4-10-4009/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number 4-10-4009

Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev 29.12.2010

Kohtunik Kohtunik Kohtunik

Kohtunik Heli Väinaste Heli Väinaste Heli Väinaste Heli Väinaste

Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi

V.G väärteoasi Liiklusseaduse § 7418 järgi

Vaidlustatud lahend Vaidlustatud lahend Vaidlustatud lahend Vaidlustatud lahend

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse

vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsus väärteoasjas nr: 2590,10,006953

Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja menetlusalune isik V.G

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev ja koht ja koht ja koht ja koht

29.12.2010, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON: : : : 1. V.G kaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Ida Prefektuuri (registrikood 70008753, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.11.2010

otsus väärteoasjas nr: 2590,10,006953, millega määrati V.G-le (isikukood

xxx, elukoht xxxx, õpib xxxx) Liiklusseaduse § 74 18

alusel karistuseks

rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. on 3000 krooni, osaliselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Süüdi tunnistada V.G Liiklusseaduse § 74 18 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni.

4. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul

selliselt, et mõistetud rahatrahvist tasuda igakuuliselt alates jaanuarist 2011.a.

vähemalt 150 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220105322602.

Edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord.

2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama

kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

1. 1. 1. 1.

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Ahto Uue koostas menetlusalusele isikule V.G-le 10.10.2010 väärteoprotokolli AB 976968 selle

kohta, et V.G 09.10.2010 kell 23.18 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas

Rakvere-Luige maanteel mootorsõiduki omanikuna andis mootorsõiduki juhtimise üle

joobeseisundis isikule, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 77 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74 18 järgi.

Väärteoprotokollile AB 976968 esitas V.G vastulause, tunnistades selles, et

09.10.2010 mootorsõiduki omanikuna andis ta juhtimise üle joobeseisundis isikule.

V.G väitel on tal väga kahju juhtunu pärast. Olles üliõpilane, palus ta väiksemat karistust ja maksetähtaega kuni üks aasta.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse

vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,10,006953 määrati

menetlusalusele isikule V.G-le Liiklusseaduse § 74 18

alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. on 3000 krooni, sest V.G 09.10.2010

kell 23.18 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas mootorsõiduki omanikuna andis mootorsõiduki juhtimise üle joobeseisundis isikule R Lle, isikukood xxxx. Menetlusalune

isik V.G rikkus seega Liikluseeskirja § 77 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7418 järgi. Määratud rahatrahv 3000 krooni tuli tasuda hiljemalt 28.03.2011.

2. 2. 2. 2.

08.11.2010 esitas

menetlusalune isik V.G Viru Maakohtule kaebuse Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,10,006953.

Kaebuses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, millest tulenevalt kohus 09.11.2010 määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

17.11.2010 esitas menetlusalune isik V.G nõuetekohase kaebuse. V.G

väitel ei pannud ta tegu toime tahtlikult. Arvestades teos avaliku huvi

puudumist, taotleb V.G menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel. Juhul kui menetlust ei lõpetata otstarbekuse kaalutlusel,

taotleb V.G , et talle määrataks kohtu poolt väiksem rahatrahv või

võimaldataks määratud rahatrahvi maksmist ositi tähtajaga 12 kuuni. Samuti leiab

menetlusalune isik V.G , et talle edastatud otsuses ei ole kajastatud asjaolusid, millega on väärteo toimepanemine tõendatud. Seega leiab ta, et otsus on ka

põhistamata. V.G kinnitab oma kaebuses, et 09.10.2010 kella 23.18 paiku pidas Vinni vallas neid kinni politsei ning et talle kuuluva xxxx xxxx roolis oli R L, kes oli tõepoolest joonud. V.G väitel ei andnud ta R Lle võtmeid üle ega käskinud tal oma auto rooli istuda. V.G tunnistab, et nad seisid parkimisplatsil ning ajasid juttu, tema ise oli kaine juht. V.G väitel läks järsku R L rooli taha, öeldes, et tagurdab vaid natuke. V.G oma sõnul püüdis R Lt ümber veenda,

kuid siis läks seest juhipoolne uks lukku ning tal ei jäänud muud üle kui istuda

3 kõrvalistmele ning paluda sealt R Ll rooli tagant ära tulla. Tema veenmisi rooli tagant ära tulla R L ei kuulanud ning tagurdas siiski. Seejärel õnnestus tal võtmed ära võtta, kuid R L keeldus juhi kohalt ära tulemast, öeldes, et lahkub juhi kohalt kohe kui saab

vaid 200 meetrit edasi sõita. V.G tunnistab, et kuna teda oodati ja purjus inimesega oli suhteliselt lootusetu vaielda ning füüsiliselt ei oleks ta R Lt jõudnud rooli tagant ära tõsta, siis mõtles ta, et laseb R Ll need 200 meetrit ära sõita. V.G oma sõnul saab aru antud teo ohtlikkusest, kuid igal pool ei lukusta ju korraks autost

väljudes sõiduki uksi ega võta võtmeid eest. V.G leiab, et talle määratud

karistus 3000 krooni on pisut suur, sest ta on üliõpilane ega tööta, esitades kaebuse lisana ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Karistusega oleks ta nõus, kui oleks ise

vabatahtlikult andnud üle auto ja võtmed joobes juhile. Menetlusalune isik V.G soovib antud asjas kirjalikku menetlust.

3. 3. 3. 3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses 13.12.2010 menetlusaluse isiku V.G

kaebusele on seisukohal, et väärtegu on tõendamist leidnud kohtueelse

menetlemise käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega (menetlusaluse isiku V.G ülekuulamise protokoll, tunnistaja E Ri ülekuulamise protokoll). Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja

määratud karistus on proportsionaalne. Karistus on määratud selleks pädeva

kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides

väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud

karistuse kohaldamise alusega, kergendavate ja raskendavate asjaoludega, samuti

võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Trahvisumma

3000 krooni palub kohtuväline menetleja jätta muutmata, kuid nõustub selle ositi maksmisega ühe aasta jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. 4. 4.

4. VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses

vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7418 näeb ette vastutuse mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt

joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest.

Liikluseeskirja § 77 sätestab, et juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on §-s 76 nimetatud seisundis. Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

5. 5. 5. 5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p

3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse

4

väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku V.G

poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik V.G

on väärteoprotokolli 10.10.2010 omakäeliselt kirjutanud, et ta on rikkumisega nõus, kahetseb, palub võimalusel väiksemat karistust ja maksetähtaega kuni üks aasta.

V.G on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna 10.10.2010 kinnitanud, et oli 09.10.2010 koos tuttava R Lga Rakveres Tsentrumi ees. R L oli juba enne joonud alkoholi, kui nad kokku said. V.G sõnul hakkasid nad umbes kella 22.00 paiku minema autoga Muuga Tuulikusse. Alguses oli ta ise oma auto

Xxxx registrinumbriga xxxx roolis. Nad sõitsid Kehala klubi juurde suitsetama. Tema läks välja ja R L istus juhi kohale, öeldes, et tagurdab ise, mispeale tema ütles, et ei ole vaja pahandusi, et ta sõidab ise, kuid R L ei kuulanud teda, kuigi ta keelas viimast ca 10 minutit. V.G ütlustest nähtub, et kuna tal hakkas õues külm, siis istus ta kõrvalistmele ja R L alustas sõitu, juhtides autot klubi eest ristmikule. V.G väitel tõmbas ta siis autolt võtmed eest ära ja hoidis neid enda käes, öeldes, et pole vaja, aga R L ütles, et sõidab 200 meetrit edasi sõbra juurde. V.G sõnul rääkisid

nad tükk aega, aga R L ei loobunud oma mõttest. V.G väitel oli kell juba palju ja ta pani autole võtmed ette. R L keeras auto maanteele välja ja põhimõtteliselt

kohe tuli politsei. V.G oma sõnul teab, et juhtimist ei tohi üle anda joobes

isikule, kuid kuna kell oli juba palju ja R L oma soovist ei taganenud, andis ta auto

võtmed R Lle. V.G nõustus oma rikkumisega, kahetses ning kuna ta on

õpilane, kellel raha ei ole, siis soovis ta võimalusel väiksemat karistust ja tähtajalist makset kuni üks aasta.

Tunnistaja E R on kohtuvälises menetluses 10.10.2010 kinnitanud, et oli 09.10.2010

patrullis koos patrullpolitseinik Ahto Uuega, mille käigus nad teostasid

liiklusjärelvalvet Rakvere-Luige maanteel, kui kella 23.20 paiku märkasid nad Vinni

vallas Kehala klubi juurest nende suunas väga aeglaselt liikuvat sõiduautot. Nad jäid

tee äärde seisma ja ootasid selle auto möödumist. E R kinnitas, et kuna auto liikus

niivõrd aeglaselt, siis oli selgelt näha, et autot juhtis meesterahvas. Nad keerasid

patrullauto ringi ja sõitsid sellele Xxxx-le registrimärgiga xxxx järele ja andsid peatumismärguande, samal hetkel sõites autoga Xxxx kõrvale. E Ri väitel heleda jopega

meesterahvas lahkus juhi kohalt ja naisterahvas astus juhi kõrvaluksest välja. Xxxx

registrimärgiga xxxx juhiks osutus R L, isikukood xxxx, kelle joove oli 1,09 mg/l. Kaasreisijana viibis autos Xxxx omanik V.G, kes oli oma sõnul keelanud R Lt autot juhtimast, kuid teda ei kuulatud. Juhtimise üleandmine oli V.G sõnul toimunud Kehala klubi juures. E Ri väitel kahetses V.G juhtunut.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku V.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku V.G väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada

väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuid tegemist on seadusandja poolt

menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Väärteomenetlus ei anna menetluse

5 lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

6. 6. 6. 6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse

§-s 7418

sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune

isik V.G. Liiklusseaduse § 74 18

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo

eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses

õigesti märkinud karistust kergendavad asjaolud: tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades eeltoodut, väärteo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et menetlusalust isikut V.G ei ole varem väärtegude

toimepanemise eest karistatud, ta on üliõpilane, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, on

kohus seisukohal, et V.G-le kohtuvälise menetleja poolt tunduvalt alla

sanktsiooni keskmist määra määratud rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni tuleb vähendada, sest ka rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni täidab üldja eripreventiivseid eesmärke, arvestades rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest Liikluseeskirja rikkumistest.

Põhjendatud on kohtu arvates vaatamata rahatrahvi vähendamisele, kuid arvestades

menetlusaluse isiku V.G majanduslikku olukorda, võimaldada rahatrahv tasuda ositi ühe aasta jooksul. KarS § 66 lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab

kohus V.G kaebuse osaliselt, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsuse väärteoasjas nr: 2590,10,006953 osaliselt karistuse määramise osas ja teeb selles

osas uue otsuse. Menetlusalusel isikul V.G tuleb tasuda rahatrahv 1800

krooni ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2011.a. igakuuliselt vähemalt 150 krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Kohtunik:

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 07 07 07 07. jaanuaril 2011. a. . jaanuaril 2011. a. . jaanuaril 2011. a. . jaanuaril 2011. a.

Nooremreferent

Lea Herne