2-21-140829/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-140829

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagi X vastu võlgnevuse, intressi

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. septembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) AS Aktiva Portfolio, lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja (apellant) X

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 29. septembri 2022. a otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-21-140829 menetlusse võtmisest.

2. Jätta X apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-21-140829

2 (4)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 8. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles

makseettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 23. detsembri 2021. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 27. jaanuaril 2022 hagi ja 28. veebruaril 2022 täpsustatud hagi kostjalt võlgnevuse

338,23 euro, intressi 58,24 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 40,70 euro ja edasiulatuva

seaduses sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 23. märtsil 2021

laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 428,23 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma

osamaksetena hiljemalt 12. aprillil 2023. Laenulepingus lepiti kokku intressis 25% aastas ja

viivises 24% aastas.

Kostja rikkus lepingut, jättes laenu osamaksed õigeaegselt tasumata. Kostja rikkumise tõttu

ütles laenuandja 28. juulil 2021 lepingu üles.

Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded 3. augustil 2021 hagejale.

Hageja tõi välja, et kostja tasus talle 120 eurot, millest 30 eurot arvestas hageja

sissenõudekulude katteks ja 90 eurot põhinõude katteks. Seega võlgneb kostja hagejale

338,23 eurot (428,23 eurot - 90 eurot).

Hageja palus mõista kostjalt välja intressi 58,24 eurot laenu kasutamise eest ajavahemikul

12. aprill 2021 kuni 12. juuli 2021, samuti viivise põhinõudelt alates laenulepingu

ülesütlemisest ehk 29. juulist 2021 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras

24% aastas.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et ta täitis kohustused laenuandjale ja tal

puuduvad võlgnevused.

3. Harju Maakohus tegi 29. septembril 2022 otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 338,23 eurot, intressi 58,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

40,48 eurot ja viivise põhinõudelt 338,23 eurot 24% aastas alates 27. jaanuarist 2022 kuni

põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja viimase menetluskulud 495 eurot ning kohustas kostjat tasuma lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras viivist.

3.1. Kohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

laenuandja ja kostja sõlmisid 22. märtsil 2021 laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu

428,23 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu osamaksetena hiljemalt 12. aprillil 2023.

Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi 25% aastas. Kui

kostja rikub kohustust laenu tagasi maksta, kohustus ta tasuma viivist 24% aastas;

-

laenuandja ütles 28. juuli 2021. a avaldusega laenulepingu üles, sest kostja oli viivitanud

laenu osamaksete ja intressi tasumisega;

-

laenuandja loovutas 3. augustil 2021 laenulepingust tulenevad nõuded hagejale.

2-21-140829

3 (4)

3.2. Hageja tõi välja, et kostja tasus talle 120 eurot, millest 30 eurot arvestas hageja

sissenõudekulude katteks ja 90 eurot põhinõude katteks. Hageja palus mõista kostjalt välja

võlgnevus 338,23 eurot (428,23 eurot - 90 eurot). Kohus rahuldas hageja nõude

võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 338,23 eurot.

3.3. Kostja esitas väite, et ta on täitnud laenuandjale kõik laenulepingust tulenevad kohustused.

Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad maksed

laenuandjale ja AS-le Inbank Finance, kuid nende seos vaidlusaluse laenulepinguga ei ole

tõendatud. Seega ei ole kostja oma väidet tõendanud.

3.4. Hageja palus mõista kostjalt välja intressi laenu kasutamise eest perioodil 12. aprill 2021

kuni 12. juuli 2021 lepingus kokkulepitud määras 25%, kokku 58,24 eurot. Kohus rahuldas

hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1 ning laenulepingu p 2

alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja intressi 58,24 eurot.

3.5. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt 338,23 eurot lepingus kokkulepitud

määras 24% aastas laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 29. juulist 2021 alates

kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldas hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1

esimese lause ning laenulepingu p 2 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt 338,23 eurot lepingus kokkulepitud määras 24% aastas alates 29. juulist 2021 kuni

hagi esitamiseni 26. jaanuaril 2022, kokku 40,48 eurot.

3.6. Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt

338,23 eurot lepingus kokkulepitud määras 24% aastas alates 27. jaanuarist 2022 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg

1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, laenulepingu p 2 ja TsMS § 367.

3.7. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

4. Kostja esitas 7. novembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule kaks maksekorraldust:

30. augustil 2021 235 euro tasumise kohta ja 30. septembril 2021 607 euro tasumise kohta.

Kostja selgitas 8. novembril 2022, et nende maksekorralduste esitamise eesmärk oli tõendada,

et ta on enda kohustused tasunud ning ta ei ole võlgu. Kostja täpsustas 9. novembril 2022, et

soovis 7. novembril 2022 esitatud maksekorraldused lisada praegu asja materjalide juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb selle

hilinenult esitamise tõttu TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.

6. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kostja 7. novembril 2022 esitatud maksekorraldustest

ning 8. novembri 2022. a ja 9. novembri 2022. a täpsustavates e-kirjades avaldatust on ilmne,

et kostja ei nõustu maakohtu lahendiga ja leiab, et tema vastu esitatud hagi rahuldamiseks ei

ole (vähemalt osaliselt) alust, kuna ta on kohustused täitnud. Seetõttu käsitab kohus kostja

esitatut apellatsioonkaebusena.

7. Ehkki kostja esitatud apellatsioonkaebus ei vasta sisunõuetele, mh ei nähtu sellest kostja

selgelt väljendatud taotlus ja kaebuse põhjendused, ei ole otstarbekas anda kostjale tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebuse menetlusse võtmise välistab selle hilinenult esitamine.

2-21-140829

4 (4)

8. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest. Maakohus selgitas seda pooltele ka vaidlustatud otsuses. TsMS

§ 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud

tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

9. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135

lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse

saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama

paragrahvi lõike 2 alusel lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on

määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval

(TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell

24.00.

10. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on vaidlustatud otsus kostjale kätte toimetatud e-toimiku

kaudu 29. septembril 2022. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, hakkas

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 30. septembril 2022 ja 30 päeva möödus

29. oktoobril 2022. Kuna 29. oktoober 2022 oli laupäev, saabus tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 järgi

esmaspäeval, 31. oktoobril 2022. Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause järgi

ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 31. oktoobril 2022 kell 24.00. Kostja esitas

apellatsioonkaebusena käsitatavad maksekorraldused 7. novembril 2022 ja nende esitamist

selgitavad e-kirjad 8. ja 9. novembril 2022. Seega ei ole kaebus tähtaegne. TsMS § 637 lg 1 p

2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud

pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.

11. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta

kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et

kaebust ei ole esitatud.

12. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

jätta TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida kostjalt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.

13. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul

menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)