Legislator Case Law & Legislation
3-22-2243/9 AI generated

3-22-2243/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-2243/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohus jättis 10.11.2022. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja andis menetlusabi taotluse esitamiseks, tähtaja seitse päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Legislator headnote

AI generated

3-22-2243/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja andis menetlusabi taotluse esitamiseks, tähtaja seitse päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Keywords

AI generated
reimbursement of transport costs special scheme for travel agents resort tax traveller's cheque trade measures capacity to incur bill liability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-2243

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 10.08.2022. a käskkirja nr

6-3/619-1 ja 26.08.2022. a käskkirja

nr 6-3/656-1 tühistamiseks, Viru Vangla kodukorra

punkti 1.12.6. tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse

tegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja määruskaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 10.11.2022. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja andis

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 81 eurot või

menetlusabi taotluse esitamiseks, tähtaja seitse päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

2. Kaebaja esitas 22.11.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas

Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määruse osas, mis puudutab kaebajalt riigilõivu nõudmist ja

edasikaebamise keeldu. Kaebaja põhjendas, miks tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda ning

taotles riigilõivu riigi kanda jätmist või alternatiivselt, et tal võimaldataks riigilõiv tasuda

osade kaupa maksegraafiku alusel. Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu

põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et riigilõivu nõude edasikaebamise keeld

riivab PS § 15 lg 1 ls-s 1 sätestatud põhiõigust, ning palub seda keeldu ettenägevad sätted

tunnistada PS § 15 lg 1 ls-ga 1 vastuolus olevaks ja sel põhjusel tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt halduskohtu

määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist

menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui

seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse

esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19.

peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 näeb ette, et pärast apellatsioonkaebuse

saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest

keeldumise. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks

muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole

määruskaebuse esitamise õigust.

4. Kuna kaebuse käiguta jätmise määruse osas halduskohtumenetluse seadustik

määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist

menetlust, siis puudus kaebajal õigus esitada halduskohtu 10.11.2022. a määruse peale

määruskaebust. Halduskohus märkis ka 10.11.2022. a määruse edasikaebamise korras, et

määrus ei ole edasikaevatav. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-

st 6 koosmõjus § 203 lg-ga 2, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult

kaebajale.

5. Kaebaja taotleb määruskaebuses riigilõivu tasumise nõude vaidlustamise keeldu

ettenägevate sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist.

6. Riigikohus on leidnud, et isik saab taotleda konkreetse normikontrolli algatamist

kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu,

põhiseaduspärasuse hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus

vaidlusalust sätet tuleks kohaldada. Kui isiku arvates piirab mingi kohtumenetluse

norm põhiseadusvastaselt tema õigusi, näiteks õigust tõhusale õiguskaitsele, saab ta

kohtult taotleda, et viimane jätaks konkreetse kohtuasja menetlemisel selle normi kui

põhiseadusvastase kohaldamata. Tulenevalt PS § 15 lg-st 2 ja § 152 lg-st 1 peab

kohus kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas

põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille

kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste rikkumise (Riigikohtu 15.05.2013. a

määrus asjas nr 3-4-1-4-13, p 23).

7. Edasikaebeõigus on sätestatud PS § 24 lg-s 5, mis näeb ette, et igaühel on õigus

tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata

kõrgemalseisvale kohtule. Sellest sättest ei tulene siiski isiku õigust vaidlustada

eranditult kõiki kohtulahendeid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et seadusandja

on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt

edasikaebeõigust diferentseerima (nt Riigikohtu 03.07.2008. a määrus asjas nr 3-4-1-

10-08, p 10). Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii

menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja

kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki

kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (Riigikohtu

üldkogu 21.04.2015. a otsus asjas nr 3-2-1-75-14, p 63).

8. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebust käiguta jättes andis

halduskohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

Halduskohus selgitas määruse põhjenduste p-s 8, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad

vahendid riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusabi on riigipoolne abi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluskulude hulka kuulub ka

riigilõiv. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse

täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi andmisest

keeldumist on taotlejal võimalik vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus. HKMS § 119 lg 1 ls 1

näeb ette, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib

menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lg-s 8 sätestatud juhul

advokatuur esitada määruskaebuse.

9. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kuna ringkonnakohtule esitatud määruskaebus

sisaldab osa, mis on selle sisust lähtudes käsitatav menetlusabi taotlusena, siis edastas

ringkonnakohus kaebaja poolt määruskaebusena esitatud dokumendi selles osas Tartu

Halduskohtule (29.11.2022). Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise korral on kaebajal

õigus vastav määrus vaidlustada.

10. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda kaebuse käiguta jätmise määruse peale

edasikaebevõimaluse puudumise põhiseaduspärasuses. Olukorras, kus isik kaebuse esitamisel

menetlusabi andmist ei taotlenud ja kohus talle selleks täiendava tähtaja andis, ei riiva ka

samas määruses kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumiseks võimaluse andmine

kaebaja põhiõigusi. Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel juhul vajadus põhiseaduslikkuse

järelevalve algatamiseks. Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)