2-21-5745/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5745

Tsiviilasi

G. A. F. hagi Mittetulundusühingu Nõmme

Kalju FC vastu töölepingu lõpetamise ja

hüvitiste saamise nõudes

Tsiviilasja hind

11 648,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja G. A. F. (isikukood xxxx), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja Mittetulundusühing Nõmme Kalju FC

(registrikood 80048819), seadusjärgne esindaja K.

T. Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.06.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Jätta G. A. F. hagi Mittetulundusühingu Nõmme Kalju FC vastu rahuldamata

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes; töölepingu lõpetamise

nõudes TLS § 107 lg 2 alusel lugedes viimaseks tööpäevaks 12.03.2021 ning TLS

§ 109 lg 1 alusel hüvitise 3 117 eurot (bruto) nõudes.

3. Jätta G. A. F. hagi Mittetulundusühingu Nõmme Kalju FC vastu rahuldamata

alternatiivnõuetes tuvastada 12.03.2021 allkirjastatud töölepingu lõpetamise

kokkuleppe tühisus või kehtetus ja töölepingu kehtivus; lugeda tööleping

lõppenuks hageja poolt kostjale esitatud ülesütlemisavaldusega alates kostja

poolt hagiavalduse kättesaamise päevast ning mõista MTÜ-lt Nõmme Kalju FC

G. A. F. kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 3 117 eurot (bruto).

4. Rahuldada G. A. F. hagi Mittetulundusühingu Nõmme Kalju FC vastu

kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 1531,96 euro (bruto) nõudes.

5. Jätta Mittetulundusühing Nõmme Kalju FC poolt 17.06.2022 esitatud täiendavad

tõendid (varem esitamata tõendid) tsiviilasja juurde võtmata.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2(8)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja sõlmis kostjaga 27.12.2017 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle

naiskonna peatreeneri ja noortetreeneri kohale. Lepingujärgne töötasu oli 830,00 eurot.

Hiljem töötasu tõsteti. 12.03.2021 allkirjastas hageja kostja initsiatiivil töölepingu peatamise

kokkuleppe tulenevalt avalikuks saanud teabest. Hageja ei kontrollinud kostja poolt antud

dokumendi sisu. Hageja eesti keelt ei oska ja sai hiljem teada, et tegemist oli töölepingu

lõpetamise kokkuleppega. 15.03.2021 sai hageja avalikkuse kaudu teada, et tööleping temaga

lõpetati. Hageja palub 12.03.2021 kokkulepe lugeda töölepingu ülesütlemise avalduseks.

Juhul, kui kohus leiab, et 12.03.2021 töölepingu lõpetamise kokkulepet ei ole võimalik

lugeda töölepingu ülesütlemise avalduseks, palub hageja tuvastada 12.03.2021 allkirjastatud

töölepingu lõpetamise kokkuleppe tühisus.

2. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et 12.03.2021 dokument oli poolte töösuhte

lõpetamine poolte kokkuleppel. Hageja ei oska eesti keelt ja ei lugenud seetõtu eestikeelset

dokumenti, ka kostja ei lugenud seda hagejale ette ega tõlkinud seda. Kostja esindaja rääkis

allkirjastamisel, et tööleping peatatakse kuni asjaolude selgumiseni. Hagejal oli seni olnud

kostjaga usalduslik suhe ning hageja ei osanud mitte kuidagi arvata ega kahtlustada, et kostja

valetab ja tahab tegelikult hoopis töölepingu lõpetada. Hageja ei saanud kuidagi mõistlikult

ka arvata, et kostja võib eksida 12.03.2021 dokumendi vormistamisel, kuna esiteks rääkis

kostja vaid töölepingu peatamisest ning teiseks eeldas hageja, et kostja teab pikaajalise

tööandjana kuidas juriidilisi dokumente vormistada. Kostja väljendas 12.03.2021 dokumendi

allkirjastamisega samal päeval avalikkusele, et tööleping peatatakse.

3. Hageja palub töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamist kohtu

poolt TLS § 107 lg 2 alusel lugedes viimaseks tööpäevaks 12.03.2021; TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise välja mõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 3117,00 euro välja

mõistmist. Alternatiivselt palub hageja 12.03.2021 allkirjastatud töölepingu lõpetamise

kokkuleppe tühisuse või kehtetuse tuvastamist ja töölepingu kehtivuse tuvastamist;

töölepingu lõpetamise tuvastamist hageja poolt kostjale esitatud ülesütlemisavaldusega alates

kostja poolt hagiavalduse kättesaamise päevast ja hüvitise välja mõistmis TLS § 100 lg 4

alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 3117,00 eurot (brutos). Samuti

palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis

1531,96 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4. Hageja ei ole alates töölepingu sõlmimisest kasutanud põhipuhkust ning talle ei ole selle

aja jooksul puhkusehüvitist makstud. Perioodi 27.12.2017 kuni 12.03.2021 eest on hageja

välja teeninud 90,14 päeva põhipuhkust, millest on aegunud 34,14 päeva. Hageja poolt oli

seisuga 12.04.2021 kasutamata 56 päeva. Hageja kasutamata puhkusehüvitis on 1983,52

eurot. Hagejale on 15.03.2021 tasutud lõpparvega 842,06 eurot ja tasumata on 1531,96 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel otsustasid pooled 12.03.2021 töölepingu peatada.

Seda selgitati hagejale nii eesti kui ka inglise keeles. Hageja nõustus töölepingu peatamisega.

Avalikkuses tuli ilmsiks veel hageja ohvreid, mistõttu tegi kostja hagejale ettepaneku

tööleping kokkuleppel lõpetada. Hageja oli naiskonna peatreener ja noortetreener ning

3(8)

ahistamisjuhtumite ilmnemisel kaotas kostja hageja vastu koheselt usalduse. Kostja oleks

võinud lepingu lõpetada ka usalduse kaotuse tõttu.

6. Hageja on elanud 15 aastat Eestis, kasutab eestikeelseid programme ja käib eestikeelsetel

koolitustel. Hageja oskab eesti keelt. Lisaks selgitas kostja kõike ka inglise keeles. Jalgpalli

andmebaasi ERIS kasutamine on kõikidele treeneritele kohustuslik ning läbi selle nad teevad

kõiki toiminguid. Programm töötab üksnes eesti keeles ja hageja on selle kasutamisega väga

edukalt toime tulnud. Seega sai hageja töölepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel aru.

7. Hageja suhtes on käimas kriminaalmenetlus, esitatud kahtlustus noorte naisjalgpallurite

seksuaalses väärkohtlemises ja talle on määratud jalgpallis tegutsemise keeld. Kostja tegi

kõik endast oleneva, et hoida ära veel suuremat kahju. Seetõttu leiab kostja, et töölepingu

lõpetamine oli seaduslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid

27.12.2017 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle naiskonna peatreeneri ja

noortetreeneri kohale (tl 5-6). Lepingujärgne töötasu oli 830,00 eurot (bruto) (töölepingu p

6.1). Hiljem töötasu tõsteti. Meedias avaldati 12.03.2021 infot hageja kohta (tl 8-10). Kostja

tegevjuht E. E. märkis 12.03.2021 avaldatud artiklis, et kuni asjaolude selgumiseni peatati

hagejaga tööleping (tl 8 pöördel). Pooled allkirjastasid 12.03.2021 töösuhte lõpetamise

kokkuleppe (tl 7). Kostja tasus hagejale 15.03.2021 lõpparve summas 842,06 eurot (tl 23 ja

42). Kostja juhatuse liige avaldas 15.03.2021 kostja Facebooki lehel teate, et süüdistuste

ilmsiks tulekul lõpetati kohe hagejaga tööleping (tl 10). Vaidlus puudub, et hagejale on

määratud ülemaailmne jalgpallis tegutsemise keeld.

10. Hageja vaidlustab kokkuleppe kehtivuse. Hageja leidis, et ülesütlemise kokkulepet tuleb

käsitada kostja ühepoolse ülesütlemisena, ülesütlemine on tühine aluse puudumise ja

vorminõude täitmata jätmise tõttu ning seetõttu tuleb töösuhe lõpetada kohtu poolt.

11. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile (töölepinguseadus (TLS) § 1 lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist

võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga

(TLS § 1 lg 2). Kohus tuvastas, et 27.12.2017 sõlmis hageja kostjaga töölepingu, millega

kohustus hageja asuma jalgpalliteeneriks ja kostja kohustus tasuma hagejale töötasu. Kostja

nimetatule vastu ei vaielnud. Lähtudes TLS § 1 lg-st 2 lahendab kohus vaidluse töölepingu

regulatsiooni alusel.

12. Riigikohus on selgitanud, et sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta

nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste

kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme. Ka kohtupraktika on

aktsepteerinud seisukohta, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte

nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse

lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus. Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole

kaitse kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem

tõendamiskoormus (RKTKo nr 3-2-1-143-11, p 12).

13. Kohus täitis 24.11.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 34-35 pöördel).

14. Kohus analüüsib, kas pooltevaheline töösuhe lõppes kokkuleppel.

Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada (TLS

§ 79). Hagis esitatud asjaoludel allkirjastasid pooled töösuhte lõpetamise kokkuleppe. Hageja

esitas eeltoodu tõendamiseks mõlemapoolselt 12.03.2021 allkirjastatud ülesütlemise

4(8)

dokumendi (tl 7). Nimetatud dokumendist nähtuvalt on kirjas töölepingu lõppemise aeg, so

12.03.2021. Samuti on kirjas lõpurahade maksmise tähtaeg 15.03.2021. Hageja leiab, et

ülesütlemise kokkulepe ei ole kokkulepe, vaid kostja ühepoolne ülesütlemise avaldus. Seega

on poolte vahel vaidlus, kuidas tõlgendada kostja poolt ülesütlemise kokkuleppe

allkirjastamiseks andmise tahteavaldust, kas tegemist oli lepingu ühepoolse ülesütlemisega

või oli tegemist kokkuleppega, ja kui kokkuleppega, siis kas kokkulepe on kehtiv.

Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele,

kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma (tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) § 75 lg 1). Kui reeglina seab seadus töölepingu ülesütlemiseks ranged piirangud, siis

kokkuleppel võivad pooled töölepingu lõpetada igal ajal ja igas vormis, sh suuliselt. Siin ei

oma tähtsust, kas ettepaneku teeb töötaja või tööandja, samuti ei ole oluline põhjus ega kaasne

tööandja kohustust n-ö lahkumiskompensatsiooni maksmiseks. Mõlemad pooled peavad

olema töölepingu lõpetamisega nõus. Samuti peavad pooled olema jõudnud kokkuleppele

lõpetamisega seotud tingimustes, näiteks töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste

maksmine jms.

Kostja väitel otsustasid pooled 12.03.2021 töölepingu peatada. Avalikkuses tuli ilmsiks veel

hageja ohvreid, mistõttu tegi kostja hagejale ettepaneku tööleping kokkuleppel lõpetada.

Kohtu hinnangul väljendub 12.03.2021 kokkuleppest üheseltmõistetavalt kostja tahe

tööleping lõpetada kokkuleppel ning kokkuleppest ei ole võimalik välja lugeda tahteavaldust

lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Hageja väidab, et ei saanud dokumendist selle keele tõttu

aru. Kostja märkis, et hageja mõistab eesti keelt. Mõlemal menetlusosalisel oli võimalik

esitada asjaolud, mille põhjal nad väidavad, et hageja teadis või pidi teadma, et 12.03.2021

dokumendi sisuks oli töösuhte lõpetamine kokkuleppel või mitte. Kostja poolt avalikkusele

antud vastav informatsioon ei kinnita seda, et kostja ja hageja vahel sõlmitud tööleping oli

peatatud.

Kohus leiab, et hageja teadis millele ta 12.03.2021 alla kirjutab. Kohus ei pea usutavaks

hageja väidet, et usaldusest tööandja vastu ei kontrollinud ta allkirjastatava dokumendi tõlget.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei teinud kostjale ettepanekut koostada leping

inglisekeelsena ega osutanud tähelepanu, et ta ei saa dokumendi sisust aru. Samuti oli hagejal

võimalik enne allkirjastamist konsulteerida juristiga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

sundis teda 12.03.2021 allkirjastama töölepingu lõpetamise kokkulepet. Asjaolu, et töötaja

on tööandjast nõrgem pool, ei võta kogu tõendamiskoormist ega vastutust töötajalt ära.

Kohtule ei ole usutav, et hageja on elanud Eestis u 15 aastat, on allkirjastanud aastaid

eestikeelseid dokumente, on teinud tööd eestikeelse programmiga, saatnud e-kirju eesti

keeles, ei teadnud millele ta 12.03.2021 alla kirjutas.

Hageja andis 01.06.2022 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema teadis, et

allkirjastab töölt eemaldamise dokumendi. Hageja sai järgmisel päeval sõbra kaudu teada, et

ta lasti töölt lahti (tl 90). Hageja ütluste kohaselt ta ei oska eesti keeles lugeda. Lugedes

mõnda lehte, paneb ta selle tõlkesse. Ta räägib treeningutel inglise keeles, suhtleb

tööandajaga inglise keeles, teab vaid mõne sõna eesti keeles. Programmis saab vahetada

keelt, kui ta aru ei saa. Alati, kui ta läheb mingeid asju programmis tegema, siis aitab teda

Kuno naine (tl 90 pöördel). Eemaldamine on see, et nad võtavad ta töölt ära ja ei maksa palka

(tl 91). Hageja selgitas kohtuistungil veel, et ta küsimus oli Kunole mis saab tema palgast ja

Kuno vastas, et makstakse ainult töötatud päevade eest. Hageja ütles, et kui allkirjastab

töölepingu lõpetamise, siis nad peavad maksma talle kolme kuu palga ja puhkuseraha. Tal on

õigus saada raha, kui ta lahti lastakse. Sellepärast ta uskuski, et teda vaid eemaldatakse (tl 92

pöördel). Seega saab asuda seisuskohale, et hagejale oli siiski teada, et kõne all on töölepingu

lõpetamine. Muidu ei oleks ta palgast ja puhkuserahast rääkinud.

5(8)

Töölepingu lõpetamistest teadlik olemist kinnitab ka 15.03.2021 pooltevaheline vestlus.

Kostja esitas 17.12.2021 pooltevahelise vestluse, millest nähtuvalt palus kostja 15.03 maksta

talle puhkusetasu ja tööl oldud päevade eest (tl 40 pöördel). 12.03.2021 allkirjastatud

ülesütlemise dokumendi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kõik lõpurahad hiljemalt

15.03.2021 (tl 7). Seega oli hageja teadlik, et tegemist oli töölepingu lõpetamisega.

Töölepingu peatamise korral ei oleks hagejal õigust saada puhkusetasu ega muid tasusid.

Samuti on pooltevahelise töösuhe lõppemine kokkuleppel tõendatud tunnistaja E. E.a

ütlustega. Kohus kuulas 01.06.2022 toimunud kohtuistungil vande all ära hageja ja tunnistaja

E. E.a (tl 89-94). Tunnistaja E. E. andis ütlusi selle kohta, et tema koostas lepingu, et

tööleping kahepoolselt lõpetada (tl 91). Tunnistaja kohtus hagejaga Hiiu staadionil reede

õhtul. Dokument oli koostatud eesti keeles. Eelnevalt oli dokumendi sisu hagejale ette

teavitatud. Allkirjastati kaks eksemplari ja lepiti kokku, et lõpurahad ja puhkuserahad

makstakse välja lõppemise kuupäeval. Messengeris sai kokku lepitud, et saame kokku ja

lõpetame lepingu. Hagejalt ei tulnud palvet dokument inglise keeles esitada. Hageja

treeningud olid peatatud, kuna ta ei saanud peale skandaali treeningutele tulla (tl 91 pöördel).

Keegi hagejat millekski ei sundinud, ta tuli ise kohale ja teadis millele ta alla kirjutab. Klubi

president K. T. andis korralduse töölepingu lõpetamise kokkulepe koostada. Hageja teadis

väga hästi mida tähendab lõpurahad (tl 92).

Hageja hinnangul on tunnistaja ütlused vastuolulised. Kohus sellega ei nõustu. Tunnistaja ei

pruugigi enam kõike nii täpselt mäletada ja tunnistaja ütlused on kooskõlas 15.03.2021

pooltevahelise vestlusega. Vestlusest nähtuvalt palus kostja 15.03.2021 maksta talle

puhkusetasu ja tööl oldud päevade eest (tl 40 pöördel).

Alternatiivselt leidis hageja, et on kokkuleppe tühistanud. Tehingu, mis on tehtud olulise

eksimuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada (TsÜS § 90 lg 1). Eksimus on

ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92 lg 1). Eksimus võib seisneda tehingu

sisus või õiguslikes tagajärgedes.1 Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus

tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei

oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel

tingimustel (TsÜS § 92 lg 2). Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu

tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või

asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu

põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega

teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1). Hagejal tuli tõendada tehingu tühistamise eelduseid.

Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja

tehingu sisule kandis eksimuse riisikot (TsÜS § 92 lg 5). Pooltel oli võimalik esitada

seisukoht küsimuses, kas hageja kandis lepingu keelelise arusaamisega seotud riski.

Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud tehingu tühistamise eeldused. Hageja väitel ei oska

ta eesti keelt. Hageja elab Eestis juba palju aastaid (hageja sõnul 13 aastat, kostja väitel 15

aastat), sellele eelnevalt ka Soomes. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel oli

tööleping sõlmitud eesti keeles. Kostja väitel on hageja töötanud aastaid eestikeelses

keskkonnas, osalenud Jalgpalliliidu poolt korraldatud eesti keelsetel koolitustel. Kostja esitas

poolte vahel sõlmitud eestikeelse töölepingu (tl 38-39). Seetõttu sõlmiti ka töölepingu

lõpetamise kokkulepe eesti keeles. Samuti on kostja poolt hagejale esitatud palgalehed

eestikeelsed (tl 41-41 pöördel). Kostja väitel on jalgpalli andmebaasi ERIS kasutamine

kohustuslik kõigile treeneritele ja on eestikeelne. Jalgpalli andmebaas ERIS-e väljavõtetega

on tõendatud, et tegemist on eestikeelse programmiga (tl 44-56). Nimetatud tõenditest

nähtuvalt kasutas hageja nimetatud programmi, saatis sõnumitega infot ja tegeles süsteemis

1 TSÜS komm vlj, § 92, p 3.1

6(8)

ürituste ja muu info loomisega (tl 44-46). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja

pidanud eesti keeles kirjavahetust (tl 47-52). Hageja on ka tõepoolest pidanud ka

inglisekeelset vestlust, kuid kõiki tõendeid kogumis hinnates ei saa asuda seisukohale, et

hageja oli kokkuleppe allkirjastamisel eksimuses. Hageja ei teinud kostjale ettepanekut

koostada leping inglisekeelsena ega osutanud tähelepanu, et ta ei saa dokumendi sisust aru.

Samuti oli hagejal võimalik enne allkirjastamist konsulteerida juristiga. Hageja seda ei

teinud. Seega on kokkulepe kehtiv.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltevaheline töösuhe lõppes TLS § 79 alusel

kokkuleppel.

15. Tulenevalt sellest, et kohus leidis, et töösuhte lõpetamise kokkulepe on kehtiv, ei ole vaja

edasi analüüsida teisi hageja väiteid ja alternatiivnõudeid. Seega puudub vajadus analüüsida

järgmisi hageja väiteid, et ülesütlemise kokkulepet tuleb käsitada kostja ühepoolse

ülesütlemisena, ülesütlemine on tühine aluse puudumise ja vorminõude täitmata jätmise tõttu

ning seetõttu tuleb töösuhe lõpetada kohtu poolt.

16. Kuna kohus leidis, et pooltevaheline töösuhte lõpetamise kokkulepe on kehtiv, siis tuleb

hinnata hageja puhkusetasu nõude põhjendatust. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Hageja nõuab puhkusetasu

hüvitist summas 1531,96 eurot.

Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja

tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS §

55). Põhipuhkust antakse töötatud aja eest (TLS § 68 lg 1). Iga töötatud kalendriaasta eest on

töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei

arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt

puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga (TLS § 68 lg 3). Tööle asumise kalendriaastal

arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja

võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS § 68 lg 4).

Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ning kasutamata puhkuseosa viiakse üle

järgmisesse kalendriaastasse (TLS § 68 lg 5). Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul

arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6).

17. Kohus uuendas 21.07.2022 määrusega menetluse ja määras hagejale tähtaja tuua kohtu

ette täpne selgitus ja arvestus milliste kalendriaastate eest on hagejal õigus saada kasutamata

puhkusepäevade eest hüvitist.

Hageja esitas väljateenitud puhkuse osas järgneva arvutuse: 27.12.2017 kuni 31.12.2017 (5

päeva) – välja teenitud puhkusepäevad (TLS § 68 lg 4, iga töötatud päeva kohta 0,0767 päeva

puhkust): 0,38 päeva (5x0,0767); 01.01.2018 kuni 31.12.2018 (365 päeva) – välja teenitud

puhkusepäevad (TLS § 68 lg 4, iga töötatud päeva kohta 0,0767 päeva puhkust): 28 päeva

(365x0,0767); 01.01.2019 kuni 31.12.2019 (365 päeva) – välja teenitud puhkusepäevad (TLS

§ 68 lg 4, iga töötatud päeva kohta 0,0767 päeva puhkust): 28 päeva (365x0,0767);

01.01.2020 kuni 31.12.2020 (366 päeva) – välja teenitud puhkusepäevad (TLS § 68 lg 4, iga

töötatud päeva kohta 0,0767 päeva puhkust): 28 päeva (366x0,0767); 01.01.2021 kuni

15.03.2021 (365 päeva) – välja teenitud puhkusepäevad (TLS § 68 lg 4, iga töötatud päeva

kohta 0,0767 päeva puhkust): 5,68 päeva (74x0,0767). Kokku on hageja perioodil 27.12.2017

kuni 15.03.2021 töötatud aja eest teeninud 90,14 puhkusepäeva.

Hageja leiab, et tal on õigus nõuda puhkusehüvitist perioodi 16.03.2019 - 31.12.2019 eest

arvestuslikult 22,32 päeva eest; 01.01.2020 - 31.12.2020 eest arvestuslikult 28 päeva eest;

01.01.2021 - 15.03.2021 eest arvestuslikult 5,68 päeva eest, kokku 56 kasutamata

puhkusepäeva eest.

7(8)

Kohus leidis 21.07.2022 määrusega, et kostjal tuleb selgitada hageja õigust saada 15 päeva

kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Kostjal tuleb mh selgitada millisel perioodil täpselt

oli hageja kollektiivpuhkusel ning samuti tuleb selgitada ja tõendada, et kostja on tasunud

hagejale kollektiivpuhkusel viibimise eest puhkusetasu.

Kostja esitas tõendina puhkuste ülevaate väljavõtte, mille kohaselt oli hageja

kollektiivpuhkusel palga säilitamisega perioodil 21.12.2020 - 03.01.2021; treenerite

jõulupuhkusel töötasu säilitamisega perioodil 23.12.2019 - 05.01.2020; põhipuhkusel

02.12.2109 - 15.12.2019; põhipuhkusel töötasu säilitamisega perioodil 18.10.2019 -

31.10.2019; treenerite puhkusel töötasu säilitamisega 01.07.2019 - 07.07.2019 ning

treeninggruppide kollektiivpuhkusel töötasu säilitamisega perioodil 21.12.2018 - 06.01.2019

(tl 113 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud väljavõte ei tõenda hageja viibimist

kollektiivpuhkusel.

Samuti esitas kostja treeneri kinnituskirjad ja e-kirjad (tl 116-119). Kostja muid tõendeid ei

esitanud. Kostja ei ole tõendanud puhkusetasu maksmist. Kostja väitel oli hageja

kollektiivpuhkusel palga säilitamisega. Kohus leiab, et kui hageja oleks sel ajal puhanud,

oleks tööandja kirjutanud palgalehtedele „töötasu säilitatakse“. Seaduse kohaselt tuleb

tööandjal maksta töötajale puhkusetasu. Palgalehti kostja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei

ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja rahuldas hageja puhkusetaotlused. Kohus on

seisukohal, et üksnes e-kirjad ei tõenda hageja puhkusel viibimist. Kohtule ei ole esitatud

allkirjastatud juhatuse otsuseid kollektiivpuhkusel viibimise kohta. Seega ei ole kostja

tõendanud, et hageja on puhkust kasutanud ning samuti on tõendamata puhkusetasu välja

maksmine.

Kostja ei ole hageja puhkusetasu nõudesummale ja arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega

võtab kohus aluseks hageja arvutused. Hageja kasutamata puhkusehüvitis on 1983,52 eurot

(35,42 eurot x 56 päeva). Hagejale on tasutud 15.03.2021 lõpparvega 842,06 eurot. Vastavalt

on hagejale välja maksmata puhkusehüvitise suuruseks 1531,96 eurot (bruto). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitis 1531,96

euro nõudes (bruto).

18. Kohus jätab vastu võtmata kostja 17.06.2022 esitatud tõendid (lisa 1) ja vestluse kl 14.20,

kuna see on esitatud hilinenult (tl 103-104). Kell 16.46 toimunud vestluse on kohus

varasemalt vastu võtnud.

19. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamata töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes; töölepingu lõpetamise nõudes TLS § 107 lg 2

alusel lugedes viimaseks tööpäevaks 12.03.2021 ning TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 3 117

eurot (bruto) nõudes. Samuti jätab kohus hagi rahuldamata alternatiivnõuetes - tuvastada

12.03.2021 allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkuleppe tühisus või kehtetus ja

töölepingu kehtivus; lugeda tööleping lõppenuks hageja poolt kostjale esitatud

ülesütlemisavaldusega alates kostja poolt hagiavalduse kättesaamise päevast ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 3 117 eurot (bruto). Kohus rahuldab

hagi osaliselt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 1531,96 euro (bruto) nõudes.

20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitlenud.

MENETLUSKULUD

21. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

8(8)

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi osaliselt. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja

kindlaksmäärata menetluskulude rahalist suurust.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik