2-22-14119/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14119

Kohtuasi

X maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

19. oktoobri 2022. a

määrus

(maksejõuetusavalduse

menetlusse

võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-14119

ja saata asi samale maakohtule maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtusse saabus 22. septembril 2022 X (avaldaja, võlgnik) maksejõuetusavaldus.

1.1. Avalduse kohaselt viibib võlgnik alates 18. märtsist 2022 vahi all. Harju Maakohtu

15. juuni 2022. a otsusega määrati võlgnikule karistuseks vangistus 6 aastat, 8 kuud ja 5 päeva.

Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema

aja jooksul.

1.2. Võlgnikul on kohustusi kokku 25 467,62 eurot.

1.3. Võlgniku vara koosneb osalusest W OÜ-s, mille hinnanguline väärtus on 0 eurot, ja

vabanemisfondi kogunenud rahast 373,39 eurot. Võlgniku sissetulekuks on sugulaste ja

2-22-14119

2 (6)

tuttavate ülekanded vanglasisesele isikuarvele ca 100 eurot kuus, millest 70% läheb

vabanemisfondi.

1.4. Võlgnik plaanib minna tööle nii vanglas kui ka avavanglas. Võlgnikul avaneb

individuaalse täitmiskava järgi võimalus pääseda avavanglasse 1. juulil 2023.

1.5. Avaldaja võlgnevused tekkisid pärast vanglasse sattumist. Varasemalt oli võlgnikul kõik

makstud.

1.6. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja tema

maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel

maksejõuetusavaldust menetlusse võtmast.

Alates 1. juulist 2022 kehtima hakanud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 3 lg-st 5

tulenevalt otsustab kohus füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses (FiMS) sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. FiMS

§ 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FiMS-s

või TsMS-s sätestatud alused, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv.

Kohus keeldus maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esiteks seetõttu, et puudub

võimalus täita PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärki, s.o rahuldada

võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvelt. Pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt

puudub võlgnikul vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt

rahuldada. Lisaks ei ole tõenäoline, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või

muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma.

Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku 25 467,62 eurot. Võlgniku varaks on

osalus äriühingus, mille hinnanguliseks väärtuseks on võlgnik märkinud 0 eurot, ning

vabanemisfondi raha 373,39 eurot. Võlgnik kannab karistust Tallinna vanglas. Karistuse

tähtaeg on 23. november 2028. Võlgnikul puudub kindel sissetulek. Seega on avaldus pankroti

väljakuulutamiseks perspektiivitu. Kuna võlgnik on ise selgelt väljendanud, et tal puudub vara,

mille arvelt saaks mh katta pankrotimenetluse kulusid, on tegemist pankrotimenetluse

raugemise olukorraga, mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmise olukorraga.

Teiseks, kuna tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga, siis puuduks FiMS § 45 lg

2 alusel kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv.

Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses nõude rahuldamise

„arvestatavaks ulatuseks“ PankrS § 175 lg 11 mõttes näiteks 60% nõuetest. Samuti on leitud, et

väiksem nõude rahuldamise ulatus kui 30–40% ei ole PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatav.

Kuivõrd vangistuses viibides ei oleks võlgnikul võimalik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi

nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada, siis ei oleks

kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi.

Kolmandaks esineb FiMS § 45 lg 3 p-s 4 toodud asjaolu jätta kohustustest vabastamise menetlus

algatamata. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Seega tuleb tema käitumist, mis viis

kinnipidamiseni, käsitada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisena.

2-22-14119

3 (6)

Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga

ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et

pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist

karistuse kandmise ajal.

Olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda

kohustustest vabastamisega, ei ole menetluse algatamine õigustatud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning algatada

avaldaja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetlus.

Avaldaja oli avalduses oma vara märkimisel ebatäpne osas, mis puudutab ettevõtte väärtust.

Hiljem on selgunud, et selline ettevõte võib maksta ca 300–500 eurot. Seega on avaldaja vara

väärtus sellises suurusjärgus. Lisaks on avaldajal toetavad lähedased, kelle makstav igakuine

toetussumma võib kasvada. Seega on avaldajal vara, millega kasvõi osaliselt nõudeid

rahuldada.

Lisaks ei olnud avalduse esitamise eesmärgiks kohustuste täitmisest kõrvale hiilida või jätta asi

raugema. Avaldaja on pöördunud korduvalt vanglaametniku poole sooviga saada tööd. Seni

pole avaldaja palvet rahuldatud, sest avaldaja läbib erinevaid programme. Programmide

läbimine on kasulik, sest võimaldab avaldajal oodatust varem pöörduda avavanglasse. Avaldaja

jõuab ka kinnises osakonnas töötada ja veidi raha teenida, et oma kohustusi täita. Avavanglasse

paigutamisel, mis toimub tõenäoliselt 2023. a kevadel, saab avaldaja asuda tasuvale tööle

palgaga ca 1000 eurot kuus, millega avaldaja saaks eelduslikult kõik võlgnevused tasutud.

Kohus tõlgendas meelevaldselt avaldaja sattumist kinnipidamisasutusse võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisena tahtliku või raske hooletuse tõttu. See ei vasta tõele. Nõuded

tekkisid, sest avaldaja sattus vanglasse ja ei saanud enam oma kohustuste täitmise eest

hoolitseda.

4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa algatada avaldaja maksejõuetusavalduse

alusel

menetlust.

Maksejõuetusavalduse

menetlusse

võtmise,

võlgniku

pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu

pädevuses.

6. Praeguses asjas esitas avaldaja enda kui füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avaldaja palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise

menetlus.

7. Maakohus on õigesti selgitanud, et alates 1. juulist 2022 sätestab füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse

ja kohustustest vabastamise menetluse korra FiMS. Maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise alused on sätestatud FiMS §-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste

2-22-14119

4 (6)

muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja (lk 26) kohaselt peaks maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne. FiMS §-s 14 sätestatud avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis

on menetlust välistava puudusega.

8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest FiMS § 14 lg 1 p 1 kaudu kohalduva TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei

ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse

võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 8. märtsi

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse

menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada,

et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.

10. Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et võlgnikul puudub

vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Maakohus

leidis, et välistatud oleks pankrotimenetluse eesmärgi saavutamine, s.o võlausaldajate nõuete

rahuldamine võlgniku vara arvel. Lisaks leidis maakohus, et pankrotiavalduse menetlusse

võtmise korral oleks tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kuna võlgnikul puudub

vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid. Ringkonnakohus leiab, et need

maakohtu järeldused on ennatlikud.

Üheks lähtekohaks FiMS-i vastuvõtmisel oli lihtsustada maksejõuetusavalduse esitamist

võlgniku jaoks. See, millised andmed võlgnik maksejõuetusavalduses avaldab, annab kohtule

esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda

hakatakse FiMS reeglite kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmist. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega

usaldusisiku nimetamise (FiMS § 15). Usaldusisik mh koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule

võlgniku vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara,

nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse

esitamise seisuga (FiMS § 17 lg 1 p-d 1 ja 2). Seega aitab usaldusisik koostöös võlgnikuga

selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Usaldusisiku koostatud võlgniku vara- ja

võlanimekirjas antakse eelduslikult täpsem ja usaldusväärsem info võlgniku majanduslikust

seisundist

kui

see

teave,

mille

võlgnik

esitab

kohtule

avalduse

esitamisel.

Maksejõuetusavalduse läbivaatamist reguleerivate normidega ei ole kooskõlas see, kui

maakohus teeb võlgniku majanduslikul seisundil põhinevad otsused üksnes avalduses märgitud

teabe põhjal. Praegusel juhul vajab täpsemat väljaselgitamist ka nt avaldajale kuuluva äriühingu

väärtus – kui avalduses märkis avaldaja selleks 0 eurot, siis määruskaebuse kohaselt võib selline

ettevõte olla väärt ca 300–500 eurot.

Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt selge,

milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused

teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja

pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks

välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.

11. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et FiMS-i kohaselt esitab usaldusisik koos vara- ja

võlanimekirjaga kohtule ka hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse,

makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise

2-22-14119

5 (6)

väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot,

algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või

menetlus lõpetada (FiMS § 17 lg 2). Seejärel arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga

võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetluse liik (FiMS § 18 lg 1). Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, on kohtul

järgmised võimalused: kuulutada välja võlgniku pankrot vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule;

kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt

PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule; algatada võlgade ümberkujundamise menetlus

vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule; jätta avaldus rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise

tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p-d 1–5). Seega otsustatakse kõigepealt

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles

pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise,

avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu.

12. Maakohus viitas maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ka sellele, et

kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv.

12.1. FiMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kolleegiumi hinnangul ei saa praegusel juhul

välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot. FiMS

§ 45 lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS § 29 lg-s 1 või

2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

12.2. Ainuüksi maksejõuetusavalduses esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et

võlgnik ei oleks võimeline täitma oma kohustusi võimaliku kohustustest vabastamise menetluse

kestel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku

võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud. Samas ei ole need siiski olematud.

Võlgnikul on ka vanglas viibides võimalik teha tööd ja saada selle eest tasu. Praeguses asjas on

avaldaja avaldanud valmidust ja võimekust vanglas viibides töötada. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleks menetluses täpsustada, kas, millal, mis tingimustel ja millise sissetulekuga

oleks avaldajal võimalik vanglas töötada. Samuti tuleks hinnata, kui tõenäoline on see, et

avaldajal avaneb 2023. a kevadel või suvel võimalus ümberpaigutamiseks avavanglasse, mis

võimaldaks tal saada tasuvama töökoha ja seega suurendaks võimalusi tasuda võlausaldajatele

võlgnevusi.

12.3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna võlgnik sattus kinnipidamisasutusse,

tuleb tema käitumist käsitada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisena, mis FiMS § 45 lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest

vabastamise menetluse algatamata. Kinnipidamisasutusse sattumine iseenesest ei ole käsitatav

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Maakohus ei

ole seda järeldust konkreetse juhtumi asjaoludele viidates põhjendanud. Võlgniku vangistuses

viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist.

12.4. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15

selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda

oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal. Praegusel juhul ei ole aga

olemasoleva teabe põhjal võimalik väita, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine

saaks toimuda vaid sel eesmärgil. FiMS §-st 44 nähtuvalt on kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk anda füüsilisest

isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest FiMS-is sätestatud korras (vrd Riigikohtu 23.

septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9). Hindamaks, kas kohustustest

2-22-14119

6 (6)

vabastamise menetlus võiks täita sellele menetlusele seatud eesmärke, tuleks esmalt välja

selgitada võlgniku kohustuste struktuur (vt Riigikohtu 23. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest vabastamise menetluse ajal täita, sh

karistuse kandmise ajal.

12.5. Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ka

kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik.

13. Eeltoodud põhjustel on maakohus põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse

võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldusel puudub õiguslik

perspektiiv. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

14. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. FiMS § 14 lg-st 3

ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab.

16. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on avaldajal õigus

saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa