2-22-6162/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-6162

Tsiviilasi

Martin Kabrali kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

17. aprilli 2022 otsuse peale täiteasjas nr 084/2022/1274

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. augusti 2022 määrus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

FARMADA OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I: kohtutäitur Oksana Kutšmei,

esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Määruskaebuse esitaja II (võlgnik): FARMADA OÜ

(registrikood 12340126), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andi Tubin

Puudutatud isik (avaldaja/sissenõudja): Martin Kabral

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. augusti 2022 määrus osas, milles maakohus kohustas

kohtutäiturit läbi viima täitemenetluse täiteasjas nr 084/2022/1274 (resolutsiooni p 3) ja

menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada

kohtutäiturit Martin Kabrali 22. märtsi 2022 kaebuse uueks läbivaatamiseks ja jätta

FARMADA OÜ menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta Tartu Maakohtu

31. augusti 2022 määruse resolutsioon muutmata, täpsustades maakohtu määruse

põhjendusi.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 31. augusti 2022 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

2.1. Rahuldada Martin Kabrali kaebus.

2.2. Tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 14. märtsi 2022 ja 17. aprilli 2022 otsused

täiteasjas nr 084/2022/1274 ja kohustada kohtutäiturit Martin Kabrali 22. märtsi

2022 kaebuse uueks läbivaatamiseks.

2.3. Jätta kohtutäitur Oksana Kutšmei ja FARMADA OÜ menetluskulud nende endi

kanda.

2.4. Jätta Martin Kabrali menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

2.5. Välja mõista kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Martin Kabrali kasuks menetluskulude

katteks 1095 eurot.

3. Rahuldada kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus osaliselt.

4. Jätta FARMADA OÜ määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluskulud määruskaebemenetluses tema enda

kanda.

6. Jätta FARMADA OÜ menetluskulud määruskaebemenetluses tema enda kanda.

7. Jätta Martin Kabrali määruskaebemenetluses kantud menetluskuludest 50%

kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda ja 50% FARMADA OÜ kanda.

8. Välja

mõista

kohtutäitur

Oksana

Kutšmeilt

Martin

Kabrali

kasuks

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude katteks 540 eurot (sh käibemaks).

9. Välja mõista Oksana Kutšmeilt Martin Kabrali kasuks viivis menetluskuludelt

(540 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Välja mõista FARMADA OÜ-lt Martin Kabrali kasuks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude katteks 540 eurot (sh käibemaks).

11. Välja mõista FARMADA OÜ-lt Martin Kabrali kasuks viivis menetluskuludelt

(540 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Martin Kabral (avaldaja/sissenõudja) esitas 26. aprillil 2022 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Oksana Kutšmei (kohtutäitur) otsuse peale täiteasjas nr 084/2022/1274. Avaldaja palus tühistada

kohtutäituri 17. aprilli 2022 ja 14. märtsi 2022 otsused ning viia täiteasjas nr 084/2022/1274 läbi

täitemenetlus. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avalduse kohaselt on Tartu Maakohtu menetluses sissenõudja hagi FARMADA OÜ (võlgnik) vastu

korteriomandi omandiõiguse ja valduse üleandmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi

nr 2-21-20079). 23. veebruari 2022 hagi tagamise määrusega keelati võlgnikul võõrandada Tartu

maakonnas, Kastre vallas, X külas, XXXXX asuvat korteriomandit (registriosa nr XXXXXXXX)

kolmandatele isikutele ja keelati võlgnikul hagi tagamise korras kohtulahendi täitmiseni anda

korteriomandit kolmandate isikute valdusse. Määrus kuulus viivitamatule täitmisele.

Sissenõudja esitas 25. veebruaril 2022 kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata

23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse täitmisele. Kohtutäitur alustas täitemenetluse täiteasjas

nr 084/2022/1274.

14. märtsil 2022 edastas kohtutäitur sissenõudjale otsuse, mille kohaselt ta lõpetas täiteasja TMS § 48

lg 1 p 7 alusel, sest ei ole täidetud täitemenetluse alustamiseks ettenähtud eeldused ja täitemenetlust

on alustatud põhjendamatult. Sissenõudja esitas 22. märtsil 2022 kohtutäituri 14. märtsi 2022 otsuse

peale kaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja täitemenetluse jätkamist.

17. aprilli 2022 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole Tartu

Maakohtu kohtumääruse resolutsiooni p 3 ebaselguse tõttu täitemenetluses täidetav ja avaldajal ei

olnud vaja kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole pöörduda ning kohtutäituril ei olnud õigust

täitemenetlust alustada.

Sissenõudja kohtutäituri 17. aprilli 2022 otsusega ei nõustunud. Kohtutäituri 14. märtsi 2022 otsus

täitemenetluse lõpetamiseks oli põhjendamata. Kohtutäitur esitas täitemenetluse lõpetamise

põhjendused alles 17. aprilli 2022 otsuses. Ka 17. aprilli 2022 kohtutäituri otsuses esitatud

põhjendustest ei nähtu täitemenetluse lõpetamise õiguspärasus.

23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse resolutsioon on arusaadav igale isikule,

sh õigusteadmistega isikule ja kohtutäiturile. Võlgnik ei ole hagi tagamise määrust vaidlustanud ja

on esitanud täitemenetluses vastuse, milles ei eita kohtumääruse arusaadavust ja kinnitab, et ta ei ole

talle kehtivat keeldu rikkunud (millega sissenõudja ei nõustu). Olukorras, kus kohtutäitur on

alustanud kohtumääruse sundtäitmiseks täitemenetlust ja viinud läbi toiminguid, on kohtutäitur juba

hinnanud täitmiseks antud kohtulahendi arusaadavust ja sundtäidetavust. Täidetud olid kõik eeldused

täitemenetluse algatamiseks.

2. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei vasta Tartu Maakohtu

23. veebruari 2022 hagi tagamise määrus täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvatele

täitedokumentidele esitatavatele nõuetele ning selle alusel ei tohtinud kohtutäitur täitemenetlust

alustada. Seetõttu kuulus alustatud täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetamisele.

Määruse resolutsiooni p 3 ei ole ebaselguse tõttu täitemenetluses täidetav. Määrusest ei ole selgelt

arusaadav kohtu poolt kohaldatud keelu ajaline kehtivus. Sõnastusest „kuni kohtulahendi täitmiseni“

ei ole võimalik tuvastada, millises asjas ja millise (tehtud või tulevikus tehtava) lahendi täitmiseni on

keeldu kohaldatud. Kohtutäituril ei olnud võimalik kontrollida, kas kohtu kohaldatud keeld kehtis

täitmisavalduse esitamise hetkel.

Sissenõudjal ei olnud TsMS § 387 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt vaja hagi tagamise määruse

täitmiseks kohtutäituri poole pöörduda ning kohtutäituril ei olnud õigust määruse alusel

täitemenetlust alustada. Määruse resolutsioonis ei ole märgitud, et sissenõudjal tuleb määruse

täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Seega ei ole kõnealune määrus kohtutäituri kaudu täidetav.

3. Võlgnik leidis, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtutäituri 17. aprilli 2022

otsus tuleb jätta muutmata. Võlgnik nõustus kohtutäituriga ning lisas, et kohtulahendi resolutsioonist

peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid. 23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse

resolutsiooni p 3 sõnastus „kuni kohtulahendi täitmiseni” on ebaselge. Kohtutäitur on jõudnud

põhjendatud seisukohale, et kohtumäärus ei ole kohtutäituri poolt täidetav. Võlgnik selgitas, et ta pole

peale 23. veebruari 2022 hagi tagamise määrust korteriomandit võõrandanud ega andnud kolmandate

isikute valdusesse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri 17. aprilli 2022 ja 14. märtsi 2022 otsused

täiteasjas nr 084/2022/1274. Maakohus kohustas kohtutäiturit viima läbi täiteasjas nr 084/2022/1274

täitemenetluse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud jättis maakohus

kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt menetluskulude katteks välja sissenõudja kasuks

1095 eurot ja võlgniku kasuks 450 eurot koos lisanduva viivisega.

Sissenõudja palus pöörata täitmisele hagi tagamise määruse tsiviilasjas 2-21-20079 (tl 7-8), mis on

TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamata täidetav sõltumata selle jõustumisest. Seega on tegemist

täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 1 mõistes.

Maakohus ei nõustunud, et 23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse resolutsiooni p 3 on ebaselge

ning määrus ei ole täituri vahendusel täidetav, sest kohus on resolutsiooni p-s 6 määranud määruse

täitmiseks võlgnikule. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada tulevase kohtuotsuse täitmist. Asjaolu, et

hagi tagamise määruses on üldsõnaliselt kirjas „kohtulahendi täitmiseni“ ning ei ole märgitud

tsiviilasja numbrit, ei tähenda, et määruse resolutsioon oleks ebaselge. Ebaselgena tunduva sisuga

täitedokumendi puhul peab kohtutäitur kas keelduma menetluse alustamisest, suunama pooled

tuvastushagi esitama või selgitama välja, kas osapooled mõistavad dokumendi sisu ühtemoodi.

Kuivõrd antud juhul algatas kohtutäitur täitmisavalduse ja 23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse

alusel menetluse ning võlgnik täitemenetluse algatamist ei vaidlustanud, siis pidi määruse

resolutsioon olema nii kohtutäiturile kui ka võlgnikule piisavalt selge ja arusaadav, st täidetav.

Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks enne menetluse lõpetamise otsustamist küsinud

sissenõudja ja võlgniku seisukohta (TMS § 50 lg 1). Lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid arvestades

oleks kohtutäitur pidanud selgitama välja, kas osapooled mõistavad täitedokumendi sisu ühtemoodi.

Antud juhul ei ole kohtutäitur teostanud täitemenetluse efektiivsema läbiviimise huvides talle

seadusega antud kaalutlusõigust ning selle tõttu on jäänud arvestamata sissenõudja huvid.

Kohtutäituri 17. aprilli 2022 otsusest ei nähtu, millised eeldused täitemenetluses ei olnud täidetud.

Samas ei ole asjaolu, et kohtutäitur ei ole oma otsust põhjendanud, otsuse tühistamise aluseks, sest

seadusest ei tulene millistele formaalsetele ja materiaalsetele nõuetele peab kohtutäituri otsus

vastama.

TsMS § 387 lg 2 sätestab kohtule kohustuse märkida hagi tagamise määruses, et selle täitmiseks tuleb

pöörduda kohtutäituri poole. Sätte eesmärgiks on anda hagejale võimalus kohtutäiturit valida, juhtida

hageja tähelepanu määruse täitmiseks vajalikele tegevustele, et aidata kaasa määruse kiiremale ja

efektiivsemale täitmisele. Isegi kui kohtul jääb määruses märkimata, et hagejal tuleb määruse

täitmiseks ise pöörduda kohtutäituri poole, ei võta see isikult, kelle kasuks määrus tehti, õigust

kohtutäituri poole pöörduda. Määruse kostjale täitmiseks saatmine tähendab seda, et keeld omandab

kehtivuse kohtumääruse kättetoimetamisega kohustatud isikule. Sellist määrust saab täita ka ilma

kohtutäiturita. Samas ei tähenda see, et määrust ei saaks sellisel juhul sundtäita. Sundtäitmise

vajalikkuse üle otsustab sissenõudja tehes selleks vajalikud toimingud.

Tulenevalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et kuna kohtutäitur ei ole toiminud täitemenetluse

lõpetamise otsustamisel õiguspäraselt, tuleb kohtutäituri 17. aprilli 2022 ja 14. märtsi 2022 otsused

täiteasjas nr 084/2022/1274 tühistada.

MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kohtutäitur (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta sissenõudja kaebus

rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kohtutäitur jätta sissenõudja kanda.

Sissenõudja enda poolt nii kohtule tsiviilasjas nr 2-21-20079, kui ka kohtutäiturile avaldatud

asjaoludest nähtuvalt oli vaidlusalune korter juba Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022 määruse

tegemisel kolmandate isikute valduses, kes avaldatud asjaolude kohaselt käitusid seal

„peremehelikult“. Juba üksnes seetõttu ei ole Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022 määruse

resolutsiooni p 3 tsiviilasjas nr 2-21-20079 täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täidetav.

Praegusel juhul oleks võlgnikule TMS § 183 alusel sunniraha määramine välistatud, sest võlgnik on

korteri omanikuna vaid selle kaudne valdaja. Korteri otsene valdus oli sissenõudja avaldatud

asjaolude kohaselt juba Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022 määruse tegemise ajal kolmandate isikute

käes.

Kohtutäituri hinnangul ei ole Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-20079

resolutsioon täitmiseks selge ega sundtäidetav. TsMS § 387 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt puudus

sissenõudjal vajadus esitada kohtutäiturile avaldus Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022 määruse

sundtäitmiseks. Järelikult puudus kohtutäituril õigus 23. veebruari 2022 määrust sundtäita. Seda

kinnitab kohtupraktika tsiviilasjas nr 2-16-1630. TsMS § 387 lg 2 sätestab imperatiivselt, et kui hagi

tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole, tuleb seda hagi tagamise

määruses märkida. Praegusel juhul ei ole seda tehtud ning lahend on saadetud täitmiseks võlgnikule.

Enne täitemenetluse lõpetamist on kohtutäitur sissenõudja telefoni teel ära kuulanud.

Kohtutäitur toetab võlgniku määruskaebust.

6. Võlgnik (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta sissenõudja kaebus

rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta sissenõudja kanda.

Hagi tagamise määruse resolutsioon ei ole selge. Maakohus ei ole vastupidist piisavalt põhjendanud.

Tsiviilasja number on kohtulahendi resolutsiooni üldine ja kohustuslik parameeter. Määruse

resolutsioonist ei ole võimalik tuvastada, millises tsiviilasjas ja millise (tehtud või tulevikus tehtava)

lahendi täitmiseni on keeldu võlgnikule kohaldatud. Kohtutäitur, tuvastades enda eksimuse täiteasja

alustamisel, on täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 järgi põhjendatult lõpetanud.

Võlgnik toetab kohtutäituri määruskaebust.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

7. Sissenõudja palub jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud palub sissenõudja jätta võlgniku ja kohtutäituri kanda.

Kohtutäituri otsustest, võlgniku seisukohtadest kohtumenetluses ega määruskaebustest ei nähtu, et

23. veebruari 2022 määrus oleks olnud kohtutäiturile ja/või võlgnikule mittearusaadav. Kohtutäituri

määruskaebuses esitatud käsitlus sellest, kuidas hagi tagamise korras „valdusesse andmise

keelamine“ ei ole täidetav juhul kui korteriomand on tagamise taotlemise ja/või hagi tagamise

määruse koostamise ja/või kostjale kättetoimetamise ajaks juba mõne kolmanda isiku valdusesse

antud, on ebaloogiline. Kohtutäituri väited selle kohta, et võlgnik on hetkel üksnes korteriomandi

kaudne valdaja, ei ole asjassepuutuvad ega välista määruse täitmist.

Varasem kohtupraktika TsMS § 387 lg 2 kohaldamise osas on antud juhul asjassepuutumatu, kuna

23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse tegemise ajal kehtinud ja seni kehtiv tsiviilkohtumenetluse

seadustik reguleerib lahendi täitmiseks kättetoimetamist teisiti. Määruse puhul, millega kohus näeb

ette keelu kostjale isiklikult, on põhjendatud kohtumääruse täitmiseks saatmine kostjale. See ei võta

hagejalt ära kohtutäituri poole pöördumise võimalust. Tsiviilasjas nr 2-16-1630 tehtud lahend ei ole

määruskaebuse lisaks ega ole avalikult kättesaadav.

Kohtutäituri väide, et 14. märtsil 2022 kell 14.45 tehtud kõne sissenõudjale oli ärakuulamine

TMS § 50 lg 1 tähenduses, on paljasõnaline ja üllatav. Täitemenetluse seadustikust ei tulene telefoni

teel ärakuulamise võimalust, sh ilma seda mistahes moel protokollimata. Sel juhul oleks tegemist

mittekontrollitava toiminguga. Kohtutäituri poolt määruskaebusele lisatud pilt väidetavast

telefonikõnest ei ole kohtumenetluses lubatud tõendiks, kuna selle tekstiriba või pildi koostas

kohtutäitur ise.

Võlgniku määruskaebusest ei nähtu aluseid maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Hagi

tagamine lahendatakse konkreetse vaidlusasja raames ja see ei saa kehtida mitte üheski teises

tsiviilasjas kui vaid selles, mille raames seda taotletud on.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit

täitemenetlust jätkama (määruse resolutsiooni p 3) ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega kohustab kohtutäiturit avaldaja 22. märtsi 2022 kaebuse

uueks läbi vaatamiseks ja jätab võlgniku menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 667 lg 2). Muus

osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täpsustades maakohtu

määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Kohtutäituri määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt. Võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata.

Kohtutäitur ja võlgnik vaidlustavad maakohtu määruse täies ulatuses, mistõttu ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määruse põhjendatust tervikuna, sh menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 651

lg 1 ja § 659).

9. Maakohus tagas 23. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-20079 hagi ning keelas vastavalt hageja

(sissenõudja) taotlusele kostjal hagi tagamise korras kohtulahendi täitmiseni korteriomandi

võõrandamise kolmandate isikutele (resolutsiooni p 2) ja kolmandate isikute valdusesse andmise

(resolutsiooni p 3). Maakohus saatis resolutsiooni p 2 osas lahendi täitmiseks kinnistusosakonnale

(resolutsiooni p 5) ja lisaks saatis määruse täitmiseks kostjale (resolutsiooni p 6). Määrus kuulus

viivitamata täitmisele (resolutsiooni p 4).

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-21-20079 on

täitedokumendina sundtäidetav ning kas kohtutäitur võis täitemenetluse täiteasjas nr 084/2022/1274

lõpetada. TMS § 48 lg 1 annab loetelu täitemenetluse lõpetamise alustest, sh on võimalik

täitemenetlust lõpetada täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata

jätmise tõttu.

TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse

ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Hagi tagamise määrus on viivitamata täidetav

kohtulahend TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses (TsMS § 465 lg 5). Maakohus tuvastas, et sissenõudja esitas

kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina 23. veebruari 2022 määruse tsiviilasjas

nr 2-21-20079.

10. Kohtutäitur on seisukohal, et 23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse resolutsiooni p-i 3 ei ole

võimalik täita, sest see on ebaselge. Samal seisukohal on kaebemenetluses ka võlgnik.

Ringkonnakohus nõustub, et kui kohtulahendi täitmiseks on vajalik läbi viia täitemenetlus, peab

täitur olema võimeline lahendi resolutsioonist aru saama ning eriti oluline on resolutsiooni täpsus

lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest

hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses (Riigikohtu 28. aprilli 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p-d 13-14).

Ringkonnakohus möönab, et resolutsiooni p 3 sõnastuses: „Keelata kostjal Farmada OÜ hagi

tagamise korras kohtulahendi täitmiseni anda Tartu maakonnas, Kastre vallas, X külas, XXXXX

asuvat korteriomandit, registriosa nr XXXXXXXX, kolmandate isikute valdusse“ on ebatäpne, sest

puudub selge viide, millise kohtulahendi täitmiseni (st mis ajani) kostjale pandud keeld kehtib.

Samas on maakohus õigesti välja toonud, et võlgnik ei ole tsiviilasjas nr 2-21-20079 hagi tagamise

määrust vaidlustanud ega esitanud ka kohtutäiturile kaebust täitemenetluse alustamise peale. Seega

võis sissenõudja eeldada, et vähemalt võlgniku jaoks on hagi tagamise määrus selge ja arusaadav.

Maakohus märkis põhjendatult ka seda, et kohtutäitur ise pidas täitemenetluse algatamisel

täitedokumendi resolutsiooni piisavalt selgeks, kui alustas selle alusel täitemenetlust.

11.Määruse ajalise kehtivuse osas selgitab ringkonnakohus, et hagi tagamise abinõude rakendamisega

tagatakse hageja õigused kohtumenetluse ajaks (nt Riigikohtu 14. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-15, p 11). Samas ei ole hagi tagamise abinõude kehtivus ajaliselt piiratud ega seotud

kohtumenetluse kestusega. Abinõude lõpetamiseks on alati vaja kohtulahendit, v.a kui abinõud

määrati tähtajaliselt (vt ka TsMS § 386 lg-s 4 sätestatu). Ka põhimenetluse lõppemisel ei lõpe hagi

tagamise abinõud automaatselt (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, 40.

ptk, lk 513).

Kohtute infosüsteemi kohaselt on tsiviilasjas nr 2-21-20079 tehtud 5. septembril 2022 osaotsus,

millega rahuldati hageja nõuded tuvastada võlgniku kohustus sõlmida sissenõudjaga asjaõigusleping

vaidlusaluse korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks ja võlgniku tahteavalduste asendamiseks.

Maakohus ei ole osaotsuses teinud otsustusi 23. veebruari 2022 hagi tagamise määruse osas.

Osaotsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus.

Hagi tagamise määrusel on järelikult kestev toime (TsMS § 480 lg 1 teine lause) ning seega kehtib

23. veebruari 2022 määrus jätkuvalt.

12. Maakohus märkis õigesti, et kohtutäituril on TMS § 8 lg 1 tulenev kohustus võtta viivitamata

tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks

vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kohtutäitur oleks pidanud selgitama välja, kas osapooled mõistavad

dokumendi sisu ühtemoodi (millele mh viitab võlgniku käitumine kuni täitemenetluse lõpetamiseni).

Kohtutäitur väidab määruskaebuses, et ta kuulas enne 14. märtsi 2022 täitemenetluse lõpetamise

otsuse tegemist sissenõudja ära telefoni teel. Kohtutäitur esitas selle kohta määruskaebuses

kuvatõmmise, millest nähtub, et kohtutäitur on 14. märtsil 2022 sissenõudjale helistatud.

Ringkonnakohus nõustub sissenõudjaga, et kõne sisu pole tuvastatav. Seejuures pole kontrollitav, kas

kohtutäitur selgitas sissenõudjale võimalust taotleda kohtult 23. veebruari 2022 hagi tagamise

määruse täpsustamist või määruse selgitamist. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 8 lg-st 1 ja § 50

lg-st 1 tulenevalt tulnuks kohtutäituril enne täitemenetluse lõpetamise otsustamist täitemenetluse

osalistele nende õigusi menetluses, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid (eelkõige, et võlgnik ei

kaevanud hagi tagamise määruse peale ega vaielnud vastu täitemenetluse algatamisele), selgitada.

Selgitamine peab toimuma viisil, mis võimaldab kõigil menetlusosalistel selgituse osas oma seisukoht

kujundada ja kohtul ka selgitamiskohustuse täitmist kontrollida, näiteks kirjalikult. Ringkonnakohus

ei nõustu sissenõudjaga, et täitemenetluse osalisi ei võiks ära kuulata telefoni teel. Telefonikõne kohta

on võimalik kohtutäituril koostada telefonogramm.

Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et täitedokumendi

resolutsioon on ebatäpne, saab ta juhtida sellele sissenõudja tähelepanu ning anda talle võimaluse

taotleda kohtult hagi tagamise määruse täiendamist (TMS § 480 lg 1 teine lause) või määruse

selgitamist (TsMS § 478 lg 6).

13. Kohtutäitur ei ole tuginenud 14. märtsi 2022 ega 17. aprilli 2022 otsuste põhjendustes asjaolule,

et hagi tagamise määruse resolutsiooni p-i 3 ei ole võimalik täita, sest see oli sissenõudja sõnul juba

enne hagi tagamise määruse tegemist kolmandate isikute valduses. Kohtutäitur viitab seejuures

sissenõudja 25. veebruari 2022 e-kirjale ja hagi tagamise määruse kirjeldavale osale. Ringkonnakohus

leiab, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur täitemenetluse

algatamise eelduste olemasolu kontrollimisel hinnata täitedokumendiks oleva kohtulahendi

kirjeldava osa, põhjenduste ega täitmisavaldusele eelnenud päringu sisu. Seega ei anna need

kohtutäitur väited alust täitemenetluse lõpetamisele.

14. Kohtutäitur viitab 17. aprilli 2022 otsuses ja määruskaebuses mh asjaolule, et hagi tagamise

määruses puudub TsMS § 387 lg 2 esimese lause kohane viide. TsMS § 387 lg 2 kohaselt, kui hagi

tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või

asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse

registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat

avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise

määrust kohtutäiturile.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi TsMS § 387 lg 2 esimene lause sätestab

imperatiivselt, et viide täituri, registripidaja või muu asutuse poole lahendi täitmiseks pöördumiseks

peab hagi tagamise määruse resolutsioonis olema, ei tähenda selle viite puudumine, et määrus ei oleks

kohtutäituri juures täidetav.

Maakohus on õigesti selgitanud, et TsMS § 387 lg-t 2 tõlgendades tuleb lähtuda normi eesmärgist.

Ringkonnakohus lisab, et TsMS § 387 lg 2 põhimõte on, et hageja vastutab hagi tagamise määruse

eest ning peab üldiselt ise hoolt kandma, et kohtumäärus jõuaks selle täitmist korraldava asutuse või

isikuni (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, § 387,

lk 672). Seega on TsMS § 387 lg 2 esimese lause eesmärk tagada, et hageja oleks sellest põhimõttest

informeeritud. Kohtutäituri õigus hagi tagamise määrust sundtäita ei sõltu TsMS § 387 lg 2 esimeses

lause kohasest resolutsiooni punktist.

15. Ringkonnakohus nõustub sissenõudja väidetega, et kohtutäituri 14. märtsi 2022 otsus

täitemenetluse lõpetamise kohta on põhjendamata, sh ei ole kontrollitud täitemenetluse alustamise

eelduste puudumist TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Sissenõudja kaebuse peale tehtud 17. aprilli 2022

otsuses on küll põhjendused (resolutsiooni ebaselgus ja TsMS § 387 lg 2 esimese lause viite

puudumine), kuid samuti pole hinnatud täitemenetluse alustamise eelduseid. Seega kõrvaldas

kohtutäitur 14. märtsi 2022 otsuse põhjendamata jätmise 17. aprilli 2022 otsusega, kuid põhjendused

olid puudulikud. Järelikult ei saa praegusel juhul väita, et kohtutäitur ei oleks üldse oma otsust

põhjendanud.

Samas on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtutäituri TsMS § 217 kohase otsuse põhjendamata

jätmine ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Maakohus märkis ekslikult, et seadusest ei

tulene, millistele formaalsetele ja materiaalsetele nõuetele peab kohtutäituri otsus vastama.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur (tema otsuse peale esitatud) kaebuse kohta motiveeritud

otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Seega sätestab täitemenetluse seadustik, et

kohtutäituri otsus peab olema põhjendatud. Otsuse põhjendamise eesmärk on, et kohus saaks

kontrollida, millistele asjaoludele ja kaalutlustele kohtutäitur vaidlustatud otsuses tugines.

Põhjenduste puudumine võib seega olla aluseks kohtutäituri otsuse tühistamisele.

16. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Samas ei

nõustu ringkonnakohus maakohtu otsustusega kohustada kohtutäiturit täitemenetlust läbi viima.

Ringkonnakohus leiab, et kohtutäiturit tuleb kohustada kaebuse uueks läbivaatamiseks. Kui

kohtutäitur leiab jätkuvat, et täitedokumendiks olev hagi tagamise määrus on ebaselge, saab ta anda

sissenõudjale tähtaja pöörduda maakohtu poole tsiviilasjas nr 2-21-20079 selle määruse

täpsustamiseks või selgitamiseks. Maakohtu seisukoht, et kohtutäituri 17. aprilli 2022 ja 14. märtsi

2022 otsused tuleb tühistada, on põhjendatud ja seaduslik.

17. Kohtutäitur vaidlustas maakohtu määrust mh menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus

leiab, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri kanda tuleb jätta ka võlgniku kulud.

Kuigi menetluse põhjustas kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatu lõpetamisega, siis ainuüksi see

asjaolu ei too kaasa võlgniku menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Võlgnik nõustus

kohtutäituri otsusega täitemenetluse lõpetamise osas. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 172 lg 1

alusel on õiglane, et võlgnik kannab maakohtus oma kulud ise. Ringkonnakohus tühistab selles osas

maakohtu määruse.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri määruskaebus rahuldada osaliselt ja võlgniku määruskaebus

jätta rahuldamata.

18. Kohtutäitur esitas koos määruskaebusega sissenõudja 25. veebruari 2022 kell 8.40 saadetud

e-kirja. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud e-kiri on koos sissenõudja 26. aprilli 2022 avaldusega

juba tsiviilasja materjalide juurde võetud. Seega on tegemist tõendi korduva esitamisega ning

ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.

19. Kuivõrd kohtutäituri määruskaebus jäi suuremas osas rahuldamata ja võlgniku määruskaebus jäi

rahuldamata täielikult, tuleb sissenõudja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kohtutäituri ja

võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teine lause). Arvestades, et määruskaebemenetluse

põhjustasid nii kohtutäitur kui ka võlgnik, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jagada sissenõudja

menetluskulud määruskaebuse esitajate vahel võrdselt. Kohtutäituri ja võlgniku menetluskulud

jäävad nende endi kanda (TsMS § 172 lg 10).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Sissenõudja 5. detsembri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad sissenõudja

menetluskulud määruskaebemenetluses esindajakuludest kokku 1836 eurot (sh käibemaks).

Sissenõudjat esindas vandeadvokaat tunnihinnaga 216 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ületa sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestada tuleb, et õigusteenuse eest makstav keskmine tasu on ajas

muutunud (suurenenud).

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Määruskaebemenetluses koosnesid sissenõudja esindajakulud järgmistest toimingutest:

-

17. oktoober 2022 menetlusse võtmise määruse ja seisukoha küsimisega tutvumine (0,25 h);

-

25. oktoober 2022 vastuse koostamine kohtutäituri ja võlgniku määruskaebustele (6,5 h);

-

26. oktoober 2022 vastuse täiendamine ja esitamine kohtule (1 h);

-

31. oktoober 2022 sissenõudja ja kohtutäituri vastustega tutvumine (0,25 h);

-

30. november 2022 kohtunõudega tutvumine (0,25 h);

-

5. detsember 2022 menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 h).

Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja esindaja viidatud ajakulu (8,5 h) määruskaebemenetluses

asja vähest keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Esindajal on ainuüksi

dokumentidega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud üks tund, mida

ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Samuti ei olnud määruskaebused niivõrd mahukad või

sisurohked, et nendele vastuse koostamisele kulunuks 7,5 h. Ringkonnakohtu hinnangul on

sissenõudja ajakulu kahele määruskaebusele vastamisel põhjendatud kokku 5 h ulatuses. Sissenõudja

ei ole vastuses korranud üksnes varasemaid väiteid ning on ka vastanud kaebustes esitatud uutele

seisukohtadele. Seega on sissenõudja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 1080

eurot (5 h×216 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kohtutäiturilt sissenõudja

kasuks menetluskulude katteks välja 540 eurot (sh käibemaks) ja võlgnikult sissenõudja kasuks

menetluskulude katteks välja 540 eurot.

Sissenõudja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), mistõttu tuleb summad

välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele sissenõudja taotlus

mõista kohtutäiturilt ja võlgnikult välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Kersti Kerstna-Vaks