3-21-3008/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-3008

Haldusasi

Petromaks - Nõlva Sadam OÜ kaebus Transpordiameti

kohustamiseks kaaluma kaebaja sadamale akvatooriumi

määramise taotluse kooskõlastamist uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja – Petromaks - Nõlva Sadam OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere

Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ene Lillipuu

Asja läbivaatamine

24.10.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Petromaks - Nõlva Sadam OÜ-le 18.11.2022 esitatud dokument

„2022.08.19_CdM ekspertarvamus Fin_koos Lisaga“ ja 23.11.2022 esitatud dokument

„2022 11 19 Taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks ja EÕK taotluse

vastuse esitamise tähtaja pikendami“.

2. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „3-22-1911 halduskohtu määrus“, „3-22-

1993 halduskohtu määrus“, „AS Tallinna Sadam 06.03.2018 kiri“, „Petromaks Holding

OÜ nõusolek kinnistute Nõlva sadama maa-alana kasutamiseks“, „Petromaksi 13.04.2021

kiri“, „Petromaksi 25.02.2021 taotlus Nõlva sadama registreerimiseks“, „Petromaksi

kinnistud“, „Sadamad“, „Transpordiameti 02.06.2022 kiri Paljassaare sadama

akvatooriumi operaatoritele“ ja „Transpordiameti 25.06.2021 kiri Petromaksilt

arvamuse küsimiseks“.

3. Rahuldada Petromaks - Nõlva Sadam OÜ kaebus ja kohustada Transpordiametit

kaebaja sadamale akvatooriumi määramise taotluse kooskõlastamist uuesti kaaluma.

4. Mõista Transpordiametilt Petromaks - Nõlva Sadam OÜ kasuks välja riigilõiv 15

eurot ja esindaja kulu 5426,4 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-21-3008

2(15)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paljassaare sadama akvatooriumi piirid määrati Vabariigi Valitsuse 12.12.2005

korraldusega nr 7801. Osa akvatooriumi rannajoonest ja sadamarajatistest asusid Petromaks

Holding OÜ-le kuuluvatel kinnistutel, kes võimaldas Paljassaare sadama pidajal AS-il Tallinna

Sadam kasutada kaisid nr 31-34 sadama alana.

2. AS Tallinna Sadam andis 06.03.2018 avalikkusele teada2, et soovib oma tegevuse

Paljassaare sadama pidajana lõpetada. AS Tallinna Sadam võõrandas pea kogu oma vara

Paljassaare sadamas OÜ-le Hundipea.

3. Petromaks - Nõlva Sadam OÜ (kaebaja) esitas 25.02.2021 Transpordiametile (vastustaja)

taotluse3 Nõlva sadama registreerimiseks. Nõlva sadama koosseisu kuuluvad kinnistud

asukohaga Tallinn Nõlva tn 15-15e ja kaid nr 31-34. Nende kinnistute omanik Petromaks

Holding OÜ andis 20.05.2021 nõusoleku4 temale kuuluvate kinnistute kasutamiseks Nõlva

sadama maa-alana.

4. Vastustaja andis 22.03.20215 ja 14.06.20216 kirjadega kaebajale tähtaja taotluse puuduste

kõrvaldamiseks. Sadama registreerimisel tuleb esitada andmed sadama akvatooriumi kohta.

Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korraldusega nr 780 on määratud Paljassaare sadamale

akvatoorium, mis piirneb taotletava sadama maa-ala ja kaidega. Tulenevalt asjaolust, et veeala

taotletava sadama ja Paljassaare sadama kaide vahel on pindalalt väga piiratud ning laevaliiklus

nimetatud alal intensiivne, siis on laevaliikluse korraldamisel ohutuse tagamise eesmärgil

vajalik saavutada kokkulepe erinevate sadamapidajate vahel, mida on kõige optimaalsem teha

ühise akvatooriumi vormis. Ühise sissesõidutee puhul on sadama pidajatel kohustus korraldada

sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt (mis eeldab sisulisi kokkuleppeid).

5. Kaebaja tegi 13.04.2021 AS-ile Tallinna Sadam ettepaneku7 alustada läbirääkimisi

Paljassaare sadama ühise sissesõidutee ja akvatooriumi kasutamise kokkuleppe sõlmimiseks.

6. Vastustaja teavitas 25.06.2021 kirjaga8 Petromaks Holding OÜ-d, et AS Tallinna Sadam ja

OÜ Hundipea esitasid 22.06.2021 vastustajale valduse, millega palusid kustutada

sadamaregistrist Paljassaare sadama pidajana AS-i Tallinna Sadam ja kanda sadama pidajana

registrisse OÜ Hundipea. OÜ Hundipea avaldas, et jätkab sadamateenuste osutamist samas

mahus nagu on sätestatud AS-i Tallinna Sadam sõlmitud kehtivates lepingutes.

1 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 1.

2 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „AS Tallinna Sadam 06.03.2018 kiri“. Esitati 09.09.2022 asjas nr 3-22-

1911.

3 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Petromaksi 25.02.2021 taotlus Nõlva sadama registreerimiseks“.

Esitati 09.09.2022 asjas nr 3-22-1911.

4 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Petromaks Holding OÜ nõusolek kinnistute Nõlva sadama maa-alana

kasutamiseks“. Esitati 09.09.2022 asjas nr 3-22-1911.

5 Vastustaja 03.02.2022 esitatud lisa 1.

6 Vastustaja 03.02.2022 esitatud lisa 2.

7 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Petromaksi 13.04.2021 kiri“. Esitati 21.09.2022 asjas nr 3-22-1993.

8 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Transpordiameti 25.06.2021 kiri Petromaksilt arvamuse küsimiseks“.

Esitati 09.09.2022 asjas nr 3-22-1911.

3-21-3008

3(15)

7. Kaebaja ja Petromaks Holding OÜ selgitasid 01.07.20219 ja 19.07.202110 vastustes

vastustajale, et puudub õiguslik alus kanda OÜ-d Hundipea AS-i Tallinna Sadam asemel

Paljassaare sadama pidajana registrisse. Petromaks Holding OÜ ei anna nõusolekut temaga

sõlmitud lepingute üleminekuks. Senise Paljassaare sadama osaks olnud kaid nr 31-34 on

Petromaks Holding OÜ omandis olevatel kinnistutel ja OÜ-l Hundipea puudub õigus neid

kasutada. Petromaks Holding OÜ on andnud nõusoleku Nõlva tn 15-15e kinnistute ja kaide

nr 31-34 kasutamiseks Nõlva sadama koosseisus. Seetõttu ei ole ilma akvatooriumi piire

muutmata (või ühise akvatooriumi määramiseta) võimalik registreerida OÜ-d Hundipea

sadamaregistris senise Paljassaare sadama pidajana. OÜ-l Hundipea puudub varasem

sadamapidamise või sadamateenuse osutamise kogemus. Tegemist on kinnisvara arendajaga,

kes tunnistas 07.07.2021 kohtumisel, et tema eesmärgiks on sadamategevus lõpetada või

vähemalt seda oluliselt piirata. Seega puudub alus eeldada, et OÜ Hundipea suudab tagada

sadamas ohutust ja täita muid sadamapidaja kohustusi. OÜ-l Hundipea puudub konkreetne

visioon laevaliikluse ohutuse ja reostustõrje küsimustes. Ta pole teinud ühtegi konkreetset

ettepanekut ega andnud tagasisidet Petromaks Holding OÜ koostööettepanekule, vaid pidas

võimalikuks üksnes seda, et ta on ainus Paljassaare sadama pidaja. Seega seaks OÜ Hundipea

registreerimine Paljassaare sadama pidajana ohtu sadama eksisteerimise ning üldise ohutuse ja

turvalisuse sadamas. OÜ Hundipea registreerimist sadama pidajana tuleb käsitleda uue sadama

pidaja registreerimise taotlusena, mille puhul tuleb kontrollida andmete korrektsust, mh

akvatooriumi osas. AS-i Tallinna Sadama ja OÜ Hundipea taotlust ning kaebaja taotlust Nõlva

sadama registreerimiseks ei saa käsitleda eraldiseisvate haldusmenetlustena.

8. Petromaks

Holding

OÜ

tegi

20.07.2021

AS-ile

Tallinna

Sadam

korduva

koostööettepaneku11, esitades oma visiooni sissesõidutee ja akvatooriumi haldamise ja

hooldamise tehniliste tingimuste kohta.

9. Kaebaja taotles 10.08.2021 kirjas12 vastustajalt taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamist kuni 14.10.2021. Kaebaja peab mõistlikuks ühises akvatooriumis kokku leppimist

ning on teinud vastavad ettepanekud AS-ile Tallinna Sadam ja OÜ-le Hundipea. Kokkulepet ei

ole saavutanud, kuid läbirääkimised kestavad.

10. OÜ Hundipea leidis 05.10.2021 vastuses13, et Paljassaare sadama ohutuse, turvalisuse ja

toimimise huvides on vajalik, et sadamal oleks üks sadamapidaja – OÜ Hundipea. Samal

seisukohal on Lahesuu Sadama AS ja kõik Paljassaare sadama sadamarajatiste omanikud peale

Petromaks Holding OÜ. Reaalses elus ei saa toimida olukord, kus laevaliiklust juhivad

sissesõiduteel ja praeguses akvatooriumis kaks sadamakaptenit. Petromaks Holding OÜ ei ole

arvesse võtnud, et sildumiseks Nõlva sadama kai äärde vajab suurem laev manööverdamiseks

akvatooriumi osa, mis jääb väljapoole soovitud Nõlva sadama akvatooriumi. Tallinna

Tehnikaülikooli laevaliikluse analüüs näitas, et OÜ Hundipea ja Petromaks Holding OÜ

manööverdusalad kattuvad osaliselt. Seega ei reguleeri Petromaks Holding OÜ dokumendid

väga tõenäoliselt olukorda, kus hädaolukord tekib ajal, kui laev asub korraga mõlemas

akvatooriumis. Võib tekkida reaalne risk, et hädaolukorra tekkimisel ei ole tagatud operatiivne

juhtimine, kuna ei ole selge, kes korraldab ja vastutab ohutu laevaliikluse juhtimise eest.

Viidatud analüüsi kohaselt oleks Petromaks Holding OÜ soovitud akvatooriumi ja selle eraldi

koordineerimise korral navigatsiooniriskid vastuvõetamatud. Seega on ainuvõimalik variant, et

kogu Paljassaare sadama laevaliiklust juhitakse ühe sadamapidaja poolt. Ainus, kes on selleks

soovi avaldanud, on OÜ Hundipea, kel on kõik objektiivsed eeldused sadama pidaja kohustuste

9 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 2.

10 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 3.

11 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 4.

12 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 6.

13 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 7.

3-21-3008

4(15)

täitmiseks. OÜ Hundipea on valmis pakkuma Petromaks Holding OÜ-le samu sadamateenuseid

samadel tingimustel mis AS Tallinna Sadam. OÜ Hundipea esitas ka soovitusliku tegevuskava.

11. Kaebaja taotles 13.10.2021 kirjas14 vastustajalt taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamist kuni 14.02.2022. Kuna läbirääkimised ühise akvatooriumi määramise taotlemiseks

ja/või eraldi akvatooriumide puhul kokkulepete saavutamiseks on luhtunud, esitab kaebaja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse Paljassaare sadama

akvatooriumi muutmiseks ja Nõlva sadamale akvatooriumi määramiseks.

12. Kaebaja esitas 02.11.2021 MKM-ile taotluse15 Nõlva sadamale akvatooriumi määramiseks.

13. MKM edastas kaebaja taotluse 03.11.2021 vastustajale kooskõlastamiseks. Vastustaja ei

kooskõlastanud 24.11.2021 kirjaga nr 6.3-1/26374-316 kaebaja taotlust Nõlva sadamale

akvatooriumi määramiseks, sest ilma Paljassaare ja Nõlva sadamate pidajate vahelise

kokkuleppeta ühise sadama basseini ja sissesõidutee kasutamise korra osas ei taga taotletav

akvatoorium veesõidukite ohutut sildumist ega manööverdamist. Taotletav akvatoorium jääb

üleni kehtiva Paljassaare sadama akvatooriumi sisse, seega Nõlva sadamale akvatooriumi

määramisel tuleb Paljassaare sadama akvatooriumi piire muuta. Lahesuu, Hundipea, Paljassaare

ja Nõlva sadamatel on ühine sissesõidutee, mille korral peavad sadama pidajad korraldama

sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt, st sadama pidajate vahel peab olema kokkulepe

ohutu veeliikluse tagamiseks vajalike tööde ja kulutuste kandamise osas. Uue akvatooriumi

taotlusele peab olema lisatud sadama pidajate vaheline kokkulepe. Kui kokkulepet ei esitata,

teeb vastustaja ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks.

14. MKM edastas 01.12.2021 kirjaga17 kaebajale vastustaja 24.11.2021 vastuse. MKM palus

kaebajal oma taotlust täiendada ühist sissesõiduteed kasutavate sadama pidajate vahelise

kokkuleppega veeliikluse ohutuse tagamiseks.

15. Kaebaja esitas 29.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-21-3008, mille

kohus võttis menetlusse nõudes kohustada vastustajat kaaluma kaebaja sadamale akvatooriumi

määramise taotluse kooskõlastamist uuesti.

16. Petromaks Holding OÜ teavitas 20.04.2022 kirjas18 vastustajat ja MKM-i, et saatis

08.04.2022 AS-ile Tallinna Sadam 08.04.2015 sõlmitud lepingu ülesütlemise avalduse. Leping

lõpeb 15.07.2022.

17. MKM saatis 02.06.2022 AS-ile Tallinna Sadam, kaebajale ja OÜ-le Hundipea kirja19,

milles tegi ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks koos ohutu veeliikluse korralduse

kokkuleppega. Alternatiivselt tehti ettepanek vähendada Paljassaare sadama akvatooriumi piire

ning sõlmida kokkulepe Paljassaare sadama ja Nõlva sadama vahel sadama basseinides ja

sissesõiduteel toimuva veeliikluse korraldamiseks ning ohutuse tagamiseks.

18. MKM edastas 22.07.2022 kirjaga Paljassaare sadama akvatooriumi kasutavatele

operaatoritele ühise akvatooriumi kasutamise korra ja ohutu veeliikluse korraldamise kavandi.

14 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 9.

15 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 11.

16 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 12 lisa.

17 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa 12.

18 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 1.

19 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Transpordiameti 02.06.2022 kiri Paljassaare sadama akvatooriumi

operaatoritele“. Esitati 09.09.2022 asjas nr 3-22-1911.

3-21-3008

5(15)

19. Vastustaja kooskõlastas 09.08.2022 kirjaga20 AS-i Tallinna Sadam ja OÜ Hundipea

avalduse Paljassaare sadama pidaja vahetumise osas. Vahetumine jõustus 10.08.2022 ja

registrikanded tehti 12.08.2022.

20. Kaebaja esitas vastustajale 10.08.2022 avalduse21, milles palus viivitamata registreerida

sadamaregistris Nõlva sadam, sest sadama registreerimise eelduseks ei ole sadamale

akvatooriumi määramine. Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis välistaks Nõlva

sadama registreerimise sadamaregistris. Vastustajal puudub õigus piirata kaebaja ja Petromaks

Holding OÜ omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kui vastustaja ei pea akvatooriumi puudumise

tõttu Nõlva sadama registreerimist võimalikuks, palus kaebaja kohelda samas olukorras olevaid

sadama pidajaid võrdselt, algatada Paljassaare sadama pidaja suhtes järelevalvemenetlus ja

keelata Paljassaare sadama pidajal kuni nõuetekohase akvatooriumi määramiseni ja teiste

nõuete täitmiseni sadamateenuse osutamine.

21. Kaebaja vastas 19.08.2022 kirjas22 MKM-i 22.07.2022 kirjale, et ei nõustu ettepanekuga,

et veeliikluse ohutuse ja turvalisuse eest Paljassaare ja Nõlva sadamate ühisel akvatooriumil

vastutab OÜ Hundipea. Selline vastutus lasub sadama pidajal. OÜ Hundipea ei ole Nõlva

sadama pidaja. Ühise akvatooriumi korral saaks OÜ Hundipea täieliku kontrolli ühise

akvatooriumi ja kaebaja sildumisrajatiste üle. Veeliikluse ohutuse ja turvalisuse eest ei pea

vastutama ainult üks isik, vaid see võib olla lahendatud koostöö vormis, nagu kaebaja on

pakkunud. Paljassaare sadama liiklus ei ole nii tihe, et turvalisust poleks võimalik tagada

sadamakaptenite jooksva suhtlemise ja korraldamise teel. Seda on kinnitanud ka valdkonna

asjatundja. MKM-i kavandis pakutu on põhjendamatu üle reguleerimine, sest mitmed

küsimused on lahendatud seaduses. Jääb ebaselgeks, miks määrati vastutavaks isikuks OÜ

Hundipea,

kel

puudub

igasugune

sadamapidamise

kogemus.

OÜ

Hundipea

on

kinnisvaraarendamisega tegelev äriühing, kelle eesmärgiks on sadamategevuse kiire lõpetamine

Paljassaare sadama-alal ja uue elukeskkonna loomine sadamarajatistel. Ta esitas 27.06.2022

Tallinna linnale vastava detailplaneeringu algatamise ettepaneku. OÜ Hundipea tegelik

eesmärk on sundida kaebajat kas Hundipea asumi arendusest OÜ Hundipea dikteeritud

tingimustel osa võtma või kinnistuid müüma. Paljassaare sadama pidajaks pürgimine on vahend

selle saavutamiseks. Kaebaja on ise valmis vastutama veeliikluse ohutuse ja turvalisuse eest

ühisel akvatooriumil. OÜ Hundipea ei ole olnud seni nõus kaebajaga kokku leppima, seega ei

saa MKM-i kavandit realiseerida. Kavandiga on pandud Lahesuu ja Nõlva sadamate pidajatele

nende kulude kandmise kohustus, mis ei ole nende huvides või mille osas nad ei saa kaasa

rääkida. OÜ Hundipea senine ignoreeriv käitumisstiil ei ole koostöö alusena vastuvõetav ja seab

ohtu kaebaja majandustegevuse. Seetõttu on ainsaks mõistlikuks lahenduseks Nõlva ja

Paljassaare sadamale eraldi akvatooriumide määramine. Kaebaja ei ole nõus ühise akvatooriumi

määramisega. MKM-il puudub õigus piirata kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning

kohustada teda ostma teenust.

22. Vastustaja vastas 22.08.2022 kirjas23 kaebajale, et Nõlva sadamat ei ole võimalik

registreerida, sest sadamal puudub akvatoorium. Ilma akvatooriumita puudub sadamal veeala,

kus laevu teenindada ja sadamateenuseid laevadele osutada. Kaebajal on õigus tegutseda

kinnistutel, kuid mitte avalikus veekogus ilma vastava loata. Muid sadama registreerimist

välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Asjaolu, et alates 16.07.2022 on Paljassaare sadama

akvatooriumi määramise faktilised asjaolud muutunud, ei muuda Vabariigi Valitsuse

12.12.2005 korraldusega nr 780 määratud akvatooriumi automaatselt kehtetuks. Akvatooriumi

20 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 4 lisa.

21 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 3.

22 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 5; kaebaja 18.11.2022 esitatud lisa.

23 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 6.

3-21-3008

6(15)

piire võib muuta või kehtetuks tunnistada akvatooriumi määraja, st majandus- ja taristuminister.

Vastustaja peab lähtuma akvatooriumi kindlakstegemisel üksnes kehtivatest õigusaktidest. Kui

Paljassaare akvatooriumi piire muudetakse või tunnistatakse kehtetuks, algatab järgnevad

tegevused ka vastustaja. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt, sest ta ei ole samas olukorras.

23. Vastustaja teavitas 06.09.2022 kirjas24 kaebajat Paljassaare sadama pidaja vahetumisest ja

selgitas, et on arvanud AS-i Tallinna Sadam taotluste alusel Paljassaare sadama koosseisust

välja Petromaks Holding OÜ kinnistud ja kaid nr 31-34.

24. Kaebaja ja Petromaks Holding OÜ esitasid 09.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse

asjas nr 3-22-191125, milles taotlesid vastustaja 09.08.2022 kirja tühistamist ning vastustaja

kohustamist korraldama Paljassaare sadama pidaja leidmiseks kohane menetlus. Menetlus on

hetkel halduskohtus pooleli.

25. MKM saatis 09.09.202226 kaebajale tutvumiseks otsuse eelnõu, millega keeldutakse Nõlva

sadamale akvatooriumi määramisest, sest Paljassaare ja Nõlva sadamate pidajad ei ole

akvatooriumis ohutu veeliikluse tagamiseks kokkulepet saavutanud. Samuti ei ole esitatud ühise

akvatooriumi määramise taotlust.

26. Kaebaja esitas 21.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-22-199327, milles

taotles vastustaja 22.08.2022 otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata uuesti läbi

taotlus Nõlva sadama registreerimiseks. Menetlus on hetkel halduskohtus pooleli.

27. Kaebaja esitas 23.09.2022 vastuväiteid28 MKM otsuse eelnõu kohta. Puudus õiguslik alus

nõuda Nõlva sadama akvatooriumi määramise eeldusena sadamapidajate vahelise kokkuleppe

esitamist. Sadama pidajad peavad korraldama sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt.

Mistahes kokkuleppe vormistamise nõuet seaduses ei ole, erinevalt ühise akvatooriumi

olukorrast. Põhjendatud ei ole, kuidas oleksid veeliikluse ohutuse ja keskkonnakaitse riskid

ilma kokkuleppeta kaitseta. Piisab ka sadamakaptenite või sadamakapteniteenistuste vahelise

operatiivse info vahetuse reguleerimisest. Kokkuleppe nõudmine akvatooriumi määramise

absoluutse eeldusena on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Seadus annab akvatooriumi

määrajale õiguse kehtestada sissesõidu korraldamiseks ja akvatooriumi kasutamisele

täiendavaid tingimusi. Selline lahendus olnuks proportsionaalne, arvestades sadamapidajate

vahelise kokkuleppe mittesaavutamist. Nõudes kokkulepet vaid Nõlva sadamalt, on rikutud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Teistelt seni Paljassaare piirkonnas tegutsevatelt ja ühist

sissesõiduteed kasutavatelt sadamatelt ei ole vastavaid kokkuleppeid nõutud. Seda ei ole nõutud

ka OÜ-lt Hundipea, kellele anti õigus tegutseda Paljassaare sadama pidajana. Ka OÜ Hundipea

on uus sadama pidaja. Puuduvad objektiivsed põhjused keelduda Nõlva sadamale akvatooriumi

määramisest seetõttu, et äsja sadamapidamisega alustav OÜ Hundipea eirab kaebaja mõistlikke

ettepanekuid sissesõidutee osas kokkulepete sõlmimiseks. Riik eelistab OÜ Hundipea

ettevõtlust kaebaja ettevõtlusele. Kuna MKM-il oli võimalik endal ühine akvatoorium määrata,

on vastava taotluse esitamata jätmise etteheide põhjendamatu. Eelnõu põhjendus on lakooniline.

24 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 4.

25 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „3-22-1911 halduskohtu määrus“.

26 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 7.

27 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „3-22-1993 halduskohtu määrus“.

28 Kaebaja 03.10.2022 esitatud lisa 8.

3-21-3008

7(15)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

28. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

28.1. Vastustaja kooskõlastusest keeldumine toob kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise, st MKM jätab Nõlva sadamale akvatooriumi määramata. See omakorda rikuks kaebaja

õigust tegeleda ettevõtlusega, sh sadama pidamisega. MKM ei ole veel lõplikku haldusakti

andnud, vaid nõudnud täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Samas jääb nende

esitamata jätmisel kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebaja teeb omalt poolt veel kord kõik endast

oleneva, et Paljassaare piirkonnas tegutsevate sadama pidajatega kokkulepped saavutada, kuid

kokkuleppe saavutamine ei ole tõenäoline.

28.2. Vastustaja menetlustoiming on õigusvastane. Vastustajal puudub õiguslik alus nõuda

Nõlva sadama akvatooriumi määramise taotluse kooskõlastuse eeldusena sadama pidajate

vahelise kokkuleppe esitamist. Vastustaja on sadamaseaduse (SadS) nõudeid valesti

kohaldanud. SadS § 4 lg-s 4 ei ole täpsustatud, kuidas ühise sissesõidutee haldamine ja

hooldamine peab toimuma. Puudub viide sadama pidajate vahelisele kokkuleppele. Võrdluseks,

et ühise akvatooriumi puhul on SadS-is selgelt kokkulepe ette nähtud (SadS § 4 lg 7, § 6 lg 4).

Samuti puudub vastustajal õigus nõuda Paljassaare ja Nõlva sadamate pidajate kokkulepet ühise

sadama basseini haldamise ja kasutamise kohta, st kokkulepet veeliikluse ohutuse tagamiseks.

Teistelt Paljassaare piirkonnas tegutsevatelt sadamatelt ei ole seni vastavaid kokkuleppeid

nõutud, sh ka mitte OÜ-lt Hundipea, kes on samuti uus sadama pidaja. Kaebajalt vastava

kokkuleppe nõudmine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui haldusorgan kohtleks

ettevõtjaid võrdselt (sh ohutuse tagamise eesmärgist lähtudes), siis ei lubaks ta kummalgi

ettevõttel (ei kaebajal ega OÜ-l Hundipea) ilma kokkuleppeta sadama pidajana tegutseda või

määraks mõlema sadama akvatooriumile täiendavad sisulised tingimused. Praegusel juhul

lubatakse OÜ-l Hundipea tegutseda ilma kokkuleppeta, kuid kaebajale ilma kokkuleppeta

akvatooriumi ei määrata. Sellega eelistatakse OÜ Hundipea õigust tegelda ettevõtlusega

kaebaja õiguse arvelt.

28.3. Kaebaja ei vaidlusta vastustaja eesmärki tagada veeliikluse ohutus ja keskkonnakaitse.

Samas on nii vastustaja kui MKM teadlikud nii kaebaja ettepanekutest kui ka AS-i Tallinna

Sadama ja OÜ Hundipea vastustest, mis on igasuguse kokkuleppe sõlmimise välistanud.

Sellises olukorras on vastustaja nõue sadama pidajate vahel kokkuleppe sõlmimiseks vastuolus

nii proportsionaalsuse kui ka mõistlikkuse põhimõttega. MKM-i pädevuses on määrata SadS

§ 5 alusel sadama sissesõidutee korraldamiseks ja akvatooriumi kasutamiseks täiendavaid

tingimusi. Kuna SadS ei näe ette eraldi akvatooriumide puhul sadama pidajate vahelise

kokkuleppe nõuet, on MKM-il seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks kohaldatavate

meetmete osas kaalutlusruum. Kui haldusorganil puudusid otsustuste tegemiseks vajalikud

(tehnilised) andmed, oleks saanud neid nõuda sadama pidajatelt. Seda tegemata rikkus

vastustaja uurimispõhimõtet. Vastustaja ega MKM ei ole analüüsinud, kas ja kuidas oleks Nõlva

sadamale akvatooriumi määramisel veeliiklus ja keskkond ohustatud. Samuti pole põhjendatud,

miks on ilma sadama pidajate vahelise kokkuleppeta viidatud riskid katmata. Tegemist on

otsitud põhjendusega, sest OÜ-lt Hundipea samasugust kokkulepet ei nõuta.

28.4. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik õiguspärast eesmärki saavutada

muude, proportsionaalsemate ja antud asjaolusid arvestades mõistlikumate meetmetega.

Vastustaja pole selgitatud, miks on põhjendatud antud juhul kokkuleppeid nõuda, kui varem

pole seda tehtud. Seega on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja on

haldusmenetluses selgitanud, et Paljassaare sadama liiklus ei ole nii tihe, et turvalisust poleks

võimalik tagada sadamakaptenite jooksva suhtlemise ja korraldamise teel. Seadusega on

reguleeritud nii sissepääsu teemad (SadS § 4), keskkonnanõuete tagamine (SadS § 30) kui ka

3-21-3008

8(15)

veeliikluse korraldamine (SadS §-d 11-12). Sissesõidutee ühiseks kasutamiseks ja seal

veeliikluse korraldamiseks on küll vaja sadamate kokkulepet, kuid kokkuleppe sisuks võib olla

sadamakaptenite

või

sadamakapteniteenistuste

vaheline

operatiivne

info

vahetuse

reguleerimine. Ka seni on Paljassaare sadamas just selline mehhanism aastaid praktikas

toiminud. Kaebaja on temale kuuluvate kaide ulatuses aastaid ise sadamat opereerinud ja AS-i

Tallinna Sadam sadamakaptenitega operatiivselt infot vahetanud. Puudub alus arvata, et sama

maa-ala ja veeala opereerimine oleks tulevikus kuidagi keerulisem või ohtlikum või üldse

olemuslikult erinev. Kaebaja seisukohti kinnitab ka Consolati del Mare OÜ mereõiguse ekspert

Indra Kaunis oma ekspertarvamuses. Kuna vastustajal puudub pädevus sadama pidajate

omavahelist kohustuste jaotust reguleerida, siis puudub tal ka õigus sellekohast kokkulepet

nõuda. Ettevõtjate vahelise kokkuleppe nõudmine ei ole SadS § 5 lg-te 3 ja 4 kohaseks

tingimuseks.

28.5. Haldusorganid on vältinud omapoolse vastutuse võtmist, lükates riigivõimu sekkumist

vajava olukorra lahendamise sadama pidajate õlule. Sellega on rikutud hea halduse tava.

Vastustaja rikub haldusorgani menetluslikku kohustust astuda samme selleks, et leida

efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve

tasakaalustav lahendus. Vastustaja ja MKM-i poolne viivitus otsuste langetamisel kahjustab

kaebaja põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata ja tegeleda vabalt valitud

ettevõtlusega. Haldusorganid ei saa võtta endale ettevõtjate rolli, samas peavad nad täitma

reguleerija ülesandeid. Vastustaja saanuks anda tingimusliku kooskõlastuse, milles nõustunuks

akvatooriumi määramisega selliselt, et MKM määrab SadS § 5 lg 3 alusel sissesõidutee ohutuks

juhtimiseks teatud minimaalsed tingimused. Vastustaja saanuks teha MKM-ile ettepanekud

tingimuste määramiseks.

29. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

29.1. Kaebajal puudub kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Akvatooriumi

määramise menetlus ei ole lõppenud. Vastustaja ei andnud siduvat keeldu akvatooriumi

määrata. Kaebajale anti võimalus esitada kokkulepe või esitab vastustaja ettepaneku

ühisakvatooriumi määramiseks. Tehes koostööd teiste sadama pidajatega, ei ole kaebaja

õigused ja võimalused majandustegevuseks piiratud ega takistatud. Kaebaja õigusi ei riku

võimalik moodustatav ühisakvatoorium ega sadama pidajate omavaheline kokkulepe, sest see

on sadamate ohutuks toimimiseks vajalik. Vastustaja on seda kaebajale korduvalt selgitanud,

seega ei olnud tegemist üllatusliku seisukohaga. Kaebaja on ka ise pidanud mõistlikuks ühise

akvatooriumi määramist ja püüdnud sellekohaseid kokkuleppeid sõlmida.

29.2. Fakt on, et Lahesuu, Paljassaare, Hundipea sadamatel ja planeeritaval Nõlva sadamal on

ühine sissesõidutee. Ei ole võimalik igale nimetatud sadamale eraldiseisvat sissesõiduteed

määrata, sest selle laius looduses ei võimalda seda. SadS § 4 lg 4 järgi peavad sadama pidajad

korraldama sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt. Tegemist on seaduses sätestatud

nõudega, mitte võimalusega. Nii väikese akvatooriumi puhul nagu Paljassaares, on vajalik

laevaliikluse ohutuse tagamiseks kokkulepped ka akvatooriumi kasutamiseks, mis praktiliselt

ei saa toimuda ilma igasuguse suhtluse või koostööta sadama pidajate vahel. Tegemist on selgelt

konfliktse olukorraga, mis toob endaga kaasa õnnetuste ohu.

29.3. Kaebaja tõlgendus, et ühise sissesõidutee puhul ei ole sadama pidajate vaheline

kokkulepe vajalik, ei ole veeliikluse ohutuse tagamise seisukohast mõistetav ja põhineb seaduse

meelevaldsel tõlgendamisel. Ühise haldamise ja hooldamise eesmärgiks on tagada, et sadama

sissesõidutee oleks korras ning seda läbivatele laevadele tagatakse ohutu veeliiklus seda

juhtides ja korraldades. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks sätestada, mil viisil, vormis või

korras sadama pidajad oma kohustused omavahel jagavad või töö korraldavad. See on sadama

3-21-3008

9(15)

pidajate endi otsustada, kas nad lepivad selles kokku suuliselt või kirjalikult. Aga kui ülesanded

ja kulude katmine ei ole läbi räägitud, ei toimi ühiste kohustuste kandmine. Isegi kui seadus ei

nõua sõnaselgelt sissesõidutee haldamise puhul sadama pidajate vahel kirjalikku kokkulepet

sissesõidutee haldamise korralduse ja laevaliikluse korraldamise osas sissesõiduteel, siis

praktikas ei ole võimalik nimetatud nõudeid täita sadama pidajatel ühiselt ilma omavahelise

kokkuleppeta (olenemata selle vormist või väljendusviisist). Ilma kokkuleppeta satub ilmselgelt

ohtu veeliikluse ohutuse tagamine, mis ei saanud olla seadusandja sooviks. Vastustajale on

teada ja ka kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebajal puudub hetkel kokkulepe (sh suuline või

muus vormis) sissesõidutee haldamiseks ja hooldamiseks ning sissesõiduteel toimuva

veeliikluse korraldamiseks. Seepärast ei ole võimalik kooskõlastada kaebaja esitatud

akvatooriumi taotlust, sest vastustajal ei ole võimalik veenduda, et sadamad ühiselt oma

kohustusi kannavad ja tagavad nii sissesõiduteel kui ka akvatooriumis meresõiduohutuse,

turvalisuse ja keskkonnaohutuse. Asjaolu, et sadama pidajatel on keeruline jõuda kokkuleppele,

ei saa olla põhjuseks, miks vastustaja loobub hindamast ja nõudmast meetmeid

meresõiduohutuse tagamiseks ja annaks nõusoleku taotletavale akvatooriumile üksnes sellel

alusel, et isikul on soov tegeleda majandustegevusega. Vastustaja ei ole nõudnud kirjaliku

kokkuleppe esitamist.

29.4. Võimalik oleks Paljassaare sadama akvatooriumi piiripunkte muuta, jagades

olemasoleva akvatooriumi pindalalt kaheks ja võimaldades määrata eraldiseisva akvatooriumi

ka Nõlva sadamale. Eraldiseisvate akvatooriumide määramine eeldaks sadama pidajate vahelist

kokkulepet veeliikluse ohutuse tagamiseks lisaks ühise sissesõidutee haldamise ja hooldamise

kokkuleppele. Kokkulepete mittesaavutamisel ei ole vastustajal võimalik eraldiseisvate

akvatooriumide määramist kooskõlastada, sest tagatud ei oleks veesõidukite ohutu sildumine ja

manööverdamine.

29.5. Ebaõige on väide, et Paljassaare piirkonnas tegutsevates sadamates pole sissesõidutee

kokkuleppeid sõlmitud. Hetkel kasutavad seda sissesõiduteed ühiselt Hundipea, Paljassaare ja

Lahesuu sadamad. Kõigi nende eeskirjades on sätestatud laevaliikluse korraldamine sadamasse

sissesõidul, mille kohaselt tuleb eelnevalt küsida luba AS-i Tallinna Sadam laevaliikluse

korraldamise keskuselt. Seega on eeskirjades selgelt sätestatud, et laevaliikluse korraldamisel

on vastutavaks isikuks AS Tallinna Sadam ja seeläbi on tagatud laevaliikluse ohutus. Samuti

kehtivad praegu sadama pidajate vahelised kokkulepped sadamate ühise sissesõidutee

navigatsioonimärgistuse paigaldamise ja hooldamise osas.

29.6. Kokkuleppe nõudmine ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja eesmärk on tagada

veeliikluse ohutus, turvalisus ja keskkonnakaitse. SadS § 5 lg-t 4 ei ole võimalik tõlgendada

viisil, mis annaks volituse või aluse määrata detailselt seda, milline peaks olema sissesõidutee

haldamise ja hooldamise ning sealse veeliikluse korraldamise kokkuleppe täpne sisu. Vastustaja

ei saa anda sadama pidajale korraldusi, kes tellib ja kuidas kompenseeritakse sadama pidajate

vahel vajadusel mõõdistustööd, navigatsioonimärkide paigaldamist jms, kuna nende näol on

tegemist majanduslike kokkulepetega, mille kehtestamiseks sadama pidaja eest puudub

vastustajal sisuline pädevus. Vastustaja pädevuses on kehtestada üksnes sisulisi ja tehnilisi

eripiiranguid nagu nt navigatsioonimärgistuse muutmine, laevaliikluse piirangute seadmine

vms. Vastustaja on mitmel korral viidanud, et kuna veeala taotletava Nõlva sadama ja

Paljassaare sadama kaide vahel on väga piiratud manööverdamisruumiga ja laevaliiklus

nimetatud alal intensiivne, siis on laevaliikluse korraldamisel ohutuse tagamise eesmärgil

vajalik saavutada kokkulepe erinevate sadamapidajate vahel. OÜ Hundipea ja kaebaja kaide

äärde silduvad laevad kasutavad sadamatesse sissesõiduks kattuvat ala (mida täiendavalt

kasutatakse ka erinevate manöövrite teostamiseks), mistõttu ei ole võimalik laevade liikumist

akvatooriumide vahel eraldada viisil, mis laevade kokkupõrke ohtu sadamatesse

sisenemisel/väljumisel või nende kai ääres manööverdamisel likvideeriks. Võttes arvesse

3-21-3008

10(15)

sadamates teenindavate laevade maksimaalseid gabariite (nt Paljassaare sadamas teenindatava

laeva suurim pikkus 190 m, laius 30 m), on selge, et laevadel puudub vajadusel võimalus

akvatooriumi poolitamisel teostada ümberhaalamisi või laevaga manööverdada üksnes oma

sadama akvatooriumi piires. Sadamate pidajad peavad korraldama laevaliikluse nii, et on

võimalik tõhusalt tagada, et sadama akvatooriumis ei satuks korraga mitu laeva manööverdama

(sh sadamasse sisenevad ja sealt lahkuvad laevad). Reostuse tekke puhul on ebatõenäoline, et

suudetakse reostus piiritleda vaid oma akvatooriumi alaga. Laevaliikluse juhtimise korralduse

praktilises osas ei saa vastustaja olla määratlejaks, milline osapool nimetatud kohustust täitma

peaks – oluline on, et nimetatud kohustus oleks sadama pidajate vahel üheselt määratletud.

Kuidas ja mil viisil sadama pidajad omavahel kokkuleppele jõuavad, on sadama pidajate vaba

valik. Eraettevõtjate vaheline erimeelsus ei saa olla aluseks, mille korral võtab vastustaja endale

sadama pidajate rolli ning koostab nii akvatooriumi kui ka sissesõidutee korraldamise korra ja

määratleb kõik sellega seonduvad majanduslikud aspektid kulude kandmise ja jagamise

aspektist. See ei ole vastustaja pädevuses. Kaebaja esitab ekslikult seisukoha, justkui oleks

akvatooriumi ja sissesõidutee kokkuleppe osadeks üksnes meresõiduohutuse tehnilised

küsimused ning jätab kõrvale kõik sellega kaasnevad majanduslikud jm kaalutlused.

Meresõiduohutuse tagamise eesmärgi täitmiseks ei ole sisulist vahet, milline sadama pidaja on

keskne laevaliikluse juhtimise koordinaator. Seega lasub lõpliku otsuse langetamine rollide

jagamisel pigem majanduslikel aspektidel, millise sisuliseks hindajaks ega ülesannete jaotajaks

ei saa olla vastustaja.

29.7. Ka ühise akvatooriumi kooskõlastamise eelduseks on kokkulepe ja ühise akvatooriumi

kasutamise kord. Kui sadama pidajad kokkuleppele ei jõua, jääb võimalus, et korra kehtestab

MKM.

29.8. Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, ei

laiene sellele haldusakti põhjendamisnõuded. Sellegipoolest on vastustaja oma seisukoha

aluspõhimõtteid selgitanud ja põhjendanud. Kaebaja etteheited vastustaja väidetavale

tegevusetusele on alusetud. Vastustaja on igakülgselt üritanud leida lahendeid huvitatud

osapoolte vahel, olles ühiste nõupidamiste osapooleks, korraldanud ühiskohtumisi ja üritanud

leida kokkuleppeid. Vastustaja ei saa võtta erinevate ettevõtjate äritegevuslike otsuste osas

lepitaja rolli või sundida erinevaid osapooli kokkulepetele, millel on selgelt majanduslikud

mõjud, kuna vastustajal puudub selleks pädevus. Vastustaja saab selgitada ja on seda ka teinud,

millistes asjaoludes peavad sadama pidajad omavahel kokku leppima, kuid ei saa sisuliselt

astuda sadama pidaja asemele ja võtta vastu otsuseid, mille üheks oluliseks määravaks asjaoluks

on majanduslikud ja ärilised huvid.

29.9. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Paljassaare sadama pidaja vahetumise protsessis

veendus vastustaja, et sadama sissesõidutee kasutamiseks on olemas erinevate sadamate

pidajate vaheline kokkulepe laevaliikluse korraldamiseks. Sarnaselt varasema ajaga toimib ka

praegu põhimõte, et Paljassaare, Lahesuu ja Hundipea sadamatesse sisse- ja väljasõidul (sh

sadamate ühise sissesõidutee kasutamisel) annab lõpliku loa ja kontrollib laevaliiklust

Paljassaare sadama juhtimiskeskus. Sama ettepanek on esitatud ka kaebajale, kes ei ole sellega

nõustunud. Kuigi igal kaiomanikul on enda kinnistute kasutamisel lõplik sõnaõigus, milliseid

laevu ja kuidas nimetatud kaidel teenindatakse, ning kaiomaniku ja Paljassaare sadama kapteni

vahel toimub operatiivne infovahetus, on siiski sadamate laevaliikluse korraldamisel keskseks

üksuseks Paljassaare sadama laevaliikluse juhtimise keskus, kes määrab vajadusel laevade

sisenemise-väljumise järjekorra, juhib aktiivset laevaliiklust. Seega on tagatud, et üks isik

vastutab laevaliikluse ohutu korraldamise eest nii sadama akvatooriumis kui ka sissesõiduteel.

Asjaolu, et sissesõidutee ühiseks kasutamiseks ja seal veeliikluse korraldamiseks on vaja

sadamate kokkulepet, et tagada sissesõiduteel ohutu veeliikluse korraldus, on kinnitanud ka

kaebaja enda poolt tellitud eksperthinnang.

3-21-3008

11(15)

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus kajastas eespool võimalikult palju vaidlusega seotud teavet sellepärast, et vaidluse

taust oleks arusaadavam. Nagu asjaoludest nähtub, toimub paralleelselt mitu haldusmenetlust

ja kaebaja on algatanud mitmeid kohtuvaidlusi. Kohus saab praeguse asja lahendada vaid

kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Samas saab asja lahendamisel arvestada ka muude

asjaoludega.

31. Asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja rajada Paljassaare piirkonda oma sadama – Nõlva

sadama. Selleks taotleb ta vastustajalt sadama kandmist sadamaregistrisse ja MKM-ilt sadamale

akvatooriumi määramist. MKM-il on akvatooriumi määramise menetluses kohustus

kooskõlastada taotlus vastustajaga (SadS § 7 lg 1). Tegemist on siduva kooskõlastusega, sest

kui vastustaja jätab kooskõlastuse andmata, siis keeldutakse akvatooriumi määramisest (SadS

§ 8 p 1).

32. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vastustaja 24.11.2021 kiri on menetlustoiming.

Menetlustoimingu vaidlustamise võimalused on piiratud. HKMS § 45 lg 3 järgi võib

menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

mh kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise või lõpliku toimingu tegemise.

33. Vastustaja vaidles kaebaja kaebeõigusele vastu, väites, et ei ole keeldunud lõplikult

kooskõlastuse andmisest, vaid on küsinud kaebajalt täiendavaid dokumente – ühist

sissesõiduteed ja basseini kasutavate sadama pidajate vahelist kokkulepet. Selle esitamata

jätmisel teeb vastustaja ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks. Kohus leiab, et kuigi

vastustaja väidab, et kooskõlastusest keeldumine ei olnud lõplik, nähtub 24.11.2021 kirjast, et

sellisel kujul esitatud kaebaja taotlust vastustaja ei kooskõlasta. Kaebaja selgitab, et ei ole

huvitatud ühise akvatooriumi määramisest. Samuti on kaebaja selgitanud ja ka asjaoludes

kirjeldatu kinnitab, et kaebajal ei ole õnnestunud pikema aja jooksul Paljassaare sadama

pidajaga mingeid kokkuleppeid sõlmida. Seega ei ole vastustaja nõutud kokkuleppe esitamine

kaebaja jaoks võimalik ja see toob paratamatult kaasa selle, et vastustaja keeldub kaebaja

taotlust kooskõlastamast ja MKM-il tuleb keelduda kaebaja sadamale akvatooriumi

määramisest. Kohtu hinnangul on kaebajal sellises olukorras kaebeõigus olemas, sest kui

vastustaja nõudmised ei ole õiguspärased, toovad need paratamatult kaasa õigusvastase

lõpptulemuse, mis riivab kaebaja ettevõtlusvabadust.

34. Kaebaja heitis ette, et teda koheldakse ebavõrdselt tema konkurendiga, st OÜ-ga Hundipea

võrreldes. Praeguses asjas ei ole vaidluse all vastustaja tegevus OÜ Hundipea taotluste

menetlemisel ja lahendamisel, seepärast ei saa kohus vastustaja sellise tegevuse õiguspärasust

hinnata. Samas tuleb tähele panna, et võrdsusõigus tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt

ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja OÜ-ga Hundipea võrreldes võrdses

olukorras, seetõttu ei tule neid ka kohelda võrdselt ja ebavõrdset kohtlemist ei saa pidada

õigusvastaseks. OÜ Hundipea võttis üle olemasoleva tegutseva sadama, mis on kantud

sadamaregistrisse ja millele on määratud akvatoorium. Kaebaja sadamat ei ole veel olemas.

Kaebaja alles soovib selle rajada, taotles selle registreerimist sadamaregistris ja sellele

akvatooriumi määramist. Seega on tegemist täiesti erinevate olukordadega. Oluline ei ole, et

OÜ Hundipea on uus sadama pidaja, st et tal puudub varasem kogemus sadama pidajana.

Oluline on, et ta võttis üle juba olemasoleva tegutseva sadama. Olemasoleva sadama puhul ei

tulnud läbida uuesti sadama registreerimise ja sellele akvatooriumi määramise protsessi, vaid

sai teha üksnes sadama pidaja kohta muutmiskande sadamaregistrisse (SadS § 39 lg 2). Samuti

ei muutnud Paljassaare sadamat olematuks see, et Petromaks Holding OÜ ei andnud nõusolekut

3-21-3008

12(15)

temale kuuluvate kinnistute jätkuvaks kasutamiseks Paljassaare sadama koosseisus29. Selline

asjaolu annab aluse akvatooriumi piiride muutmiseks (SadS § 9 lg 6 p 4). Asjaoludest nähtuvalt

on seda ka tehtud. Kuna kaebaja sadamat ei ole veel olemas, tuleb enne selle rajamist

kontrollida, kas see saaks tegutseda piiratud ruumi tingimustes teisi olemasolevaid sadamaid ja

laevaliikluse ohutust kahjustamata. Siinkohal ei saa teha etteheiteid ühe ettevõtja eelistamise

kohta teise arvelt, vaid olemasoleva piiratud ruumi jagamise võimaluses. Kuna Paljassaare

piirkonnas juba tegutseb mitu sadamat (vastustaja peetav Hundipea sadam, Lahesuu Sadama

AS-i peetav Lahesuu sadam ja OÜ Hundipea peetav Paljassaare sadam30) ja ruumi ei ole

võimalik kusagilt juurde saada, siis on kaebaja soovitud sadamat võimalik rajada vaid juhul, kui

see mahub piiratud ruumis tegutsema. Ükski olemasoleva sadama pidaja ei ole kohustatud oma

senist majandustegevust lõpetama ega piirama üksnes seetõttu, et kaebaja soovib samuti selles

piirkonnas sadama rajada. Ilmselgelt lähtub iga ettevõtja oma ärilistest eesmärkidest ja

majanduslikust kasust. OÜ-lt Hundipea ei saanudki nõuda mingit kokkulepet kaebajaga. Kuna

kaebaja sadamat ei ole veel olemas, siis ei saa see takistada Paljassaare sadama pidamist ega

tegutsemist ega tuua kaasa laevaliiklusele ohtu põhjustavaid olukordi. Küll aga võib kaebajal

tekkida kohustus tõendada, et tema sadam ei hakka teisi sadamapidajaid ja nende teenindatavaid

laevu häirima.

35. Kohus nõustub kaebajaga selles, et SadS ei näe ette, et kaebaja peaks lisama sadamale

akvatooriumi määramise taotlusele teiste sadamapidajatega sõlmitud kokkuleppe ühise

sissesõidutee ja basseini kasutamise osas. Taotluse andmed ja taotlusele lisatud dokumendid on

välja toodud SadS § 6 lg-s 5, mis sellise kokkuleppe esitamist ette ei näe. Seda ei näe ette ka

muud SadS-i sätted ja ühelegi konkreetsele sättele ei ole viidanud ka vastustaja. Kokkuleppe

sõlmimine on vajalik ühise akvatooriumi määramise korral (SadS § 4 lg 7, § 6 lg 4, § 8 p 3),

kuid kaebaja ei ole ühise akvatooriumi määramist taotlenud. Kaebaja soovib rajada eraldi

akvatooriumiga sadama. SadS § 4 lg 4 näeb tõepoolest ette, et ühise sissesõidutee puhul

korraldavad sadama pidajad sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt, kuid see ei sätesta,

millises vormis tuleks selline koostöökokkulepe või ühine arusaam oma õigustest ja

kohustustest vormistada. Samuti ei näe säte ette kohustust esitada ühist haldamist ja hooldamist

käsitlevat kokkulepet juba akvatooriumi määramise menetluses. Seega puudub vastustaja

nõudmisel seaduslik alus.

36. Kohtu hinnangul puudub sellise kokkuleppe nõudmiseks juba akvatooriumi määramise

menetluses ka sisuline põhjendus. Esiteks nähtub SadS § 4 lg-st 4, et selline koostöö toimub

sadama pidajate vahel. Sadama pidaja on SadS § 2 p 3 järgi isik, kes korraldab sadama tegevust

tervikuna. Sadam on sama paragrahvi p 1 järgi veesõidukite sildumiseks kohandatud ja

sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikud ehitised. Nõlva sadamat ei ole veel olemas, sest seda ei ole registreeritud

sadamaregistris ja sellele ei ole määratud akvatooriumi. Järelikult ei ole kaebaja sadama pidaja,

sest tal puudub sadam, mille tegevust korraldada. Kuna kaebaja ei ole sadama pidaja ja tema

korraldada ei ole ühegi sadama tegevust, siis ei saa ta sõlmida kokkuleppeid sissesõidutee

haldamise ja hooldamise osas. Sellise nõude saab esitada ainult sadama pidajale.

37. Teiseks nähtub asjaoludest, et kaebaja on püüdnud korduvalt Paljassaare sadama pidajaga

läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida, kuid Paljassaare sadama pidaja vastuseisu tõttu ei ole

kaebajal olnud edu. Selline käitumine on ka mõistetav, arvestades, et tegutsev ettevõtja ei soovi

enda kõrvale konkurenti, kes hakkaks tema majandustegevusele negatiivset mõju avaldama

(laevu enda sadamas teenindama ja sellelt tulu teenima). Sellises olukorras, kus on näha

29 Vt Petromaks Holding OÜ-le kuuluvate kinnistute paiknemist kohtu poolt Maa-ameti kaardiregistrist tehtud

sadamakaardi väljavõttelt „Petromaksi kinnistud“.

30 Vt sadamate paigutust kohtu poolt Maa-ameti kaardiregistrist tehtud sadamakaardi väljavõttelt „Sadamad“.

3-21-3008

13(15)

konkurendi poolt võetud jäika ja vaenulikku hoiakut, on veelgi põhjendamatum nõuda kaebajalt

juba akvatooriumi määramise menetluses kokkuleppe esitamist. Sellise kokkuleppe

nõudmisega seatakse kaebaja sõltuvusse konkurendi vastutulelikkusest. Kui konkurent oma

majanduslikke huve kaitstes kaebajat samasse piirkonda sama tegevusalaga tegelema ei soovi,

siis jääbki kaebaja ilma võimalusest soovitud majandustegevusega tegeleda. Kohtu hinnangul

ei saa kaebaja ettevõtlusvabadus olla sõltuvuses konkurendi vastutulelikkusest. Selline

korraldus ei saa olla konkurentsiõiguslikult põhjendatav. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks peab

esinema seaduslik alus. Praegusel juhul ei ole selle esinemist põhjendatud.

38. Kohtu hinnangul on põhjendatud nõuda viidatud kokkulepet olemasolevate sadamate

pidajatelt, sh kaebajalt olukorras, kus tema sadam on rajatud. Sellises olukorras saab kaebaja

võtta enda jaoks siduvaid kohustusi ja nõuda teistelt sadama pidajatelt nende kohustuste

täitmist. Samuti on teised sadama pidajad sellisel juhul olukorras, kus nad ei saa enam kaebaja

sadamat eirata. Nad on sunnitud faktilist olukorda arvestades kaebajaga koostööd tegema.

Vajadusel saab vastustaja teostada SadS § 42 lg 3 alusel järelevalvet SadS-is sätestatud nõuete

täitmise üle ja teha ettekirjutusi nõuete täitmiseks. Sel juhul saaks nõuete täitmiseks kohustavaid

ettekirjutusi teha ka ettevõtjatele, kes on seni vältinud igasuguste kokkulepete sõlmimist.

39. Kohus peab iseenesest usutavaks, et piiratud ruumi tingimustes võib mitme sadama

pidamine olla problemaatiline ja see võib kahjustada laevaliikluse ohutust. Sellisel juhul tuleks

aga haldusmenetluses tuvastada, kas kaebaja rajatav sadam hakkaks veeliikluse ohutust või

turvalisust mõjutama. Selleks tuleb vastustajal hinnata kaebaja taotlust, kõiki asjaolusid,

vajadusel koguda täiendavaid tõendeid ja/või ekspertarvamusi. Võetavat hinnangut tuleb

põhjendada, et seda oleks võimalik kontrollida, sest tegemist on ettevõtlusvabadust piirava

olukorraga. Praegusel juhul on vastustaja 24.11.2021 kirjas toodud täiesti põhjendamata väide,

et ilma Paljassaare ja Nõlva sadama pidajate vahelise kokkuleppeta ühise sadama basseini ja

sissesõidutee kasutamise korra osas ei taga taotletav akvatoorium veesõidukite ohutut sildumist

ja manööverdamist. Kohtule ei ole näha, millistele andmetele tuginedes on selline seisukoht

kujundatud.

40. Asjaoludest nähtuvalt tellis OÜ Hundipea Tallinna Tehnikaülikoolilt analüüsi, mida ta

keeldub ärisaladusele viidates kaebajale tutvustamast31. Kohtule ei ole teada, kas vastustaja on

sellega tutvunud või usaldanud pelgalt OÜ Hundipea paljasõnalisi selgitusi, et kaebaja soovitud

akvatooriumi

ja

selle

eraldi

koordineerimise

korral

oleksid

navigatsiooniriskid

vastuvõetamatud. Selliseid navigatsiooniohte ei ole tuvastanud Consolato Del Mare OÜ

juhatuse liige Indra Kaunis oma 19.08.2022 ekspertarvamuses32. Ekspertarvamus on

kujundatud kaebaja koostatud sadamate veeliikluse korralduse ja sadamate ühise sissesõidutee

kasutamise kokkuleppe kohta. Indra Kaunis leidis, et viidatud kokkulepe on piisav

alusdokument sadamatesse sisenevate ja sealt väljuvate laevade veeliikluse ohutuks

korraldamiseks ühise sissesõidutee kasutamisel. Kuigi see arvamus on koostatud pärast

vastustaja 24.11.2021 kooskõlastuskirja, võinuks samalaadse ekspertarvamuse tellida juba

kooskõlastusmenetluse ajal. Eksperdi poolt hinnatud kokkuleppe projektis nähakse ette, et

erinevate sadamate sadamakapteniteenistused teevad omavahel koostööd ja jagavad

operatiivselt omavahel teavet, kuid juhivad iseseisvalt sadama tegevust, mitte ei ole kõigi

sadamate tegevus allutatud ühe (Paljassaare) sadama sadamakapteniteenistusele. Seega ei saa

praegusel juhul välistada olukorda, kus kaebaja sadamal on oma sadamakapteniteenistus, kes

tema sadamasse sisse ja sealt välja suunduvate laevade liiklust korraldab. Kui selline olukord

31 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa „Vs OÜ Hundipea seisukoht“.

32 Kaebaja 18.11.2022 esitatud lisa „2022.08.19_CdM ekspertarvamus Fin_koos Lisaga“.

3-21-3008

14(15)

on võimalik ja see võimaldab laevaliikluse ohutust tagada, siis puudub põhjus piirata kaebaja

ettevõtlust sadama pidajana.

41. Vastustaja ei ole lükanud põhjendatult ümber kaebaja seisukohta, et tema sadam ei vaja

Paljassaare sadamaga ühist akvatooriumi ja kaebaja sadam saaks tegutseda eraldi

akvatooriumiga. Vastustaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kaebaja taotletav akvatoorium

oleks liiga väike ja seal ei oleks laevadel sildumiseks või manööverdamiseks piisavalt ruumi.

Kui kaebaja kavandatava sadama akvatooriumi piirid ei ole sobivad, saab teha kaebajale

ettepaneku neid võimaluste piires muuta. Alles olukorras, kus on leidnud tuvastamist, et kaebaja

taotletud akvatooriumi suurusest või asukohast ei piisa laevade ohutu sildumise korraldamiseks,

saab nõuda kaebajalt kas ühises akvatooriumis kokku leppimist või jätta kaebaja taotluse tema

sadamale akvatooriumi määramiseks kooskõlastamata. Veesõidukite ohutu sildumise ja

manööverdamise võimaluse puudumine on eraldiseisvaks aluseks akvatooriumi määramisest

keeldumisel (SadS § 8 p 5).

42. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja keeldumine kaebaja taotluse

kooskõlastamisest on põhjendamata ja õigusvastane. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja

kohustab vastustajat kaebaja taotluse kooskõlastamist uuesti kaaluma.

43. Kohus

tagastab

kaebajale

18.11.2022

esitatud

dokumendi

„2022.08.19_CdM

ekspertarvamus Fin_koos Lisaga“, sest sama dokument on üheks 18.11.2022 esitatud

dokumendi „PaljasaareNõlva sadama akvatoorium - Petromaksi vastus MKM-i 22.07.2022

ettepanekule“ lisaks. Kohtule ei ole vaja esitada sama dokumenti topelt.

Samuti tagastab kohus kaebajale 23.11.2022 esitatud dokumendi „2022 11 19 Taotlus

menetluskulude katteks tagatise määramiseks ja EÕK taotluse vastuse esitamise tähtaja

pikendami“. Nimetatud dokument ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust.

44. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1).

44.1. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista.

44.2. Kaebaja taotleb esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 5867,8 eurot. Taotlusele

on lisatud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt Petromaks Holding OÜ-le väljastatud

29.12.2021 arve nr 20211536 summas 2604,4 eurot (ilma riigilõivuta), 22.02.2022 arve

nr 20220167 summas 1507,2 eurot, 14.10.2022 arve nr 20221094 summas 2649,6 eurot,

21.10.2022 arve nr 20221127 summas 326,4 eurot ja 24.10.2022 arve nr 20221136 summas

540,6 eurot, kokku summas 7628,2 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu.

44.3. HKMS § 109 lg-st 5 tulenevalt ei välista menetluskulude väljamõistmist kaebaja kasuks

see, et menetluskulusid on kandnud kaebaja asemel Petromaks Holding OÜ.

44.4. Kohus määrab esmalt kindlaks, millised esindaja kulud saab arvata menetluskulude

hulka.

1) 29.12.2021 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 11 tunni ja

5 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 1884,17 eurot. Kaebusele koostamisele

eelnenud haldusmenetluses osalemise kulu ei ole kohtumenetluses menetluskuluna

väljamõistetav.

3-21-3008

15(15)

2) 22.02.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 1 tunni ja

35 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 269,17 eurot. Muus osas on kaebaja ise

spetsifikatsioonil ajakulu kanded kinni katnud.

3) 14.10.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 10 tunni ja

1 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 1702,83 eurot. Muus osas on kaebaja ise

spetsifikatsioonil ajakulu kanded kinni katnud.

4) 21.10.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 1 tunni ja

16 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 215,33 eurot. Menetluskulude

koostamist ei loe kohus kaebaja esindamist puudutavaks kuluks, mis eeldaks sellise

tunnitasuga esindaja tööd ja hüvitamist vastustaja poolt.

5) 24.10.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 2 tunni ja

39 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 450,5 eurot.

Kokku peab kohus võimalikuks arvata kaebaja menetluskulude hulka esindaja kulu summas

4522 eurot, koos käibemaksuga 5426,4 eurot. Kohtu hinnangul võib pidada kulu põhjendatuks

(HKMS § 109 lg 6). Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mida ei ole varem kohtus

lahendatud. Samuti oli vaidluse taust mahukas. Kaebus ja kaebaja avaldused oli põhjendatud.

Seetõttu tuleb viidatud kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/