2-21-16809/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-16809

Tsiviilasi

X hagi Ilusäde OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5 030,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X

(isikukood

xxxxxxxxxxx),

lepingulised

esindajad vandeadvokaat Kaidar Sultson ja advokaat Maiki

Virks (e-post: menetlus@magnussonlaw.com)

Kostja: Ilusäde OÜ (registrikood 11998728), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais (Advokaadibüroo

Premium, e-post kaarel.kais@premiumlaw.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Ilusäde OÜ vastu osaliseltg.

2. Välja mõista kostjalt Ilusäde OÜ (registrikood 11998728) hageja X (isikukood

xxxxxxxxxxx) kasuks võlgnevus 3250 eurot, kahju hüvitis 585 eurot ja viivis (perioodi

11.09.2021-26.10.2021 eest) 32,77 eurot, kokku 3867,77 eurot.

3. Hageja X kahju hüvitise nõue 731,40 euro osas jätta rahuldamata.

4. Mõista kostjalt Ilusäde OÜ hageja X kasuks välja viivised alates 27.10.2021 kuni

põhinõude 3835 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja Ilusäde OÜ kanda.

6. Mõista kostjal Ilusäde OÜ hageja X kasuks välja menetluskulu 3783,80 eurot (sh

riigilõiv 425 eurot, lepingulise esindaja kulu 3300 eurot ja tõlkekulud 58,80 eurot).

7. Mõista kostjalt Ilusäde OÜ hageja X kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt

(3783,80 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

2-21-16809

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. X (hageja) esitas 27.10.2021 Pärnu Maakohtule hagi Ilusäde OÜ (kostja) vastu võlgnevuse,

kahju hüvitise ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.05.2021 kirjaliku lepingu pealkirjaga

„broneerimisleping“ (edaspidi leing). Lepingu punktides 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuli hagejal

tasuda kostjale broneerimistasu 3250 eurot ning kostja ei tohtinud alates lepingu sõlmimisest

kuni 05.06.2021 pakkuda teistele ostjatele müügiks kinnisasja asukohaga xxx,. Lepingu punktis

1 märgiti kinnistu müügihinnana 65 000 eurot. Broneerimistasu moodustas 5% kinnistu

müügihinnast. Lepingus reguleeriti mh tagajärjed juhuks, kui kinnisasja asjaõigusleping jääb

sõlmimata. Lepingu punkt 3 sätestas, et kui lepingu punktis 1 nimetatud lõpptähtpäevaks ei ole

ostja müüjaga kinnisasja asjaõiguslepingut sõlminud, lõpeb broneering automaatselt ja müüja

võib objekti teistele ostjatele pakkuda. Sellisel juhul jääb broneerimistasu müüjale tasuks

broneerimisteenuse eest. Lepingu punkti 4 kohaselt, kui lepingu punktis 1 nimetatud

tähtpäevaks ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud ostjast sõltumatutel asjaoludel, kohustus müüja

tagastama ostjale kogu broneerimistasu kolme pangapäeva jooksul arvates broneeringu

lõppemise päevast, kandes selle ostja arvelduskontole. Pooled leppisid lepingu punktis 5 kokku,

et kinnisasja asjaõiguslepingu sõlmimisel lepingu punktis 1 nimetatud lõpptähtpäevaks, st

05.07.2021, arvestatakse ostja poolt tasutud broneerimistasu kinnisasja müügihinna hulka.

20.05.2021 tasus hageja lepingu punkti 2 alusel broneerimistasu 3250 eurot kostja

arvelduskontole. Pärast lepingu sõlmimist ja broneerimistasu maksmist selgus, et müüja poolt

antud informatsioon kinnisasjas juurdepääsutee ehituse kohta on puudulik ja vastuoluline.

Hagejale ei antud selget informatsiooni, kas Xxx kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt

ning kui mitte, siis kelle poolt juurdepääs rajatakse. Kostja poolt antud puuduliku teabe tõttu jäi

kinnisasja notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõigusleping sõlmimata. Hageja nõudis kostja

juhatuse liikmelt korduvalt broneerimistasu tagastamist. Kostja keeldus broneerimistasu

tagastamisest ning teavitas, et tavapäraselt nõuab kostja enda klientidelt 10% broneerimistasu

maksmist, mistõttu maksis hageja niigi tavapärasest madalamat tasu. Kostja alusetu keeldumise

tõttu pöördus hageja abi saamiseks lepingulise esindaja poole, kes saatis 10.08.2021 kostjale

nõudekirja, milles nõudis broneerimistasu tagastamist hiljemalt 16.08.2021. Kostja

broneerimistasu ei tagastanud. Ka täiendava tähtaja jooksul kostja broneerimistasu ei

tagastanud.

2-21-16809

Hageja on seisukohal, et kuigi poolte sõlmitud leping kannab pealkirja „broneerimisleping“, ei

ole hageja tasunud lepingu alusel üksnes Xxx kinnistu broneerimise eest. Hageja võttis

lepinguga kohustuse Xxx kinnistu omandamiseks hiljemalt 05.06.2021 hinnaga 65 000 eurot.

Lepingus reguleeriti osaliselt Xxx kinnistu müügihinna tasumise tingimusi ning määrati

kindlaks asjaõiguslepingu sõlmimisel notarikulude jaotus. Kostja poolt küsitud tasud ületavad

ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa. Samuti nähtub lepingust, et ostja ei

ole tasunud 3 250 eurot üksnes kinnisasja broneerimise eest. Seejuures lepiti kokku

sanktsioonides juhuks, kui asjaõigusleping jääb ostjast tulenevalt tähtaegselt sõlmimata. Hageja

on seisukohal, et lepingu näol on tegemist kinnisasja müügi eellepinguga, mis peab olema

sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Leping on vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Isegi,

kui poolte vahel sõlmitud lepingus on lisaks eellepingule ka broneerimislepingu elemente, on

eelleping tühine vorminõude rikkumise tõttu ning ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks

sõlmitud ka ilma tühise eellepingu osata. Hageja on tasunud lepingust tulenva kohustuse

täitmisena kostjale broneerimistasu summas 3 250 eurot. Lepingu tühisuse tõttu ei ole

broneerimistasu maksmise kohusust tegelikult olemas. Hageja nõuab tühise lepingu alusel

makstud broneerimistasu tagastamist summas 3 250 eurot.

Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et leping on kehtib, kohustub kostja

tagastama hagejale broneerimistasu lepingu p 4 alusel. Kinnistu reklaamikuulutuses ei toodud

esile, et kinnistule puudub ligipääs avalikult teelt ning kinnistu uus omanik peab ligipääsu

rajama ise oma kuludega. Kuulutusest ja sellel esitletud reklaampildilt võis järeldada vajaliku

ligipääsutee organiseerimist arendaja poolt ja kulul. Pärast lepingu sõlmimist ja broneerimistasu

maksmist selgus, et müüja poolt antud informatsioon kinnisasja juurdepääsutee ehituse kohta

on puudulik ja vastuoluline. Hagejale ei antud ammendavaid selgitusi, kas, kelle poolt ja mis

tähtajaks rajatakse Xxx kinnistule avalikult teelt juurdepääs ning kas juurepääsuteele seatakse

servituut Xxx kinnistu igakordse omaniku kasuks. Kuivõrd olenemata korduvatest päringutest

ei saanud hageja enda küsimustele selgeid vastuseid, jäeti Xxx kinnistu notariaalselt tõestatud

asjaõigusleping sõlmimata. Hageja leiab, et kinnisasja asjaõigusleping jäeti sõlmimata müüja

edastatud puuduliku teabe tõttu ja seega hagejast sõltumatutel asjaoludel.

Lisaks broneerimistasu tagastamisele nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamist summas 1 316,40 eurot. Alternatiivselt, kui leping on kehtiv, nõuab hageja kostjalt

kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis.

2. Hageja oma täiendavas seisukohas märgib, et hageja elukaaslane ei ole hagejat esindanud ei

lepingueelsetel läbirääkimistel ega ka lepingu sõlmimisel. Hageja elukaaslane ei ole lepingu

pooleks. Enne lepingu sõlmimist ei rääkinud pooled läbi kõiki lepingu tingimusi. Lepingu teksti

koostas ja edastas hagejale allkirjastamiseks kostja. Enne lepingu sõlmimist oli läbi räägitud

vaid broneerimistasu suurus ja periood, mille jooksul kostja kinnistut teistele võimalikele

ostjatele ei paku. Lepingus sisalduvaid tingimusi, mille kohaselt kinnistu müümise

asjaõiguslepingu sõlmimisel arvestatakse hageja poolt tasutud broneerimistasu müügihinna

hulka või mille kohaselt tasub asjaõiguslepingu sõlmimisel notaritasu kostja, pooled enne

lepingu sõlmimist läbi ei rääkinud. Tingimused, mis Riigikohtu praktika kohaselt välistavad

lepingu käsitlemise broneerimislepinguna, on lepingu teksti enne allkirjastamist lisanud kostja.

Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust lepingus nimetatud kinnistut kolmandatele

isikutele mitte pakkuda alates 20.05.2021 kuni 05.06.2021. Hageja mõistis ja tõlgendas lepingut

kinnistu müügi (eel)lepinguna.

3. Asjaolu, mille kohaselt sai kostja hagejaga sõlmitud lepingu põhja kolmandalt isikult, kes

kasutab seda oma majandustegevuses, ei muuda hagejaga sõlmitud lepingut kehtivaks isegi siis,

kui tegemist peaks olema nn „standardiga“ nagu kostja väidab. Kolmanda isiku poolt sõlmitud

broneerimislepingud on sõlmitud minetustega, mis on analoogsed poolte vaidluse esemeks

oleva lepingu minetustega. Kostja ei ole tõendanud väiteid, mille kohaselt kandis kostja

märkimisväärset kahju seoses sellega et kostjal õnnestus kinnistu müüa alles suve keskel, kuigi

2-21-16809

parim aeg kinnistu müümiseks olnuks kevadel. Kostja ei ole tõendanud väiteid, et kostja kaotas

võimalikke ostuhuvilisi hageja tegevuse tulemusel. Kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav

nõue. Kostja on esitanud notar T.L. poolt kolmandale isikule esitatud arve, millest ei nähtu,

kuidas arve on seotud kohtuvaidluse poolte või vaidluse esemega. Hageja vaidleb

tasaarvestamise avaldusele vastu, sest kostjal puudub hageja vastu nõue.

4. AllePal OÜ poolt kohtule esitatud andmed ei kattu käesolevas kohtuasjas esitatud tõenditega.

xxx asuva kinnistu müügikuulutus oli 21.05.2021 aktiivne. Hageja võttis kostjaga kinnistu

omandamiseks ühendust just tänu xxx asuva kinnistu müügikuulutusele, mis oli aktiivne 2021.

aastal.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 5907,20 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa muul viisil tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on hagi alusetu ja põhjendamatu ning tuleb

jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et poolte vahel 20.05.2021 sõlmitud lepingu puhul oli

tegemist broneerimislepinguga ning kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimine jäi ära kostjast

mittetulenevatel põhjustel, mistõttu ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda broneerimistasu ega ka

kahju hüvitamist. 20.05.2021 poolte vahel sõlmitud leping on broneerimisleping ning see ei ole

tühine. Kostja ei nõustu, et tegemist oli kinnistu võõrandamise eellepinguga. Poolte vahel

sõlmitud lepingul ei ole müügilepingu ega eellepingu tunnuseid. Kostja on seisukohal, et poolte

tahe oli lepingueelsetel läbirääkimistel selgelt suunatud broneerimislepingu sõlmimisele.

Hageja ja tema abikaasa olid huvitatud kinnistu ostmisest ning soovisid kinnistu müügitegevuse

peatada, s.o olla kindlad, et kostja ei paku kinnistut müügiks teistele ostjatele. Seepärast pakkus

ka hageja abikaasa välja, et kostjale makstakse kinnistu broneerimise eest tasu/sõlmitakse

leping, et olla kindlad kinnistu endale saamises. Pooled sõlmisid broneerimislepingu

lihtkirjalikus vormis, sest broneerimislepingule ei näe õigusaktid ette kohustuslikku

vorminõuet. Seega on leping kehtiv ning hagejal puudub alus nõuda broneerimistasu

tagastamist. Leping on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt ja väljendab mõlema poole

ühist tahet, pooled mõistsid lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingut sõlmides (allkirjastades)

lepingu eesmärki samamoodi, s.o et kostja ei paku kinnistut teistele ostjatele müügiks lepingus

märgitud ajavahemikul. Lepingust nähtub, et hagejal ei olnud kohustust kinnistut omandada

ega kostjal kohustust kinnistut hagejale võõrandada, mis oleks eellepingu tingimuseks. Leping

ei olnud suunatud kinnistu omandamise kokkuleppele, mistõttu ei saa see olla tühine

vorminõude rikkumise tõttu. Olukorras, kus ostja loobub broneeritud kinnistu asjaõiguslepingu

sõlmimisest, on igati loomulik ja põhjendatud, et ostja ei saa broneerimistasu tagasi nõuda, kuna

müüja on kokkuleppest tuleneva omapoolse broneerimiskohustuse täitnud. Kostja hinnangul ei

ole broneerimistasu suurus 3250 eurot selline summa, mis ületaks ainuüksi kinnisasja

broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ning mis välistaks kokkuleppe käsutamise

broneerimislepinguna. Kinnistu müügihind ei olnud 65 000 eurot, vaid 65 000 eurot +

käibemaks, s.o kokku 78 000 eurot. Seega moodustas broneerimistasu müügihinnast 4,17%.

Kostja andis hagejale kinnistu kohta enne broneerimislepingu sõlmimist ammendava info.

Kostja selgitas hagejale ja tema abikaasale kõiki objektiga seotud olulisi asjaolusid. Kostja

volitatud esindaja edastas hagejale xxxxxxxxx arenduse plaani kodulehe infoga, samuti ka

piirkonna planeeringu koos arhitektuuriliste tingimustega. xxxxxxx detailplaneeringu

seletuskirjast nähtub, et kinnistute juurdepääs on tagatud. Poolte vahel peetud kirjavahetusest

nähtuvalt on hageja broneerimislepingut sõlmides olnud teadlik, millised on kinnistu omadused

ning millistel tingimustel kinnistu on müüki pandud, sh ka juurdepääsuteede ja nende

valmimisega seonduvast. Asjaolud, et hagejal tekkisid hiljem, pärast broneerimislepingu

sõlmimist sisemised kahtlused, kas ta ikka soovib kinnistut osta, ei saa lugeda kostjast

tulenevaks põhjuseks tehingust loobumiseks. Kostja edastas hagejale kogu vajamineva teabe.

2-21-16809

Kui hageja soovis täiendavat infot, oleks pidanud ta sellest kostjat enne broneerimislepingu

sõlmimist teavitama. Et kostja poolt kinnistu pakkumisel avaldatud andmed olid piisavad,

tõendab muuhulgas ka asjaolu, et kostjal õnnestus kinnistu müüa kolmandale isikule vaid kuu

aega pärast seda, kui hageja kinnistu ostmisest keeldus. Kostja oli nõus kinnistu hagejale

võõrandama ka pärast broneerimislepingus sisalduva tähtaja möödumist, kuid hageja oli huvi

kaotanud, mistõttu kaotas kostja hagejaga peetud heausksete läbirääkimiste tõttu mitu teist

ostuhuvilist ning ei pakkunud kinnistut teistele huvilistele. Hageja teavitas kostjat oma kindlast

loobumisest 17.06.2021. Kostja on hageja tõttu kandnud reaalseid kulutusi tulenevalt hageja

tõttu sõlmimata jäänud asjaõiguslepingust. Kuna hageja nõue broneerimistasu tagastamiseks on

alusetu, on põhjendamatu ka hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

7. Poolte 20.05.2021 kokkulepe sisaldas broneerimiskokkulepet. 20.05.2021 leping hageja ja

kostja vahel on sarnaste tehingute jaoks väljatöötatud standardne broneerimisleping, mida

kasutavad

professionaalsed

kinnisvaravahendusbürood.

Lepingu

põhja

sai

kostja

kinnisvarabüroolt OÜ City Property, kes sama arenduse krunte varem ise sarnaselt broneerida

võimaldas. Kostja hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping sõlmitud hageja jaoks

soodsatel tingimustel ja ei ole alust arvata, et hageja tehingu tegemise hetkel ei saanud aru, et

ta üksnes broneerib võimaluse kinnisasi omandada. On arusaadav ja mõistlik, et eelnevast

tulenevalt kandis hageja ka riski, et kui ta objekti siiski omandada ei soovi, peab ta kandma

kulu (broneerimistasu), mis kompenseerib lepingu teisele poolele kahju, mis tekib tulenevalt

objekti müügipakkumise „külmutamisest“ hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus märgitud

ajaks. Antud juhul kostja kandis märkimisväärset kahju tulenevalt asjaolust, et hageja objekti

ostmisest loobus. Taoliste objektide (arenduskrunt) müümiseks parim aeg on just kevad/kevade

lõpp, mis on parim aeg kohe ehitamise alustamiseks. Hageja poolt broneeritud krunt õnnestus

kostjal hageja loobumise tõttu müüa alles suve keskel 14.07., millest tulenevalt oli ka

müügihind 5000 eurot väiksem. Lisaks kaotas kostja hageja loobumise tõttu aega ja kaotas

võimalikke ostuhuvilisi, kes hageja broneeringu ajal oleksid võibolla objekti ostmisest

huvitatud olnud. Kostja ei ole broneerimislepingut rikkunud. Pelgalt asjaolust, et kuulutus oli

ka lepingu kehtivuse ajal kinnisvaraportaalis leitav, ei saa järeldada, nagu oleks kostja seda

kolmandatele isikutele müügiks pakkunud.

Kostja tasaarvestab oma nõude hageja vastu hagis esitatud nõuetega. Kostja tasaarvestab hageja

nõudega kulu, mis ta tasus notarile hageja ja kostja vahel kavandatud müügilepingu

ettevalmistamise eest sumas 151,43 eurot. Nimetatud arve on küll kostja seadusliku esindaja

palvel adresseeritud teisele temaga seotud äriühingule xxx xxxxxx OÜ, kuid kostja kinnitab, et

tegemist on hageja ja kostja vahel kavandatud tehingu projekti koostamise kuluga, mida kostja

on kohustatud xxx xxxxxx OÜ-le hüvitama.

8. Kui kohus asub seisukohale, et broneerimistasu tagastamise nõue on põhjendatud, palub

kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata kas tervikuna või

osaliselt. Kostja palub väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada, arvestades hageja lepingulise

esindaja poolt osutatud teenuse iseloomu ja mahtu ning seda, et hagile lisatud tõenditest ei

nähtu, et tegemist oleks olnud täies ulatuses vajalike ja põhjendatud kuludega.

9. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3681,60 eurot. Kostja palub

kohtul rahaliselt kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja menetluskulud koos

käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tasutud

kuludelt tagasi arvestada.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2-21-16809

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

12. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

- Hageja ja kostja sõlmisid 20.05.2021 kirjaliku lepingu pealkirjaga „broneerimisleping“ (tl 11-

12);

- Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et alates 20.05.2021 kuni 05.06.2021 kostja ei paku

teistele ostjatele järgmist objekti: xxx, katastritunnus: xxxxx:xxx:xxxx, müügihind 65 000

eurot;

- Lepingu punkti 2 kohaselt pidi hageja tasuma objekti broneerimise eest kostjale 3250 eurot

broneerimistasu, mis punkti 5 kohaselt pidi olema kinnistu müügihinna osa.

- Hageja tasus kostjale 3250 eurot ülekandega 20.05.2021 (tl 13);

- Pooled ei sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kinnistu müügi- ega asjaõiguslepingut;

- Hageja lepinguline esindaja saatis 10.08.2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis

broneerimistasu tagastamist (tl 18-21). Kostja broneerimistasu ei tagastanud.

13. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 20.05.2021 sõlmitud lepingu näol on tegemist

kinnisasja eellepinguga või broneerimislepinguga. Kostja on oma vastuväidetes hagile leidnud,

et tegemist on broneerimislepinguga ning kuna kinnistu müügi- ja asjaõigusleping jäi hagejast

tulenevatel põhjustel sõlmimata, siis ei kuulu broneerimistasu hagejale tagastamisele.

14. AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama

kinnisasja, notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest

tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas

vormis. Seega peab nii kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt

tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses

sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise

eesmärgist ei tulene teisiti.

15. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-8456 (p 11) selgitanud, et VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping

kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud

tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis,

peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud

võlaõiguslik leping peab olema AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune

vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise

vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt nt Riigikohtu 8.05.2006

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 15).

2-21-16809

16. Kohus on pooltele 22.07.2022 määruses selgitanud, et Riigikohtu praktikas on varasemalt

leitud samalaadsete lepingute korral (vt lahendid nr 2-16-461, 2-16-8456, 3-2-1-70-07), et

tegemist ei ole mitte broneerimislepinguga (millele ei ole ette nähtud notariaalset vorminõuet),

vaid kinnistu võõrandamise eellepinguga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-06 p 16

selgitanud müügi ja broneerimislepingu eristamisel olulisi asjaolusid: „Erandina saab nn

broneerimisleping kõne alla tulla, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise

eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks.

Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või

võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see

ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle

jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist

kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt

tõestatud.“

17. Kohtule esitatud poolte vahel 20.05.2021 sõlmitud lepingust nähtub, et hageja ja kostja on

kokku leppinud, et müüja (kostja) ei paku alates 20.05.2021 kuni 05.06.2021 teistele ostjatele

järgmist objekti: xxx, müügihinnaga 65 000 eurot (punkt 1) ning ostja (hageja) tasub objekti

broneerimise eest müüjale (kostjale) 3250 eurot broneerimistasu lepingu sõlmimise päeval

(punkt 2). Juhul, kui punktis 1 nimetatud lõpptähtpäevaks, s.o 05.06.2021, ei ole ostja (hageja)

sõlminud asjaõiguslepingut objekti müüjaga (kostjaga), lõppeb broneering automaatselt ja

müüja (kostja) võib teistele ostjatele pakkuda. Sellisel juhul jääb broneerimistasu müüjale

(kostjale) tasuks broneerimisteenuse eest (punkt 3). Juhul, kui nimetatud tähtpäevaks ei ole

ostjast (hagejast) sõltumatutel asjaoludel sõlmitud asjaõiguslepingut objekti müüjaga

(kostjaga), lõppeb broneering automaatselt ja müüja (kostja) võib objekti teistele ostjatele

pakkuda. Sellisel juhul tagastab müüja (kostja) ostjale (hagejale) kogu broneerimistasu 3

pangapäeva jooksul arvates broneeringu lõppemises päevast, kandes selle ostja (hageja)

arvelduskontole (punkt 4). Pooled leppisid kokku, et asjaõiguslepingu sõlmimisel punktis 1

nimetatud lõpptähtpäevaks, arvestatakse ostja (hageja) poolt tasutud broneerimistasu objekti

müügihinna hulka (punkt 5).

18. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingust on võimalik järeldada, et pooled on

soovinud sõlmida kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu ning näidanud ära müüdava kinnistu

hinna, s.o 65 000 eurot. Lisaks nähtub, et hageja poolt tasutud 3250 eurot loetakse osaks

müügihinnast. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on pooled lepingus määratlenud

müügilepingu olulised tingimused: müüdav asi, selle hind ja tasumise kord. Eeltoodu alusel

leiab kohus, et hageja on tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe olulises ja nimelt selles,

et hageja kavatseb osta ja kostja kavatseb müüa kinnistu asukohaga xxx , võõrandatava kinnistu

hind on 65 000 eurot ja et sõlmitakse asjaõigusleping notariaalselt tõestatud vormis. Seega

vastab leping VÕS § 208 lg 1 sätestatud müügilepingu tunnustele, mille järgi kohustub müüja

müüma ostjale asja, ostja kohustub tasuma kokkulepitud ostuhinna ja et omand antakse üle

(asjaõiguslepingu sõlmimine tulevikus). Kokkuvõttes järeldub, et pooled saavutasid

kokkuleppe nii müügilepingu enda olulistes tingimustes ja müügilepingu ning asjaõiguslepingu

sõlmimise tingimustes. Kuivõrd lepingu järgi kavatsesid pooled alles tulevikus sõlmida

notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguslepingu, siis lepingus endas eelpool kohtu poolt

tuvastatud asjaoludes järeldub, et 20.05.2021 leping on vaadeldav pooltevahelise kinnistu

müügi eellepinguna. Samas leiab kohus, et märgitud eelleping ei vasta aga seaduses sätestatutud

kohustuslikule vorminõuetele, sest ei ole tõestatud notari poolt. Seega on vaidlusalune leping

(pealkirjastatud „broneerimisleping“) AÕS § 119 lg 1,VÕS § 33 lg 1,2, § 83 lg 1, TsÜS § 84 lg

1 alusel tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja poolt viidatud

kolmas isik kasutab samasugust broneerimislepingu vormi, ei oma käesolevas menetlusest

tähtsust.

2-21-16809

19. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe tühisus kaasa teise osade tühisust, kui tehing on osadeks

jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hinnates lepingu p 3 sätestatut,

mille järgi ei saa hageja 3250 eurot tagasi üksnes siis, kui temast sõltumatutel asjaoludel ei

sõlmita asjaõiguslepingut, on otseselt seostatav sellega, et pooled kavatsesid tulevikus sõlmida

kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu. Eeltoodu tõttu ei ole nimetatud tingimused nn

eraldiseisvad ning müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest sõltumatud TsÜS § 85 järgi. Nii on

need tingimused AÕS § 119 lg 1,VÕS § 33 lg 1,2, § 83 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 järgi tühised ega

oma õiguslikke tagajärgi.

20. VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) saanud midagi

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

21. Kohus on seisukohal, et kuna poolte sõlmitud leping on tervikuna tühine, on hagejal õigus

selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja

nõue põhivõlgnevuse 3250 euro kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

22. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 1316,40 eurot. Kulu

tuleneb sellest, et kuivõrd kostja keeldus hagejale tasutud summat tagastamast, pöördus hageja

enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole, kes tutvus asja materjalidega ning saatis

10.08.2021 kostjale nõude broneerimistasu tagastamiseks. Kuna kostja jätkuvalt ei tagastanud

tasutud summat, siis andis hageja lepinguline esindaja 01.09.201 täiendava tähtaja

broneerimistasu tagastamiseks. Oma kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud 10.08.2021

broneerimistasu tagastamise nõudekirja (tl 17-21), 01.09.2022 lepingulise esindaja e-kirja

kostjale (tl 28-29), 25.08.2021 arve nr 202100668 summas 1124,40 eurot (tl 35-36) ning

28.09.2021 arve nr 202100768 summas 192 eurot (tl 37-38). Kostja vaidleb kohtueelsetele

õigusabikuludele vastu.

23. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed

õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS

§ 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks

ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3

(RKTKo nr 3-2-1-5-13).

24. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus

hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib

aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

25. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud,

kuid seda üksnes osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 28.09.2021 arvel nr 202100768

märgitud õigusabikulude väljamõistmine kostjalt summas 192 eurot, kuivõrd e-kirja, milles

hageja lepinguline esindaja andis kostjale täiendava tähtaja tasutud raha tagastamiseks, oleks

saanud hageja ka ilma lepingulise esindajata kostjale saata. Kohus leiab, et osaliselt ei ole

põhjendatud ka arvel nr 202100668 märgitud õigusabikulude kostjalt väljamõistmine. Kohtule

esitatud arvest nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kohtueelse nõudekirja koostamiseks 5,2

tundi ning peale nõudekirja koostamist on esindaja suhelnud e-kirjaga hagejaga 0,6 tundi

tunnihinnaga 160 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus, arvestades nõudekirja sisu ja

2-21-16809

mahtu, leiab ei põhjendatud kulus saab pidada 3 tundi ehk 480 eurot, millele lisandub

käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Samuti tuleb lugeda põhjendatuks kinnistusraamatu ja

äriregistri päringule kulunud 9 eurot. Kokku leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hagejalt

kasuks välja mõista kohtueelse õigusabikulud summas 585 eurot. Kohus leiab, et kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 28 lg 3 alusel. Kohus leiab,

et õigusabikuludega tekkinud kahju hüvitamiseks piisab sellest, et hagejale on esitatud arve ja

tal on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus.

26. Hageja nõuab kostjalt ka kohustatud tasu tagastamisega viivitamise tõttu viivist alates

11.09.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 32,77 eurot perioodi 11.09.2021-26.10.2021 eest ning viivis alates

hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise nõudmiseks

annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS

§ 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kuivõrd kohus

rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

27. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, et juhul, kui kohus rahuldab hageja hagi, siis

tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega.

28. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

29. Kostja on oma kohtule esitatud menetlusdokumendis toonud välja, et tal on hageja vastu

nõue 151,43 eurot. Kostja nõue hageja vastu tuleneb kulust, mis kostja tasus notarile hageja ja

kostja vahel kavandatava müügilepingu ettevalmistamise eest (tl 182). Hageja vaidleb

nimetatud kostja tasaarvestatavale nõudele vastu, kuivõrd vaidlusalune arve on esitatud BBA

Assist OÜ-le. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu

tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud arve on esitatud just seoses

vaidlusaluse tehinguga ning, et kostjal on nimetatud suuruses kahju tekkinud.

30. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista alusetult saadud 3250 eurot, kahju 585 eurot, hagi esitamise hetkeks

sissenõutav viivis 32,77 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõude

summas 731,40 eurot jätab kohus rahuldamata.

31. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta

arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

33. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et kuigi kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud

jätta kostja kanda.

2-21-16809

34. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu 5414,40 eurot (käibemaksuga) (tl 206-

207). Kostja on palunud kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja

põhjendatust ja mõista kostjalt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud.

35. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses

ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

riigilõiv summas 425 eurot.

36. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

37. Hagejale on osutanud õigusabi lepinguline esindaja, kellel on õigusabi osutamiseks kulunud

28 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 160 eurot/h+ käibemaks.

38. Riigikohus märkinud, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot/h + käibemaks

on põhjendatud ja vajalik. Õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu ning vastab asja mahukusele ja keerukusele.

39. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus,

et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja palub

lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga ning on kinnitanud, et hageja ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

40. Hageja esindajal on kulunud:

- Toimingud seoses hagiavalduse koostamisega: 20.09.2021 hagiavalduse koostamine 2 h,

22.09.2021 hagiavalduse koostamine 2 h, 30.09.2021 hagiavalduse koostamine 3 h, 06.10.2021

kirjavahetus kliendiga seoses hagi koostamisega 12 m, 26.10.2021 hagiavalduse koostamine 1

h 24 min – kokku 8 h 36 min – kohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning

esitatud lisade mahtu, samuti asjaolu, et kohus on pidanud osaliselt põhjendatuks hageja

kohtueelseid õigusabikulusid, tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks

ja kohtule esitamiseks 4 h;

- 01.11.2021 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, e-kiri kliendile 12 min, 02.11.2021

hagiavalduse lisade tõlgete korraldamine 12 min, 08.11.2021 hagiavalduse puuduste

kõrvaldamine 1 h, 17.11.2021 hagi täpsustuse edastamine kohtule 12 min – kokku 1 h 36 min

– kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei saa lugeda põhjendatuks ajakuluks, mida kostjalt hageja

kasuks välja mõista;

- 17.11.2021 hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine, edastamine kliendile 12 min -

kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 08.12.2021 Ilusäde OÜ tähtaja pikendamise taotluse ja kohtu vastusega tutvumine,

edastamine kliendile 12 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 31.12.2021 menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine 24 min - kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

2-21-16809

- 19.-20.01.2022 hagivastusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 4 h 24 min – Kohus,

arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab, et põhjendatud ajakuluks

nimetatud dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks ei saa olla rohkem kui 3 h 30 min;

- 28.04.2022 kirjavahetus kliendiga, e-kiri kohtule edasise tegevusplaani osas 24 min,

02.05.2022 kirjavahetus kliendiga seoses kohtu tegevusplaaniga 12 min, 05.05.2022 kliendi

teavitamine kostja nõusolekust lahendada asi kirjalikus menetluses 12 min – kokku 46 min –

kohus möönab, et esindaja peab menetluse jooksul suhtlema kliendiga, kuid antud ajakulu ei

nähtu toimikust, mistõttu pole seda võimalik ka kontrollida, mistõttu leiab kohus, et nimetatud

ajakulu on põhjendatud osaliselt – 20 min;

- 25.07.2022 Pärnu Maakohtu määruse (kirjalik menetlus) analüüs, selgitav e-kiri kliendile 1 h

12 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 10.08.2022 menetlusdokumendi koostamine 4 h, 11.08.2022 menetlusdokumendi koostamine

1 h, 11.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 48 min – kokku 5 h 48 min – kohus

leiab, et nimetatud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus ei ole küsinud menetlusosalistelt

nimetatud kuupäevaks menetluskulude nimekirja, mistõttu pole nimetatud kulu kostjalt

väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb

11.08.2022 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamiseks lugeda 3 h;

- 15.08.2022 vastaspoole seisukoha ja tõendite analüüs 12 min - kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 26.08.2022 vastus kostja menetlusdokumendile, koostamine ja kohtule esitamine 1 h 12 min

– kohus, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab, et põhjendatud

ajakuluks tuleb lugeda 45 min;

- 03.11.2022 kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 24 min - kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 07.11.2022 AllePal OÜ 04.11.2022 vastuse analüüs, edastamine kliendile 24 min, 08.11.2022

AllePal OÜ-le kirja koostamine seoses tõendite kogumisega 36 min, 08.11.2022

kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 24 min – kokku 1 h 24 min – kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 16.11.2022 tõendite kogumine 12 min – kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, milliseid

täiendavaid tõendeid lisaks AllePal OÜ-ga seotud tõenditele hageja kogus, siis leiab kohus, et

nimetatud kulu tuleb jätta kostjalt välja mõistmata;

- 22.11.2022 menetlusdokumendi koostamine 1 h 12 min - kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

- 22.11.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 24 min - kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

41. Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 17 tundi ja 11 minutit – 2750

eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3300 eurot.

42. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista menetluskulude nimekirjas märgitud

äriregistri päringu ja kinnistusraamatu päringu kulu 9 eurot, kuivõrd nimetatud kulu on kohus

juba kohtueelsete õigusabikuludega kostjalt välja mõistnud.

43. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tõlkekulud 58,80 eurot, millise kohus loeb

põhjendatuks.

44. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja

menetluskulud 3783,80 eurot, millest riigilõiv 425 eurot, õigusabikulud 3300 eurot

(käibemaksuga) ja tõlkekulud 58,80 eurot.

2-21-16809

45. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjalt menetluskulude tasumisega viivitamisele välja

mõista viivis alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

46. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik