2-19-2135/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja

koht

16. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2135

Tsiviilasi

M.U. hagi I.U. vastu ühisvara jagamiseks

I.U. vastuhagi M.U. vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

I.U. apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Istungi toimumise aeg

13. detsember 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja/vastuhagi hageja) I.U. (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalju Kutsar

Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja) M.U. (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Helen Tomberg

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M.U. ja I.U. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Lõpetada M.U. ja I.U. ühisomand XXXXX asuvale kinnistule, registriosa nr

XXXXXX. Kohustada I.U.d andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus,

millega M.U. ja I.U. lepivad kokku selles, et XXXXX 3 kinnistu, registriosa nr

XXXXXX

läheb

M.U.

ainuomandisse.

Kohustada

I.U.d

andma

nõusolek

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 tähenduses XXXX kinnistu omanikukande,

mille kohaselt on kinnistu omanik M.U. 29. juuli 1998. a asjaõiguslepingu alusel,

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna

kinnistusraamatusse M.U.. Asendada I.U. tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.

1.2. Lõpetada M.U. ja I.U. ühisomand XXXXXXXXXX külas asuvale XXXXXX

kinnistule, registriosa nr XXXXXXX. Kohustada I.U.d andma asjaõiguslepingu jaoks

vajalik tahteavaldus, millega M.U. ja I.U. lepivad kokku selles, et XXXXXXXXXX

külas asuv XXXXXX kinnistu, registriosa nr XXXXXXX, läheb M.U. ainuomandisse.

Kohustada I.U.d andma nõusolek KRS § 341 tähenduses XXXXXX kinnistu

omanikukande, mille kohaselt on kinnistu omanik M.U. 24. oktoobri 2005. a avalduse

alusel, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu

ainuomanikuna kinnistusraamatusse M.U.. Asendada I.U. tahteavaldused käesoleva

kohtulahendiga.

1.3. Kummagi poole valduses olevad vallasasjad ja raha jäävad selle poole omandisse,

kelle valduses vallasasjad ja raha on.

1.4. M.U. tasub I.U.le hüvitise omandi kaotuse eest summas viiskümmend seitse tuhat

viissada

eurot

(57

eurot),

kandes

selle

I.U.

pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 16. juunil 2023. Pärast

hüvitise tasumist puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes nõuded seoses ühisvaraga.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-19-2135

menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada I.U.le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210

eurot, I.U. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt esitada määruskaebuse kolme

päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.U. (hageja) esitas 15. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi I.U. (kostja) vastu, milles

palus jagada poolte ühisvara järgmisel viisil:

1) Tallinnas XXXX asuv kinnistu (X kinnistu) jääks hageja omandisse ja hagejat

kohustatakse tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 1912 eurot 50 senti;

2) Saaremaal X vallas asuv XXXXXX kinnistu (XXXXXX kinnistu) jääks samuti

hageja omandisse ja hagejat kohustatakse tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist

3822 eurot;

3) Ühisvaraks olnud mootorpaadi Selva PA XXXXXX (mootorpaat) müügist saadud

raha ja sõiduauto Kia Sorento (auto) müügist pärast laenu tasumist saadud raha jagada

selliselt, et kostja peab hagejale tasuma 6000 + 283 eurot;

4) Jagada hageja pangakontol olnud 7207 eurot 24 senti ja kostja kontol olnud 62 eurot

50 senti selliselt, et hageja peab maksma kostjale 3572 eurot 37 senti.

Hageja palus poolte vastastikused nõuded tasaarvestada, mille tulemusena tuleb hagejal

kostjale tasuda 3023 eurot 87 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja nõustus sellega, et ühisvara tuleks jagada, kuid leidis, et hageja avaldatud ühisvara

koosseis ja väärtus ei ole õiged.

Kostja esitas ka vastuhagi ja palus jagada ühisvara selliselt, et

1) Jätta X kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 96 250

euro suurune hüvitis omandi kaotuse eest või alternatiivselt müüa kinnisasi avalikul

enampakkumisel;

2) Jätta XXXXXX kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitis 6119 eurot;

3) Jätta kostja ainuomandisse elektrilised tööriistad koguväärtusega 650 eurot,

mootorsaag väärtusega 200 eurot, trimmer väärtusega 150 eurot, kaks diivanit ja kaks

tugitooli väärtusega 300 eurot, kaks seinakella väärtusega 200 eurot ning väiksemad

tööriistad (mutrivõtmed, kruvikeerajad jms) väärtusega 150 eurot;

4) Jätta hageja ainuomandisse jalgratas Classic väärtusega 200 eurot, jalgratas Panther

väärtusega 400 eurot, kohvimasin Jura väärtusega 400 eurot, pesumasin Electrolux

väärtusega 200 eurot, elektripliit Electrolux väärtusega 300 eurot, köögikombain

väärtusega 100 eurot, mahlapress väärtusega 70 eurot, külmik väärtusega 150 eurot,

kööginõud väärtusega 300 eurot, topis väärtusega 100 eurot, antiikne seinakell väärtusega

100 eurot, tööriistad väärtusega 310 eurot, antiikne puhvetkapp väärtusega 1500 eurot,

antiikne serveerimiskapp väärtusega 750 eurot, antiikne serveerimislaud väärtusega 200

eurot, antiikne riidekapp väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 300 eurot, aiamööbel

väärtusega 300 eurot, palgist aiakiik väärtusega 300 eurot, kasvuhoone väärtusega 100

eurot, söögilaud väärtusega 100 eurot, teler LG väärtusega 250 eurot, lillealus väärtusega

100 eurot, jalanõude kapp väärtusega 50 eurot, koopiamasin väärtusega 200 eurot,

tammepuidust riiul väärtusega 150 eurot;

5) Mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis vähem saadud vallasasjade eest 2890

eurot;

6) Jätta kostja ainuomandisse mootorpaadi müügist saadud 1200 eurot ja auto müügist

saadud 566 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 883 eurot;

7) Jätta kostja pangakontol olnud raha 62 eurot 50 eurot kostja ainuomandisse ning

hageja pangakontol olnud 7207 eurot 27 senti hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt

kostja kasuks välja hüvitis 3572 eurot 37 senti;

8) Mõista hagejalt kostja kasuks välja kasutuseeliste hüvitis 28 000 eurot;

9) Tasaarvestada poolte vastastikused kohustused ja mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitis 135 948 eurot.

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi ja lõpetas poolte ühisomandi X kinnistule. Maakohus

kohustas kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatusse omanikukande tegemiseks

selliselt, et kinnistu jääb hageja omandisse, ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega.

Samuti lõpetas maakohus poolte ühisomandi XXXXXX kinnistule, kohustas kostjat andma

taheavalduse kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega XXXXXX kinnistu jääb hageja

omandisse, ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus jättis mootorsae,

trimmeri, kaks diivanit ja kaks tugitooli ning kaks seinakella kostja omandisse. Maakohus

tasaarvestas poolte vastastikused hüvitisenõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

hüvitise 2598 eurot 87 senti. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus poolte enda kanda.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, millega kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, samuti hagejalt kostja

kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu palus jätta selle rahuldamata.

6. Pooled sõlmisid Tartu Ringkonnakohtus 13. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil

kompromissi. Kostja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi

kanda. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise

tähtaja kolmele päevale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt ringkonnakohtule esitatud kompromiss tuleb

kinnitada, maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

8. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita

(TsMS § 430 lg 3).

Kompromissi kinnitamise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 431 lg 2 alusel Tartu

Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-2135.

9. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest.

10. Kostja palub tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.

Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel

tuleb kostjale tagastada pool sellest ehk 210 eurot.

11. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud, et nad lühendavad kaebetähtaja kolmele päevale.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Margit Vutt