1-10-10226/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Kriminaalasi nr . 1 – 10-10226
Legislator headnote
AI generated1-10-10226/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 Kriminaalasi nr . 1 – 10-10226
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Kriminaalasi nr . 1 – 10-10226
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.detsember 2010.a Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-10226
Kriminaalasi H.H kohta esitatud erakorraline ettekanne Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: H.H (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); emakeel-eesti keel, kutseharidus, töökoht või õppeasutusteeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 07.04.2003 Jõgeva Maakohtus KrK § 424 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 a 6 kuud; 2) 27.06.2003 Valga Maakohtus KrK § järgi alusel rahaline karistus 5000 krooni (tl 17-18); 3) 09.08.2010. a Tartu Maakohtus KarS § 121 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2- aastase katseajaga; väärteokorras karistatud viiel korral;. Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets; Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 27.detsember 2010. a
KarS § 75 lg.2 p.5 alusel määrata H.H*ale lisakohustus ja kohustada teda läbima alkoholi võõrutusravi.
Kriminaalmenetluse kulud: Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 300 krooni (19.17 EUR) ja mõista Janar
Tooming*alt välja tasu kaitsja õigusabi eest kohtumenetluses kokku 300krooni (19.17
2 EUR). Kriminaalmenetluse kulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .
10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest.
Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
H.H on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.08.2010a otsusega KarS § 121 tingimisi vangistusega ja määratud KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustused. H.H-le määratud kriminaalhooldusametnik Irina Tomberg on esitanud kohtule
08.12.2010a H.H kohta erakorralise ettekande, kuna 03.12.2010a Jõgeva Politseijaoskonnalt saadud info kohaselt, juhtis H.H 27.11.2010a mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Seni on täitnud registreerimisekohustuse nõuet kohusetundlikult. H.H on abielus ja
kahe lapse isa. Enda sõnul peab ta üleval tervet perekonda, tegeledes ehitusvaldkonnas
juhutöödega. Sissetuleku vähenemisega on perel tekkinud probleeme majalaenu tagastamisega, perekonna eramaja on sundmüügis.
Suheldes kriminaalhooldusametnikuga, on H.H olnud viisakas ja rahulik, jätnud
tagasihoidlikuma ja endasse tõmbunud isiku mulje. Viimases vestluses
kriminaalhooldusametnikuga on H.H tunnistanud oma alkoholi liigtarbimist ning väljendanud soovi, läbida teistkordselt alkoholivastane ravi. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata H.H-le KarS § 75 lg 4 alusel täiendav kohustus pöörduda alkoholivastasele ravile.
Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma ettepaneku juurde. Ta ei ole küll H.H
kodus kontrollinud, kuid see juhtum on kriminaalhooldajale teadaolevalt ainus alkoholitarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt senisel katseajal. H.H annab seletuse, et ta on alustanud alkoholiraviga ravitseja Alfred Stepanjani juures. Esitab sellekohase tõendi. Ravi seisneb vastavatel seanssidel käimises, 4x käia. Aasta
pärast minna uuesti kontrollile. Ta maksab ravi eest. Poes käies isu alkoholi osta ei teki. Tookord oli ta tõesti joonud, kõik probleemid olid kuhjunud. Tahtis sõita sõbra poole. Miks H.H ikka ennast tööle ei vormista, ehkki töötab aastaid ehitustöödel, vastab H.H,
et ta tahab ise otsustada, kuhu tööle minna. Vormistatuna peaks ta minema sinna, kuhu tööandja käsib. Kriminaalasi, mis algatati joobes juhtimise pärast on veel politseis. Prokurör toetab lisakohustuse määramist.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks KarS § 74 lg.4, mis sätestab: kui
süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib
kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
3
Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku kasutada KarS § 75 lg.4 sätestatud võimalust ja
määrata §-s 75 lg.2 loetlemata lisakohustus. Määratavaks lisakohustuseks oleks kohustus pöörduda alkoholiravile. Tegelikult on see KarS § 75 lg.2 p.5 sätestatud kohustus. Käesolevaks ajaks on selgunud, et H.H on rikkunud 09.10.2010.a. Tartu Maakohtu otsusega talle pandud lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. Kriminaalhooldaja on siiski pidanud õigustatuks mitte karistust täitmisele pöörata, vaid nõuda temalt lisakohustuse täitmist: läbida alkoholi võõrutusravi.
Kohus nõustub kriminaalhooldaja lähenemisega. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku sekkuda kriminaalhooldusnõuete kehtestamisega H.H käitumise põhjustessesuunata ta alkoholiravile.
Kohus nõustub sellise ettepanekuga. Ei ole põhjendatud loobuda süüdimõistetu üle kriminaalhoolduse teostamisest ja karistus täitmisele pöörata, kui on olemas veel kasutamata
võimalusi isiku mõjutamiseks karistust täitmisele pööramata. Praegu tuleb H.H-le määrata täiendav kohustus.
Menetluskulud
H.H teatas kohtule, et ta soovib kohtuistungil kaitsja osalemist. Seetõttu ja KrMS §
432 lg.3 alusel määras kohus H.H-le kaitsja. Enne kohtuistungi saabumist teatas
H.H, et ta siiski ei soovi kaitsjat. Kuna kaitsja oli RIS vahendusel määratud ja oma kohustust täitma asunud, tuleb tasu tema ettevalmistustegevuse eest määrata “Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi
osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” p.15, p.26 alusel. Kaitsja on
taotlenud tasu määramist 1 pooltunni eest, s.o. 250 krooni+ käibemaks 20% (50 krooni), kokku 300 krooni. See tasu vastab kehtestatud määrale ja tegelikule töökulule, mistõttu kohus tasu selles ulatuses ka määrab.
Kohtunik Ü.Raag
Kohtunik Ü.Raag
4