4-10-2239/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2010. a Võru kohtumaja

Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-2239 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi D.P, isikukood 34210206511, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx, pensionär, kaebus Lõuna

Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2490,10,001775

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus o t s u s t a s :

tühistada

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2490,10,001775 osaliselt.

Süüdi tunnistada D.P Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni. KarS § 66 lg 2 , 3 alusel võimaldada rahatrahv – 9000 krooni tasuda ositi, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt kuu 15.-ks kuupäevaks 750 krooni tähtajaga üks aasta.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220105189492.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

2 (7)

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest..

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohtuvälise menetleja otsus

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku

13.07.2010.a. otsusega väärteoasjas nr 2490,10,001775 karistati D.P selle eest, et ta 14.06.2010.a. kella 08:38 ajal Jõgeva-Mustvee mnt 2.kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,41 mg/l, millega D.P rikkus LE § 76 p 3

nõudeid ja pani toime Liiklusseaduse §-de 74 19

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, 150

trahviühiku suuruse s.o 9000 kroonise rahatrahviga. Liiklusseaduse § 74 19

lg 3 alusel lisakaristusena võeti D.P-lt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks.

Menetlusaluse isiku kaebuse sisu

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas D.P kaebuse. Kaebuses märgib menetlusalune

isik, et. , kui 14.06.2010.a peatati Jõgeva-Mustvee maanteel tema juhitud veoauto xxxxx xx xx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx ja puhumisel indikaatorvahendisse selgus, et tema väljahingatava õhu liitris on alkoholisisaldus 0,41 mg/l, oli see tema jaoks ebameeldiv üllatus. Oli

küll ca 30 tundi tagasi õlut tarvitanud, kuid täiesti veendunud oma kainuses. Vahetult enne peatamist tarvitas ca 12-20 tilka arsti määratud Valocordini. Seda, et see ravim alkoholi sisaldab, arst ei hoiatanud ja ise ei teadnud. Alles hiljem kodus Valocordini infolehte uurides märkas, et see ravim sisaldab 39 mahuprotsenti alkoholi. Seoses alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus koostas piirkonnapolitseinik H. P. väärteoprotokolli AB 1184093 ja käskis samas kainenemiseni oodata, et siis sõitu jätkata.

Oodanud autos, mis seisis maanteesilla juures ja mille asukoht oli kaasliiklejatele ja just tööd alustanud sillaremontijatele äärmiselt ebamugav ca 2,5 tundi, arvates, et ravimist saadud joove on lahtunud, toimetas auto, mille asukoht liikluskoormuse kasvades järjest enam liiklust häiris, umbes 4 km kaugusel oleva söögikoha parklasse, et seal süüa, seejärel kainust kontrollida ja sõitu jätkata. Selleks politseinikelt loa küsimise peale sel hetkel lihtsalt ei tulnud. Söögikoha parklas tuli juurde uus politseipatrull ning kontrollis uuesti alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, tuvastades selleks

0,14 mg/l. Pööramata tähelepanu kaebuse esitaja põhjendustele (auto häiris liiklust, seisundi parandamiseks vajas toitu jms), vormistati taas väärteoprotokoll, seekord AB 1153234.

Nõnda juhtuski, et praktiliselt eluaegse seaduskuuleka autojuhina rikkus nüüd pensionärina

tahtmatult ja kahjuks korduvalt seadusesätteid. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestamata koostas Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik K. P. kaks

väärteootsust, millest esimesega karistati 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning teise otsusega lisati veel 6000 kroonine rahatrahv.

Kaebuse esitaja leiab, et jättes eelnimetatud väärteoasjad ühendamata, tekitas menetleja

ebaratsionaalse ja nii kaebajale kui ka riigile kuluka olukorra, kus kaebaja peaks esitama kaks

suhteliselt identset kaebust, rääkimata karistuse ebaõiglusest - puudub liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Soovimata ebaratsionaalsust omaltpoolt võimendada, esitab menetlusalune isik ühe kaebuse mõlemale ülalnimetatud väärteootsusele, paludes kohtul kirjeldatud olukorra lahendamiseks kõnealused väärteoasjad nr 2490,10,001775 ja 2490,10,001776 ühendada.

3 (7)

Eluaegse korrektse autojuhina ei püüdnud siis ega ka hiljem kirjeldatud tegusid eitada, sest

elukutselise juhina mõistis enda peatamise põhjust suurepäraselt ning taunib ka ise liikluses igasugust joobes osalemist. Ometi eeldas ta, et karistuse mõistmisel arvestatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Arvestama pidanuks ka asjaolu, et joove oli suhteliselt väike, mida kinnitab tõik,

et see lahtus suhteliselt kiiresti. Tunnistab oma tegu ka praegu ja häbeneb seda, palub karistuse

mõistmisel arvestada teo liiklusohtlikkuse astet ja seda, et pani väärteod toime hooletuse tõttu. Viimatikirjeldatud tegu on väärtegu vaid formaalselt, sisuliselt lahutas seda väärtegu õiguspärasest käitumisest vaid kõhutäis, mistõttu karistus selle teo eest oleks õiglane esimese karistusega kaetuks lugeda. Kaebuse esitaja märgib, et eelkirjeldatut vanemliikluspolitseinik kaevatavate väärteootsuste puhul karistust määrates arvesse võtnud ei ole, ta ei ole arvestanud, et kaebuse esitaja on pensionär, kes vaid jõudumööda K. O. poegadel autojuhina abiks käib ning elab maal, kust arsti juurde pääseb

vaid autoga. Kaebuse esitaja leiab, et äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne on tema

karistamine lisaks soolastele rahatrahvidele ka lisakaristusega, mida tuleks kohaldada siis, kui põhikaristusest ei piisa - tahtlike, raskete ja nahaalsete rikkumiste puhul. Õigluse jaluleseadmiseks

palub juhtimisõiguse alles jätta, et saaksid abikaasaga iseseisvalt arsti juurde ning veidi ka

pensionilisa teenida. Rahatrahvi otsustamisel arvestada rikkumise eelkirjeldatud asjaolusid ja

kasinat sissetulekut ning mõista karistuseks pensionärile jõukohane trahv. Kaebuse esitaja palub

menetleda väärteoasja tema elukoha järgi Tartu Maakohtu Võru kohtumajas, tühistada osaliselt

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsused väärteoasjades nr 2490,10,001775 ja 2490,10,001776 määratud karistuse osas ning teha uus otsus mõistes kergema karistuse ning jättes

lisakaristuse kohaldamata. Eeldusel, et kohtuväline menetleja möönab oma eksimust asjaolude

hindamisel, saab asja lahendada kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse kohaldamisel kohtuistungist osa võtta ei soovi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohus edastas D.P kaebuse koos lisadega , pidas

võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Kirjalikus

seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et ei nõustu D.P poolt esitatud kaebusega. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 lg 1 sätetest. Olukorras kus

igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge

signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki juhtimise seisundis, kui

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,41 mg/l on tegemist riigi poolt rangelt

karistatava õiguserikkumisega. Antud seisundi korral vähenevad tähelepanu ja

kontsentratsioonivõime, kahaneb haistmisvõime, silmade adaptsioon on häiritud. Neuroloogiliselt

ilmneb silmamunade peegeldav liikumine üles või külgsuundadel vaatamisel. Ilmnevad

koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired. Eufooriahood vahelduvad uimasuse ja unisusega. Liiklusõnnetuse toimumise tõenäosus võib kasvada kuni 30 korda. LS § 74 19 lg 2 näeb ette

karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ( s.o kuni 18 000 krooni) või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. LS § 74 19 lg 3 p 1 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada süüteo eest lisakaristust sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuna isik

oma vastulauses tunnistas oma süüd ja kahetses juhtumit, siis kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel sellega vastavalt KarS § 60 lg 2, kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla

üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Lisakaristuse määramisel võeti aluseks teo raskusaste, nimelt veoauto. Antud teoga pani menetlusalune isik ohtu nii teiste inimeste

kui enda elud. Menetlusalusel isikul on ka varasemast ajast kehtivaid karistusi. Et menetlusalune isik pani 14.06.2010 toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määrati

4 (7) karistus iga väärteo eest eraldi. Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks KarS §

66 lg 2 tunnustel. Isik ei ole pöördunud politsei poole taotlusega rahatrahvi ositi tasumiseks.

Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus edastas kaebuse esitajale D.P-le kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. D.P poolt valitud kaitsja teatas 18.11.2010 kohtule, et D.P jääb endiselt seisukoha

juurde, et tema poolt väärteoasjades esitatud kaebused lahendataks kirjalikus menetluses. Kaitsja

palub kohtul D.P kaebuse rahuldada ja vähendada talle 13.07.2010.a. väärteoasjas

2490,10,001775 tehtud otsusega määratud rahatrahvi määra ja jätta kohaldamata lisakaristus – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusaluse isiku kaebusest ja sellele lisatud kohtuvälise menetleja otsustest nähtub, et D.P-le oli kohtuvälise menetleja poolt 14.juunil 2010.a. koostatud kaks väärteoprotokolli kahe

erineva väärteo toimepanemise kohta ja teda on karistatud kahe otsusega – väärteoasjas nr 2490,10,001775 Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ning väärteoasjas nr 2490,10,001776 tehtud otsusega

on teda karistatud Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 ja KarS § 276 kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 276 järgi 6000 kroonise rahatrahviga. Kohtule esitatud kaebuses heidab menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale ette väärteoasjade

ühendamata jätmist ja tema karistamist kahe otsuse järgi, leides, et nimetatud asjaolu tõi kaasa ebaõiglase karistuse - puudus liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Esitatud kaebuses püüab menetlusalune isik näidata enda kohtuvälise menetleja poolt kahe erineva

väärteona kvalifitseeritud käitumist 14.juunil 2010.a., millele kohtuväline menetleja on andnud

hinnangu ka kahe erineva otsusega, jätkuva tegevusena, mis kaebaja arvates moodustaks ühe väärteokoosseisu ja mille eest tuleks mõista üks karistus. Kohus sellist seisukohta ei jaga ja leiab, et väärteoasjas nr 2490,10,001776 D.P-le süüks arvatud väärteo näol on tegemist teise

samal kuupäeval toime pandud väärteoga. Et kohtuväline menetleja on erinevates väärteoasjades teinud kaks erinevat otsust , peab kohus vastavalt V™S §-s 133 loetletud kaebuse lahendamisel

otsustatavatele küsimustele kaebust lahendades välja selgitama kas kumbki väärtegu on toime

pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Ühtlasi peab kohus kontrollima , kas kohtuväline

menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust ja kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seega tuleb kohtul anda hinnang

mõlemale kohtuvälise menetleja otsusele, mistõttu kohus lahendab kaebuse kaevatavate otsuste peale eraldi menetlustes.

Kohus märgib ka, et V™S § 63 lg 1 sätestatu kohaselt kui isik on toime pannud ühe või mitu

väärtegu, võib väärteoasjad ühendada, kuid tegemist ei ole imperatiivse õigusnormiga.

Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohustust väärteoasjade ühendamiseks, vaid jätab selle kohtuvälise menetleja otsustada. Antud juhul on kohtuväline menetleja menetlenud D.P

kahte väärtegu eraldi ja määranud karistuse kummagi väärteo eest kahes erinevas väärteoasjas

tehtud otsusega. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust, sest kui isik on

5 (7) toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis karistus määratakse iga väärteo eest vastavalt KarS § 63 lg 3 eraldi, karistuste liitmist ei toimu. Ühe väärteoasjana tuleb

menetleda ideaalkogumi asju, kus isik täidab ühe teoga mitu eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu ja seda on kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2490,10,001776 ka teinud. Kohus

selgitab, et kaebuses viidatud liitkaristuse mõistmist väärtegude puhul ei kohaldata, KarS § 64 reguleerib karistuse mõistmist kuritegude reaalkogumi korral.

Tulenevalt V™S § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid.

Tunnistaja A. R. ütlustega ( tl 15) , on tõendatud, et 14.06.2010 politseioperatsiooni „Kõik

puhuvad“ raames kella 08:38 ajal lasi ta Jõgeva-Mustvee maantee 2. kilomeetril suunaga Tartu- Jõgeva- Aravete suunas liikuva rekka registreerimismärgiga xxx xxx juhil D.P puhuda

indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020 nr A101664, mis näitas tulemuseks 0,42 mg/l väljahingatavas õhus,

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( tl 13 ) on tõendatud, et

14.06.2010 kell 08:38 allutati Jõgeva linnas Jõgeva-Mustvee mnt 2.kilomeetril kontrollile D.P, isikukood xxx, kusjuures 15.10.2010 kalibreeritud indikaatorvahend Alco Quant

6020 nr A101664 näitas alkoholisisalduseks D.P väljahingatavas õhus 0,42 mg/l,

joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud alkomeeter Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0028 mõõtetulemus oli 0,46 mg/l , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks loeti 0,41 mg/l., kusjuures D.P allkirjaga nimetatud protokollis on tõendatud, et D.P-le tutvustati

Joobeseisundi kontrollile allutatud isiku õigusi PPS § 7 27 lg 4 järgi, sh õigust vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Nähtuvalt väärteomaterjalidest

D.P indikaatorvahendi näitu ei vaidlustanud ja alkoholisisalduse määramist veres ei soovinud; 14.06.2010.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 14) nähtub, et D.P kõrvaldati 14.06.2010 alates kella 08:38 ajal LS § 20 1 lg 2 alusel sõiduki xxxxx xx xx reg.märgiga xxx xxx juhtimiselt kuni kaineks saamiseni. Liiklusseaduse § 20 1 lg 2 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alus arvata , et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Kohus, hinnates väärteotoimikus olevaid eeltoodud tõendeid kogumis, on seisukohal, et LE § 76 p 3 nõuete , mille kohaselt juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi

väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem eiramine D.P poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 14.juunil 2010 kell 08:38 Jõgeva linnas Mustvee mnt 2.kilomeetril on tõendatud ning D.P poolt mootorsõidukijuhi alkoholijoobes juhtimine on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud väärteona Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi,

mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi.

Menetlusaluse isiku D.P omakäeliste väärteoprotokollil antud ütluste kohaselt jõi ta 13.06. kaks pudelit õlut .Oli kindel, et on kaine, 14.06.10 tarvitas 12 - 21 tilka Valocordini.

Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ( tl 17 ), nii nagu ka esitatud kaebuses, märgib D.P, et tema väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus 0,41 mg/l tuli talle üllatusena, sest õlut oli tarvitanud ca 30 tundi tagasi, mistõttu oli täiesti veendunud oma kainuses, hommikul vahetult enne peatumist oli tarvitanud ca 12-20 tilka arsti määratud Valocordini, kusjuures seda, et ravim alkoholi sisaldab, arst ei hoiatanud ja ise ei teadnud. Alles hiljem kodus Valocordini infolehte

6 (7) uurides märkas, et ravim sisaldab 39 mahuprotsenti alkoholi. Kohus suhtub kriitiliselt menetlusaluse isiku väitesse, et temal esinenud alkoholijoobe põhjustas

vahetult enne politsei poolt kinnipidamist manustatud 12-20 tilka ravimit Valocordin, milles

esinevast alkoholisisaldusest ta ei olnud teadlik. Arvestades 1942.a. sündinud D.P elukogemust ei pea kohus usutavaks, et ta enne ravimi kasutusele võtmist ei tutvunud infolehega, mis üldteadaolevalt on iga ravimiga kaasas. Nähtuvalt D.P kaebusele lisatud, Valocordin- Diazepam suukaudsete tilkade infolehest ( tl 4-5) pakendatakse nimetatud ravim tilgutiga pudelis (p1), ravimit ei tilgutata pudelist otse suhu (p3), nagu kõik ravimid, võib ka Valocordin-Diazepam põhjustada kõrvaltoimeid- tihti võivad esineda väsimus, unisus, eakatel patsientidel meeltesegadus ( p4). Kohus ei pea usutavaks, et sellise ravimi välja kirjutanud arst 68 aastast D.P ravimi tarvitamisega seonduvast ei informeerinud, sealjuures ka mitte sellest, kui tihti ja mitu tilka ravimit

korraga võtta (viimane teave kirjutatakse üldteadaolevalt ravimi pakendile ka apteegis). Kuna nähtuvalt infolehest on nimetatud ravimi kasutamine suuremates annustes kui arsti poolt ettenähtud, ohtlik, annab väide 12-20 tilga ravimi vahetust tarvitamisest enne politsei poolt kinni pidamist aluse

kahelda menetlusaluse isiku ütluste tõepärasuses, sest seda, mitu tilka ravimit ta võttis, pidi D.P teadma. Menetlusalune isik väidab, et tarvitas ravimit vahetult enne kinnipidamist, millest

järeldub, et politseioperatsiooni „kõik puhuvad“ läbi viivad politseinikud pidid juba tema

vaateväljas olema. Miks D.P autoroolis olles pidas vajalikuks ravimit võtta, ta ei selgita. Väärteomaterjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks ravimi pudelit, millest manustatud 12-20

tilka väidetavalt menetlusaluse isiku joobe põhjustasid, politseinikele näidanud. Ka ei taotlenud menetlusalune isik vereproovi, mis võinuks anda vastuse ka selle kohta, kas joobe põhjustajaks on ravim. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt ( tl 15) oli D.P hingeõhus tunda alkoholi lõhna ja tema silma sidekestad olid punased, ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokollist ( tl 13 ) nähtuvalt esinesid D.P 14.juunil 2010 kella 08:38 ajal joobele viitavad tunnused - silmade punetus, kerged koordinatsioonihäired. Kohus ei pea usutavaks, et 0,41 mg/l alkoholisisalduse isiku väljahingatavas õhus s.o 0,82 promillise joobe põhjustab arsti poolt eakale isikule välja kirjutatud 12-20 tilka ravimit, kusjuures joove ei olnud taandunud nähtuvalt

menetlusaluse isiku kaebusest ka veel ca kaks ja pool tundi hiljem. Menetlusaluse isiku poolt

esitatud kaebuses märgib ta, et on praktiliselt eluaegne autojuht, seega pidi ta teadma, et mootorsõiduki juhtimisel tuleb olla eriti hoolikas, et mitte tarvitada juhtimist pärssivaid või välistavaid ravimeid.

Kohus märgib, et vastavalt KarS § 15 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § § 74 19

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani.

Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väitega, et kohtuväline menetleja on

sisuliselt tema väärtegu põhjendamatult võimendanud ning otsuses ei ole arvestatud

menetlusaluse isiku vastulauses kirjeldatud asjaolusid, põhjendusi ega palveid, ainsana on

otsustes kergendava asjaoluna viidatud süü tunnistamisele. Nähtuvalt kohtuvälise menetlejaga poolt väärteoasjas nr 2490,10,001775 tehtud otsusest ( tl 16) on kohtuvälise menetleja võtnud

vastulause osas seisukoha ja leidnud, et iga isik peab enne ravimi kasutamist tutvuma, mis toimet võib mingi ravim osutada. Seda tegemata seadis menetlusalune isik ohtu teiste inimeste

7 (7)

kui ka enda elu. Ka on kohtuväline menetleja osundanud sellele, miks tema arvates

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on rangelt karistatava õiguserikkumisega. Kuigi

KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt loetakse kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks kergendavaks asjaoluks lugeda menetlusaluse isiku poolt rikkumise tunnistamise. Kohtuväline menetleja on D.P karistanud rahatrahviga keskmises määras ning pidanud

vajalikuks kohaldada alammääras lisakaristust, võttes D.P-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks.

Kohus leiab, et D.P süüd välistavad asjaolud puuduvad. D.P vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on kaebusest tulenev kahetsus.

Hinnates D.P süü suurust märgib kohus, et LS § 74 19

lg 2 näeb ette vastutuse

mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. D.P hingeõhus tuvastati alkoholisisaldus 0,41 mg/l s.o määras, mis on veidi üle keskmise sanktsioonis märgitust. Süü suuruse hindamisel ei saa

kohtu arvates jätta tähelepanuta ka asjaolu, et D.P juhtis alkoholijoobes olles liikluses suurema ohu allikat – veoautot. Karistuse mõistmisel süüdlase isiku arvestamist iseseisva alusena

karistusseadustik ette ei näe, kuid karistuse kohaldamisel, hinnates karistuse eripreventiivset

eesmärki, arvestab kohus, et kuigi nähtuvalt karistusregistri teatisest ( tl 22-23 ) omas D.P käesolevas asjas väärteo toimepanemise ajal s.o. 14.juunil 2010 ühte kehtivat teiseliigilist

väärteokaristust (milleks oli 27.11.2009.a. määratud ja 11.12.2009.a. tasutud 3600 kroonine

rahatrahv Teeseaduse § 40 1

lg 1 järgi ), ei ole 1942.a. sündinud ja pikka aega mootorsõiduki

juhtimisõigust omavat D.P varasemalt ühe raskema liiklusalase väärteo – mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest kordagi karistatud.

Kõike eeltoodut ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades peab kohus põhjendatuks D.P-le

karistuse mõistmist sanktsiooni keskmises määras. Eripreventiivsel kaalutlusel peab

kohus võimalikuks mitte rakendada D.P suhtes lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse

osaliselt ja teeb uue otsuse. Arvestades, et D.P on pensionär, kellel 9000 kroonise

rahatrahvi korraga tasumine käib ilmselgelt üle jõu, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et

rahatrahv kuulub tasumisele ositi, ühe aasta jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust. .

Kersti Vosman Kohtunik