1-10-17119/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-17119

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-17119 (10250102009) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi L.B süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p4 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

L.B, , ik. xxx varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:

1) 28.12.2004.a. Saare Maakohtu kohtuotsuse alusel

vangistusega kaks (2) aastat tingimisi kahe aastase katseajaga,

2) 18.11.2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja

otsuse alusel KarS § 121 järgi rahalise karistusega 10000 krooni;

väärteomenetluse korras karistatud 17 korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal

2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.B kuriteos KarS § 199 lg2 p4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

Kohaldada L.B suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud

ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kolmele kuule vangistusele vastab: 3 kuud= 3x30 =90 päeva x2 tundi=180 tundi üldkasulikku tööd.

180 (ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel on L.B kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 65 lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega L.B-le eelmise, Pärnu Maakohtu

Kuressaare kohtumaja 18.11.2010 kohtuotsusega nr 1-10-13074 KarS § 121 järgi

mõistetud rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o 200x50=10000 (kümme tuhat) krooni jätta iseseisvale täitmisele.

L.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista L.B’ lt kannatanu E.V. kasuks kahjutasu summas 200 (kakssada) krooni (kahjutasu kanda kannatanu arvelduskontole nr X SEB Pangas).

3 Asjaolud ja menetluse käik L.B’ t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

varastas 07.10.2010.a. kell 11.00 – 15.00 Kuressaare linnas X 57 – 40 korterist E.V.le kuuluva, A. A.’ i kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung B5722 imei koodiga X, väärtusega 3600.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani L.B toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku L.B süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p4 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. L.B on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav L.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal nõustusid L.B’ ele esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus L.B’ ele

Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 3024 (kolm tuhat kakskümmend neli ) krooni v. advokaadile Vahur

(s.h käibemaks 20 % s.o.504 krooni) Krinal ( Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-213 Pärnu, 80010).

Välja mõista L.B’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni ja muu menetluskuluna kaitsjatasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS

SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-17119, isik kelle eest tasutakse – L.B , nõude liik – sundraha või kaitsjatasu.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg2 p42 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud. KarS § 69

sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 65 lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega eelmise, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja

18.11.2010 kohtuotsusega nr 1-10-13074 KarS § 121 järgi mõistetud rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o 200x50=10000 (kümme tuhat) krooni jätta iseseisvale täitmisele.

L.B selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. L.B kinnitas, et on nõus temale esitatud

süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkulepitud karistuse sisu ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanu tsiviilhagile vastuväited puuduvad.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav L.B, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma

tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kannatanu tsiviilhagi summas 200 krooni kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja 1045 lg1 p5 alusel. Süüdistataval vastuväited tsiviilhagile puuduvad.

Kohus leiab, et L.B tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo

toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud

karistus vastab KarS §-is 56 sätestatule. L.B on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub L.B’ lt riigituludesse väljamõistmisele

sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

KrMS § 173 lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

5 arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) punktile 18 kriminaalasja kohtulikul istungil osalemise eest on tasu 250 krooni iga poole tunni kohta. Korra punkt 2 sätestab, et kui riigi

õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. L.B kaitsja Vahur Krinal on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 3024 krooni koos käibemaksuga. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. Taotluse kohaselt koosneb

tasu ja kulude arvestus järgmiselt: toimikuga tutvumisele, kohtuistungil asja arutamiseks

ettevalmistamisele, kokkuleppemenetluse läbirääkimistele, kaitsele kohtuistungil kokku 2 tundi ehk 4 pooltundi. Poole tunni eest on seadusega määratud tasu 250 krooni. Kokku seega 4x250=1000 krooni Lisaks on kaitsjal kulunud aeg õigusabi sihtkohta jõudmiseks (Pärnust Kuressaarde), seega lisandub veel 550 krooni ning sõidu ja majutuskulud vastavalt ATS § 40 lg1 970 krooni. Kokku taotlus 2520 kroonile (4x250+550+970) õigusabitasuks, millele lisandub käibemaks 20%, ehk 504 krooni. Seega tasu ja kulud koos käibemaksuga kokku 3024 krooni.

KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks süüdistatavalt L.B-lt välja mõista kaitsjatasu

summas 1000 krooni, millele lisandub käibemaks summas 200 krooni (20%), kokku 1200 krooni. Ülejäänud arvestatud tasu, mis seondub kaitsja kulutustega õigusabi kohta sõitmisel ja seal olemisega, väljamõistmist süüdistatavalt kohus ei pea põhjendatuks, kuna temal ei ole

olnud võimalik kaasa rääkida riigi õigusabi korras määratud kaitsja valikusse. Selles osas tuleb jätta tasu riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik