2-21-8276/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8276

Kohtuasi

Tööstuse tn 52C hooneühistu hagi X vastu

X kasutuses olevatele hoone osadele ligipääsu

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tööstuse tn 52C hooneühistu (registrikood

80096793), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karin

Marosov ja vandeadvokaadi abi Ingeri-Helena Kakko

Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11. novembri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista - menetluskulu 3888 eurot Tööstuse tn 52C hooneühistu kasuks.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda praeguse lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-21-8276

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tööstuse tn 52C hooneühistu (hageja) esitas 23. mail 2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja)

vastu, paludes kohustada kostjat võimaldama hagejale ligipääsu kostjale kuuluvatele

hooneosadele nr 34 ja 42, et hageja saaks plommida nimetatud hoone osades elektriarvestid.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt arutati hageja 15. augustil 2020 toimunud

üldkoosolekul hooneühistu garaažibokside elektrikilpide korrastamist ning otsustati 36 poolt

häälega, et tuleb paigaldada uued elektriarvestid. Vastavalt hageja põhikirja p-le 6.9 võib hageja

võtta otsuseid vastu, kui üldkoosolekul on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Ühistu koosneb

64-st garaažiboksist. Seega võeti otsus üldkoosolekul vastu kooskõlas põhikirjaga.

Elektriarvestite plommimine on vajalik hooneühistu liikmete elektrikasutusega seotud kulude

õiglaseks jaotamiseks vastavalt iga liikme elektrikasutusele. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 15

lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tuleneb, et hooneühistu liikmed võivad nõuda, et hooneühistule kuuluvat

kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega

reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse

hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena hooneühistu liikmele mõistlike

tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise talumist.

Kostja on keeldunud oma elektriarvestitele ligipääsu võimaldamisest ning plommide

paigaldamisest. 19. septembril 2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga teavituse, milles anti

täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseseks ning tehti hoiatus, et kui kostja oma kohustusi selle

tähtaja jooksul ei täida, pöördub hageja kohtusse.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et hageja 15. augusti 2020. a üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kuna rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostjat ei teavitatud üldkoosoleku toimumisest

tulundusühistuseaduse (TÜS) § 41 lg-tes 1, 11 või 12 sätestatud nõudeid järgides. TÜS § 42

kohaselt on üldkoosoleku otsused tühised, kui rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Üldkoosoleku otsused ei ole nõuetekohaselt protokollitud, kuna see ei sisalda koosoleku

juhataja allkirja. Hageja ei andnud kostjale mõistlikku tähtaega elektriarvestitele juurdepääsu

võimaldamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2022. a otsusega hagi ning kohustas kostjat

võimaldama juurdepääsu Tööstuse tn 52 C asuvatele hooneosadele (garaažiboksid) nr 34 ja 42

2-21-8276

uute elektriarvestite paigaldamiseks ja plommimiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot.

4.1. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja liige ning tema ainukasutuses on hooneosad nr 34

ja 42. Hageja esitas hooneühistu 15. augusti 2020. a üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt

üldkoosolek otsustas paigaldada elektriarvestitele uued plommid.

4.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku otsus on kehtiv. Maakohtu hinnangul ei oma

see asjaolu asja lahendamisel tähtsust. Seadusest ei tulene, et hoones hooldustööde tegemine

tuleb otsustada üldkoosoleku otsusega. Hageja põhikirja p 6.14 kohaselt valitseb ühistule

kuuluvat kinnisasja juhatus.

4.3. Hageja põhikirja p-i 3.6.3. kohaselt on ühistu liige kohustatud võimaldama tema

ainukasutuses olevat hoone osa kasutama teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses

olevate hooneosade korrashoiuks. Samasisulise kohustuse sätestab HÜS § 11 lg 1 p 3. Hoone

elektrisüsteemi hooldustööd, sh vajadusel elektriarvestite kaasajastamine ja plommimine, on

hoone kui terviku korrashoiuks vajalikud tööd.

4.4. Kostja ei ole kinnitanud, et ta oleks võimaldanud hagejale juurdepääsu oma

garaažiboksidele arvestite vahetamiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei võimaldanud kostja

juurdepääsu ka pärast hagi esitamist. Hagi tuleb rahuldada ning kostja kohustub võimaldama

hagejale juurdepääsu hooneosadele 34 ja 42, et nendes vahetada elektriarvestid ja need

plommida.

4.5. Maakohus leidis, et asja lahendamisel ei oma tähtsust foto arvestist (tl 3 ja 23), kostja

pangakonto väljavõtted (tl 35–39) ning kuvatõmmis (tl 66). Kohus neid tõendeid ei hinnanud.

4.6. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja

kanda. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 300 eurot, mille maakohus kostjalt hageja kasuks

välja mõistis.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5.1. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja ei ole oma käitumisega hagi esitamist põhjustanud.

2) Hageja ei kooskõlastanud kostjaga garaažiboksidele juurdepääsu võimaldamise

kuupäeva ja kellaaega. Kostja ei ole kunagi takistanud hageja juurdepääsu kostja

valduses olevatele garaažiboksidele ning on valmis tagama juurdepääsu eelnevalt

kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal.

3) Hageja oli eksiarvamusel, et kostja on kohustatud omal kulul soetama ja välja vahetama

elektriarvestid

ning

paigaldama

ühenduskarbid

kostja

valduses

olevates

garaažiboksides. Garaažiboksidele juurdepääsu küsimus lahendati maakohtus

7. detsembri 2021 istungil, enne asja sisulise läbivaatamise algust. Istungil asja

arutamisel selgus, et kostja ei pidanud omal kulul ostma ja välja vahetama

elektriarvesteid ega paigaldama ühenduskarpe.

4) Tööstuse tn 52c hooneühistu üldkoosoleku otsust elektriarvestite paigaldamise ja

plommimise kohta ei ole. Hageja viidatud 15. augusti 2020. a üldkoosoleku otsused on

tühised. Elektriarvestite paigaldamise ja plommimise otsustamine väljub hooneühistu

juhatuse igapäevase majandustegevuse piiridest ning vajab seetõttu üldkoosoleku

otsust. Selle küsimuse otsustamine on hooneühistu üldkoosoleku ainupädevuses.

Maakohtu otsuse põhjendava osa p-s 5 toodud järeldus, et tehnosüsteemi paigaldustööd,

2-21-8276

muudatustööd või lammutustööd elektriarvestite vahetamiseks ja ühenduskarpide

paigaldamiseks on hooldustööd, ei vasta ehitusseaduse § 4 lg 1 ja lg 3 p-i 3 sätetele.

Kuna tegemist on ehitustöödega, siis ei ole Tööstuse tn 52C hooneühistu põhikirja

kohaselt nende tööde teostamise otsustamine hooneühistu juhatuse pädevuses.

5) Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et mistahes riigi volitatud

järelevalve asutusel (kohalik omavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet)

oleks etteheiteid kostja valduses olevates garaažiboksides elektriarvestite seisundi

kohta. Kostja selgituse kohaselt ei kasuta ta garaažis elektrit, kuna kasutab auto

varuosade ladu päevavalgel.

6) Maakohus eksis tõendite hindamisel leides, et hageja esitatud foto elektriarvestist ei

sisalda teavet asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Õige ei ole hageja

juhatuse liikme Q istungil esitatud väide, et elektriarvestit ei ole võimalik plommida.

Vaidlusalune elektriarvesti on nõuetekohaselt plommitud (plomm on hästi nähtav fotol

elektriarvestist üleval. Kostja selgitas seda istungil.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Asjakohased ei ole kostja väited, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks. Apellatsioonikohtu istungil oli kostja valmis hagejale juurdepääsu võimaldama,

kuid tingimusel, et ta ei pea kandma menetluskulusid. Õiguskirjanduses on leitud, et TsMS §

162 lg 8, mis võimaldab kostja sarnastel juhtudel menetluskulude kandmisest vabastada, kehtib

üksnes siis, kui kostja võtab hagi õigeks TsMS § 440 lg 1 mõttes (TsMS. Kommenteeritud

väljaanne, I § 168 lg 6 kommentaar). TsMS § 440 lg 1 järgi on hageja nõude tingimusteta õigeks

võtmine (RKTKo, 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 11). Praegusel juhul ei ole kostja hagi õigeks

võtnud ei maakohtus ega apellatsioonikohtus ja seetõttu ei ole asjakohane hinnata, kas ta on

andnud põhjust hagi esitamiseks või mitte.

9.2. Samal põhjusel ei ole asjakohane hinnata, kas hageja rikkus juurdepääsu vajadusest

teatamisel ühistusisest või seaduse nõuetest tulenevat korda. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud

ei menetluslikult ega ka sisuliselt võimaldanud hagi eesmärki saavutada. Kui kostja oleks

soovinud hagejale juurdepääsu pakkuda, oleks saanud selleks aja kokku leppida nii maakohtu

istungil kui apellatsioonikohtu istungil.

9.3. Maakohus ei eksinud HÜS-i sätete kohaldamisel kui leidis, et elektriarvesti vahetamine on

ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks vajalik toiming HÜS § 11 lg 1 p 3 järgi. HÜS

§ 11 lg 1 p 3 tuleb sisustada autonoomselt sõltumata EhS-is sätestatud ehitamise mõistest.

Kostja viited erinevatele EhS-i sätetele ei olnud seetõttu asjakohased.

9.4. Maakohus ei eksinud, kui jättis kostja esitatud foto (dtl 32) hindamata TsMS § 238 lg 5

järgi. Hageja tõi hagi alusena esile, et hooneühistul on vajadus vahetada vanad arvestid uute

kaugloetavate arvestite vastu. Foto kostja boksis asuvast vanast arvestist ei seostu hagi alusega.

2-21-8276

Tõendamise ese ei olnud küsimus, kas vana arvesti on plommitud ja töökorras, seega ei olnud

alust hinnata esitatud tõendit.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad kostja kanda

ringkonnakohtu menetluskulud (TsMS § 171 lg 1 alusel). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab

ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.

10.1. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguliste esindajate kulud

4590 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja esindajate ajakulu oli 25,2 tundi. Vastustaja

ja vastustaja esindajad on kokku leppinud tunnihinnas 180 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kolleegium leiab, et kostja esindajate tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu, kuid osaliselt ei ole põhjendatud esindajate ajakulu, mis on tehtud

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Arvestades

esitatud väidete sisu ja vaidluse keerukust, võib pidada mõistlikuks ajakuluks kogu menetlusele

18 tundi. Seega on põhjendatud esindajakulu kokku 3240 eurot, koos käibemaksuga 3888 eurot.

10.2. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10.3. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt