2-21-8629/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8629

Tsiviilasi

X hagi AS-i Y vastu töötasu- ja hüvitistenõudes

Tsiviilasja hind

26 475,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Kostja AS Y (registrikood xxxxxxxxx, Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada X ja AS-i Y vaheline töösuhe perioodil 10.07.2019 - 25.11.2020.

3. Välja mõista AS-i Y X kasuks vastu töötasu 13 792,70 eurot (bruto).

4. Välja mõista AS-lt Y X kasuks ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses, s.o summas 3930 eurot (bruto).

5. Välja mõista AS-lt Y X kasuks seisuga 28.05.2021 sissenõutavaks muutunud

viivis summas 714,35 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras

tasumata jäetud võlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates

29.05.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata X hagi AS Y vastu puhkusehüvitise väljamõistmise nõudes.

7. Jätta rahuldamata X taotlus teha vastavasisulised kanded töölepingu sõlmimise

ja lõpetamise kohta töötamise registris.

8. Jätta rahuldamata X taotlus tunnistada kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas

viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

2(8)

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X (hageja) ja AS Y (kostja) sõlmisid 10.07.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja

juures tööle xxxna. Lepingu kohaselt oli hageja töötasu mitte vähem kui 9,00 eurot

tunnis/9,19 eurot tunnis ja töötegemise asukohaks sai Saksamaa. 14.10.2019-05.11.2019 oli

hageja puhkusel. 02.12.2019 saadeti hageja Saksamaalt tagasi Ukrainasse. Alates 01.12.2019

hagejale töötasu ei makstud. 06.11.2020 ja 23.11.2020 saatis hageja kostjale kirja, millega

nõudis tööga kindlustamist vastavalt töölepinguseadusele. Kummalegi kirjale ei vastatud.

25.11.2020 esitas hageja ülesütlemise avalduse, tulenevalt töö andmata jätmisest ja töötasu

maksmisega viivitamisest.

2. Hageja esitas töövaidluskomisjonis järgnevad nõuded: tuvastada töösuhe perioodil

10.06.2019-25.11.2020, mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 17 170,00 eurot,

puhkusehüvitis

1990,61

eurot

ja

alusetu

ülesütlemise

hüvitis

4221,00

eurot.

Töövaidluskomisjon tuvastas töösuhte perioodil 10.07.2019-25.11.2020 ja jättis ülejäänud

nõuded rahuldamata.

3. Hageja nõuab kohtus töösuhte tuvastamist perioodil 10.07.2019-25.11.2020, töötasu

18 160,37 eurot, ülesütlemise hüvitist 2654,74 eurot, puhkusehüvitist 818,64 eurot ja viivise

välja mõistmist ning töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris

vastavasisuliste kannete tegemist. Hageja arvestab töötasunõude esitamisel töötatud

tundidega ja statistikaameti Eesti keskmise töötasuga, sest välismaalaste seaduse kohaselt ei

tohi lühiajalise Eestis töötamise korral töötasu olla väiksem, kui statistikaameti eelmise aasta

keskmine tasu. Puhkusetasu nõude alusena leidis hageja, et teenis töötatud ajaga välja

põhipuhkuse 38,74 päeva, millest kasutas ära 23 päeva ehk kasutamata puhkust jäi hagejal

15,74 päeva, millele vastav hüvitis on 818,64 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et pooled sõlmisid 10.07.2019 töölepingu ning kostja

lähetas hageja Saksamaale tööle. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Hageja viibis

puhkusel 14.10.2019-05.11.2019 ja 03.12.2019-15.12.2019 ning pärast seda kuni

01.11.2020. Alates 03.12.2019 hageja tööle ei ilmunud. Hageja ei avaldanud soovi sellel

perioodil tööle tulla ja tööd teha. Töösuhe lõppes 01.11.2020. Hageja väited ülesütlemis-

avalduse esitamise kohta on tõendamata. Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud tähtajalise

töölepingu novembris, kui oli selge, et Covid-pandeemia tõttu hageja elamisluba

tunnistatakse kehtetuks.

5. Ülesütlemise hüvitise välja mõistmiseks puudub alus, sest kostja pole lepingut rikkunud.

Hageja rikkus lepingut, kui jättis tööle ilmumata. Seetõttu puudus hagejal alus töölepingu

ülesütlemiseks. Töötasunõue ja selle suurus on tõendamata. Hageja ei ilmunud tööle ega

avaldanud soovi tööd teha. Hageja on ekslikult lähtunud töötasu arvestamisel statistilisest

keskmisest 1407,00 eurot. Töötasu ei saa arvestada aja eest, mil hageja viibis puhkusel.

Puhkusetasu hüvitist ei saa hageja nõuda, sest hageja kasutas kogu puhkuse ära.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Kohus täitis 06.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 165-166).

8. Hageja nõuab kohtus töösuhte tuvastamist perioodil 10.07.2019 - 25.11.2020, töötasu

18 160,37 euro, ülesütlemise hüvitist 2654,74 euro, puhkusehüvitise 818,64 euro ja viivise

3(8)

väljamõistmist ning töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris

vastavasisuliste kannete tegemist.

9. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset

või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1 ls 1). Hagi muutmiseks ei

peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist või vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p

2). Hageja muutis hagis töötasunõude, puhkusetasunõude ja ülesütlemise hüvitise nõude

suurust võrreldes TVK-le esitatud avaldusega. Tegemist on nõuete suurendamise või

vähendamisega, mis ei nõua kostja ega kohtu nõusolekut ning kohus menetleb 06.12.2021

määruse kohaselt nimetatud nõudeid lähtuvalt hagis esitatust. Lisaks esitas hageja

viivisenõuded ja registrikannete muutmise nõuded, mida TVK-s esitatud ei olnud. Riigikohus

on hagi muutmist pärast TVK menetlust lubanud, kui see ei too kaasa alternatiivnõuete näol

sisuliselt täiesti uut menetlust (RKTKo 3-2-1-139-36, p 11). Täiendavate nõuete menetluseni

jõuaks kohus ka juhul, kui hageja esitaks nõuded uues tsiviilasjas otse kohtule ning kohus

seejärel tsiviilasjad liidaks.

10. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so tuvastada poolte vahel töölepinguline

suhe alates 10.07.2019 – 25.11.2020 . Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368

lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on

teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude

esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul

piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna hageja vaidlus on töölepingu

lõppemise aja osas.

11. Vaidlus puudub, et hageja töötas xxxna; hageja on Ukraina kodanik ning hageja lähetati

tööle Saksamaale laevatehasesse MF XXX. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja)

teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Hageja vaidlustab

10.07.2019 töölepingu nr 283/19 sõlmimist, kuna lepingul ei ole hageja allkiri ja see on

võltsitud. Kohtu hinnangul on tegemist kehtiva lepinguga, kuna hageja tugineb ise

hagiavalduses sellele lepingule. Tõendamist on leidnud, et hageja on küsinud novembris 2020

kahel korral kostjalt töölepingu teist eksemplari (I kd, tl 161 ja 163). Samas ei tõenda see

kohtu hinnangul seda, et pooled nimetatud töölepingut ei sõlminud. Ilma töölepingu

tingimusi teadmata ei oleks hageja teadnud, missugused on tema tööülesanded. Kohtu

hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et hageja küsiks töölepingut olukorras, kus ta seda üldse

allkirjastanud ei ole. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Esitatud

asjaoludel kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega

vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele.

12. Kostja väitel oli tegemist tähtajalise töölepinguga, mis lõppes tähtaja saabumisega.

01.11.2020. Lepingu lõpetamise põhjust tööandja märkinud ei ole. Hageja nõustub sellega,

et tööleping on sõlmitud 10.07.2019, kuid ei nõustu sellega, et tööleping lõppes 01.11.2020.

Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole alates 03.12.2019 tööd teinud. Hageja esitas

25.11.2020 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja

möödumisel (TLS § 80 lg 1). Tööandja ei ole ülesütlemisavaldust töötajale esitanud.

13. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 ls 1). Tähtajalise töölepingu võib

sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust

tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine

(TLS § 9 ls 2). Töölepingu tähtajalisusest, töölepingu kestusest ja tähtajalise töölepingu

sõlmimise põhjusest tuleb töötajat teavitada (TLS § 6 lg 2). Tähtaeg võib olla määratud

kuupäevaga või sündmusega (RKTKo 3-2-1-82-12, p 15). Mõjuv põhjus ja tähtajalise

töösuhte kestus tuleb märkida töölepingus.1 Kui lepingus ei ole fikseeritud tähtajalise

1 TLS selgitused, § 9, p 4.

4(8)

töölepingu kestust ja sõlmimise põhjust, tuleb eeldada, et tegemist on tähtajatu töösuhtega.2

Kohus selgitas, et kostja peab tõendama tähtajalise töösuhte kehtivuse eelduseid ja tähtaja

lõpuna määratletud sündmuse saabumist. Töölepingu p 1.2 kohaselt sõlmiti tööleping

tähtajalisena kuni töötajale väljastatud lühiajalise töötamise loa või elamisloa lõppemiseni (I

kd, tl 52-53). Hagejal oli perioodil 10.06.2019 kuni 09.04.2020 lühiajaline Eestis töötamise

registreerimise kinnitus (I kd, tl 145). Hagejale väljastati elamisluba töötamiseks

kehtivusajaga 28.04.2020 kuni 13.04.2022 (I kd, tl 147-147 pöördel). Elamisluba tunnistati

PPA poolt kehtetuks 31.03.2021 (I kd, tl 142-144). Kohtule esitatud PPA 31.03.2021

tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr 15.3-3.4/184-1 tunnistati hageja

elamisluba kehtetuks, kuna tööleping hageja on lõpetatud 01.11.2020. Seega tunnistati

elamisluba kehtetuks töölepingu lõppemise tõttu. Tõendamata on kostja vastuväide, et hageja

ei saanud covid-19 viiruse leviku tõttu Eestisse tulla, kuna riigipiirid olid suletud. Elamisluba

omavatel isikutel oli võimalik Eestisse tulla.

Töötamise registrit peetakse maksukohustuslaste registri alamosana ning selle kanded ei oma

sellist õiguslikku jõudu, millele saaksid kolmandad isikud tugineda. Töötamise registri

kanded ei oma õiguslikku tähendust töösuhete lõppemise seisukohalt ja registrisse kande

tegemine ei lõpeta automaatselt pooltevahelist töölepingut. Hagejaga sõlmitud töölepingu

lõpetamine pidi toimuma töölepingu seaduse kohaselt ja kostja ei ole tõendanud, et tööleping

lõppes 01.11.2020. Seega ei lõppenud pooltevaheline leping tähtaja saabumisega 01.11.2020.

14. Tähtajatu töösuhe saab lõppeda poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega (TLS

§ 79 ja 83). Käesoleval juhul kokkulepet poolte vahel ei ole. Seega oleks alus töösuhte

lõppemiseks töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud

või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Töötaja võib töölepingu

üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 95 lg 4). Töötaja võib tähtajatu töölepingu

igal ajal korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei

või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu

erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui

tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2). Hageja väidab, et

ütles lepingu üles erakorraliselt, sest tööandja ei maksnud töötasu.

15. Kohus analüüsib, kas on täidetud töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused.

Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk töötasu maksmata jätmist. Seega peaks töötasu

maksmist tõendama kostja. Kostja väitel ei pidanud ta töötasu maksma, sest hageja viibis

puhkusel ega ilmunud tööle. Hageja on pöördunud kostja poole seoses tööga (I kd, tl 88-92).

Samuti edastas hageja 06.11.2021 kostja personalitöötajale kirja, milles nõudis tööga

kindlustamist, töölepingut ja TLS § 35 alusel alates 01.12.2019 keskmise töötasu maksmist

(I kd, tl 7 ja 163). Kostja hagejale ei vastanud ega tööd ei andnud. Hageja küsis 23.11.2020

kostja juhatuse liikmele Qle edastatud kirjas alates 01.12.2019 keskmise palga maksmist TLS

§ 35 alusel (I kd, tl 8 ja 161). Kostjal hagejale tööd pakkuda ei olnud. Samuti ei maksnud

kostja hagejale palka selle aja eest millisel ta ei kindlustanud hagejat tööga. Kohus on

seisukohal, et hagejal oli põhjendatud ootus kostjalt tööd saada, kuna tal oli kehtiv

elamisluba. Seega saab mõistlikuks pidada nii pikka töö ootamise perioodi. Seega ei ole

kostja hagejale töötasu maksnud ja hagejal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Vastavalt rikkus kostja töölepingut.

2 TLS selgitused, § 6, p 3.

5(8)

Hageja peab tõendama lepingu ülesütlemist ehk ülesütlemise avalduse kostjale esitamist.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud ülesütlemise avalduse kostjale esitamist. Hageja on

esitanud ülesütlemisavalduse ja selle tõlke (I kd tl 10 ja 160). Hageja edastas nimetatud

avalduse kostja seadusliku esindaja Q ja personalitöötaja W e-postiaadressile (I kd, tl 9).

Seega on tõendatud tahteavalduse jõudmine tööandjani.

Seega on täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Eeltoodust

tulenevalt tuleb lugeda tööleping lõppenuks tööandjast tuleneval põhjusel TLS § 91 lg 2

alusel 25.11.2020. Vastavalt kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista tööandjalt välja

hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.

16. Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on

registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

aasta keskmise brutokuupalgaga (VMS § 107 lg 1). Seega tuleb aluseks võtta elamisloa

taotluse esitamise ajal hagejaga sarnasel töökohal välismaalastele makstava töötasu suurus

1310 eurot brutosummana. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise

elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud

andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase

tähtajalise elamisloa taotlemisel. Hagejale registreeriti lühiajaline Eestis töötamine

perioodiks 10.06.2019 kuni 09.04.2020 (I kd, tl 145) Sel ajal oli välismaalastele kehtiva

palgakriteeriumi määraks 1310 eurot brutokuutasuna (I kd, tl 146). Nimetatud summa tuleb

võtta arvestuse aluseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista

3930 eurot (bruto).

17. Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu

kokkulepitud tingimustel (TLS § 28 lg 2 p-id 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö

tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd

seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või

on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on

põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui

tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle

(RKTKo 3-2-1-117-11). Kuna kohus leidis, et töösuhe ei lõppenud kostja poolt väidetud

asjaoludel tähtaja saabumisega 01.11.2020, vabaneb kostja töötasu maksmise kohustusest,

kui kostja tõendab, et tal oli hageja poolt nõutud töötasu perioodil hagejale tööd anda või et

hageja oli sellel perioodil tasustamata puhkusel.

18. Kohus võtab seisukoha, kas kostjal oli hagejale tööd anda. Kostja ei ole tõendanud enda

väidet, et hageja ei soovinudki pärast põhipuhkuse lõppemist ja enne elamisloa saamist tööle

tulla. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et kostjal oli hagejale tööd anda.

Tunnistaja Z andis ütlusi selle kohta, et kostjal oli torulukkseppadele tööd anda perioodil

2019 lõpp – 2020 november. Ukrainast pärit töötajad töötasid režiimil 2-3 kuud projektil, 2-

4 nädalat puhkust. 2020 aasta sügisel oli Saksamaa projekt ja tehas oli pankrotis. Kui

elamisloa kehtivus lõppes, siis taotleti pikendamist. Ettevõtte tegevusala on laevaremont ja

laeva ehitamine. Eesti sai teha tööd projektide ettevalmistuseks. Aastal 2019 oli AS-l Y

töötajaid umbes 1000. Töötajad kirjutavad ise tasustamata puhkusele minnes

puhkuseavalduse (II kd, tl 18 pöördel ja 19). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud millist

konkreetset tööd, kas siis Eestis või välismaal, oli hagejale vaidlusalusel perioodil anda.

Kirjalikke tõendeid (pooleliolevad projektid vms) kostja töö olemasolu kohta kohtule esitatud

ei ole. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses töö küsimisega. Kostja hagejale tööd ei

andnud. Seega ei olnud kostjal vaidluslausel perioodil hagejale tööd anda.

Töö puudumist tõendab ka kohtu hinnangul see, et hageja ei ilmunud aasta jooksul tööle ja

kostja ei otsinud teda taga. Hageja oli kohtu hinnangul valmis tööd tegema, kuna küsis

kostjalt tööd. Kohus leiab, et juhul kui tööandjal oleks olnud hagejale tööd anda ja hageja ei

6(8)

ilmunud lihtsalt niisama tööle, siis oleks kostja hagejaga töölepingu lõpetanud. Esitatud

tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et hagejale ei olnud vaidlusalusel perioodil

tööd anda. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool ja kostjal on seetõttu suurem

tõendamiskoormis. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda

kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole

kostja seda tõendanud.

Samuti oli hageja kogu vaidlusaluse perioodi töö tegemiseks valmis. Asjaolu, et hageja viibis

töö ootamise ajal Ukrainas, ei oma tähtsust. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hagejal

ei olnud teatud perioodil võimalik piirangute tõttu Eestisse tulla. Riigikohus on märkinud, et

TLS § 35 järgi ei ole oluline, kus töötaja tööd oodates viibib (vt RKTKo nr 2-17-485, p 15).

Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et kostjal ei olnud sel perioodil

hagejale tööd anda ja hageja oli töö ootel.

19. Kohus analüüsib, kas pooltel oli kokkulepe palgata puhkuse osas. Tasustamata puhkust

antakse poolte kokkuleppel (TLS 68 lg 2). Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte

kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata

puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. Seadus tasustamata

puhkusele mingeid vormistamisreegleid ette ei näe. Vaidlus puudub, et kirjalik kokkulepe

hageja palgata puhkusel viibimise kohta puudus. Tunnistaja Z andis ütlusi selle kohta, et

tasustamata puhkuse osas nad kirjutava ise puhkuseavalduse, kahjuks mitte iga kord (tl 19

pöördel).

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja tahet puhkuse kasutamiseks. Kostja väitel

on alati välismaalastest töötajatele vastu tuldud, kuna töötajate perekonnad elavad mujal ja

töötajad soovivad rohkem aega veeta perega ning on võimaldanud töötajatele graafikut, mille

kohaselt töötaja on 2 kuud tööl ning puhkab 2 nädalat või on 3 kuud tööl ja puhkab 3 nädalat.

Töötaja valib puhkusepäevade olemasolul ise, kas ta kasutab põhipuhkust või tasustamata

puhkust ning kuna põhipuhkuse päevi sellise graafikuga töötamiseks ei jagu, siis esitavad

töötajad tasustamata puhkuse avalduse muudeks perioodideks. Kõik töötajad soovivad alati

sellist graafikut kasutada. Kostja hinnangul soovis hageja olla kodus Ukrainas ka ajal, mil ta

oleks saanud tööd teha. Kohtu hinnangul on kõik hageja eelnevad väited tõendamata. Väited

on ka vastuolus kirjalike tõenditega, kus hageja küsib kostjalt tööd.

Kohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et poolte vahel ei olnud kokkulepet

hageja viibimisel palgata puhkusel. Tööandja kohustus on fikseerida korrektselt poolte

kokkulepe tasustamata puhkuse osas.

20. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu väljamõistmise nõue

tööga kindlustamata aja eest on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt perioodi 01.12.2019 kuni

25.11.2020 eest 18 160,37 euro, kuid mitte vähem kui 16 586 euro tasumist. Kostja vaidleb

töötasu nõudele vastu ja leiab, et arvestus on ebaõige.

Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse

võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse

tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Hagejale

registreeriti lühiajaline Eestis töötamine perioodiks 10.06.2019 kuni 09.04.2020 (I kd, tl 145)

Sel ajal oli välismaalastele kehtiva palgakriteeriumi määraks 1310 eurot brutokuutasuna (I

kd, tl 146). Nimetatud summa tuleb võtta arvestuse aluseks.

Kohtule esitatud tõenditega (palgalehega) on tõendatud, et hageja viibis detsembris 13 päeva

puhkusel (03.12.2019 kuni 15.12.2019) ja selle eest on talle makstud puhkusetasu 594,43

eurot (bruto) (I kd, tl 61). Hagejal on õigus saada töötasu TLS § 35 alusel perioodi 16.12.2019

kuni 25.11.2020 eest. Detsembris oli 18 tööpäeva ja hageja pidi seega töötama detsembris 8

päeva. Detsembris 2019 tuleb välja mõista töötasu 8 päeva eest summas 582,16 eurot (1310

7(8)

eurot/18 päevaga, päevatasu 72,77 eurot). Samuti oli hageja aprillis 14 päeva puhkusel ja

sai selle eest puhkuseraha 701,93 eurot (bruto) (I kd, tl 62). Nimetatud perioodist tuleb maha

arvestada 01.04.2020 kuni 16.04.2020 põhipuhkusel viibitud aeg (14 päeva) ja 17.04.2020

kuni 21.04.2020 (3 päeva) lapsepuhkusel viibitud aeg. Seega oli hageja aprillis 17 päeva

puhkusel ja töötasu on õigus saada aprillis 2020 5 päeva eest. Aprillis 2020 oli 22 tööpäeva.

Aprillis 2020 on töötasu suuruseks 5 päeva eest 297,70 eurot(1310 eurot/22 päevaga,

päevatasu 59,54 eurot). Töötasu summas 1310 eurot tuleb välja mõista jaanuari, veebruari,

märtsi, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri 2020 eest iga kuu eest summas 1310

eurot, kokku 11 790 eurot. Novembris 2020 tuleb välja mõista töötasu 18 päeva eest

summas 1122,84 eurot (1310 eurot/21 päevaga, päevatasu 62,38 eurot). Kokku on hageja

nõue põhjendatud töötasu 13 792,70 euro nõudes (bruto).

21. Kohus võtab seisukoha puhkusetasu 818,64 euro nõude osas. Hageja nõudis lisaks

töötasule puhkusehüvitist. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama

töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Eeldatakse, et töötaja

iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud

kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkuse

andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse

aeg ja puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud

tasustamata puhkuse aeg) (TLS § 68 lg 2).

Kohus tuvastas eelnevalt, et pooltevaheline tööleping kestis alates 10.07.2019 kuni

25.11.2020. Selle aja eest on hagejal õigus saada puhkust 38,74 päeva. Hageja hinnangul on

ta sellest ära kasutanud 23 päeva. Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et ta oli puhkusel

14.10.2019 kuni 05.11.2019, so 23 päeva. Kohtule esitatud tõenditega (palgalehega) on

tõendatud, et hageja viibis detsembris 13 päeva puhkusel ja selle eest on talle makstud

puhkusetasu 594,43 eurot (bruto) (I kd, tl 61). Samuti oli hageja aprillis 14 päeva puhkusel

ja sai selle eest puhkuseraha 701,93 eurot (bruto) (I kd, tl 61-62). Seega oli hageja puhkusel

27 päeva. Puhkusetasu on hagejale välja makstud, kokku 1021,56 eurot (I kd, tl 72-74).

Hageja töötas kostja juures reaalselt alates 10.07.2019 kuni 02.12.2019. Põhipuhkust antakse

töötatud aja eest. Ajavahemikul 03.12.2019 kuni 01.11.2020 ei teinud hageja kostjale tööd.

Töötatud aja eest on hagejale puhkust antud ja puhkusetasu välja mõistetud. Vastavalt tuleb

jätta puhkusehüvitise nõue rahuldamata.

22. Hageja esitas kostja vastu viivisenõue alates 26.11.2020 kuni 28.05.2021 ning alates

29.05.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Tööleping lõppes 25.11.2020 ja seega muutusid

nõuded sissenõutavaks alates 26.11.2020. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

(TsMS § 367).

Seadusjärgne viivisemäär on 8,00% aastas. Kohus rahuldas hageja nõude kokku 17 722,70

euro ulatuses (töötasu 13 792,70 euro nõudes (bruto) ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 3930

euro (bruto) nõudes). Vastavalt tuleb sellelt summalt (17 722,70 eurot) välja mõista perioodi

26.11.2020 kuni 28.05.2021 viivis 714,35 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee).

Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 29.05.2021 summalt 17 722,70 eurot TsMS § 367

alusel.

23. Hageja esitas kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas

viivitamata

täidetavaks

kahe

kuu

töötasu

ulatuses,

so

summas

2814

eurot.

8(8)

Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse

viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu

töötasu ulatuses (TvlS § 65 lg 1). Kohus tunnistab poole taotlusel otsuse viivitamata

täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise (TsMS § 469 lg 1). Kohtul puudub

õigus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses TvlS § 65 lg 1 alusel.

Samuti puudub alus tunnistada otsus osaliselt viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu

ulatuses TsMS § 469 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole andnud täitmise tagatist.

24. Hageja on esitanud hagiavalduses muu hulgas taotluse töötamise registris kande

muudatuse tegemiseks. Hageja on palunud kohustada kostjat tegema kanded EMTA

töötamise registris. Kohtu hinnangul puudub hagejal selle nõude osas õiguskaitse vajadus.

Hagejal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole,

kus tehakse jõustunud otsuse alusel kanded. 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse

(MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on (MKS

eelnõu seletuskirja kohaselt) koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute

kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg

4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi

lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel

on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. Tööd

võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet

elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande

tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande

parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi töösuhte

tuvastamise nõudes perioodil 10.07.2019 – 25.11.2020, töötasu 13 792,70 euro nõudes

(bruto), TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 3930 euro (bruto) nõudes ja viivisenõudes. Kohus

jätab hagi rahuldamata puhkusehüvitise nõudes ja töötamise registris kande muutmise

nõudes.

26. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

27. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

(TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et

käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata

kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

28. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2023. a määrusega nr 2-21-

8629.