1-10-17292/5 · 1-10-17292/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-17292

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-17292 (10260106353) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses S.F-i süüdistus KarS § 329 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav S.F

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht: AS

Facio Ehitus, kriminaalkorras karistatud: 1) 1) 31.08.2009 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 329 ja 266 lg 1 järgi

kuuekuulise vangistusega ja lisakaristusega mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine kaheks aastaks; 2) 28.06.2007 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 ja 329 järgi

liitkaristusega kuus kuud vangistust ja lisakaristusega

juhtimisõiguse äravõtmine kaheks aastaks; 3) 20.06.2006 Tartu

Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ühekuulise vangistusega, mis

asendati 60 tunni üldkasuliku tööga ja lisakaristusega

juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks; 4) 26.02.2010. a Tartu Maakohtus KarS § 329 ja § 424 järgi 1 a vangistust, § 69 alusel

730 tundi üldkasulikku tööd, töö tegemise tähtaeg 2 aastat,

mootorsõiduki juhtimisõigus võtta ära 3 aastaks, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.F KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust S.F-ile Tartu Maakohtu 26.02.2010.a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-632 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1

2(3)

(üks) aasta vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis S.F-ile mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

Tartu Maakohtu 26.02.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-632 S.F-ile

lisakaristuseks mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeld tähtajaga 3 (kolm) aastat jääb iseseisvale täitmisele.

Sisse nõuda S.F-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni;

2) kaitsetasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni vandeadvokaat Aivar Hinti poolt osutatud

õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 724.80 krooni, jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 26.02.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-632 karistatud KarS § 329 ja 424 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1

aasta vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 730 tundi tähtajaga 2 aastat ja lisakaristusega

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 27.12.2010 kella 10.20 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Palamuse-Saare

tee 7 kilomeetril mootorsõidukit SISU riikliku registreerimismärgiga 316 MBO, hoidudes seega

kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Sellega pani S.F toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 329 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja 26.02.2010 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse

võrra ning mõista liitkaristuseks üks aasta ja kolm kuud vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda S.F-i karistuse kandmisele asumisest. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.02.2010 a otsus lisakaristuse osas jääb edasiselt täitmisele.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole

3(3)

võrra. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega (muudetud 09.02.2010.a ja 15.06.2010.a otsustega) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ kohaselt

on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, istungil

osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on

kaitsjale väljamaksmisele määratud 1924.80 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb

riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1200 krooni (4x250 kr = 1000 kr + 20%, s.o 200 kr =

1200 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks

kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 724.80 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Kohtunik