3-22-1616/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1616

Haldusasi

Sokkel Karjäärid OÜ kaebus tunnistada õigusvastaseks

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 28.06.2022

arvamus nr 10-19/707-4 ja kohustada Tallinna linna uuesti

otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Menetlusosalised

Kaebaja – Sokkel Karjäärid OÜ, volitatud esindaja v.adv

Villy Lopman

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti kaudu), volitatud esindaja Terje Krais

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Nõustuda kaebuse muutmisega ja täiendada kaebust nõudega: „kohustada Tallinna

linna uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.“

2. Rahuldada kaebus ja:

‒ tuvastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 28.06.2022 arvamuse nr 10-

19/707-4 õigusvastasus;

‒ kohustada Tallinna linna uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Mõista Tallinna linnalt Sokkel Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulud summas

3020 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sokkel Karjäärid OÜ esitas 18.03.2022 Keskkonnaametile Männiku XXIV uuringuruumi

geoloogilise uuringu taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

18.03.2022 dokumendina nr DM-119549-1). Männiku XXIV uuringuruum asub Harju

maakonnas Tallinna linnas Nõmme linnaosas riigile kuuluval kinnistul Viljandi mnt 34a

(katastritunnus 78401:101:4402). Taotluse kohaselt plaanitakse rajada Viljandi mnt 34a

kinnistule kuni 15 puurauku uurimissügavusega kuni 25 m eesmärgiga uurida ehitusliiva

tarbevaru.

2. Keskkonnaamet esitas 24.03.2022 Sokkel Karjäärid OÜ taotluse Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile arvamuse avaldamiseks.

3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus 25.05.2022 arvamuses uuringuloa

andmisega. Arvamuses juhtis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet aga tähelepanu sellele,

et ei pea kaevandamist kõnealusel alal võimalikuks eelkõige seetõttu, et Keskkonnaamet on

alustanud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiride muutmise, millega kavandatakse

muuhulgas püsielupaiga koosseisu arvata Viljandi mnt 34a kinnistu. Lisaks kõrele ja

kivisisalikule viidati ka teistele loodusväärtustele, nt kimalased ja päevaliblikad ning sellele, et

alal leidub rikkalikult II ja II kaitsekategooria liike ja unikaalseid orhideesid, mida amet peab

oluliseks ja kaitsmisväärseks. Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et Viljandi mnt 34a kinnistu

asub Nõmme linna osa üldplaneeringu kohaselt rohealal, mistõttu oleks kaevanduse rajamine

vastuolus

nimetatud

üldplaneeringuga. Ühtlasi

viidati,

et

ei

toetata

täiendavate

kaevandamismahtude planeerimist Tallinna linna territooriumile.

4. Keskkonnaamet edastas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti seisukoha uuringuloa

taotluse kohta kaebajale (30.05.2022 kiri nr DM-119549-9) ning jätkas üldgeoloogilise

uuringuloa taotluse menetlusega. Keskkonnaamet edastas 16.06.2022 Sokkel Karjäärid OÜ-le

uuringuloa andmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kuni 29.06.2022.

5. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 28.06.2022 Keskkonnaametile uue

arvamuse nr 10-19/707-4, millega „annulleeris“ oma 25.05.2022 toodud seisukoha, milles

väljendas oma nõusolekut uuringuloa andmisele. Uues arvamuses teatas Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet, et ei toeta geoloogilise uuringu läbiviimist Männiku XXIV

uuringuruumis.

6. Keskkonnaamet edastas 11.07.2022 Sokkel Karjäärid OÜ-le Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 28.06.2022 arvamuse ning palus kaaluda uuringuloa taotluse menetluse

jätkamise põhjendatust ja esitada oma seisukoht 21 päeva jooksul, s.o hiljemalt 02.08.2022.

Ühtlasi pikendas Keskkonnaamet Männiku XXIV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa

taotluse menetluse tähtaega kuni 15.09.2022.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 29.07.2022 Sokkel Karjäärid OÜ kaebuse nõudega

tunnistada õigusvastaseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 28.06.2022 arvamus nr

10-19/707 – 4.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Sokkel Karjäärid OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustajal puudus õigus varasema nõusoleku tagasivõtmiseks. Maapõueseaduse (MaaPS) §

27 lg 7 sõnastusest nähtuvalt tuli vastustajal esitada käesolevas asjas arvamus uuringuloa

andmisega nõustumise või mittenõustumise kohta Keskkonnaametile kahe kuu jooksul taotluse

saamisest arvates s.o alates 24.03.2022. Vastustaja edastas oma arvamuse Keskkonnaametile

25.05.2022, milles väljendas nõustumist uuringuloa andmisele, märkides, et tal puuduvad

vastuväited geoloogilise uuringuloa andmisele eeldusel, et uuringu tegemisel järgitakse

vastavaid nõudeid ja korda. Alles pärast uuringuloa andmise otsuse eelnõu koostamist, s.o

28.06.2022 edastas vastustaja Keskkonnaametile arvamuse, milles võttis oma 25.05.2022 kirjas

esitatud seisukoha tagasi ehk keeldus nõusoleku andmisest uuringuloa andmisele. MaaPS § 27

lg 7 teise lause kohaselt ei piira arvamuse esitamine omavalitsuse õigust edasise menetluse

käigus esitada täiendavaid seisukohti. See tähendab seda, et omavalitsusel on edasises

menetluses õigus esitada täiendavaid seisukohti, kuid puudus õigus muuta oma varasemat

nõustumist pärast MaaPS § 27 lg 7 esimeses lauses nimetatud tähtaega. See on kooskõlas HMS

§ 16 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt juhul, kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest

määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui

jaatada omavalitsuse õigust taganeda suvalisel ajal varasemast nõusolekust (mh pärast

Keskkonnaameti poolt vastava uuringuloa andmise otsuse eelnõu koostamist), siis oleks selline

tõlgendus vastuolus HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega ning samuti

õiguskindlusega, mis on tekkinud haldusorgani varasema tegevuse pinnalt. Vaidlustatud

menetlustoiming on õigusvastane ainuüksi põhjusel, et omavalitsusel puudus õigus varasemalt

antud nõusoleku tagasivõtmiseks. Nimelt puudub omavalitsusel kehtiva õiguse järgi õigus ja

võimalus keelduda uuringuloa kooskõlastamisest peale MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud tähtaega.

Kui kohus rahuldab kaebuse, siis palub kaebaja kohtul õigusselguse huvides selgitada otsuses

vastustajale seda, et kui vastustaja 28.06.2022 arvamus on loetud kohtuotsusega

õigusvastaseks, siis sellises olukorras loetakse vastustaja varasem nõusolek n.-ö taastunuks ja

tekib olukord, kus asjas eksisteerib vastustaja poolne nõustumine uuringuloa andmiseks. Juhul,

kui 28.06.2022 otsuse õigusvastaseks tunnistamise korral peaks kehtima selle õiguslik mõju

edasi, taotleb kaebaja kaebuse täiendamist kohustamisnõudega: „kohustada vastustajat uuesti

otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.“

2) Vastustaja 28.06.2022 arvamus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 toodud

nõuetele, see on põhjendamata ning oluliste kaalutlusvigadega. Esiteks ei ole vastustaja

28.06.2022 arvamuses vähimalgi määral põhjendanud uuringuloa kooskõlastamisest

keeldumist. Seda järeldust ei muuda vastustaja viide Tallinna Linnavolikogu Keskkonna- ja

Kliimakomisjoni 11. aprilli 2022 koosoleku protokollile nr 4 (edaspidi ka: protokoll nr 4).

Vastustaja 28.06.2022 arvamus ei sisalda ühtegi otsuse põhimotiivi. Samuti ei ole arvamuse

pinnalt arusaadav, milline protokollis nr 4 sisalduv info kujutab endast osa vastustaja arvamuse

põhjendustest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et otsust uuringuloa andmisest

keeldumiseks kõnealusest protokollist nähtuvalt koosolekul vastu ei võetud – informatsioon

võeti teadmiseks ning sisulist otsustust ei tehtud. Seega ei ole asjas võimalik teha ühtegi

järeldust selle kohta, millised protokollis toodud argumendid kujutavad endast vastustaja

arvamuse põhjendusi ning millised mitte.

3) Isegi, kui arvestada protokollis nr 4 toodud põhjendusi, siis on vastustaja igal juhul rikkunud

28.06.2022 arvamuse andmisel oluliselt kaalutlusõigust. Need põhjendused ei arvesta taotluse

eset ega haldusorgani pädevust. Tulevase kaevandamise ebatõenäosus ei saa olla ainsaks või

peamiseks argumendiks uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisel. Seda põhjusel, et

uuringuloa taotluse suhtes seisukoha kujundamisel tuleb vallal anda seisukoht geoloogilise

uuringu kohta, mitte kaevandamise võimalikkuse kohta. Teisisõnu peab KOV seisukoha

kujundamisel lähtuma geoloogilise uuringuloa taotlusest ja hindama eelkõige geoloogilise

uuringu võimalikkust, lubatavust ja mõju. Kõik protokollis nr 4 kajastatud argumendid

seonduvad aga tulevase kaevandamise ebatõenäosusega. Vastustaja ei ole asjas hinnanud

kaebaja geoloogilise uuringu võimalikkust, lubatavust ja mõju. Sisuliselt on vastustaja võtnud

seisukoha küsimuses, kas kaevandamine Männiku XXIV uuringuruumis on tema hinnangul

täna lubatav. See ei ole aga menetluse esemeks.

4) Ekslik on vastustaja seisukoht, justkui omavalitsuse nõustumine uuringuloa andmisega

tekitaks kaebajas õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks. Esiteks ei teki geoloogilise

uuringuloaga õigust kaevandamiseks. Teiseks ei laiene Riigikohtu praktika kohaselt

õiguspärane ootus kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku õiguspärast

ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud

realiseerima” (vt 3-3-1-6-02, p 18; vrd 3-4-1-2-99, p II; 3-4-1-24-11, p 49). Antud juhul see nii

ei ole.

5) Põhjendamata on samuti vastustaja seisukoht, mille kohaselt võiks geoloogilise uuringuloaga

nõustumine kahjustada alal asuvaid väärtusi (mille puudumist Keskkonnaamet on asjas

kinnitanud) või Tallinna kõrgeimat rändrahnu. Antud juhul puudub info, et kavandatav tegevus

võiks kahjustada mõne kaitstava (või isegi perspektiivselt kaitstava) loodusobjekti seisundit.

Vastupidist ei ole asjas tuvastatud Keskkonnaamet geoloogilise uuringuloa andmise otsuse

eelnõus. Kaevandamist kõnealusel alal ei pea vastustaja võimalikuks ka seetõttu, et

Keskkonnaamet on alustanud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiride muutmist,

millega kavandatakse muuhulgas püsielupaiga koosseisu arvata Viljandi mnt 34a kinnistu.

Lisaks kõrele ja kivisisalikule asub kõnealusel alal ka teisi loodusväärtusi, nt kimalased ja

päevaliblikad ning rikkalikult II ja II kaitsekategooria liike ja unikaalseid orhideesid, mida

vastustaja peab oluliseks ja kaitsmisväärseks. Samuti juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et

Viljandi mnt 34a kinnistu asub Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt rohealal, mistõttu

oleks kaevanduse rajamine vastuolus üldplaneeringuga. Vastavasisulised põhjendused ja

kaalutlused väljuvad menetluse esemest ning geoloogilise uuringuloaga mittenõustumine ei ole

põhjendatud. Asjas puudub vähimgi info selle kohta, et kavandatav tegevus võiks kahjustada

mõne kaitstava (või perspektiivselt kaitstava) loodusobjekti seisundit või kehtiva Nõmme

linnaosa üldplaneeringu eesmärke. Seega rajaneb vastustaja nõusolekust andmisest keeldumine

üksnes oletustel. Oluline on märkida, et Keskkonnaamet ei pidanud vastustaja poolt toodud

keskkonnaalaseid kaevandamist väidetavalt välistavaid põhjendusi asjakohaseks. Pealegi

puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks omavalitsusel uuringualal algatatud kaitse alla

võtmise menetluse tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest.

Samuti ei ole kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses kaevandamise planeerimine, sh

geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud (vt ka TlnHKo nr 3-18-2384, p

13.3).

6) Seonduvalt vastustaja väitega, mille kohaselt „uuringuloa andmisest keeldumine võimaldab

kaebajal vältida edasisi põhjendamatuid kulusid“ (vt vastustaja 18.09.2022 menetlusdokumendi

p 9) märgib kaebaja, et kaebaja äriplaani majandusliku tasuvusega (sh äririskidega) seotud

aspektid ei ole uuringuloa andmise kui haldusakti õiguspärasuse kriteeriumiks. Teisisõnu ei ole

kaebaja äririsk (ning selle võimalik realiseerumine) asjaolu, millest lähtuvalt saaks kohalik

omavalitsus uuringuloa andmisest keelduda.

9. Tallinna linn leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Nõustuda ei saa kaebaja arvamusega, et vastustajal ei olnud õigust 25.05.2022 antud

arvamust muuta. MaaPS § 27 lg 7 teine lause sätestab, et arvamuse esitamine ei piira kohaliku

omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Seega võib

kohaliku omavalitsuse üksus esitada täiendavaid seisukohti kuni uuringuloa taotluse menetluse

lõppemiseni, sh kuni uuringuloa andmiseni. Antud juhul ei ole asjakohane kaebaja viide HMS

§ 16 lg-le 2, mis reguleerib olukorda, kus haldusorgan ei ole määratud tähtajaks

kooskõlastamisest keeldunud ega tähtaega pikendanud. Kuna vastustaja esitas arvamuse

tähtaegselt ja uue arvamuse esitas vastustaja MaaPS § 27 lg 7 teise lause kohaselt edasise

menetluse käigus, s.o enne uuringuloa väljastamist, ei esine käesoleval juhul HMS § 16 lg 2

sätestatud asjaolusid.

2) Vastustaja on tuginenud protokolli nr 4 päevakorrapunktile 2. Abilinnapea V. Sveti

hinnangul ei saa geoloogiliste uuringutega nõustuda seetõttu, et kavandamine sellel alal on

välistatud, kuna uus võimalik karjäär asuks elamuala ja kavandatud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arenguala vahetus läheduses ning tingiks kinnistul asuva metsa hävimise. Ka

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 25.05.2022 kirjas toodud põhjenduste kohaselt on

kaevandamine kõnealusel alal välistatud, kuna lisaks sellele, et alal esinevad I, II ja III

kaitsekategooria liigid, asub Viljandi mnt 34a kinnistu Nõmme linnaosa üldplaneeringu

kohaselt rohealal. MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kooskõlastuse andmisel on kohalikul

omavalitsusel lai kaalumisruum. Muu hulgas tuleb märkida, et uuringuloa andmisest

keeldumine võimaldab kaebajal vältida edasisi põhjendamatuid kulusid.

3) Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et juhul, kui vastustaja 28.06.2022 arvamus loetakse

kohtuotsusega õigusvastaseks, muutub see justkui tühiseks, mistõttu loetakse vastustaja

25.05.2022 arvamus n.-ö taastunuks ja tekib olukord, kus asjas eksisteerib vastustaja poolne

nõustumine uuringuloa andmisega. Sisuliselt nõuab kaebaja toimingu tühistamist, see nõue aga

ei ole võimalik, kuna tulenevalt asjaolust, et see ei vasta HKMS §-des 5 ja 37 tingimustele,

taotleb kaebaja kohtult seaduses sätestamata volituse rakendamist. Seega, kui kohus leiab, et

vaidlustatud toiming on õigusvastane, ei muutu see toiming olematuks. Võimude lahususe ja

tasakaalu põhimõttest tulenevalt ei saa halduskohus kujundada haldusorgani asemel toimingute

sisu. Toimingu õigusvastasuse korral on kohtul võimalik esile kutsuda uue toimingu tegemine

ettekirjutusega üksnes siis, kui on esitatud vastav kohustamiskaebus. Käesolevas asjas ei ole

kaebaja kohustamiskaebust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Männiku XXIV uuringuruum asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme linnaosas

riigile kuuluval kinnistul Viljandi mnt 34a (katastritunnus 78401:101:4402). Kinnistu valitseja

on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Geoloogilise uuringu loa

väljastamise korralduse eelnõu (dtl 21‒29) kohaselt on Männiku XXIV uuringuruumi

teenindusala pindala on 8,24 ha. Tegemist on täiendava tarbevaru uuringuga, mille käigus

plaanitakse rajada kuni 15 puurauku uurimissügavusega kuni 25 m. Uuritav maavara on

ehitusliiv. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd:

veetaseme mõõtmine, laboritööd ja topograafiline mõõdistamine. Korralduse eelnõus on välja

toodud, et Männiku XXIV uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku

alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte (geoloogilise uuringu loa väljastamise korralduse

eelnõu, p 2). Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas

konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid

(loa eelnõu p 3). Toonitatud on, et geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine

keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna loa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab

riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu uuringute

tegemine ei ole vastuolus riigi huviga (sealsamas). Samuti on korralduse eelnõus selgesõnaliselt

kajastatud, et geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle

hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki

õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks.

11. Esmalt leiab kaebaja, et vaidlustatud menetlustoiming on õigusvastane ainuüksi põhjusel,

et omavalitsusel puudus õigus varasemalt antud nõusoleku tagasivõtmiseks. Kohus sellega ei

nõustu. MaaPS § 27 lg 7 ei välista KOV seisukoha muutmist, mh esialgselt antud nõustuva

seisukoha tagasivõtmist. Kaebaja on püüdnud seda tuletada MaaPS § 27 lg-s 7 toodud

kahekuulisest tähtajast, st peale seda tähtaega antud KOV seisukoht justkui arvesse ei lähe.

Kohus leiab, et MaaPS § 27 lg 7 eesmärgipärane tõlgendus viitab sellele, et esialgset seisukohta

võib muuta ka selle annulleerimise teel ning arvesse tuleb võtta ka KOV seisukohta, mis on

antud peale MaaPS § 27 lg-s 7 nimetatud 2-kuulist tähtaega, kui see on Keskkonnaametile

teatavaks saanud enne taotletud loa väljastamist. MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt üldgeoloogilise

uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole

nõus uuringuloa andmisega. Praegusel juhul pole vaidlust selle üle, et Tallinn ei ole nõus

geoloogilise uuringu loa andmisega. Vastustaja andis enda muutunud seisukohast teada enne

uuringuloa väljastamist ning Keskkonnaamet sai sellega arvestada. MaaPS § 27 lg 7 sõnastusest

ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ning pärast kahe kuu möödumist kaotaks

KOV õiguse oma arvamust esitada. Norm pole sõnastatud selliselt, et KOV-l ei ole lubatud või

on keelatud esitada oma arvamus, kui möödunud on kaks kuud. Normi sõnastusest võib

järeldada, et tegemist on menetlusliku tähtajaga. Kuigi normi üheks eesmärgiks on tagada

uuringuloa menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, on selle eesmärgiks ka tagada KOV-le

piisav ajavaru, esitamaks oma arvamus võimaliku geoloogilise uuringu loa kohta. Kui KOV

arvamus on loa andjale enne loa väljastamist teada, ei ole õiguspärane seda arvamust

ignoreerida. Kohus seega ei nõustu kaebaja väidetega, et MaaPS § 27 lg 7 kohaselt puudub

KOV-l õigus muuta oma varasemat seisukohta ning keelduda uuringu loa kooskõlastamisest

peale 2-kuulist tähtaega. Seega ei saa tekkida ka olukorda, kus varasem seisukoht tuleks lugeda

n.-ö taastunuks ja vastustaja tuleb lugeda nõustunuks uuringu loa andmisega. Kohus viitab ka

sellele, et 28.06.2022 arvamuse näol polnud tegemist vastustaja põhimõttelise seisukoha

muutmisega, sest ka Keskkonna- ja Kommunaalamet 25.05.2022 arvamuses oli välja toodud,

et vastustaja ei pea uute karjääride rajamist Tallinna linna territooriumile võimalikuks, esitades

ka sellekohased põhjendused. Seisukoha muutmist põhjendas abilinnapea V. Svet protokollis

nr 4: „Milleks uurida, kui me nagunii ei taha, et keegi seal kaevaks“. Tegemist polnud seega

mingi sisulise pöördega vastustaja suhtumises ‒ maavarade uurimist ei tehta uurimise enda

pärast ‒ vaid leiti, et põhjendatud on oma keeldumist väljendada võimalikult varajases

staadiumis. Põhjendatud pole ka väide, et 25.05.2022 seisukoht tekitas kaebajale mingisuguse

õiguspärase ootuse. Kaebajal ei saanud tekkida kindlust, et kord antud kooskõlastus jääb

alatiseks kehtima. Pigem nähtus algsest arvamusest vastustaja vastuseis tegevustele, mis olid

loa objektiks.

12. Viide HMS § 16 lg-le 2 pole praegusel juhul asjakohane. Viidatud norm sätestab, et kui

teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega

pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks ning kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud

tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani

arvamuseta. HMS § 16 lg 2 kohaldub olukorras, kus haldusorgan on küsinud teise haldusorgani

arvamusest, kuid viimane on jätnud oma arvamuse esitamata. Sellises olukorras, tagamaks

haldusmenetluses otsuste tegemine, eeldatakse teise organi nõusolekut. Praegusel juhul ei ole

tegemist olukorraga, kus oleks puudunud Tallinna linna seisukoht geoloogilise uuringu

tegemise küsimuses.

13. Järgmiseks leiab kaebaja, et vastustaja 28.06.2022 arvamus ei vasta HMS §-s 54 toodud

nõuetele, kuna see ei sisalda ühtegi otsuse põhimotiivi ning arvamuse pinnalt ei ole arusaadav,

milline protokollis nr 4 sisalduv info kujutab endast osa vastustaja arvamuse põhjendustest.

Kaebaja viitab ka sellele, et otsust uuringuloa andmisest keeldumiseks kõnealusest protokollist

nähtuvalt koosolekul vastu ei võetud – informatsioon võeti teadmiseks ning sisulist otsustust ei

tehtud. Tallinna Keskkonnaameti 28.06.2022 arvamuses nr 10-19/707-4, millega teatati oma

varasema, s.o 25.05.2022 kirjas nr 10-19/707-2 esitatud nõusoleku annulleerimisest, on

seisukoha alusena viidatud protokollile nr 4. Muid põhjendusi arvamuses tõepoolest ei sisaldu.

Tallinna Keskkonnaameti 28.06.2022 arvamust nr 10-19/707-4 ja protokolli nr 4 koos lugedes

on siiski arusaadav, et vastustaja on võtnud tagasi oma varasema kooskõlastuse ning

protokollist nr 4 nähtuvad ka sellise otsuse tegemise motiivid. Kohtu arvates ei ole vastustaja

kooskõlastuse tagasivõtmine formaalselt õigusvastane. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt esitatakse

haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele

haldusaktis on viidatud. Pole ju vaidlust selles, et vastustaja on viidanud dokumendile, milles

on esitatud nõusoleku annulleerimise põhjendused ning see dokument on olnud kaebajale

kättesaadav. Kohtu arvates on HMS nõuded täidetud. Puudub vajadus, et vastustaja oleks oma

kirjas üle korranud need (põhi)motiivid, mis protokollist nr 4 niigi selgesti välja tulid. Kohtu

arvates pole määrav ka see, et protokollis nr 4 ei formuleeritud komisjoni otsust. Vastav otsus

nähtus selgesti 28.06.2022 arvamusest nr 10-19/707-4. Ebaselgus tekib kohtu arvates aga

koostoimes 25.05.2022 esitatud nõustuva arvamusega, kus vastustaja viitas põhjustele, miks ta

ei pea kaevandamist kõnealusel alal võimalikuks. Tekib küsimus, kas need argumendid on

relevantsed ka 28.06.2022 arvamuse kontekstis. Kuna protokollis nr 4 oli esitatud sarnaseid

põhjendusi, tuleb eeldada, et ka 25.05.2022 esitatud põhjendused on ka nõusoleku

annulleerimisel asjassepuutuvad.

14. Edasiselt tuleb kontrollida kaebaja väidet, et vaidlustatud otsus on põhjendamata ning

oluliste kaalutlusvigadega.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et uuringuloa andmise menetluses saab arvestada

keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas

kaevandamine tulevikus on võimalik. Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks

kaalutlus kogumist, kuid see ei ole ainumäärav (Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2012. a

otsus asjas nr 3-11-1018, 13. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-12-2075 ja Riigikohtu 11.

novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15). MaaPS v.r § 27 lg-st 7 osas on kohtupraktikas

välja toodud, et nimetatud sättest ei tulene, et geoloogilise uuringuloale nõusoleku andmata

jätmiseks piisab üksnes sellest, et kohalik omavalitsus ja kogukond ei soovi konkreetses

piirkonnas maavara kaevandamist. (Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsus asjas 3-

19-1041, p 12.2.). Kohtu arvates kehtib see ka MaaPS puhul, kuna seadus ei ole selles osas

muutunud. Viidatud otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kaalutlusõiguse teostamisel

tuleb eristada seda, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad

load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse

üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa

tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju kohalikule omavalitsusele

ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara

kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2). Kohalikul omavalitsusel on kogutud teabe alusel

varasemast rohkem teavet võimaliku kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta, mis

omakorda võimaldab kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema seisukoha kujundada

(vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 13).

Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult

varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja

selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa

kohaliku omavalitsuse üksusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud,

mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (3-19-1041, p 12.3).

15. Nõustuda tuleb kaebajaga, et vastustaja on praegusel juhul omistanud määrava tähenduse

nendele asjaoludele, mida tuleb arvestada eeskätt kaevandamisloale nõusoleku andmisel, mitte

aga geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisel. Abilinnapea V. Svet tõi keskkonna- ja

kliimakomisjoni 11.04.2022 koosolekul välja, et: „Keskkonna- ja Kommunaalamet ei arva, et

siin peaks geoloogilise uuringu luba andma. Kuna me ei arva, et oleks kohane uute karjääride

rajamine piirkonda, mis asub elamuala vahetus läheduses. Kui kavandame ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arenguala asuks karjäär samuti selle vahetus läheduses ning hävineks ka mets,

mis asub kinnistu peal.“ Vastuseks J. Tamme küsimusele, et miks mitte lubada seal geoloogilist

uuringut läbi viia, see võib näidata, et seal ei ole sobilik kaevandada ning uuringuga saaks

lisateadmisi, vastas V. Svet, et „milleks uurida kui me nagunii ei taha, et keegi seal kaevaks.

Andes loa võib loa saajal tekkida õiguspärane lootus seal kaevamist läbi viia kui uuringud

sellele põhjust annaks.“ Vastuseks J. Hindovi küsimusele metsamassiivi kohta, mis on selle

kvaliteet, väärtus, vastas V. Svet, et selle küsimusele metsa loodusliku väärtuse kohta praegu

vastust teada ei ole. A. Valdmann tõi välja, et „oleme võtnud seisukoha, et Tallinna linnas

kaevanduste laiendamist ei toetata.“

16. Kohus leiab, et väljakujunenud kohtupraktikat arvestades on vastustaja nõusoleku

andmisest keeldumisel rikkunud kaalutlusreegleid. Vastustaja oleks pidanud siduma enda

arvamuse andmise geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumise alustega (MaaPS § 35 lg 1),

st uuringu tegemisega peaks kaasnema keskkonnaoht või kogukonna huvide kahjustamine.

Seda pole aga välja toodud. Kohus ei pea ka usutavaks, et täiendava tarbevaru uuringuga, mille

käigus plaanitakse rajada kuni 15 puurauku uurimissügavusega kuni 25 m kahjustatakse

oluliselt keskkonda või riivatakse kohaliku kogukonna huve.. Argumendid, et ei toetata uute

karjääride rajamist piirkonda, mis asub elamuala või ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala

vahetus läheduses, on asjakohased, kuid olukorras, kus on selge kaevavandamise mahud ja

mõjud. Need tuleb eelnevalt välja selgitada. Viljandi mnt 34a kinnistu pindala on

kinnistusraamatu andmetel 42 6080 m2, sealjuures on uuringuruumi teenindusala pindala 8,24

ha. Praegusel hetkel pole teada, kus karjäär hakkaks paiknema ja millised on selle mõjud

ümbruses elavatele inimestele ja tehnorajatistele. Vastavale argumendile tuginemine on seega

ennatlik. Ka loodusväärtuste kaitse osas on vastustaja vastuväited ennatlikud. MaaPS § 35 lg 2

p-le 2, mille kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keelduda,

kui taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel tehtavad tööd võivad

oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on LKS § 9 lg

1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest

keeldumisega. Viidatud sättest saab järeldada, et igal juhul peab lisaks kaitse alla võtmise

menetluse algatamisele uuringuloa andja olema seisukohal, et uuring ka kahjustab kõnealuseid

loodusobjekte. Praegusel juhul aga puudub kindel teadmine, kas ning millises ulatuse kõre ja

kivisisaliku püsielupaiga piiride muutmine toimub. Korralduse eelnõus on välja toodud, et

Männiku XXIV uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega

muid kaitstavaid loodusobjekte. Ainuüksi püsielupaikade piiri võimalik muutmine ei saa seega

olla piisavaks argumendiks kooskõlastuse andmisest keeldumiseks. Kaevandamisluba ei anta,

kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada

kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest

keeldumisega (MaaPS § 55 lg 2 p 12). Seega kaitstavate liikide olemasolu välistab

kaevandamisloa andmise sellele alale.

Vastustaja keeldumises puudub rohevõrgustiku väidetava ohustamise osas sisuline analüüs.

Praegusel juhul ei ole tõendatud, et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku

funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet.

Selle kohta, millist mõju omab kaevandamine rohealale ja kas selline mõju oleks vastuolus

üldplaneeringu eesmärkidega, on võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise

uuringu teostamist. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise

planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud (Tallinna

Halduskohtu 27.08.2019 otsus asjas 3-18-2384, p 13.3).

17. Kohtu hinnangul pole geoloogilise uuringuloa kontekstis põhjendatud omistada määravat

tähendust ka asjaolule, et praegusel hetkel ei pruugi kaevandamisloa andmine olla tõenäoline.

Geoloogilise uuringuloa alusel ei alustata maavara kaevandamist. Meetme eesmärgiks on

koguda teavet maapõues asuvate võimalike maavarade kohta. Kogutud teavet saab kasutada ka

tulevikus. Seejuures võivad tulevikus nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka kogukonna huvid

ja seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda. Nõustumine uuringuloa andmisega ei

piira KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui

KOV on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud (Riigikohtu Halduskolleegiumi

11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).

18. Kohus nõustub kaebajaga, et tema äriplaani majandusliku tasuvusega (sh äririskidega)

seotud aspektid ei ole uuringuloa andmise kui haldusakti õiguspärasuse kriteeriumiks. Kaebaja

äririsk (ning selle võimalik realiseerumine) ei ole asjaolu, millest lähtuvalt saaks KOV

uuringuloa andmisest keelduda.

19. Kaebaja on esitanud taotluse kaebust täiendada kohustamisnõudega, kui kohus leiab, et

28.06.2022 otsuse õigusvastaseks tunnistamise korral peaks kehtima selle õiguslik mõju edasi.

Kuna kohus seda leidis, tuleb lahendada kaebaja taotlus kaebuse täiendamiseks

kohustamisnõudega: „kohustada vastustajat uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle

kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.“ Kohtu arvates on kaebuse muutmine

HKMS § 49 lg 1 alusel lubatav. Seega lubab kohus kaebust täiendada kohustamisnõudega

kaebaja soovitud sõnastuses.

20. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 28.06.2022 arvamuse nr 10-19/707-4 õigusvastasuse ja kohustab Tallinna

linna uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb

16.11.2022 menetlusdokumendi (dtl 65‒71) kohaselt menetluskulu hüvitamist summas

4256,90 eurot. Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust summas 4236,9

eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa põhjendatud

õigusabikulu ületada 3000 eurot (koos käibemaksuga). Tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult

keeruka kohtuasjaga. Asi vaadati läbi kirjalikus menetluses. Koos riigilõivuga tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista 3020 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)