2-21-13314/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-13314 Tsiviilasi A.A. ja B.B.i hagi Sergei Vladimirovi ja Svetlana Dragunova vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks, tehingu alusel saadu tagastamiseks ja kostjate nõusolekute kohtulahendiga asendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 25. oktoobri 2022 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Vladimirovi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Sergei Vladimirov (kostja I), ik XXXXXXXXXXX Vastustajad: A.A. (hageja I), ik XXXXXXXXXXX ja B.B. (hageja II), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Roman Märtson RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 25. oktoobri 2022 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid hagi Sergei Vladimirovi (kostja I) ja Svetlana Dragunova (kostja II) vastu, milles palusid tunnistada kehtetuks kostjate vahel 12.05.2020 sõlmitud kinkelepingu, millega läks kostja I omandist välja kinnistu registriosa numbriga

XXXXXX (asukohaga XXXXXXXXX), kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX omanikuna kostja I sisse kandmiseks ning asendada kostja II tahteavaldus kohtuotsusega, tuvastada kostja I kohustus esitada kinnistamisavaldus kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr XXXXXX omanikuna sisse kostja I ja asendada see kohtuotsusega. 2. Hagejad võtsid 18.10.2022 avaldusega hagi tagasi, kuna kostja on hageja nõude menetluse ajal täitnud. Menetluskulud palusid hagejad TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel jätta kostjate kanda. 3. Kostja I ei nõustunud menetluskulude kandmisega, märkides, et ei ole pöördunud hagejate esindaja poole. MAAKOHTU MÄÄRUS 4. Viru Maakohus jättis 25.10.2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja tühistas hagi tagamise. Maakohus jättis hagejate menetluskulud 690 euro ulatuses kostjate kanda. Kostjalt I mõisteti mõlema hageja kasuks välja 50% menetluskuludest (345 eurot) ja kostjalt II mõisteti mõlema hageja kasuks välja 50% menetluskuludest (345 eurot). Kostjate menetluskulud jäeti nende endi kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 2 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, sest kostja I on rahuldanud nõude pärast hagi esitamist täies ulatuses, seega jäävad hagejate menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostjate kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hagejate menetluskulud kokku 840 eurot (7 tundi, maksumusega 120 eurot tund, sh hagejate esmane nõustamine ja päringute teostamine registrites – 1 tund; hagiavalduse, hagi tagamise taotluse, menetlusabi taotluse koostamine ja koos lisadega kohtule esitamine – 3 tundi; 16.09.2021 määruskaebusele seisukoha koostamine – 1 tund; 30.03.2022 kohtuistung - 1 tund, 06.06.2022 avaldus menetluse jätkamiseks – 30 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit). Hagejate lepingulise esindaja õigusabikulude tunnihind 120 eurot tunnis on mõistliku suurusega. Maakohus selgitas kostjale I, et hagejate menetluskulud on seotud mitte sellega, kas kostja on nende esindaja poole pöördunud või kas talle on õigusabi osutatud – hagejate menetluskulud on seotud sellega, et hagejad oli sunnitud nõudega kohtusse pöörduma. Hagejate menetluskulud, mida maakohus ei pidanud põhjendatuks, on järgmised: 24.10.2021 – seisukoha koostamine 16.09.2021 määruskaebusele - ajakulu üks tund, kokku 120 eurot. Esitatud seisukoht koosnes ühes leheküljest, millest sisuline osa oli maksimaalselt pool lehekülge, seega on põhjendatud ajakulu pool tundi, maksumusega 60 eurot; 2

30.03.2022 – kohtuistung – ajakulu üks tund, kokku 120 eurot. 30.03.2022 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 11.30 ja lõppes kell 11.54, seega võib kohtuistungi kestvuseks lugeda pool tundi, maksumusega 60 eurot; 06.06.2022 – avalduse esitamine - ajakulu pool tundi, kokku 60 eurot. Esitatud avaldus on sisuliselt viierealine (8 lauset), millele lisandus päis; dokumendi koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks on kokku 0,25 tundi (15 minutit), maksumusega 30 eurot. Eeltoodu põhjal on hagejate A.A. ja B.B.i esindaja R. Märtsoni põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 690 eurot (5,75 tundi x 120 eurot). Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad kostjatelt I ja II hagejate kasuks väljamõistmisele menetluskulud alljärgnevalt: • kostjalt I summas 345 eurot (50%); • kostjalt II summas 345 eurot (50%). MÄÄRUSKAEBUS 5. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kostjalt I mõisteti välja hagejate kasuks menetluskulud 345 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on väljamõistetud menetluskulud ebamõistlikult suured ja kostjal I puudub võimalus neid tasuda. Kostja I tervislik seisund on kehv ja tema praegune töötasu on 503 eurot. 6. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. Hagejate hinnangul tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna selles ei sisaldu selget menetluslikku taotlust. Määruskaebusest ei selgu, kas kostja I vaidlustab menetluskulude jaotust või kindlaksmääramist. Määruskaebus ei sisalda ka faktilisi ja õiguslikke väiteid. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostjate kanda, kuna kostjad rahuldasid nõude pärast hagi esitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 8. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Puudub vaidlus, et kostja I rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seetõttu jättis maakohus õiguspäraselt TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostjate kanda. 9. TsMS § 174 lõike 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et kindlaksmääratud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Maakohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusotsuse ja põhjendanud TsMS § 436 lõikes 1 sätestatut järgides, millised menetluskulud on põhjendatud ja millised mitte. Kuna maakohus ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusõigust, ei saa ringkonnakohus sekkuda maakohtu tehtud kaalutlusotsusesse. 10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka alust kostja I väide, et tema majanduslik olukord on kehv. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse mitte neid tasuma kohustatud isiku majanduslikust olukorrast, vaid kulude hüvitamist nõudma õigustatud isiku menetluskulude vajalikkusest ja põhjendatusest (TsMS § 174 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et selles asjas ei ole 3

alust kohaldada ka TsMS § 162 lõiget 4, mille järgi saaks jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. 345 euro suuruse menetluskulu kandmine ei ole kostja I jaoks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning asjas ei esine erandlikke asjaolusid. Väljamõistetud kulud ei ületa isegi kostja I igakuist töötasu ja selle tasumine on mõistlikult võimalik. 11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Iseenesest on õige väide, et TsMS § 633 lg 2 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. See säte kehtib TsMS § 659 alusel ka määruskaebusmenetluse kohta. Ringkonnakohus leiab, arvestades seda, et määruskaebuse esitajal ei olnud õigusteadmisi, et kohtu ja menetlusosaliste jaoks on piisavalt arusaadav, et kostja I soovib ringkonnakohtult lahendit, millega temalt menetluskulusid välja ei mõistetakse või millega vähendatakse väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebuse esitaja on selgelt märkinud, et väljamõistetud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Sellest võib järeldada, et määruskaebuse esitaja vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist. 12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud) 4