2-22-122867/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-122867

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi K. S. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490;

aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10143)

Hageja lepinguline esindaja jurist Elari Arjakas (e-post

elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja: K. S. (isikukood xxxx; aadress xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi K. S. vastu.

2. Välja mõista kostjalt K. S. (isikukood xxxx) hageja Osaühing Europark Estonia

(registrikood

10811490)

kasuks

põhivõlgnevus

summas

eurot

ning

sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja K. S. kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt K. S. (isikukood xxxx) hageja Osaühing Europark Estonia

(registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 420 eurot (s.o

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 300 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 07.10.2022 hagi K. S. (kostja) vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis 08.07.2019 sõiduk registreerimismärgiga xxxx, mille omanikuks

/ vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval

parkimisalal aadressil Punane 50/52, Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega tasuta

parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja

fikseerimata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki

omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (08.07.2019 leppetrahv nr 1380 8071 9181

1185 summas 30 eurot, maksetähtajaga 22.07.2019), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele,

kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja leppetrahvile vastuväiteid ei esitanud.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb

eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja

poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud alal

asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes.

Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki

parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused

sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki,

annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja

sõiduki parkimisega avaldanud nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd oli olemas hageja

pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli

poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.

5. Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis

sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega

oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal liiklusseaduse § 2 p 49 mõttes.

6. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis

hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist

saadud teabe (hagiavalduse lisa 3) alusel kostja, kuivõrd Transpordiameti avaliku teabe alusel ei

ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 06.12.2017 kuni 09.12.2019 muudatusi tehtud.

Lisaks pole ka kostja vastupidist tõendanud. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

7. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, s.t parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega tasuta

parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja

fikseerimata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral

tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude

(08.07.2019 väljastatud leppetrahv nr 1380 8071 9181 1185 summas 30 eurot, maksetähtajaga

22.07.2019) koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, s.o 08.07.2019

(hagiavalduse lisa 1), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise

kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue

kogusummas 30 eurot, mis on kostjal tasumata.

8. Kohtueelselt

saatis

hageja

14.06.2022

kostjale

meeldetuletuskirja

kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx (hagiavalduse lisa 4). Kostja nõudekirjadele ei vastanud

ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist

summas 15 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja

rahvastikuregistrile saadetud päringutega sõidukite omaniku / vastutava kasutaja andmete

saamiseks ning meeldetuletuskirja saatmise kulu.

Kostja vastuväited

9. Kostja on esitanud 15.11.2022 hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub

jätta menetluskulud hageja kanda. Esmalt kostja kinnitab, et nõustub väitega, et ta oli mainitud

ajaperioodil sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik ja vastutav kasutaja. Samas kostja ei võta omaks

ega kinnita, et sõidukit pargiti 08.07.2019 aadressil Punane 50/52, Tallinn parkimisalal, kuna

sõidukil puudus mainitud kuupäeval GPS seada, mis sõiduki numbrimärgiga xxxx liikumisi

jäädvustanuks.

10. Kostja ei võta omaks parkimistingimuste rikkumist, kuna hageja esitatud tõendid on

vastuolulised ning ei ole tõendatud, kas ja/või millised parkimislepingu tingimused kehtisid

08.07.2019, mistõttu kostja hinnangul puudus leppetrahvi koostamiseks õiguslik alus. Kostjale

jääb arusaamatuks, miks on hagi lisades 1 ja 2 toodud ja väidetavalt samal ajahetkel (08.07.2019

umbes kell 18:00-18:20) tehtud fotod erinevad, nt parkivad autod erinevad nii värvi kui ka

mudelite osas, samuti on fotodel sõidukite varjud erinevad ning kõigil fotodel ei ole ajatemplit

ehkki need on väidetavalt samal ajahetkel tehtud. Lisaks on fotodel maapind (muru kasv) erinev

ja ka päike paistab erinevatest ilmakaartest. Parkimistingimusi sisaldaval fotol puudub ajatempel,

infotahvlite taust ei lähe kokku teiste fotodel olevate infotahvlite taustadega ning

parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvi summaks 35 eurot, mitte 30 eurot nagu hageja on

märkinud. Kostja esitas eeltoodud vastuolude kohta ülevaate saamiseks oma seisukohaga lisa 7

„Väidetavat parkimistingimuste rikkumist tõendavad fotod hageja lepingulise esindaja esitatud

tõendite hulgast“ koos kolme foto kirjeldustega.

11. Kostja ei kinnita ega võta omaks, et väidetavate parkimistingimuste rikkumise eest sõidukile

väljastatud leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki kojamehe vahele ja et kostja sai selle kätte, kuna

hagiavalduse lisas 1 toodud fotojäädvustused ei anna alust arvata, et leppetrahvinõue jõudis kostja

valdusesse.

12. Kostja ei kinnita ega võta omaks väidet, et hageja saatis kostjale meeldetuletuse võlgnevuse

kohta, kuna hagiavalduse lisas 4 toodud kirja koopia ei anna alust arvata meeldetuletuse jõudmisest

kostja valdusesse.

13. Kostja leiab, et isegi, kui hagis esitatud võlgnevus oleks sisuline ja tõendatud, on ilmne, et

esitatud nõue oleks käesolevaks ajahetkeks aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel, kuivõrd leppetrahv

vormistati 08.07.2019 ehk leppetrahvinõude aegumine algas enam kui 3 aastat, 4 kuud ja 5 päeva

tagasi.

14. Lisaks palub kostja mõista hagejalt välja kompensatsioon summas 600 eurot, s.o 20 töötunni

eest tasumääraga 30 eurot tunnis.

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele

15. Hageja esitas 25.11.2022 seisukoha kostja vastusele ning tõi välja, et vastupidiselt kostja

vastuväidetele on kostja parkinud nimetatud kuupäeval Punane 50/52, Tallinn parkimisalal.

Hagiavalduse lisas 1 leheküljel 10 on näha täpselt samasugune taust, nagu lisas 2 leheküljel 3

esitatud esimesel fotol (sinine Uuskasutuskeskuse silt, läbikäik majade vahel jne). Lisaks pole

kostja esile toonud, kelle hallatavas parklas ta siis parkis.

16. Hageja esitas oma 25.11.2022 seisukohaga originaalfotod (hageja 25.11.2022 seisukoha lisad

1-5), mis on tehtud 11.04.2019 ja mis on esitatud ka hagiavalduse lisas 2 ning nendel fotodel

sisalduvad parkimistingimused kehtisid ka kostjale leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval.

Hageja märgib, et tegemist on tüüptingimustega ning neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse

palju ühetaolisi lepinguid, millest tulenevalt ei vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli

(Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-19-123666 p 39). Hageja esitas ka ühe foto

parkimistingimustest, millelt on näha, et tegemist on samal parkimisalal kehtivate

parkimistingimustega (hageja 25.11.2022 seisukoha lisa 5).

17. Lisaks on kostja heitnud hagejale ette, et hagiavalduse lisas 2 sisalduvatel fotodel puudub

ajatempel. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks peab piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega kehtivast kohtupraktikast ei

tulene hagejale kohustust pildistada ka parkla parkimistingimusi selliselt, et fotodelt oleks nähtav

ajatempel, milline nõue kehtib üksnes leppetrahvinõudele. Hageja on esitanud originaalfotod,

millelt nähtub fotode tegemise aeg ning kinnitab, et sellised parkimistingimused kehtisid ka

08.07.2019.

18. Seonduvalt kostja väitega seoses leppetrahvi summa (35 eurot) kohta märgib hageja, et ta ei

ole üheski esitatud dokumendis välja toonud parkimistingimuste punktis 5 sisalduvat konkreetset

summat, mistõttu jääb arusaamatuks kostja väide selles osas, et rikkumise ajal kehtisid

teistsugused parkimistingimused. Hageja hinnangul ei ole tegemist ka tüüptingimusega, mis

kahjustaks teist lepingupoolt ebamõistlikult, vaid hetkel on kohaldatud parkimistingimuste punkti

5 kostja kui tarbija kasuks s.o leppetrahv on väljastatud 5 eurot väiksemas summas.

19. Seoses leppetrahvinõude kostjale edastamisega selgitab hageja tuginedes kohtupraktikale, et ta

on käitunud leppetrahvinõude väljastamisel kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning esitanud

leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle kostjale kuuluva sõiduki

kojamehe vahele (Riigikohtu Tsiviilkolleegium lahend tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 12). Järelikult

saab lugeda leppetrahvinõude kostja poolt kättesaaduks 08.07.2019.

20. Kostjale leppetrahvi kohta saadetud meeldetuletuskirja saatmise osas märgib hageja, et esiteks

tal ei ole seadusest tulenevat kohustust meeldetuletuskirjade saatmiseks, vaid seda tehakse lootuses

asi kiiremini ja soodsamalt lahendada, kui seda saaks teha kohtumenetluses. Teiseks, hageja on

saatnud meeldetuletuskirja tavakirja teel kostja rahvastikuregistri järgsele elukoha aadressile

Xxxx, millise kostja on märkinud ka oma vastuses elukoha aadressiks. Hageja lisas oma

25.11.2022 seisukohale ka Omniva väljavõtte meeldetuletuskirja saatmise kohta (hageja

25.11.2022 seisukoha lisa 6).

21. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud, kuna nõude aegumistähtaeg

kolm aastat, mis algab nõude sissenõutavaks muutumisega, s.t alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 146 lg 1, TsÜS § 147 lg 1 ja

TsÜS § 147 lg 2), ei ole möödunud. Leppetrahv väljastati 08.07.2019, leppetrahvi tasumise

tähtpäev oli 22.07.2019, nõue muutus sissenõutavaks alates 23.07.2019 (VÕS § 82 lg 1 ja 7 järgi)

ja oleks aegunud alles 23.07.2022. Nõude aegumine on aga peatunud (TsÜS § 160 lg 1 ja TsÜS §

160 lg 2 p 3) alates 27.06.2022, mil hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

22. Lisaks palub hageja jätta rahuldamata kostja taotlus kulude hüvitamiseks, kuivõrd kostja

esitatud kulude puhul pole tegemist ei kohtu- ega kohtuväliste kuludega ning kostja on menetluses

osalenud isiklikult ja ilma lepingulise esindajata.

Kostja 02.12.2022 täiendav seisukoht

23. Kostja leiab, et hageja 25.11.2022 seisukoha lisas 2 esitatud foto, mille meta-andmetest on küll

tõendatav foto tegemise aeg (11.04.2019), kuid ei ole tõendatud foto tegemise koht. Hageja on

jätnud tõendamata, millised tingimused 08.07.2019 Punane 50/52 parklasse sisenemisel tarbijale

esitati. Hageja 25.11.2022 seisukoha lisas 5 toodud fotol puudub igasugune seos lisas 2 toodud

väidetavate parkimistingimuste fotoga. Hageja tugineb asjaolule, et parklas kehtisid

üldtunnustatud üldised parkimistingimused (hageja 25.11.2022 seisukoha lisa 2), mis on

pildistatud 3 kuud varem tõendamata asukohas ning hageja on seejuures jätnud fikseerimata

liiklusmärgid Punane 50/52 parkimisala konkreetsete parkimistingimustega. Kostja on seisukohal,

et leppetrahviga pildid ei ole rikkumist tõendavad asjaolud, vaid rikkumine saab baseeruda üksnes

fikseeritud lepingutingimustel. Kostja leiab, et ühelt lepingu osapoolelt ei saa nõuda suuremat

hoolsuskohustust lepingu asjaolude fikseerimisel ja täitmisel kui teiselt lepingu osapoolelt, sest

vastasel juhul ei järgita lepinguosaliste võrdse kohtlemise printsiipi. Seega esitatud fotode alusel

ei saa teha järeldust, et kostja ja hageja vaheline parkimisleping sõlmiti hagis toodud

parkimistingimuste alusel. Kostja leiab, et Punane 50/52 parkla ei ole oma olemuselt tasuline

parkla ja leppetrahv on määratud parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimata jätmise tõttu.

24. Kostja palub leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et kuna

kõnealune parkla Punane 50/52 ei ole tasuline parkla ning väidetavate parkimistingimuste

rikkumise korral ei saa parkla omanik ega operaator rahalist kahju parkimistasu maksmata

jätmisest, on põhjendamatu määrata parkimise algusaja fikseerimata jätmise eest samaväärset

leppetrahvi kui tasulistel parkimisaladel parkimistasu maksmata jätmise eest.

25. Kostja palub kohtul teha hagejale ettekirjutus viia parkimistingimused kooskõlla seadustega

ning alandada oma olemuselt tasuta parkimisaladel kehtestatud leppetrahvimäärasid reaalse

rikkumisega kaasneva kahju tasemele, milleks on 5 eurot.

26. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning juhib seoses oma menetluskuludega

tähelepanu asjaolule, et TsMS § 144 lõike 3 alusel on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste

saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kostja puhul on tegemist vabakutselise

finantsinvesteeringute nõustajaga, kelle sissetulek on otseses seoses tema poolt igapäevaselt

panustatud ajalise ressursiga ning ilma hagita ei oleks tekkinud ka käesolevat kulu ja jäänud

teenimata tulu. Seonduvalt ajakuluga (20 tundi) märgib kostja, et tema professionaalne taust on

finantsinvesteeringute nõustamine, mitte õigusnõustamine või kohtupraktika tundmine, mis tuli

aga ise omast ajaks selgeks teha. Kostja hinnangul on hüvitise arvutamisel kasutatud 30 euro

suurune tunnitasu põhjendatud. Lepingulise esindaja puudumise osas märgib kostja, et osapoolte

võrdse kohtlemise printsiibi alusel ei peaks kostja olema sunnitud palkama omale lepingulist

esindajat puhtalt seepärast, et omada õigustatud ootust hagimenetlusse panustatud ressursside kulu

hüvitamisel. Seega kostja põhjendatud menetluskulude kompensatsiooni ajalise ressursi ja

teenimata jäänud tulude eest on 600 eurot.

27. Kostja palub kohtul hageja menetluskulude hüvitamise taotluse hindamisel arvestada, et hageja

lepinguline esindaja (EFTA Legal OÜ) koostab hagiavaldusi konveiermeetodil (s.o varasemalt ette

valmistatud vormide täitmisega).

Hageja 09.12.2022 seisukoht kostja 02.12.2022 seisukohale

28. Hageja esitas originaalfoto (hageja 09.12.2022 seisukoha lisa 1) parkimistingimustest, millelt

on näha, et tegemist on samal parkimisalal kehtivate parkimistingimustega (hagiavalduse lisa 2).

Hageja märgib, et hagiavalduse lisas 2 leheküljel 1 sisalduv esimene foto on tehtud

parkimiskorraldaja poolt leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval (s.o 08.07.2019) ning vastavad

tingimused, mis on toodud lisas 2 fotodel parkimistingimustest ja -alast, kehtisid samal

parkimisalal ka kostjale leppetrahvinõude väljastamisel.

29. Seoses kostja väitega parkimistingimuste jaotamisega üldtingimusteks ja konkreetseteks

tingimusteks selgitab hageja, et vastavad parkimistingimused kehtivad kõigile, kes vastaval

parkimisalal soovivad parkimisteenust kasutada. Tarbijat ei ole antud hetkel kohustatud

tingimustega tutvuma üldtunnustatud kanali kaudu, vaid tarbijal on võimalus tutvuda

parkimistingimustega parkimisalal (vt hagiavalduse lisa 2). Hinnates tüüptingimuste lepingu osaks

saamist, siis märgib hageja, et on täitnud VÕS § 37 lg 1 tingimused s.o hageja on selgelt viidanud,

et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad parkimiseks parkimistingimused ning kostjal oli võimalus

nende sisust teada saada. Antud juhul ei kohaldu ka VÕS § 37 lg 3, kuivõrd parkimistingimuste

esitamine parklasse sissesõidul lepingu sõlmimiseks ei ole niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et

kostja ei oleks võinud seda oodata või seda ilma olulise pingutuseta mõista.

30. Kostja vaidleb vastu ka parkimistingimuste rikkumisele. Leppetrahvinõudes sisalduvad pildid

tõendavad rikkumist. Lisaks parkimistingimuste punkti 4 kohaselt tuleb tasuta või parkimisloata

parkimisel paigaldada parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale

parkimiskellal fikseerimisega. Parkimistingimustes on ka selgelt välja toodud, et vastaval

parkimisalal on võimalik parkida kell 08.00-20.00 parkimiskellaga 2h (vt hagiavalduse lisa 2 lk 1,

2). Hagiavalduse lisast 1 nähtub, et kostja ei ole fikseerinud parkimise algusaega parkimiskellaga,

mille tõttu on väljastatud ka leppetrahvinõue (parkimistingimuste punkti 5 kohaselt), kuna kostja

rikkus vastaval alal kehtinud parkimistingimusi. Seetõttu ei saa olla ka leppetrahv määratud pelgalt

seetõttu, et parkla operaatori kontrolöri silmis ei olnud sobivalt parkimise algusaega fikseeritud.

31. Hageja on esitanud omapoolsed tõendid hagiavalduse lisades 1 ja 2 ning 25.11.2022

seisukohale lisatud fotodega. Kui kostja väidab, et leppetrahvinõude väljastamisel kehtisid

teistsugused parkimistingimused, siis lasub tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 järgi kostjal.

Kostja ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit, vaid üksnes eitab kõiki hageja välja toodud

asjaolusid ning tõendeid. Kostjal ei lasunud küll kohustust tingimuste jäädvustamiseks, kuid

kostjal lasus kohustus järgida parkimistingimusi sanktsioonide vältimiseks, mida kostja ei teinud.

32. Hageja on seisukohal, et leppetrahv summas 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur arvestades

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu määruse § 13 lg 7 p 1 kohalduvat 31 eurost

viivistasu ja AS Ühisteenused poolt määratavaid leppetrahve kuni summas 57 eurot. Hageja

tugineb ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-123666 (p 40 ja 44). Hageja on

seisukohal, et lepingutingimused on selgelt arusaadavad ja selgelt piiritletud. Kui rikutakse

parkimistingimusi, tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjal oli võimalus vältida leppetrahvi, kui ta oleks

järginud parkimistingimusi. Hageja palub jätta kostja esitatud taotlus leppetrahvi vähendamiseks

rahuldamata.

33. Kostja rahalise kompensatsiooni osas märgib hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi

konkreetset tõendit, mis tõendaks tema saamata jäänud töötasu. Kostja ei saa nõuda enda palga

alusel arvutatuna õigusabikulusid ega mittevaralist kahju, mis on samuti tõendamata. Hageja palub

kostja kompensatsioonitaotlus rahuldamata jätta.

34. Hageja esitas oma täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskuludeks kokku 587,50 eurot (riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 467,50 eurot (s.o 4,25 tundi tööd tunnihinnaga 110

eurot).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

35. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

36. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

37. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

38. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

39. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse

leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud

lepingupoole huvides tegema.

40. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.

41. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli

08.07.2019 sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Samuti loeb

kohus tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 08.07.2019

aadressil Punane 50/52, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal

parkimistingimusi rikkudes, s.t jättes parkimise algusaja fikseerimata. Vaidluse all ei ole samuti

asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõue (leppetrahv nr

1380 8071 9181 1185 summas 30 eurot, maksetähtajaga 22.07.2019) summas 30 eurot on kostja

poolt tasumata.

42. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi ja võla sissenõudekulude hüvitamist kogusummas 45 eurot, kuivõrd pooled ei ole

üksmeelel selles osas, kas pooled on sõlminud parkimislepingu ja kas kostja on parkimislepingut

rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas hageja nõue

kostja vastu võib olla aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel (I); kas kostja on sõlminud hagejaga

08.07.2019 parkimislepingu (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või

millised parkimistingimused kehtisid 08.07.2019 vaidlusalusel parkimisalal) (II); kas kostja on

parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on

esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi

vähendamiseks (V). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat

ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (VI).

(I)

43. Esmalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla aegunud TsÜS § 146 lg

1 alusel.

44. Kostja leiab, et isegi, kui hagis esitatud võlgnevus oleks sisuline ja tõendatud, on ilmne, et

esitatud nõue oleks käesolevaks ajahetkeks aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel, kuivõrd leppetrahv

vormistati 08.07.2019 ehk leppetrahvinõude aegumine algas enam kui 3 aastat, 4 kuud ja 5 päeva

tagasi.

45. Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning selgitab, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost

hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 82 lg 7 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus

nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p

3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja

nõude aluseks on leppetrahvinõue nr 1380 8071 9181 1185, mis on väljastatud 08.07.2019

sõidukile registreerimisnumbriga xxxx ja tasumise tähtajaga 22.07.2019. See tähendab, et

leppetrahvinõude nr 1380 8071 9181 1185 tasumise tähtpäev oli 22.07.2019, eelnimetatud

leppetrahv muutus sissenõutavaks 23.07.2019 ning aegunuks seega vastavalt 23.07.2022. Hageja

esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.06.2022, s.o enne nõude aegumist.

Järelikult ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud.

(II)

46. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga 08.07.2019 parkimislepingu, sh

kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused

kehtisid 08.07.2019 vaidlusalusel parkimisalal.

47. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk

registreerimismärgiga xxxx oli pargitud 08.07.2019 aadressil Punane 50/52, Tallinn, s.o hageja

poolt opereeritavatel parkimisalal parkimistingimusi rikkudes. Nimelt parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega parkimiskellaga fikseeritud

parkimise algusaega tasuta parkimiseks. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus-

ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja

teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja

sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja

tingimustel) lepingute sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 2 tõendanud,

et hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas.

Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 1

esitatud fotodega.

48. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki registreerimismärgiga xxxx

omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval, s.o vastavalt 08.07.2019 seisuga,

kostja ehk K. S.. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud

andmetega (hagiavalduse lisa 3, dtl 48), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja

isikukoodiks xxxx, mis kuulub rahvastikuregsitri andmetel K. S. (S.). Kostja pole selles osas ka

vastuväiteid esitanud, vaid on kinnitanud seda asjaolu oma 15.11.2022 vastuses (dtl 64).

49. Kostja vaidleb vastu, et sõidukit pargiti 08.07.2019 aadressil Punane 50/52, Tallinn

parkimisalal, kuna sõidukil puudus mainitud kuupäeval GPS seada, mis sõiduki numbrimärgiga

xxxx liikumisi jäädvustanuks. Hageja kostjaga ei nõustu ning kinnitab, et kostja parkis nimetatud

kuupäeval Punane 50/52, Tallinn parkimisalal. Kohtu hinnangul on hagile lisatud tõenditega (s.o

hagiavalduse lisaga 1) ja esitatud fotodega tõendatud, et kostja sõidukit pargiti vaidlusalusel

kuupäeval ja hageja poolt opereeritaval parkimisalal aadressil Punane 50/52, Tallinn. Näiteks on

hagiavalduse lisas 1 (dtl 41) näha täpselt samasugune taust, nagu lisas 2 (dtl 47) esitatud esimesel

fotol (sinine Uuskasutuskeskuse silt, läbikäik majade vahel jne).

50. Kostja ei võta omaks parkimistingimuste rikkumist, kuna hageja esitatud tõendid on

vastuolulised ning ei ole tõendatud, kas ja/või millised parkimislepingu tingimused kehtisid

08.07.2019. Kostja leiab, et hageja 25.11.2022 seisukoha lisas 2 esitatud foto, mille meta-

andmetest on küll tõendatav foto tegemise aeg (11.04.2019), kuid ei ole tõendatud foto tegemise

koht. Hageja on jätnud tõendamata, millised tingimused 08.07.2019 Punane 50/52 parklasse

sisenemisel tarbijale esitati. Hageja 25.11.2022 seisukoha lisas 5 toodud fotol puudub igasugune

seos lisas 2 toodud väidetavate parkimistingimuste fotoga. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on

hagi lisades 1 ja 2 toodud ja väidetavalt samal ajahetkel (08.07.2019 umbes kell 18:00-18:20)

tehtud fotod erinevad nii parkivate sõidukite värvi kui ka mudelite osas, samuti on fotodel

sõidukite varjud erinevad ning kõigil fotodel ei ole ajatemplit ehkki need on väidetavalt samal

ajahetkel tehtud. Lisaks on fotodel maapind (muru kasv) erinev ja ka päike paistab erinevatest

ilmakaartest. Parkimistingimusi sisaldaval fotol puudub ajatempel, infotahvlite taust ei lähe kokku

teiste fotodel olevate infotahvlite taustadega ning parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvi

summaks 35 eurot, mitte 30 eurot nagu hageja on märkinud. Kostja esitas eeltoodud vastuolude

kohta ülevaate saamiseks oma seisukohaga lisa 7 „Väidetavat parkimistingimuste rikkumist

tõendavad fotod hageja lepingulise esindaja esitatud tõendite hulgast“ koos kolme foto

kirjeldustega.

51. Kohtu hinnangul on kostja eeltoodud väited põhjendamatud. Hageja on esitanud oma

25.11.2022 ja 09.12.2022 seisukohaga originaalfotod (hageja 25.11.2022 seisukoha lisad 1-5, dtl

83-87 ja 09.12.2022 seisukoha lisa 1, dtl 117), mis on tehtud 11.04.2019 ja mis on esitatud ka

hagiavalduse lisas 2 ning ilmselt nendel fotodel sisalduvad parkimistingimused kehtisid ka kostjale

leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval. Kohus selgitab, et tegemist on tüüptingimustega ning

neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, millest tulenevalt ei

vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli. Kohus märgib samuti, et kuna tegu on

tüüptingimustel sõlmitava lepinguga ja kuna hageja ei vaheta neid tingimusi sageli (Tallinna

Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-123666 p 39), mistõttu on need kas identsed või sarnased

pea kõikides hageja opereeritavates parklates. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu praktikast

(Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-123666 p 39) kui ka TsMS § 230 lg-s 1

väljatoodud põhimõttest selgitab kohus, et kui kostja soovib väita, et sel päeval, kui leppetrahv

väljastati, kehtisid teistsugused parkimistingimused (või oli võimalik parkimisalale siseneda

ajutise sissesõidu vmt teel), siis seda asjaolu peaks tõendama kostja ise. Kostja aga ei ole esitanud

ühtegi sellekohast tõendit, vaid üksnes eitab kõiki hageja välja toodud asjaolusid ning tõendeid.

Hageja on esitanud ka foto parkimistingimustest (hageja 09.12.2022 seisukoha lisa 1; dtl 117),

millelt on näha, et tegemist on samal parkimisalal kehtivate parkimistingimustega.

52. Lisaks on kostja heitnud hagejale ette, et hagiavalduse lisas 2 sisalduvatel fotodel puudub

ajatempel. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kehtivast kohtupraktikast ei tulene hagejale

kohustust pildistada ka parkla parkimistingimusi selliselt, et fotodelt oleks nähtav ajatempel,

milline nõue kehtib üksnes leppetrahvinõudele. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430

märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peab piisama sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Hageja on esitanud originaalfotod (dtl 83-87 ja 117), millelt nähtub fotode tegemise aeg ning

kinnitab, et sellised parkimistingimused kehtisid ka 08.07.2019.

53. Seonduvalt kostja väitega seoses leppetrahvi summa (35 eurot) kohta märgib kohus, et hageja

ei ole üheski esitatud dokumendis välja toonud parkimistingimuste punktis 5 sisalduvat

konkreetset summat, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks kostja väide selles osas, et rikkumise ajal

kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kohus nõustub hagejaga, et eelduslikult ei ole tegemist

ka tüüptingimusega, mis kahjustaks teist lepingupoolt (kostjat) ebamõistlikult, kuna käesoleva

juhul on kohaldatud parkimistingimuste punkti 5 kostja kui tarbija kasuks, s.o leppetrahv on

väljastatud 5 eurot väiksemas summas – 30 eurot. Leppetrahvisuurusega seonduvat analüüsib

kohus otsuse punktides V osa p-des 61-67.

54. Kostja on esitanud vastuväiteid ka tüüptingimuste lepingu osaks saamise osas, sh justkui

parkijatel oleks kohustus tutvuda tingimustega mõne üldtunnustatud kanali kaudu. Kostja

hinnangul peaksid olema parkimistingimused jaotatud üldtingimusteks ja konkreetseteks

tingimusteks. Kohus nõustub hagejaga, et parkimistingimused kehtivad kõigile, kes vastaval

parkimisalal soovivad parkimisteenust kasutada. Samas ei ole antud juhul kostjat kohustatud

tingimustega tutvuma üldtunnustatud kanali kaudu, vaid kostjal oli võimalus tutvuda

parkimistingimustega parkimisalal (hagiavalduse lisa 2, dtl 44 jj). Hinnates tüüptingimuste lepingu

osaks saamist, siis märgib kohus, et hageja on täitnud VÕS § 37 lg 1 tingimused, s.o lähtuvalt asjas

esitatud tõenditest on hageja selgelt viidanud, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad parkimiseks

parkimistingimused ning kostjal oli võimalus nende sisust teada saada.

55. Vastavalt eeltoodule nõustub kohus hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et

vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga,

kus on kehtestatud parkimistingimused. Nimelt nähtub hagiavalduse lisast 2 (dtl 45-47), s.o

vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka

parkimistingimused. Eelnimetatud lisaga on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib

just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad.

Hageja on nii hagiavalduses (s.o lisas 2; vt ka otsuse p 47) kui ka oma 25.11.2022 esitatud

seisukohas toonud selgelt välja, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja

hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest

nähtuvalt ei ole võimalik Punane 50/52, Tallinn parkimisalal tasuta parkida, mida tõendavad

hagiavalduse lisas 2 (dtl 45-47) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa

2) näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka

autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et

parkimine on tasuline. Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel

ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab

seega, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus

parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused ning kostja väide, et tal polnud

võimalik aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, ei oma asjas

tähtsust. Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte,

kes opereerib aadressil Punane 50/52, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise

kuupäeval).

56. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

(III)

57. Kostja on seadnud kahtluse alla parkimislepingu rikkumise. Kostja ei võta omaks

parkimistingimuste rikkumist, kuna hageja esitatud tõendid on vastuolulised ning ei ole tõendatud,

kas ja/või millised parkimislepingu tingimused kehtisid 08.07.2019, mistõttu kostja hinnangul

puudus leppetrahvi koostamiseks õiguslik alus. Eelnevalt (käesoleva otsuse punktides 51-56) sai

tuvastatud, et kostja parkis 08.07.2019 hageja poolt hallataval parkimisalal, kus olid kehtestatud

konkreetsed parkimistingimused. Samuti on hageja tõendanud hagi lisas 1 (dtl 32-44) toodud

fotodega, et sõiduk numbrimärgiga xxxx oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides

ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega

parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata.

58. Kostja on seisukohal, et leppetrahviga pildid ei ole rikkumist tõendavad asjaolud, vaid

rikkumine saab baseeruda üksnes fikseeritud lepingutingimustel. Kostja leiab, et ühelt lepingu

osapoolelt ei saa nõuda suuremat hoolsuskohustust lepingu asjaolude fikseerimisel ja täitmisel kui

teiselt lepingu osapoolelt, sest vastasel juhul ei järgita lepinguosaliste võrdse kohtlemise printsiipi.

Kohtule jäävad kostja eeltoodud väited arusaamatuks, kuivõrd leppetrahvinõudes (hagiavalduse

lisa 1; dtl 32) sisalduvad pildid tõendavad rikkumist. Lisaks parkimistingimuste punkti 4

(hagiavalduse lisa 2; dtl 46) kohaselt juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil

märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või parkimisloata

parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud

parkimiskellal fikseerida. Lisaks on parkimistingimustes ka selgelt välja toodud, et vastaval

parkimisalal on võimalik parkida kell 08.00-20.00 parkimiskellaga 2h (vt hagiavalduse lisa 2, dtl

45-46; hageja 09.12.2022 seisukoha lisa 1, dtl 117). Hagiavalduse lisast 1 nähtub, et kostja ei ole

fikseerinud parkimise algusaega parkimiskellaga, mille tõttu on väljastatud ka leppetrahvinõue

(parkimistingimuste punkti 5 kohaselt), kuna kostja rikkus vastaval alal kehtinud

parkimistingimusi.

(IV)

59. Tulenevalt kostja vastuväidetest tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on esitanud kostjale

leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.

60. Kostja vaidleb vastu, et parkimistingimuste rikkumise eest sõidukile väljastatud

leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki kojamehe vahele ja et kostja sai selle kätte. Kostja

hinnangul ei anna hagiavalduse lisas 1 toodud fotojäädvustused alust arvata, et leppetrahvinõue

jõudis kostja valdusesse. Kohus leiab, et hageja on käitunud leppetrahvinõude väljastamisel

kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning esitanud leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise

tuvastamist, paigutades selle kostjale kuuluva sõiduki kojamehe vahele (Riigikohtu

Tsiviilkolleegium lahend tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 12). Kohus selgitab, et hagiavalduse lisaga

1 (dtl 32-44) on tõendatud, et hageja on esitanud leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise

tuvastamist ning seega mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70 mõttes, kuivõrd

leppetrahvinõue on paigutatud sõiduki kojamehe ja tuuleklaasi vahele lepingu rikkumise

tuvastamise päeval, s.o vastavalt 08.07.2019. Järelikult saab lugeda leppetrahvinõude kostja poolt

kättesaaduks 08.07.2019.

(V)

61. Kostja palub leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et kuna

kõnealune parkla Punane 50/52 ei ole tasuline parkla ning väidetavate parkimistingimuste

rikkumise korral ei saa parkla omanik ega operaator rahalist kahju parkimistasu maksmata

jätmisest, on põhjendamatu määrata parkimise algusaja fikseerimata jätmise eest samaväärset

leppetrahvi kui tasulistel parkimisaladel parkimistasu maksmata jätmise eest. Kostja palub kohtul

teha hagejale ettekirjutus viia parkimistingimused kooskõlla seadustega ning alandada oma

olemuselt tasuta parkimisaladel kehtestatud leppetrahvimäärasid reaalse rikkumisega kaasneva

kahju tasemele, milleks on 5 eurot.

62. Hageja on seisukohal, et leppetrahv summas 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur arvestades

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu määruse § 13 lg 7 p-s 1 kohalduvat 31 eurost

viivistasu ja AS Ühisteenused poolt määratavaid leppetrahve kuni summas 57 eurot. Hageja

tugineb ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-123666 (p 40 ja 44). Hageja on

seisukohal, et lepingutingimused on selgelt arusaadavad ja selgelt piiritletud – kui rikutakse

parkimistingimusi, tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjal oli võimalus vältida leppetrahvi, kui ta oleks

järginud parkimistingimusi. Hageja palub jätta kostja esitatud taotlus leppetrahvi vähendamiseks

rahuldamata.

63. Kohus nõustub, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel,

kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kohus selgitab järgnevalt täiendavalt

leppetrahvinõude mõistliku suurusega seonduvat.

64. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe

võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi

esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka

Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt

on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja

teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse

kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine

on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes

(Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).

65. Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt

poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon

ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike

lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse

nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene

Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016,

lk 811).

66. Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue summas 30 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat

ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja

kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna

Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja

parkimistasu“ § 13 lg 7 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise

korral linnal õigus nõuda leppetrahvi 31 eurot. Seega vastab hageja nõutud leppetrahv määrale,

mis on kehtestatud avaliku linnaruumi kasutamise reegleid eiranule. Kuna äriühingu eesmärk on

tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal

oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul

põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul.

Seega kohus leiab, et parkimistrahv summas 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas

tavapärane.

67. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised

ning kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 30 eurot.

68. Kohus on otsuse p-des 46-56 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS §

8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on

parkimislepingut rikkunud (jättes parkimise algusaja fikseerimata, vt otsuse p-d 57-58) ja jätnud

leppetrahvinõude (leppetrahv nr 1380 8071 9181 1185 summas 30 eurot, maksetähtajaga

22.07.2019) tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud

leppetrahvi. Kohus tuvastas samuti otsuse p-des 63-67, et leppetrahvinõue ei ole ebamõistlik.

Seega kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 30 eurot.

(VI)

69. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas

osas, s.o võla sissenõudekulud summas 15 eurot ning hageja menetluskulud, on põhjendatud.

70. Kostja leiab, et hageja poolt kostjale meeldetuletuse saatmine võlgnevuse kohta ei ole

tõendatud, kuna hagiavalduse lisas 4 toodud kirja koopia ei anna alust arvata meeldetuletuse

jõudmisest kostja valdusesse. Kostjale meeldetuletuskirja saatmise osas märgib kohus, et hagejal

ei ole seadusest tulenevat kohustust meeldetuletuskirjade saatmiseks ja selgitab, et seda tehakse

lootuses asi kiiremini ja soodsamalt lahendada kui seda saaks teha kohtumenetluses. Lisaks on

hageja saatnud meeldetuletuskirja posti teel kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx,

millise kostja on märkinud ka oma 15.11.2022 ja 02.12.2022 vastustes (dtl 63 ja 110) elukoha

aadressiks. Hageja lisas oma 25.11.2022 seisukohale ka Omniva väljavõtte meeldetuletuskirja

saatmise kohta (hageja 25.11.2022 seisukoha lisa 6; dtl 88). Seega on hageja tõendanud

meeldetuletuskirja kostjale saatmist.

71. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 15 eurot

hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud

päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast

lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot

ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub,

et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud ühe meeldetuletuskirja 14.06.2022 (hagiavalduse lisa 4;

dtl 49) kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (Xxxx). Seega on hageja tõendanud

meeldetuletuskirja saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab

viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 3 (dtl 48) ning päringu rahvastikuregistrile

kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude

esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas

15 eurot.

72. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu

summas 15 eurot, kokku 45 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

73. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

74. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

75. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 07.10.2022

(täiendatud 25.11.2022 ja 09.12.2022) oma menetluskulude nimekirjad, millest nähtub, et hageja

on hagilt tasunud riigilõivu summas 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas

467,50 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,25 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot). Lisaks palub hageja

mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu

kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega.

76. Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.

77. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

78. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

79. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades ei saa TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

110 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud hageja esindaja

tunnitasumääraks 100 eurot, mis vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja

keerukusele ning millist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu

senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

80. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

81. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 4,25 tundi. Riigikohus on varasemalt

leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud

varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

82. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Vastavalt eeltoodule saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks pidada hagiavalduse

koostamisel 1 tund ning kostja 15.11.2022 ja 02.12.2022 esitatud vastuväidetele seisukoha

koostamisel kokku 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada

põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 300 eurot (3 x 100).

83. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

84. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt

TsMS §-le 4842.

85. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 420

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 300 eurot

(s.o 3 töötundi tasumääraga 100 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

hageja menetluskulud summas 420 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub

kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

86. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

87. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik