2-21-8146/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8146

Kohtuasi

X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur C hagi Y OÜ vastu

rahalise kohustuse tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2022.a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Kompromissi kinnitamine

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X OÜ

(pankrotis, registrikood XXXXXXXXX, aadress XXX)

pankrotihaldur

C

(isikukood

XXXXXXXXXX,

e-

post:XXX)

Kostja

(apellatsioonimenetluses

apellant):

Y

OÜ

(registrikood XXXXXXXX, aadress XXX), seaduslik

esindaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus (e-post:XXX)

Menetlusvälised

isikud:

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Z (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur C (edaspidi hageja) ja kostja Y

OÜ(edaspidi kostja) (edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled) vahel kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. Pooltel on alates siinse lepingu sõlmimisest üksteise ning üksteise juhtorganite

liikmete vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja

kohustused. Pooled soovivad siinse kompromissilepinguga lõpetada mistahes

pooltevahelised õigussuhted ning sõlmida uus õigussuhe kompromissilepingus

2-21-8146

sätestatud tingimustel, mis asendaks kõiki poolte varasemaid tahteavaldusi ja

kokkuleppeid või varem tekkinud õigussuhteid.

1.2. Kostja tasub hagejale kokku 86 806 eurot X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „kompromissileping tsiviilasjas

2-21-8146“ hiljemalt kümne päeva jooksul alates kompromissi jõustumisest.

1.3. Kohtu seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni eelmises punktis nimetatud

kohustuse täieliku täitmiseni. Hagejal ei ole lubatud kohtu seatud hüpoteeki

täitmisele pöörata enne eelmises punktis sätestatud tasumise tähtajast 20 päeva

möödumist. Kostjal on õigus taotleda kohtult hagi tagamise tühistamist, kui ta

esitab kohtule panga allkirjastatud maksekorralduse, mis tõendab hagejale

eelmises punktis nimetatud summas ülekande tegemist.

1.4. Pooled lepivad kõigi kahtluste tekkimise vältimiseks kokku, et hageja loobub

tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist olemasolevatest ning tulevikus tekkida

võivatest nõuetest ja vastuväidetest, mis võivad tuleneda selle kompromissi

sõlmimisele eelnenud asjaoludest tulenevatest mis tahes õigustest ja nõuetest,

ega oma kostja, kostja juhtorganite liikmete, W (W) ja tema lähikondsete ega

Z (Z) ja tema lähikondsete suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone seoses

mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne siinse lepingu

sõlmimist, ning hageja loobub käesolevaga tingimusteta ja tagasivõtmatult

alates siinse lepingu allkirjastamisest oma kõigist võimalikest sellistest nõuetest,

sõltumata sellest, millal hageja vastavatest nõuetest teadlikuks saab, millal need

tekivad, ilmnevad või sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast

käesoleva lepingu sõlmimist). Selguse huvides märgivad pooled, et käesolevas

lepingupunktis antud kinnitus ei puuduta Tallinna Ringkonnakohtu menetluses

olevat tsiviiasja nr 2-21-8249 (X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur C hagi G OÜ

vastu rahalise kohustuse tagasivõitmiseks) ja selle vaidluse pidamine jätkub.

1.5. Pooled lepivad kõigi kahtluste tekkimise vältimiseks kokku, et kostja, kostja

juhtorganite liikmed, W ja Z ei oma hageja ja X OÜ (pankrotis)

pankrotitoimkonna

liikmete

suhtes

seoses

X

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetlusega mistahes nõudeid ja nad ei ole selliseid nõudeid ka

eelnevalt ka kellegile loovutanud või muul viisil üle andnud. Juhul kui kohus

peaks leidma, et vaatamata kompromissi tegemisele tuleks välja mõista ½

hageja poolt hagi esitamisel tasumata riigilõivust, siis tuleb see vastavalt poolte

kokkuleppele mõista välja kostjalt.

1.6. Pooled kinnitavad, et nad ei ole ühegi poole suhtes esitanud mistahes muid

nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi, mida

siinses lepingus nimetatud ei ole. Pooled kohustuvad mitte esitama mistahes

nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi teise

poole suhtes seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne

käesoleva lepingu sõlmimist. Eeltoodud piirang ei kehti juhul, kui pool rikub

siinsest lepingust tulenevaid kohustusi.

1.7. Pooled hoiduvad ükskõik missugusest suhtlusest kolmandate isikutega sõlmitud

lepingu ja siinse kompromissi teemadel (v.a asjaolud, mille avaldamise vajadus

tuleneb seadusest) ja ükskõik missugusest meediasuhtlusest neil teemadel (v.a

eelneva poolte kokkuleppe korral). Pooled käsitlevad konfidentsiaalsena ka

ükskõik missuguse siinse lepingu sõlmimisega seotud asjaolu (nt läbirääkimisi

ja kohtumenetlust) või enne lepingu sõlmimist aset leidnud asjaolu seoses hagi

alusega ning pooled on kokku leppinud tsiviilasja toimikuga tutvumiseks

nõusoleku andmata jätmise.

2-21-8146

1.8. Pooled ei ole lepingus nimetatud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes

muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks

tulevikus.

1.9. Pooled kinnitavad, et leping on koostatud võttes aluseks mõlema poole tahet

ning pooled on tutvunud ja saavad aru lepinguga võetud kohustustest ning

kohustuvad neid täitma. Poolte esindajad kinnitavad esindusõiguse olemasolu

lepingu sõlmimiseks ning kohustuvad hüvitama teisele poolele esindusõiguse

puudumisest tekkinud kahju.

1.10. Pooled kohustuvad kompromissi kinnitava määruse vastu võtma hiljemalt

seitsme päeva jooksul alates määruse tegemisest.

1.11. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad pooled lahendada

läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste

teel, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Kohtualluvuse kokkulepe on

sõlmitud ka juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama

välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus,

elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2022.a otsus.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-8146 menetlus.

4. Harju Maakohtu 18.10.2022.a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-21-8146 kohaldatud

hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva määruse täitmist tagava abinõuna.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada talle pool käesolevas tsiviilasjas hagi

tagamise avalduste esitamisel tasutud riigilõivudest, so 60 eurot X OÜ (pankrotis)

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

7. Rahuldada hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks ning tagastada

hagejale hagi tagamise tagatis summas 4340,30 eurot X OÜ (pankrotis)

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

8. Asendada määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja, kostja ja menetlusväliste

isikute nimed, registri- ja isikukoodid ning aadressid tähemärkidega.

9. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kolme (3) päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X OÜ (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotihaldur C esitas 20.05.2021.a Harju Maakohtule

Y OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks X OÜ

(pankrotis) ja Y OÜ vaheline rahalise kohustuse täitmine ajavahemikus 15.04.2020.a-

20.05.2020.a summas 86 806 eurot ja mõista see summa hageja kasuks lisaks VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras viivistega alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni välja ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

2-21-8146

2. Hagiavalduse kohaselt on pankrotivõlgnik ajavahemikus 15.04.2020.a-20.05.2020.a, s.o 3

kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kandnud kostjale kokku 86 806 eurot. Need

ülekanded on toimunud üht võlausaldajat teisele eelistades ning tegemist oli lähikondsele

täidetud kohustusega. Pankrotivõlgniku juhatuse liige oli ülekannete tegemise ajal Q, kes on

ühtlasi ka pankrotivõlgniku osanik. Temale kuulub ka kostja 1500 euro suurune osa ning ta on

ka kostja juhatuse liige. Tegemist on võlgnku lähikondsega PankrS § 117 lg 3 mõttes.

Pankrotivõlgnik oli kostjale rahaülekannete tegemise ajal püsivalt maksejõuetu ning selline

lähikondsele täidetud kohustus kahjustas teiste võlausaldajate huve. Hageja palus ülekanded

tunnistada PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. Kostja on PankrS § 119 alusel kohustatud

raha tagastama.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole

pankrotivõlgniku lähikondne. Q ei ole kostja enamusosanik, vaid osanik 50% ulatuses.

Pankrotivõlgnik polnud rahalise kohustuse täitmise ajal ka maksejõuetu. Osad rahaülekanded

olid Q hageja juhatuse liikme tasud, mida ta sai läbi kostja. Tegemist on maksuõiguse

tähenduses vaieldava olukorraga, kui juhatuse liige saab tasu läbi arve ning tema tasult ei

maksta tööjõumakse. Teise osa maksetest moodustas materjali müük. Kostja andis

pankrotivõlgnikule 22.07.2019.a aktiga üle müügilepingu esemed ning pankrotivõlgnik

kohustus selle eest tasuma. Kostja omandas need esemed tasuta OÜ-lt H, kes soovis need

esemed utiliseerida, kuid kostja nägi võimalust need müüa hageja ehitusobjektidele edasi, sest

esemed olid kasutuskõblikud. Pankrotivõlgniku ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping

summas 70 000 eurot ning pankrotivõlgnik pidi kostjale laenu tagastama 30.04.2020.a.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

4. Harju Maakohus rahuldas 14.10.2022.a otsusega hagi; tunnistas kehtetuks X OÜ poolt Y

OÜ-le tehtud järgmised rahaülekanded: 15.04.2020.a - 2430 eurot, 16.04.2020.a - 4800 eurot,

29.04.2020.a - 70 000 eurot ja 20.05.2020.a - 9576 eurot, kokku 86 806 eurot; mõistis Y OÜ-lt

välja X OÜ (pankrotis) kasuks 86 806 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 20.05.2021.a kuni nõude 86 806 eurot täieliku täitmiseni; jättis menetluskulud

kostja kanda; mõistis kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 1200 eurot ning X

OÜ (pankrotis) kasuks 1883 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

APELLATSIOONKAEBUS

5. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub võtta see menetlusse;

rahuldada kostja 18.05.2022.a eelistungi protokolli parandamise taotlus ja viia 18.05.2022.a

eelistungi protokolli sisse kaebuses kirjeldatud parandused; kohustada hagejat tõendite

kogumise korras esitama kõigi hageja Eesti krediidiasutustes avatud arveldusarvete väljavõtted

täielikul kujul perioodi 01.07.2019.a–01.07.2020.a kohta; võtta asja materjalide juurde

kaebusele lisatud tõendid; kuulata tunnistajana üle W; tühistada maakohtu otsus ja esimese

alternatiivina teha asjas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja saata asi maakohtule

arutamiseks uues koosseisus; teise alternatiivina teha asjas uus otsus, millega rahuldada

apellatsioonkaebus ja jätta hagi rahuldamata; mõlema alternatiivi puhul jätta menetluskulud

kogu ulatuses hageja kanda ning mõista menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

2-21-8146

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 07.12.2022.a määrusega käiguta ning

kohustas apellanti tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 1680 eurot 14 päeva

jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest apellandile.

7. 11.12.2022.a esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule ülaltoodud tingimustega

kompromisslepingu ja poolte ühise taotluse menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas.

Menetlusdokument oli ühtlasi digitaalselt allkirjastatud menetlusväliste isikute poolt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud

maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

9. TsMS § 451¹ lg 1 kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas

edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse

lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse

hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud

kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib

kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja

menetluse. TsMS § 451¹ lg 2 kohaselt saab pärast apellatsioonkaebuse esitamist käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel

menetlusse võetud. Eeltoodust tulenevalt on kompromissi kinnitamise pädevus käesolevas asjas

ringkonnakohtul. Arvestades, et kostja on hagejaga sõlminud kompromissi ning taotleb

tsiviilasjas menetluse lõpetamist, tuleb jätta apellatsioonkaebus TsMS § 451¹ ja § 638 lg 1 alusel

menetlusse võtmata.

10. Pooled on palunud kohtul kinnitada kompromissilepingu selle peatükis I sätestatud

tingimustel ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud, et kohtu

poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina, sh ka kohtumenetluses mitteosaleva

kolmanda isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5) ja

menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mh ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled

on palunud kinnitada kompromiss istungit pidamata.

11. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme

kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse

lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta

asjas tehtud lahendi või lahendid. TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise

korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.

12. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi pooled ja selle

allkirjastanud menetlusvälised isikud on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest

teadlikud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub asjas vajadus istungi korraldamiseks.

2-21-8146

13. Ringkonnakohus selgitab TsMS §-de 430, 432 ja 457 lg 1 alusel, et kompromiss kehtib

täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi

alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist

saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles

öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus

on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga

esitatud nõue.

14. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

15. Hageja on esitanud taotluse kompromissi tegemise tõttu tagastada talle pool käesolevas

tsiviilasjas hagi tagamise avalduste (2 tk) esitamisel tasutud riigilõivudest ehk 60 eurot ((50 +

70) : 2) X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamise tõttu ei tagastata TsMS § 150 lg-st 3 tulenevalt eelnevas kohtuastmes tasutud

riigilõivu.

16. Hageja on esitanud ka taotluse kompromissi tegemise tõttu tagastada hagi tagamise tagatis

summas

4340,30

eurot

X

OÜ

(pankrotis)

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja on sellega nõustunud ja kinnitanud, et tal

puuduvad hageja suhtes seoses hagi tagamise abinõu kohaldamisega mistahes nõuded ja ta ei

ole selliseid nõudeid ka kellegile eelnevalt loovutanud. Kuigi TsMS § 195 lg 1 kohaselt kuuluks

tagatis tagastamisele selle määranud või selle andmist võimaldanud kohtu poolt, on

kohtupraktikas tunnustatud ka tagatise tagastamist kõrgema astme kohtu poolt (vt nt Riigikohtu

27.05.2020.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 26). Eeltoodust tulenevalt rahuldab

ringkonnakohus esitatud taotluse TsMS § 195 lg 1 alusel ning tagastab hagejale hagi tagamise

tagatise

summas

4340,30

eurot

X

OÜ

(pankrotis)

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

17. Pooled on palunud maakohtu otsuse tühistamise ja hageja riigilõivust vabastamise tõttu jätta

esimese astme riigilõivu pooltelt välja mõistmata. Ringkonnakohus selgitab, et kuna RLS § 22

lg 2 p 5¹ kohaselt oli pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastatud, puudub kompromissi kinnitamise tulemusena TsMS § 179 lg 1 mõttes

menetluskulu, mida riigi kasuks pooltelt või ühelt neist välja mõista.

18. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd pooled

2-21-8146

on kompromissis kokku leppinud, et maakohtu seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni

kompromissis toodud rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, jäävad Harju Maakohtu

18.10.2022.a määruse alusel käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima

käesoleva määruse täitmist tagava abinõuna.

19. Pooled on esitanud taotluse, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad andmed piiratud

vastavalt TsMS § 462 lg-le 2 (sh ka kompromissilepingus nimetatud kolmandate isikute osas).

TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel

asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab

esitatud taotluse TsMS § 462 lg 2 ja 463 lg 2 alusel ning asendab määruse avalikustamisel

arvutivõrgus hageja, kostja ja menetlusväliste isikute nimed, registri- ja isikukoodid ning

aadressid tähemärgiga, määrates osundatud andmeid mitte avaldada.

20. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled

lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada kolme (3)

päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/