaid töösõitudeks. Keskmine mõistlik Õhtulehe lugeja ei pööra

tähelepanu hagejale ette heidetud teo juriidilisele kvalifikatsioonile (kui seda on üldse võimalik

mõne õigusnormi rikkumiseks nimetada) ega tea kostja hiljem juurde otsitud asjaolusid hageja

kohta, vaid lähtub kostja tavakeele väljenduslaadist ning üldisest kriitikast.

32. Kuna kostja avaldatud väide on au teotav, siis lasus väite tõendamiskoormus kostjal. Kohtu

järeldus, justkui oleks hageja pidanud tõendama, millist sõidukit ta ise tegelikult sünnitusmajja

liikumiseks kasutas ja kuidas toimetati sinna kohale Keskerakonna logoga kringel, ei põhine

seadusel ega kehtival kohtupraktikal. Kohus ei ole menetluse käigus tõendamiskoormust

teistmoodi jaganud - nii, et hageja oleks pidanud tõendama kostja väite tõele mittevastavust.

Kostja pidi tõendama vaid ühte konkreetset asjaolu – et hageja kasutas linnaosavalitsuse autot

erasõidu tegemiseks (Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajja viimiseks). See,

kas hageja sõidab muul ajal jalgratta või isikliku autoga või mis autoga ta sünnitusmajja

tegelikult sõitis, ei oma tähtsust. Kostja esitas tõendeid vaid selle kohta, justkui kontrollis kostja

piisava hoolsusega seda, et hageja kasutas ametiautot kringlite kohale toimetamiseks. Küll aga

2-21-10113

ei tõendanud kostja fakti, et hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga. Kostja oleks

saanud pöörduda otse hageja poole ja uurida, mis autoga hageja sõitis (see oleks ka tegelikult

ajakirjanduselt ehk ka kostjalt igati mõistlikult oodatav, seda ka ajakirjanduseetika koodeksi

valguses). Kostja pole seda teinud.

Vastustaja seisukoht

33. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

35. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 16.03.2021 ajalehe Õhtuleht veebiversioonis ja

paberväljaandes artikli nimega „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas

Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem PJ ajab kõik parteitu (!) nõuniku

kaela“ ning selles artiklis oli avaldatud: „sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna

sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X,

et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Samuti ei vaidle pooled, et kostja

avaldas artiklis ka pildid hagejast. Pooled ei vaidle ka selle üle, et artiklis on avaldatud

faktiväide: hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga Pelgulinna sünnitusmajja, et viia

sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on

tegelikkusele mittevastava ja hageja au teotava faktiväitega.

36. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei arvestanud artikli selgelt negatiivse

kontekstiga ning faktiga, et kostja heitis hagejale alusetut avaliku vara kasutamist ette sõltumata

tema ametnikustaatusest. Sellest tulenevalt leidis maakohus ebaõigesti, et tegemist ei ole hageja

au teotava faktiväitega. Ringkonnakohus saab maakohtu vea kõrvaldada ja põhjendusi selles

osas muuta. See ei tingi aga maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmise ebaõigsust.

36.1. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis

tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud

„andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis

oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt

Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr

3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab

vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese

arusaam vastava faktiväite suhtes (vt Riigikohtu 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10,

p 21). Samuti võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited,

st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad. On oluline, et faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu 15.04.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p-d 13–14). Käesolev vaidlusalune artikkel keskendub sellele, et

Keskerakond väärkasutab linnaosavalitsusele kuuluvaid esemeid erakonna huvides. Seega oli

artikli kontekst erakonna huvides linnaosavalitsuse vara ebaõige kasutamine. Õige on hageja

2-21-10113

arusaam, et ühiskonnas on igasugune riigi või kohaliku omavalitsuse vara ebaõige kasutamine

taunitav, sealhulgas poliitiku poolt. Seega ei saa väide erakonna liikme poolt linnaosavalitsuse

sõiduki kasutamise kohta isiklikes huvides olla neutraalne väide, vaid tegemist on au teotava

väitega.

36.2. Vaidlusalune artikkel on pealkirjastatud: „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS“ ning artiklit

sisaldava Õhtulehe paberväljaande esilehel on pealkiri: „NO KAUA VÕIB VARASTADA?!

Keskerakond kasutas taas linna raha oma asja ajamiseks.“ ning artiklis sees on avaldatud: „/…/

ning enne jõule sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale

Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X, et viia sinna

Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Seega on artiklis viidatud hagejale kui

Keskerakonna liikmele ning hageja käitumisele, mis seisneb hageja poolt linnaosavalitsuse

sõiduki kasutamises isiklikes huvides, s.o erakonna propaganda üritusel osalemiseks. Seetõttu

leiab Ringkonnakohus, et kuna väide Keskerakonna poolt linnaosavalitsuse vara ebaõige

kasutamise kohta käib isikute grupi kohta, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu 11.02.2004 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 12) ning hageja on nimeliselt artiklis ära mainitud seoses

linnaosavalitsuse vara väärkasutamisega, saab ka vaidlusalust faktiväidet pidada hageja au

teotavaks faktiväiteks. Mõistliku inimese arusaama järgi on artiklis linnaosavalitsuse vara

ebaõiget kasutamist ette heidetud muuhulgas ka hagejale, olenemata sellest, et ta pole

konkreetse linnaosavalitsuse ametnik. Seega on hageja põhistanud faktiväite hageja au teotavat

iseloomu, mistõttu pidi kostja tõendama faktiväite õigsust (VÕS § 1047 lg 2). Ebaõige on

maakohtu otsuses esitatud põhjendus selle kohta, et hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et

ta kasutas sünnitusmaja juurde sõitmiseks enda sõidukit. Sellist tõendamiskoormust ei näe

seadus au teotava faktiväite tõele vastavuse tõendamiseks ette.

37. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei

olnud selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud

juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Lõige sätestab nendeks juhtudeks

kriteeriumid ehk välise hoolsuse standardi, mille alusel tuleb määrata andmete avaldaja

käibekohustuste sisu ja hinnata ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust (vt

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1047, p 3.3).

37.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja au teotav faktiväide

- linnaosavalitsuse sõiduki kasutamine isiklikes huvides, on tegelikkusele vastav. Kohtule

esitatud sotsiaalmeedia postitused ja Põhja-Tallinna Valitsusele kuuluva mikrobussi,

registreerimismärgiga XXXXXX, sõidupäevik ei tõenda, et hageja sõitis mikrobussiga

Pelgulinna sünnitusmaja juurde. Seega pole täidetud VÕS § 1047 lg 2 eeldus kostja teo

õigusvastasuse välistamiseks ja kontrollida tuleb, kas kostja teo õigusvastasus võiks olla

välistatud VÕS § 1047 lg 3 järgi.

37.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on piisava põhjalikkusega kontrollinud

andmeid ja teinud nendest põhjendatult järelduse, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmaja

juurde Põhja-Tallinna Valitsusele kuuluva sõidukiga. Avaldatavate andmete kontrollikohustuse

ulatus ja intensiivsus, mille täitmise tõendamise korral andmete avaldaja poolt ei ole ebaõigete

andmete avaldamine õigusvastane, sõltub nii andmete avaldaja isikust (andmeid majandus- või

kutsetegevuses avaldavalt isikult, nt ajakirjandus- või meediaorganisatsioonilt saab oodata

põhjalikumat kontrollikohustust kui andmeid väljaspool majandustegevust avaldavalt isikult)

2-21-10113

kui ka võimalikust kannatanu huvide kahjustamise raskusest, mis kaasneks andmete

ebaõigsusega (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1047, p 3.3). Kuna antud

juhul on kostja näol tegemist ajakirjandusorganisatsiooniga, lasus kostjal põhjalikum andmete

kontrollikohustus kui muul avaldajal. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et ta on

piisaval määral oma kontrollikohustust teostanud. Sellise järelduse tegemist võimaldavad

artikli kirjutamisel kostja käsutuses olnud sotsiaalmeedia postitused, millest nähtub, et hageja

poseeris Keskerakonna logodega varustatud kringlitega 23.12.2020 kõigepealt Põhja-Tallinna

Valitsuse juures koos teiste Keskerakonna liikmetega (tl 52) ning samal kuupäeval poseeris

hageja samasuguse kringliga Pelgulinna sünnitusmaja ees (tl 55). Lisaks oli kostja käsutuses

Põhja-Tallinna

Valitsusele

kuuluva

mikrobussi,

registreerimismärgiga

XXXXXX,

sõidupäevik, millest nähtub, et 23.12.2020 on sõidukit kasutatud sõiduks Pelgulinna

sünnitusmaja juurde selgitusega „kringlite jagamine“ (tl 53). Artikli kirjutanud ajakirjanik sai

kogutud andmetest artiklit kirjutades ringkonnakohtu hinnangul teha põhjendatult järelduse

selle kohta, et hageja läks sünnitusmaja juurde, kasutades selleks linnaosavalitsuse sõidukit.

Lisaks kinnitab sellise järelduse õigsust asjaolu, et hageja väitel keegi teistest Keskerakonna

liikmetest sünnitusmaja juurde ei tulnud.

37.3. Riigikohus on leidnud, et avaldamine võib aga muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei

kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist,

eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist (vt ka nt Riigikohtu 21.12.2010 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 23). Antud juhul on hageja esitanud kostjale nõudekirja ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ning kostja avaldas samal päeval, s.o 17.03.2021 artikli juures

järgmise sisuga teate: „23.12.2020 Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas üle

andnud X kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et samal

päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit“. Seega ei ole kostja käitumine muutunud ka

pärast artikli avaldamist õigusvastaseks, kuna kostja avaldas täiendavate andmete saamisel

koheselt vastava artikli täienduse.

38. Lisaks VÕS § 1047 lõike 3 õigele kohaldamisele on maakohus õigesti ka hageja foto

avaldamise hinnanud õiguspäraseks ning kokkuvõttes on maakohus jätnud põhjendatult hageja

kahjunõuded rahuldamata. Nende põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

40. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse

lahendamisel

ka

ringkonnakohus.

Kostja

esitas

28.11.2022

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega

seoses kantud menetluskulud kokku 2372,5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja

kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 18

tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).

41. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

maakohtu

otsusega

ja

apellatsioonkaebusega

tutvumine,

vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud. Samas ei ole

põhjendatud nendeks toiminguteks kulutatud aeg. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

maakohtu otsusega ja hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks oleks pidanud kuluma vähem

kui 4 tundi ja 4 minutit, kuid ei nõustu hagejaga, et selleks oleks piisanud kahest tunnist.

2-21-10113

Kohtuotsuse põhjendav osa on 6 lk ja hageja apellatsioonkaebuse sisuline osa on 5 lk.

Ringkonnakohtu hinnangul on nende dokumentidega tutvumine võimalik maksimaalselt 3

tunniga. Lisaks nõustub ringkonnakohus hagejaga, et apellatsioonkaebuse vastuse

koostamiseks kulunud aeg 13 tundi ja 20 minutit on põhjendamatult suur. Kostja vastus on 8

lehel, kusjuures vastuses pole kostja pidanud analüüsima midagi uut võrreldes maakohtus

esitatuga. Lisaks ei ole apellatsioonkaebus eriti mahukas, sisaldades üldjoontes üksnes kahte

etteheidet maakohtu otsusele. Ringkonnakohus hindab kostja lepingulise esindaja ajakuluks

seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 8 tundi. Sellest tulenevalt peab

ringkonnakohus kostja põhjendatud ajakuluks kokku 11 tundi ja 15 minutit.

42. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud

menetluskulu välja mõistmist koos käibemaksuga. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja

taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1462,5 eurot

(käibemaksuta).

43. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

44. Hageja esitas 28.11.2022 taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osaliseks

tagastamiseks summas 35 eurot. Hageja väitel tasus ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

595 eurot lähtudes apellatsioonkaebuse hinnast 5128 eurot. Hageja leiab, et õigeks kaebuse

hinnaks peab olema 4848 eurot ja sellelt tuleb maksta riigilõivu 560 eurot. Hageja väitel

arvestas ta kaebuse esitamisel ebaõigesti mittevaralise kahju hagihinnale juurde viivisenõudest

tuleneva hinna. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hageja esitas hagis nõuded mittevaralise

kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ja varalise kahju hüvitamiseks summas 1248 eurot.

Mõlemalt kahju nõudelt palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ehkki mittevaralise kahju

hüvitise nõudel kohtu poolt määratud summas ei ole konkreetset hinda (3500 eurot tuleneb

TsMS § 132 lõikest 1), siis sellest ei saa tuletada, et viivisenõue sellelt nõudelt oleks n-ö tasuta

menetletav. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Kui jätta arvestamata viivisenõudest tulenev hagihind mittevaralise kahju hüvitamise puhul

kohtu äranägemisel, siis ei vastaks hagihind enam hagis taotletu tegelikule väärtusele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse hind on õigesti määratud selliselt, et see

on 5128 eurot. Seega ei ole hageja riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem ja hageja taotlus

riigilõivu osaliseks tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg