2-22-109445/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-109445

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Narva Vesi hagi Pipes Building Osaühingu

vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3,06 euro,

viivise 0,70 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Narva Vesi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktsiaselts Narva Vesi (registrikood

10369373),

lepinguline

esindaja

advokaat

Andrei

Matvejev

Kostja

(vastustaja):

Pipes

Building

Osaühing

(registrikood 12046496), seaduslik esindaja Maret Veske

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktsiaseltsi Narva Vesi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Aktsiaseltsi Narva

Vesi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-22-109445

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts Narva Vesi esitas Harju Maakohtule hagi Pipes Building Osaühingu vastu

17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise

0,70 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 17.01.2019 sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr

HÕ-1/2019, mille objektiks oli Narva linnas ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd. Kostja

kasutas ehitustööde teostamisel kokkuleppel hagejaga AS-i Narva Vesi heitpuhastusjaama

territooriumi. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja hüvitab hagejale kommunaalkulud (sh

elekter), mis on seotud territooriumi kasutamisega. Hageja koostas 02.05.2019 akti, millega

fikseeris kostja poolt ajavahemikul 01.04.2019–30.04.2019 kostja poolt tarbitud elektrienergia

mahu (26 kWh). Akti alusel on hageja esitanud kostjale 30.04.2019 arve nr 36956 summas 3,06

eurot. Arve tasumise tähtpäevaks oli 10.05.2019. Kostja arvet ei tasunud. Hageja esitas

võlgnevuse ja viivise hüvitamiseks advokaadi vahendusel maksekäsu, millest tulenevalt on

põhjendatud sissenõudmiskulu 40 eurot.

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja 30.04.2019 arve lahutamatu osa on 02.05.2019 akt

nimetusega „elektrienergia kasutamine renditud Heitveepuhastusjaama ruumis”. Selles ruumis

töötas kostja objektijuht 17.01.2019 ja 28.05.2018 töövõtulepinguliste tööde täitmiseks. Kostja

kohustus 17.01.2019 ja 28.05.2018 töövõtulepingute punktist 3.1.14 tulenevalt „tasuma

igakuuliselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt mõõdikute

näitudele esitatud arve alusel“. Tsiviilasja nr 2-20-6393 käigus on hageja ja kostja vahel

13.11.2020 sõlmitud kompromissleping, milles pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise

vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde

töövõtulepingust nr HÕ-1/2019. Pärast kompromissi sõlmimist ja 19.11.2020 kohtumääruse

jõustumist ei oma kostja nõudeid hageja vastu ega ei oma ka hageja 17.01.2019 ja 28.05.2018

sõlmitud lepingute alusel kostja vastu muid nõudeid peale garantii.

Maakohtu otsus

Maakohus jättis 29.09.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlusvälised asjaolud:

− Poolte vahel on sõlmitud 17.01.2019 ehitustööde töövõtuleping nr HÕ-1/2019 ja

lepingu objektiks oli Narva linnas ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd (dtl 40-

52).

− Tsiviilasjas nr 2-20-6393 on poolte vahel sõlmitud kompromiss, millise punkti 5

kohaselt kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates loetakse kõik

tsiviilasja nr 2-20-6393 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks.

Pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses

tsiviilasjaga nr 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019

ega 28.05.2018 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust. Muu hulgas kinnitab Aktsiaselts

Narva Vesi, et ei oma nõudeid seoses võimalike servituutide või isiklike kasutusõiguste

seadmisega 17.01.2019 lepingu alusel. Erandiks nõuetest loobumisest on garantiiaegsed

hageja kohustused 17.01.2019 ja 28.05.2018 lepingu alusel, mis ei seondu tsiviilasjas

2-22-109445

nr 2-20-6393 vaidluse all olnud asjaoludega ja mis jäävad kehtima vastavalt lepingute

tingimustele (dtl 84-86).

− Viru Maakohtu 19.11.2020 määrusega (dtl 85) tsiviilasjas nr 2-20-6393 on poolte

kompromiss kinnitatud ja menetlus asjas lõpetatud.

3.2. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromissi p 5

välistab hageja õiguse nõuda kostjalt 30.04.2019 arve nr 36956 alusel 3,06 euro tasumist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult

vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

õigused. Alusetud on hageja väited, et tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromiss hõlmas

üksnes nimetatud tsiviilasja hagieset. Nimetatud kompromissi p-s 5 on pooled küll leppinud

kokku, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates loetakse kõik tsiviilasja nr

2-20-6393 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Samas aga kinnitasid

pooled, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-20-6393

ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 ega 28.05.2018 sõlmitud

ehitustööde töövõtulepingust.

3.3. Selline kinnitus toob VÕS § 207 lg 2 järgi kaasa kõikidest töövõtulepingust tulenevatest

nõuetest loobumise ehk nõude käsutamise. Nõude puudumise kinnitus võib olla n-ö negatiivne

võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus,

„peegelpildina“ tavalisest VÕS § 30 järgsest konstitutiivsest võlatunnistusest. VÕS § 207 lg 2

järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid,

mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti) (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr

3-2-1-9-16, p 26-27). Tähendust ei oma, et tsiviilasjas nr 2-20-6393 ei olnud käesoleva asja

hageja esitanud kostja vastu nõudeid, nt vastuhagina. Kompromissi sõlmimisel võib loobuda

ka hagimenetluses esitamata nõuetest. Usutav on kostja selgitus, et nõustus kompromissiga

ainult selleks, et välistada võimalus saada tulevikus hageja poolt mingeid nõudeid ja vältida

edasisi menetluskulusid (dtl 118, alt teine lõik). Kompromissi p-ga 5 loobusid pooled

vastastikku kõikidest 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tulenevatest

nõuetest (v.a garantii) ning hagejal puudub alus selle lepingu alusel midagi nõuda.

3.4. Hageja väide, nagu oleks poolte vahel sõlmitud suuline üürileping ning sellest tulenevalt

on kostjal kohustus tasuda hagejale arve nr 36956 alusel 3,06 eurot, on põhjendamata ja

tõendamata. Asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks muu leping,

mille alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 3,06 euro tasumist. Hagiavalduses on hageja

otsesõnu ka kinnitanud, et nõue tuleneb 17.01.2019 sõlmitud Ehitustööde töövõtulepingust nr

HÕ-1/2019 (dtl 28, „Hagiavalduse faktilised asjaolud“). Uue hagi aluse suulise üürilepingu

kohta esitas hageja 10.06.2022 menetlusdokumendis (dtl 92) esitamata selle kohta mingeid

tõendeid. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu (dtl 119). Seega ei ole hageja oma väidet

täiendavast suulisest lepingust nõude alusena tõendanud. Lisaks nähtub hageja poolt

02.05.2019 koostatud aktist, et tööde teostamise aja jooksul alates 01.04.2019–30.04.2019 oli

kostja poolt kulutatud 26 kWh elektrienergiat. Nimetatud akt on allkirjastatud AS Narva Vesi

HPJ juhataja ja OÜ Pipes Building (dtl 32, 56). Elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine

on reguleeritud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga ning vastav nõue on hõlmatud

tsiviilasjas nr 2-20-6393 poolte vahel sõlmitud kompromissi p-s 5 sätestatuga.

2-22-109445

3.5. 15.07.2022 menetlusdokumendis (dtl 132-135) on hageja asunud väitma, et nõue tuleneb

hoopis 02.05.2020 aktist, mistõttu ei saa see olla seotud töövõtulepinguga nr HÕ-1/2019. Kuna

aga 02.05.2020 akti kohtule esitatud ei ole (hagiavalduses tugineb hageja 02.05.2019 aktile, dtl

32, tõlge dtl 56; ja 30.04.2019 arvele, dtl 35), siis jätab kohus hageja seisukoha tähelepanuta.

3.6. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõude summas 3,06 eurot, siis ei kuulu

rahuldamisele ka hageja viivise- ega sissenõudmiskulude nõue.

Apellatsioonkaebus

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud tsiviilasja ebaõigesti liitmata

teise kohtu menetluses olnud samalaadse tsiviilasjaga. Hagi aluseks oleva nõude näol ei ole

tegemist töövõtulepingust tuleneva nõudega, vaid lepingutevälise nõudega, mis ei olnud

kompromissiga hõlmatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale

tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei

andnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt

ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt

arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et

maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada

maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega

neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlus-

ökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

2-22-109445

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid

menetluskulusid.

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi

rahuldamata.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11.1. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150

lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendas kaebuse

menetlusse võtmise otsustamisel kohtukoosseisu liiget Kaija Kaijaneni kohtunik Iris Kangur-

Gontšarov.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Iris Kangur-Gontšarov

Maris Kuurberg