2-22-10574/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10574 Tsiviilasi R L ja E L hagi R L vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R L (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja E L (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja T L

Kostja R L (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik

13. detsembri 2022 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R L ja E L ning R L vahel tsiviilasjas nr 2-22-10574 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Mõista R L R L kasuks alates 19. juulist 2022 R L täisealiseks saamiseni (xx. xxxxxxx xxxx) välja igakuine elatis 130,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (käesoleval hetkel 100 eurot)) – 75 eurot (25% lasterikka pere toetusest (käesoleval hetkel 300 eurot))). Elatisesumma muutub eelduslikult vähemalt iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teine lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) muutumisest alates lapsetoetuse suuruse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Mõista R L E L kasuks alates 19. juulist 2022 E L täisealiseks saamiseni (xx. xxxxxxxxxx xxxx) välja igakuine elatis 130,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (käesoleval hetkel 100 eurot)) – 75 eurot (25% lasterikka pere toetusest (käesoleval hetkel 300 eurot))). Elatisesumma muutub eelduslikult vähemalt iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teine lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) muutumisest alates lapsetoetuse suuruse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Kohustada R L tasuma R ja E L elatis iga kuu 15. kuupäevaks T L arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-10574.

4. Määruse peale poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebust esitada ei saa (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R S, R L (hageja I) ja E L (hageja II) esitasid 19. juulil 2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R L (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja I ja II on kostja alaealised lapsed. R S sünnitunnistusele ei ole isana kantud kostja.

2. Kohus võttis hagejate I ja II hagiavaldused 13. septembri 2022 määrusega menetlusse ning keeldus R S hagi menetlusse võtmisest.

3. Asjas toimus 13. detsembril 2022 istung, kus pooled jõudsid asja lahendamisel kompromissini.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et saavad aru kompromissi õiguslikest tagajärgedest, on nendega nõus ja paluvad menetluse lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

7. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik