4-10-2238/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.detsember 2010. a Võru kohtumaja

Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-2238 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi V.E, isikukood 34210206511, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx, pensionär, kaebus Lõuna

Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2490,10,001776

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus o t s u s t a s :

tühistada

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2490,10,001776 osaliselt.

Süüdi tunnistada V.E Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 ja KarS § 276 järgi ning ning

juhindudes KarS § 63 lg-st 1 mõista karistuseks rahatrahv 45 (nelikümmend viis) trahviühikut s.o 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni.

KarS § 66 lg 2 , 3 alusel võimaldada rahatrahv – 2700 krooni tasuda ositi, kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt vähemalt 540 (viissada nelikümmend) krooni tähtajaga viis kuud.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220105189609.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

2 (7)

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest..

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohtuvälise menetleja otsus

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku

13.07.2010.a. otsusega väärteoasjas nr 2490,10,001776 karistati V.E selle eest, et ta

14.06.2010.a. kella 14:06 ajal Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 45.kilomeetril juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,14 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse §

20 lg 4 sätteid ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust, pannes

toime LS § 74 19

lg 1 ja KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo, KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 276 alusel 100 trahviühiku suuruse s.o 6000 kroonise rahatrahviga.

Menetlusaluse isiku kaebuse sisu

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas V.E kaebuse. Kaebuses märgib menetlusalune

isik, et. , kui 14.06.2010.a peatati Jõgeva-Mustvee maanteel tema juhitud veoauto xxxxx xx xx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx ja puhumisel indikaatorvahendisse selgus, et tema väljahingatava õhu liitris on alkoholisisaldus 0,41 mg/l, oli see tema jaoks ebameeldiv üllatus. Oli

küll ca 30 tundi tagasi õlut tarvitanud, kuid täiesti veendunud oma kainuses. Vahetult enne peatamist tarvitas ca 12-20 tilka arsti määratud Valocordini. Seda, et see ravim alkoholi sisaldab, arst ei hoiatanud ja ise ei teadnud. Alles hiljem kodus Valocordini infolehte uurides märkas, et see ravim sisaldab 39 mahuprotsenti alkoholi. Seoses alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus koostas piirkonnapolitseinik H. P. väärteoprotokolli AB 1184093 ja käskis samas kainenemiseni oodata, et siis sõitu jätkata.

Oodanud autos, mis seisis maanteesilla juures ja mille asukoht oli kaasliiklejatele ja just tööd alustanud sillaremontijatele äärmiselt ebamugav ca 2,5 tundi, arvates, et ravimist saadud joove on lahtunud, toimetas auto, mille asukoht liikluskoormuse kasvades järjest enam liiklust häiris, umbes 4 km kaugusel oleva söögikoha parklasse, et seal süüa, seejärel kainust kontrollida ja sõitu jätkata. Selleks politseinikelt loa küsimise peale sel hetkel lihtsalt ei tulnud Söögikoha parklas tuli juurde . uus politseipatrull ning kontrollis uuesti alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, tuvastades selleks

0,14 mg/l. Pööramata tähelepanu kaebuse esitaja põhjendustele (auto häiris liiklust, seisundi parandamiseks vajas toitu jms), vormistati taas väärteoprotokoll, seekord AB 1153234.

Nõnda juhtuski, et praktiliselt eluaegse seaduskuuleka autojuhina rikkus nüüd pensionärina

tahtmatult ja kahjuks korduvalt seadusesätteid. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestamata koostas Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik K. P. kaks

väärteootsust, millest esimesega karistati 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning teise otsusega lisati veel 6000 kroonine rahatrahv.

Kaebuse esitaja leiab, et jättes eelnimetatud väärteoasjad ühendamata, tekitas menetleja

ebaratsionaalse ja nii kaebajale kui ka riigile kuluka olukorra, kus kaebaja peaks esitama kaks

suhteliselt identset kaebust, rääkimata karistuse ebaõiglusest - puudub liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Soovimata ebaratsionaalsust omaltpoolt võimendada, esitab menetlusalune isik ühe kaebuse mõlemale ülalnimetatud väärteootsusele, paludes kohtul kirjeldatud olukorra lahendamiseks kõnealused väärteoasjad nr 2490,10,001775 ja 2490,10,001776 ühendada.

3 (7)

Eluaegse korrektse autojuhina ei püüdnud siis ega ka hiljem kirjeldatud tegusid eitada, sest

elukutselise juhina mõistis enda peatamise põhjust suurepäraselt ning taunib ka ise liikluses igasugust joobes osalemist. Ometi eeldas ta, et karistuse mõistmisel arvestatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Arvestama pidanuks ka asjaolu, et joove oli suhteliselt väike, mida kinnitab tõik,

et see lahtus suhteliselt kiiresti. Tunnistab oma tegu ka praegu ja häbeneb seda, palub karistuse

mõistmisel arvestada teo liiklusohtlikkuse astet ja seda, et pani väärteod toime hooletuse tõttu. Viimatikirjeldatud tegu on väärtegu vaid formaalselt, sisuliselt lahutas seda väärtegu õiguspärasest käitumisest vaid kõhutäis, mistõttu karistus selle teo eest oleks õiglane esimese karistusega kaetuks lugeda. Kaebuse esitaja märgib, et eelkirjeldatut vanemliikluspolitseinik kaevatavate väärteootsuste puhul karistust määrates arvesse võtnud ei ole, ta ei ole arvestanud, et kaebuse esitaja on pensionär, kes vaid jõudumööda K. O. poegadel autojuhina abiks käib ning elab maal, kust arsti juurde pääseb

vaid autoga. Kaebuse esitaja leiab, et äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne on tema

karistamine lisaks soolastele rahatrahvidele ka lisakaristusega, mida tuleks kohaldada siis, kui põhikaristusest ei piisa - tahtlike, raskete ja nahaalsete rikkumiste puhul. Õigluse jaluleseadmiseks

palub juhtimisõiguse alles jätta, et saaksid abikaasaga iseseisvalt arsti juurde ning veidi ka

pensionilisa teenida. Rahatrahvi otsustamisel arvestada rikkumise eelkirjeldatud asjaolusid ja

kasinat sissetulekut ning mõista karistuseks pensionärile jõukohane trahv. Kaebuse esitaja palub

menetleda väärteoasja tema elukoha järgi Tartu Maakohtu Võru kohtumajas, tühistada osaliselt

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsused väärteoasjades nr 2490,10,001775 ja 2490,10,001776 määratud karistuse osas ning teha uus otsus mõistes kergema karistuse ning jättes

lisakaristuse kohaldamata. Eeldusel, et kohtuväline menetleja möönab oma eksimust asjaolude

hindamisel, saab asja lahendada kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse kohaldamisel kohtuistungist osa võtta ei soovi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohus edastas V.E kaebuse koos lisadega , pidas

võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Kirjalikus

seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et ei nõustu V.E poolt esitatud kaebusega. 14.06.2010.a. koostas piirkonnapolitseinik H. P. V.E-le väärteoprotokolli selle kohta, et V.E juhtis 14.06.2010.a. kella 09:38 ajal Jõgeva linnas Jõgeva-Mustvee maantee 2- km-l mootorsõidukit xxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes

liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,41 mg/l. Samal

kuupäeval koostas välijuht Alar Sadam väärteoprotokolli selle kohta, et V.E juhtis

14.06.2010 kella 11:30 ajal Jõgevamaal Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 45.km-l mootorsõidukit

xxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris

väljahingatavas õhus oli 0,19 mg/l, võttes võttes arvesse laiendmääramatust, 0,14 mg/l. Juht oli eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt samalaadse rikkumise eest 14.06.2010 kell 08:38. Seega eiras ta tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust enne kaineks saamist sõidukit mitte juhtida. V.E rikkus liiklusseaduse § 20 lg 4 ja KarS § 276. KarS § 276 näeb võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ette karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut s.o kuni 12000 krooni või aresti. Politsei jättis kõrvale võimaluse menetlusalusele isikule aresti määramiseks, kuigi selline käitumine on tavapärane antud juhtumite juures. Politsei karistas menetlusalust isikut antud tegude kogumi eest rahatrahviga. Menetlusalusel isikul on ka varasemast ajast kehtivaid karistusi. Et menetlusalune isik pani 14.06.2010 toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määrati karistus iga väärteo eest eraldi. Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks KarS §

66 lg 2 tunnustel. Isik ei ole pöördunud politsei poole taotlusega rahatrahvi ositi tasumiseks.

4 (7)

Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus edastas kaebuse esitajale V.E-le kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. V.E poolt valitud kaitsja teatas 18.11.2010 kohtule, et V.E jääb endiselt seisukoha

juurde, et tema poolt väärteoasjades esitatud kaebused lahendataks kirjalikus menetluses. Kaitsja

palub kohtul V.E kaebuse rahuldada ja vähendada talle 13.07.2010.a. väärteoasjas 2490,10,001776 tehtud otsusega määratud rahatrahvi määra.

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusaluse isiku kaebusest ja sellele lisatud kohtuvälise menetleja otsustest nähtub, et V.E-le oli kohtuvälise menetleja poolt 14.juunil 2010.a. koostatud kaks väärteoprotokolli kahe

erineva väärteo toimepanemise kohta ja teda on karistatud kahe otsusega – väärteoasjas nr 2490,10,001775 Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ning väärteoasjas nr 2490,10,001776 tehtud otsusega

on teda karistatud Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 ja KarS § 276 kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 276 järgi 6000 kroonise rahatrahviga. Kohtule esitatud kaebuses heidab menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale ette väärteoasjade

ühendamata jätmist ja tema karistamist kahe otsuse järgi, leides, et nimetatud asjaolu tõi kaasa ebaõiglase karistuse - puudus liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Esitatud kaebuses püüab menetlusalune isik näidata enda kohtuvälise menetleja poolt kahe erineva väärteona kvalifitseeritud käitumist 14. juunil 2010.a., millele kohtuväline menetleja on andnud

hinnangu ka kahe erineva otsusega, jätkuva tegevusena, mis kaebaja arvates moodustaks ühe väärteokoosseisu ja mille eest tuleks mõista üks karistus. Kohus sellist seisukohta ei jaga ja leiab, et väärteoasjas nr 2490,10,001776 V.E-le süüks arvatud väärteo näol on tegemist teise

samal kuupäeval toime pandud väärteoga. Et kohtuväline menetleja on erinevates väärteoasjades teinud kaks erinevat otsust , peab kohus vastavalt V™S §-s 133 loetletud kaebuse lahendamisel

otsustatavatele küsimustele kaebust lahendades välja selgitama kas kumbki väärtegu on toime

pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Ühtlasi peab kohus kontrollima , kas kohtuväline

menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust ja kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seega tuleb kohtul anda hinnang

mõlemale kohtuvälise menetleja otsusele, mistõttu kohus lahendab kaebuse kaevatavate otsuste peale eraldi menetlustes.

Kohus märgib ka, et V™S § 63 lg 1 sätestatu kohaselt kui isik on toime pannud ühe või mitu

väärtegu, võib väärteoasjad ühendada, kuid tegemist ei ole imperatiivse õigusnormiga.

Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohustust väärteoasjade ühendamiseks, vaid jätab selle kohtuvälise menetleja otsustada. Antud juhul on kohtuväline menetleja menetlenud V.E

kahte väärtegu eraldi ja määranud karistuse kummagi väärteo eest kahes erinevas väärteoasjas

tehtud otsusega. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust, sest kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis karistus määratakse iga väärteo eest vastavalt KarS § 63 lg 3 eraldi, karistuste liitmist ei toimu. Ühe väärteoasjana tuleb

menetleda ideaalkogumi asju, kus isik täidab ühe teoga mitu eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu ja seda on kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2490,10,001776 ka teinud. Kohus

5 (7)

selgitab, et kaebuses viidatud liitkaristuse mõistmist väärtegude puhul ei kohaldata, KarS § 64 reguleerib karistuse mõistmist kuritegude reaalkogumi korral.

Tulenevalt V™S § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid.

V.E-le on koostatud 14.juunil 2010.a. väärteoprotokoll ( tl 13) selle kohta, et ta samal päeval kella 11:30 ajal juhtis mootorsõidukit xxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx Tartu- Jõgeva-Aravete maantee 45.kilomeetril, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,19 mg/l +-0,05 mg/l. Seega oli juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,14 mg/l. Samuti oli juht eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt samalaadse rikkumise eest 14.06.2010 kell

08:38 Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabel H. P. poolt. Seega eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust enne kaineks saamist mitte sõidukit

juhtida. V.E rikkus liiklusseaduse § 20 lg 4 , KarS § 276 nõudeid, tema käitumine on kvalifitseeritud väärteona Liiklusseaduse § 74 19 lg 1, KarS § 276 järgi.

Tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustega ( tl 16) , on tõendatud, et 14.06.2010 kella 11:30 ajal, tehes liiklusjärelevalvet Jõgeva linnas, märkas tunnistaja mööda Mustvee maanteed liikumas valget värvi veoautot tühja järelhaagisega. Selle sõiduki juhil oli avastatud hommikul politseioperatsiooni ajal

joove ja kuna tundus ebatõenäoline, et juht võiks juba kaine olla, otsustasid seda sõidukit, mis peatus M xxxxxxx, uuesti kontrollida. Sõidukit xxxxx xxx.xxxxxxx xxx xxx juhtis V.E. Konstaabel Alar Sadam tuvastas indikaatorvahendiga juhil joobe 0,16 mg/l väljahingatavas õhus.

Tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks jäi 0,14 mg/l väljahingatavas õhus. Juht tunnistas oma rikkumist ja põhjendas edasisõitmist söögiostmise vajadusega xxxxxxx. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( tl 15

) on tõendatud, et 14.06.2010 kell 11:33 allutati Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 45. km-l kontrollile V.E , isikukood xxx, kusjuures kuni 15.10.2010 kalibreeritud indikaatorvahend Alco

Quant 6020 nr A102490 näitas alkoholisisalduseks V.E väljahingatavas õhus 0,16 mg/l,

joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud alkomeeter Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0028 mõõtetulemus oli 0,19 mg/l , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks loeti 0,14 mg/l.,

14.06.2010.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 17) on tõendatud, et V.E

kõrvaldati 14.06.2010 alates kella 11:38 ajal LS § 20 1

lg 2 alusel sõiduki xxxxx xx xx xxx.xxxxxxx xxx xxx juhtimiselt kuni kaineks saamiseni (Liiklusseaduse § 20 1 lg 2 kohaselt juht

kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alus arvata , et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis). Menetlusaluse isik V.E on väärteoprotokollil väärteo toimepanemise kohta antud ütlustes

märkinud, et tarvitas ravimit, mis vähendab vererõhku-

Valocordiin, autoga liikus, sest arvas, et kõik on korras ( tl 13).

Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud, eeltoodud tõendeid kogumis, leiab et Liiklusseaduse § 20 lg 4 , mille kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem, nõuete rikkumine V.E poolt 14.juunil 2010.a. kella 11:33 ajal Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel ning tema

poolt võimuesindaja (politseiametniku) seadusliku korralduse, mis seisnes selles, et ta juhtis

mootorsõidukit alkoholijoobes, olles eelnevalt juhtimiselt

kõrvaldatud kuni kaineks saamiseni,

eiramine on tõendatud ning V.E käitumine kohtuvälise menetleja poolt õigesti

kvalifitseeritud väärtegudena Liiklusseaduse § 74 19

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse

mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on

6 (7) alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi ning KarS § 276 järgi.

Kohus leiab, et kuigi kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et väärteoprotokolli kohaselt

V.E poolt väärteo toimepanemise aeg on 14.06.2010 kell 14:06, ei ole tegemist

menetlusõiguse olulise rikkumisega mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Ilmselgelt on tegemist inimliku eksitusega, sest nii

tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustest,

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest kui ka väärteoprotokollist nähtub, et väärteod pani V.E toime 16.04.2010.a. kella 11:30 paiku.

LS § § 74 19

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. KarS §

276 sanktsiooni kohaselt on väärteo toimepanijat võimalik karistada võimuesindaja seadusliku

korralduse eiramise eest rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. KarS § 63 lg 1

kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuväline menetleja on V.E-le karistust määrates juhindunud õigesti KarS § 63 lg 1 sätestatust.

Kohus märgib, et käesolevas väärteoasjas ei oma tähtsust, mis asjaoludest oli tingitud V.E alkoholijoove, sest nähtuvalt tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustest ja V.E kaebusest oli V.E esinenud alkoholijoove varasemalt tuvastatud, seega V.E oli teadlik enda alkoholijoobest ning teadlik ka sellest, et ta oli juhtimiselt kõrvaldatud kuni kainenemiseni. Kohus leiab, et V.E väide nagu oleks ta sõidukit uuesti juhtima hakanud seetõttu, et

tema auto asukoht liikluskoormuse kasvades järjest enam liiklust häiris, on paljasõnaline. Omakäelistes ütlustes kohtuvälisele menetlejale ei ole ta oma veoki paiknemise tõttu teetööde

takistamisele viidanud, vaid selgitanud enda poolt väärteo toimepanemist sellega, et arvas, et

kõik on korras. Teadaolevalt ei korralda politsei operatsiooni „kõik puhuvad“ kohas, kus see häiriks liiklust. V.E kaebusest ei nähtu, et keegi oleks tal palunud oma sõiduki kohast,

kus politsei selle peatas ja V.E sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegi, mujale

viia. V.E oli võimalus leida enda sõidukile asendusjuht, või kontrollida sõiduki

juhtimise jätkamiseks vajalikku tingimust – alkoholijoobe puudumist. Nähtuvalt tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustest ja ka V.E enda väitest, et sõidu jätkamiseks politseinikelt loa

küsimise peale ta sel hetkel lihtsalt ei tulnud, oli V.E võimalus ka politseiametnike poole pöörduda veendumaks et on täiesti kaine ja võib jätkata sõidukiga liikumist.

KarS § 56 lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise alus eelkõige isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et V.E süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.E vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Hinnates V.E süü suurust märgib kohus, et V.E ühes grammis

väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,14 milligrammi, mis on vaid 0,05 milligrammi lubatust suurem. V.E süü seisneb sisuliselt selles, et sõiduki juhtimist alustades pidas ta

ennast küll kaineks, kuid ei veendunud selles. Eeltoodu tõi kaasa ka KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise. Puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber V.E selgituse, et väärtegu ei pannud ta toime tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Väärteo toimepanemist ettevaatamatusest kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et V.E jätkas mootorsõiduki juhtimist

pärast mitme tunnist ootamist, mitte koheselt. Karistuse mõistmisel süüdlase isiku arvestamist

7 (7) iseseisva alusena karistusseadustik ette ei näe, kuid karistuse kohaldamisel, hinnates karistuse

eripreventiivset eesmärki, arvestab kohus lisaks eeltoodule, et kuigi nähtuvalt karistusregistri teatisest ( tl 22-23 ) omas V.E käesolevas asjas väärteo toimepanemise ajal s.o. 14.juunil 2010 ühte kehtivat teiseliigilist väärteokaristust (milleks oli 27.11.2009.a. määratud 3600 kroonine rahatrahv Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi, mille tasumisest ei olnud aasta möödunud ), ei ole 1942.a.

sündinud ja pikka aega mootorsõiduki juhtimisõigust omavat V.E varasemalt ühe

raskema liiklusalase väärteo – mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest kordagi karistatud.

Samuti ei ole teda karistatud alkoholiseaduse, avaliku korra rikkumise või võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Eeltoodut arvestades, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, kohaldades V.E-le karistuse ¼ KarS § 276 sanktsioonimäära lähedases suuruses. Arvestades, et V.E on pensionär, kellele rahatrahvi korraga tasumine võib osutuda üle jõu käivaks, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et rahatrahv kuulub tasumisele ositi, viie kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust. .

Kersti Vosman Kohtunik