2-22-921/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-921

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu väljamõistetud elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja vastu

585 eurot 54 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina

Mölder

Vastustajad (kostjad):

1. B.B. (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. C.C. (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate seaduslik esindaja M.R.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a otsus

A.A.lt B.B. ja C.C. kasuks välja mõistetud elatise

suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada

A.A.

hagi

B.B.

ja

C.C.

vastu

väljamõistetud elatise vähendamiseks osaliselt.

Vähendada Viru Maakohtu 19. detsembri 2016. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 B.B. kasuks

väljamõistetud elatist ja mõista A.A.lt B.B. kasuks

alates 20. jaanuarist 2022 kuni B.B. täisealiseks

saamiseni

(XXXXXX)

välja

igakuine

elatis

113 eurot 83 senti (200 eurot (baassumma) +

43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest) – 99 eurot 61 senti (s.o 7 päeva kuus,

mida B.B. veedab A.A.ga), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapse-

ja

lasterikka

pere

toetuse

(kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja

§ 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust ning nende andmete alusel

arvutatud 7 päeva elatise summa muutumisest

(perekonnaseaduse § 101 lg 6).

Vähendada Viru Maakohtu 19. detsembri 2016. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 C.C. kasuks

väljamõistetud elatist ja mõista A.A.lt C.C. kasuks

alates 20. jaanuarist 2022 kuni C.C. täisealiseks

saamiseni

XXXXXX)

välja

igakuine

elatis

113 eurot 83 senti (200 eurot (baassumma) +

43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest) – 99 eurot 61 senti (s.o 7 päeva kuus,

mida C.C. veedab A.A.ga), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapse-

ja

lasterikka

pere

toetuse

(kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust ning nende andmete alusel arvutatud 7 päeva

elatise summa muutumisest (perekonnaseaduse §

101 lg 6).

4. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.A. hagi osaliselt.

4.2. Vähendada Viru Maakohtu 19. detsembri

2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 B.B.

kasuks väljamõistetud elatist ja mõista A.A.lt B.B.

kasuks alates 20. jaanuarist 2022 kuni B.B.

täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine

elatis 113 eurot 83 senti (200 eurot (baassumma) +

43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest) – 99 eurot 61 senti (s.o 7 päeva kuus,

mida B.B. veedab A.A.ga), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapse-

ja

lasterikka

pere

toetuse

(kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust

ning nende andmete alusel arvutatud 7 päeva

elatise summa muutumisest (perekonnaseaduse §

101 lg 6).

4.3. Vähendada Viru Maakohtu 19. detsembri

2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 C.C.

kasuks väljamõistetud elatist ja mõista A.A.lt C.C.

kasuks alates 20. jaanuarist 2022 kuni C.C.

täisealiseks saamiseni XXXXXX) välja igakuine

elatis 113 eurot 83 senti (200 eurot (baassumma) +

43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest) – 99 eurot 61 senti (s.o 7 päeva kuus,

mida C.C. veedab A.A.ga), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapse-

ja

lasterikka

pere

toetuse

(kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust ning nende andmete alusel arvutatud 7 päeva

elatise summa muutumisest (perekonnaseaduse

§ 101 lg 6).

4.4.

Kohtuotsuse

täitmisel

tuleb

arvestada

menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

4.5. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi

kanda.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 hagi B.B. (kostja I) ja C.C. (kostja II) vastu Viru

Maakohtu

19. detsembri

2016.

a

kohtuotsusega

tsiviilasjas

nr 2-16-120170 väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada väljamõistetud

elatist ning mõista kummagi kostja kasuks välja igakuine elatis 85 eurot 38 senti alates

hagiavalduse esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni.

Hageja on kostjate isa. Viru Maakohtu 19. detsembri 2016. a otsusega tsiviilasjas

nr 2-16-120170 mõisteti hagejalt välja kostjate kasuks elatis 215 eurot lapse kohta, kokku 430

eurot kalendrikuus alates 7. septembrist 2016 kuni kostjate täisealiseks saamiseni või kuni

vanema varalise seisundi või laste vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja tugineb alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud õigusliku olukorra muutumisele.

Seadusjärgne miinimumelatis arvestatakse Eesti keskmise brutopalga alusel, mis hagiavalduse

esitamise ajal oli 1448 eurot ja millest lisatakse elatise baassummale 3%. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel (perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kostjad

veedavad hageja juures mitte vähem kui 100 ööpäeva kalendriaastas, keskmiselt 9

kalendripäeva kuus, mistõttu elatise summat tuleb vähendada 60% võrra. Seega on igakuise

elatise summaks 85 eurot 38 senti igale kostjale.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on nõus miinimumelatisega (iga kostja kohta 213

eurot 44 senti). Kostjad käivad küll hageja juures, kuid kostjate kulutused kannab nende ema.

Kostjad viibivad hageja juures jooksvalt vastavalt võimalustele, kuid mitte 9 päeva kuus.

Hageja ei tasu elatist korralikult, tal on elatise võlg.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27. juuli 2022. a otsusega hagi osaliselt, vähendas Viru Maakohtu

19. detsembri 2016. a otsusega tsiviilasi nr 2-16-120170 kostjate kasuks väljamõistetud elatist,

mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 150 eurot 44 senti, kuid mitte vähem kui

PKS § 101 alusel arvutatud summa alates 20. jaanuarist 2022 kuni kostjate täisealiseks

saamiseni. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul

tasutud elatise makseid ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kostjad

on hageja lapsed, kelle kasuks mõisteti Viru Maakohtu 19. detsembri 2016. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-120170 hagejalt välja igakuine elatis 215 eurot ühe lapse kohta, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Hageja palub vähendada

väljamõistetud elatist kuni 85 euro 38 sendini kuus iga kostja kohta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-dele 1 ja 2 on poolel pärast

otsuse jõustumist, millega poolelt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele,

millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-160-12, p 16).

Maakohus nõustus hagejaga, et elatise suuruse muutmise aluseks on käesoleval juhul õigusliku

olukorra muutumine, s.o alatest 1. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseaduse sätted, mis

reguleerivad elatise väljamõistmist kohustatud isikult. Muudetud PKS § 101 lg 3 kohaselt

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Seega on

seadusjärgse miinimumelatise summa 243 eurot 44 senti [200 + 43,44 (1448 x 0,03)].

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega on viidatud sätet arvestades elatis

ühele lapsele 213 eurot 44 senti (243,44 – 60 / 2).

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja märgib, et keskmiselt viibivad lapsed tema juures ühes

kalendrikuus 9 päeva, ehk 100 kalendripäeva aastas. Hageja vähendab elatist alljärgneva valemi

alusel: 9 päeva x 100% / 15 päeva = 60%, saades niiviisi elatise suuruseks ühe lapse kohta 85

eurot 38 senti, vähendades miinimumelatist 60% võrra. Maakohus hageja arvestusega ei

nõustunud. Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud näide, kuidas

rakendada PKS § 101 lg-t 6. Selleks, et saada summa, mis tuleb iga lapsega koos veedetava

päeva kohta elatise summast maha arvata, on vaja korrutada elatise summa (näiteks ühe lapse

puhul 200 (elatise baassumma) + 43 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 30 (pool lapsetoetust)

= 213) kuude arvuga aastas (213 x 12 = 2556) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas

(2556 / 365 = 7). Seega, kui hageja veedab kostjatega aasta jooksul keskmiselt 9 ööpäeva kuus,

siis tuleb elatisest maha arvata 63 eurot ning ühele kostjale makstava elatise summa on 150

eurot 44 senti. Maakohus ei kahelnud hageja väidete õigsuses, mille kohaselt on kostjad

hagejaga aasta arvestuses vähemalt 9 päeva kalendrikuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus jättis osaliselt hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus,

millega rahuldada hagi täielikult ja vähendada hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist

kuni 85 euro 38 sendini kuus igale kostjale ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eksinud PKS § 101 lg 6 kohaldamisel. Maakohus

on jätnud tähelepanuta justiitsministeeriumi selgitused, et perekonnaseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirjas on arvutuskäigus viga, mida ei saa enam parandada, ent millega tuleb

arvestada. Justiitsministeerium on selgitanud, et seletuskirja on ekslikult sisse jäänud

varasemale eelnõu versioonile vastav näide, mitte proportsionaalne päevade arvestus. Mõlemad

vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool

lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult).

Seega sisuliselt on üks vanem kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva ulatuses igal

kuul. Maakohtu poolt esile toodud arvutuskäik lähtub aga olukorrast, kus lapsest eraldi elav

vanem peaks andma lapsele ülalpidamist 30 päeva ulatuses ehk sisuliselt ainuisikuliselt.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Vastuse

kohaselt rikkus maakohus oluliselt materiaal- ja menetlusõigusnorme. Maakohus pole uurinud

ega võtnud arvesse just seda kriteeriumit, kelle juures kostjad suurema aja viibivad ja kes

kannab kõik kostjatega seotud kulutused, mis tõi kaasa vale arvestuse, et kostjad viibivad hageja

juures vähemalt 9 päeva kuus, ja seoses sellega ka elatise summa valearvestuse.

Elatise arvutamiseks tuleks kasutada elatiskalkulaatorit, milles toodud arvutuskäik on korrektne

ning kooskõlas kehtiva perekonnaseaduse tõlgendusega. Seega, lähtudes eeldusest, et kostjad

viibivad hageja juures 9 päeva kuus, oleks elatisekalkulaatori järgi kummalegi kostjale makstav

elatis 90 eurot 26 senti. Elatiskalkulaator on vaid abistav tööriist vanemate vahelise kokkuleppe

saavutamiseks lapsele makstava miinimumelatise osas. Perekonnaseaduse alusel arvutatakse

elatis lähtudes olulisematest lapse ja tema vanema eluga seotud asjaoludest. Kohus võib siiski

elatise välja mõista erinevas summas, lähtudes lapse tegelikest vajadustest (mh erivajadused),

kummagi vanema varalisest seisust, lapse kulude jaotusest vanemate vahel, teistest

ülalpeetavatest perekonnas või teistest perekonnaseaduses välja toodud alusest. Kostjad ei viibi

hageja juures ühes kuus 9 ööpäeva.

Maakohus ei uurinud kostjate vastuseid hagiavaldusele, tõendeid kostjate kulutuste kohta ega

andnud nendele õiguslikku hinnangut. Väljamõistetava elatise puhul saab eeldada, et

kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. See tähendab, et kui kohustatud vanem on

tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik

kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud

vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema

(Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 28.3) Elatise suuruse

saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Kohtule jääb PKS § 102 lg 3

kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi

vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate

vahel (Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160). Kostjate ema kannab ühes

kuus oma laste kulutusi kokku ligi 1000 euro ulatuses, hageja aga kokku 170 eurot 60 senti,

mis ei ole proportsionaalne. Kostjad on erinevast soost, nende vanusevahe on viis aastat,

mistõttu mastaabisäästu kohaldada ei saa.

6. Kostjad esitasid 26. septembril 2022 vastuapellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus

keeldus 5. oktoobri 2022. a määrusega menetlusse võtmisest, kuivõrd see oli esitatud pärast

vastuapellatsioonitähtaja möödumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas

uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise vähendamiseks osaliselt,

vähendab Viru Maakohtu 19. detsembri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 kostjate

kasuks väljamõistetud elatist ja mõistab hagejalt kummagi kostja kasuks alates 20. jaanuarist

2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 113 eurot 83 senti (200 eurot

(baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 99 eurot 61 senti (s.o 7 päeva kuus, mida kostjad veedavad

hagejaga), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning nende andmete alusel arvutatud 7 päeva

elatise summa muutumisest (perekonnaseaduse § 101 lg 6). Ringkonnakohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ringkonnakohus ei võtnud kostjate vastuapellatsioonkaebust menetlusse. Hageja ei vaidlusta

maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu otsus on

vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad on hageja lapsed, kes elavad põhiliselt ema

juures ning kelle suhtes on hagejal ülalpidamiskohustus.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13,

p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda

mõlemal

vanemal

(Riigikohtu

24. oktoobri

2012. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab

ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

10. Käesolevas asjas on hageja nõudeks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise

vähendamine (TsMS § 459 lg 1 tähenduses). Hageja tugineb eelkõige õigusliku olukorra

muutusele (PKS uue redaktsiooni jõustumine alates 1. jaanuarist 2022).

Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p 11). PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega

kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et

alates 2022. a 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses

lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist

ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele.

11. Apellatsiooniastmes ei vaielda selle üle, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda

kehtiva PKS §-st 101, võttes arvesse indekseeritava baassumma, millele lisandub kolm

protsenti keskmisest brutopalgast ning arvestades kostjatele makstavate lastetoetustega.

Hageja apellatsioonkaebuse peamiseks väiteks on, et maakohus on ebaõigesti arvutanud elatise

suuruse, lähtudes perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas toodud näitest, kus elatise arvutamisel

arvestatakse laste kohustatud vanema juures viibimist PKS § 101 lg 6 järgi. Hageja hinnangul

tuleb lähtuda Justiitsministeeriumi poolt antud juhistest ning elatiskalkulaatorist. Kostjad

nõustusid vastuses apellatsioonkaebusele, et lähtuda tuleb elatiskalkulaatorist, kuid leidsid, et

põhjendatud ei ole hageja väide, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 9 päeva kuus.

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki

vanem vahetult lapse kasvatamises. Elatist vähendatakse PKS § 101 lg 6 kohaselt

proportsionaalselt lapsega koos veedetava ajaga, kui laps viibib teise vanema juures aasta

jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus.

12. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, mitu päeva viibivad kostjad hageja juures.

Kostjad on kogu menetluse kestel vaielnud vastu hageja väitele, et nad viibivad hageja juures

keskmiselt 9 päeva kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks tuleb

lähtuda hageja arvestusest.

Kostjate apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt on kostja I viibinud 2022. aasta esimese üheksa

kuu jooksul hageja juures 57 päeva ja kostja II 61 päeva (tl 77–78). Hageja ei ole sellele kostjate

arvestusele vastu vaielnud. Seega on kostjad enda kinnituse järgi viibinud hageja juures 2022.

aasta jaanuarist – septembrini (k.a) vastavalt vähemalt 6,3 (kostja I) ja 6,7 (kostja II) päeva

kuus. Seega on kostjad ise kinnitanud, et viibivad hageja juures ühes kuus rohkem, kui 6

täispäeva. Kostjate apellatsioonkaebusele vastuse kohaselt on nad mõnel kuul viibinud hageja

juures nt 10 või 14 päeva. Seda, et suvel käivad kostjad hageja juures tihedamini, on kostjate

esindaja kinnitanud ka 5. aprillil 2022 toimunud maakohtu kohtuistungil (tl 37 pöördel). Sellest

tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ümardatult lugeda, et kostjad viibivad

hageja juures keskmiselt 7 päeva kuus.

13. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust eeldusel, et lahuselava vanema juures viibimise aeg

jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kuivõrd ringkonnakohus

tuvastas eespool, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 7 päeva kuus, siis tuleb

käesolevas vaidluses lähtuda PKS § 101 lg-s 6 sätestatust.

Ringkonnakohus nõustub hageja ja kostjate käsitlusega, et lähtuda tuleb Justiitsministeeriumi

poolt kasutatud metoodikast. Justiitsministeeriumi selgitusest tulenevalt on mõlemad vanemad

kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse

igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult), seega

on üks vanem sisuliselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva ulatuses igal kuul.

Juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures nt 7 päeva kuus, siis täidab vanem eelduslikult

ülalpidamiskohustust sel ajal vahetult ning täies ulatuses, s.t katab kõik lapse vajadused.

Ülejäänud 8 päeva eest tuleb tal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Seega,

arvestades hagi esitamise ajal kehtinud elatise arvutamise aluseks olevaid algandmeid, tuleb

kohustatud vanemalt välja mõista elatis 8 päeva eest, s.o 113 eurot 83 senti. Vanem katab

vahetult 46,67% elatise kohustusest [(7 päeva * 100%) / 15 päeva] ning selle võrra tuleb

väljamõistetavat elatist vähendada (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67%) (s.o

rahaliselt 99 eurot 61 senti). Vanemalt tuleb mõista välja 53,33% miinimumelatisest (100%–

46,67%), s.o rahaliselt 113 eurot 83 senti (213,44*53,33%).

Ka perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri lähtub sarnasest loogikast, kuid ringkonnakohtu

hinnangul lähtub arvestus päevakulu suurusest, kuid ei arvesta, et tegemist on ühe vanema

päevakulu suurusega juhul, kui mõlemad vanemad samaaegselt täidavad ülalpidamiskohustust.

Kui eeldada, et lapse kohustatud vanema juures viibimisel kannab vanem lapse ülalpidamiskulu

vahetult, siis katab ta üldjuhul kogu lapse vajadustega seotud kulud, s.h selle vanema eest, kelle

juures laps parasjagu ei viibi. Seega tuleb perekonnaseaduse eelnõu seletuskirja järgi saadav

päevakulu korrutada kahega, ehk lähtuda tuleb lapse ühe päeva vajaduste suurusest. Sellest

tulenevalt oleks arvutuskäik järgmine: miinimumelatis 213 eurot 44 senti (200 eurot

(baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 30 eurot (50% lapsetoetusest) tuleb korrutada kuude arvuga (213,44*12=2561,28), mis tuleb

jagada päevade arvuga aastas (2561,28/365=7,02), mis tuleb korrutada kahega (lapse vajaduste

suurus päevas) (7,02*2=14,04). Seega juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust vahetult 7

päeva kuus, tuleb elatise summast lahutada 7*14,04=98,28 ning väljamõistetava elatise

suuruseks jääb 115 eurot 16 senti (213,44–98,28), mis on samas suurusjärgus elatise summaga,

mis tuleb ministeeriumi arvutusmeetodit kasutades. Väike erinevus seisneb selles, et üks

arvutusmeetod lähtub päevade arvust aastas, milleks on 365 päeva, teine arvestus lähtub

keskmisest päevade arvust kuus, s.o 30 päeva.

14. Kostjad heidavad vastuses apellatsioonkaebusele maakohtule ette seda, et maakohus ei ole

hinnanud kostjate väiteid selle kohta, et ka ajal, mil kostjad viibivad hageja juures, kannab ka

kostjate ema kostjate ülalpidamiskulusid.

Maakohus andis hagejale 5. aprilli 2022. a kohtuistungil tähtaja kostjate viibimise kohta

tõendite esitamiseks ning selgitas kostjatele, et kui nende väitel kannab kõik nende kulud

nendega kooselav vanem ja hageja kannab ainult toidukulud ja vabaajaveetmise kulud, tuleb

kostjatel tuua välja kõik kulud, mida kannab nende ema (tl 39).

Elatise väljamõistmisel saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures

(Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3; 22. juuni 2022. a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.6). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud,

et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu

kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures,

peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (Riigikohtu 9. juuni

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3).

Praegusel juhul tuvastas ringkonnakohus, et kostjad viibivad hageja juures, sh koos ööbimisega,

keskmiselt 7 päeva kuus. Seega tuleb eeldada, et hageja täidab sellel ajal kostjate

ülalpidamiskohustust vahetult.

Kostjate esindaja on maakohtu istungil kinnitanud, et sellel ajal, kui kostjad on hageja juures,

temal kulutusi ei ole, kuid kui kostjad lähevad hageja juurde reedel, siis kannab kostjate ema

reedel kostjate toidukulusid (tl 38). Kostjad on kuludena, mida kostjate ema kannab üksinda,

toonud 18. aprilli 2022. a menetlusdokumendis välja nt kostjate tubades värskenduste tegemise

kulu, sh mööbli ostmise kulu, kostja II heegeldamise aparaadi kulu, kostja I autokooli kulu (tl

42). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ühekordsete kuludega, mida ei tehta iga-aastaselt.

Need kulud on eelduslikult mõlemal vanemal.

15. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke