3-22-353/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number 3-22-353

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsuse

nr TVH/22/000773 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaatama töövõime hindamise taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised Kaebaja X, volitatud esindaja adv Raiko Paas

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus ekspertiisi tegemiseks rahuldamata.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Mõista Eesti Töötukassalt välja X kasuks menetluskulu 1344 eurot (sh käibemaks).

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

3-22-353

2(12)

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 10.12.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsusega nr TVH/22/000773 ei tuvastatud Xl töövõime

vähenemist. Otsust põhjendatakse järgmiselt.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja

dorsopaatia. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks

on artroos. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise ja

käelise tegevuse valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud teabevahetusega seotud muud

piirangud ei mõjuta töövõimet, nägemislangus on prillidega kompenseeritud. Taotleja

kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kompenseeritud

ega mõjuta töövõimet. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal esineb selja- ja

liigesevalu, mille tõttu on piiratud kehaasendi säilitamine, pikkade vahemaade käimine, käte ja

käsivarte kasutamine ning füüsiliselt rasked tegevused. Kuigi taotlejal esinevad piirangud

eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis

takistaks töötamist.

Töövõime

hindamisel

lähtutakse

töövõime

hindamise

metoodikast

(https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa,ee/files/metoodika_luhikokkuvote.docx),

milles

on

kirjeldatud

töövõime

hindamise

põhimõtted,

st

kuidas

tuvastada

pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on

välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

3. X esitas 11.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa

06.01.2022 otsuse nr TVH/22/000773 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaatama kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vaidlusalune töötukassa otsus on õigusvastane, kuivõrd see pole

nõuetekohaselt põhjendatud.

4.1.

Haldusaktist pole arusaadav, miks on leitud, et kaebaja töövõime pole vähenenud,

samuti, millist metoodikat on selle hindamisel kasutatud. Otsusest ei selgu, kuidas kaebaja

puhul rakendatud metoodikat arvestades töövõime kindlakstegemiseni jõuti (vt Riigikohtu

lahend nr 3-17-1110, p 18). Otsuses on küll viidatud ekspertarvamusele, kuid ei ole selgitatud

metoodikat ega esitatud sellele toetuvaid ja kaebaja tervist käsitlevaid põhimotiive (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-90-14, p 17). Vastustaja on otsuses küll märkinud, et kaebajal on

3-22-353

3(12)

kerge tegutsemispiirang nt liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Ka on leitud, et kaebajal

on piiratud kehaasendi säilitamine, pikkade vahemaade käimine, käte kasutamine ja füüsiliselt

rasked tegevused. Haldusorganil tulnuks veenvalt selgitada, kas ja mil määral oli osundatud

piirangutel mõju kaebaja töövõimele või vastupidi miks need töövõimet ei mõjutanud (vt

Tallinna Halduskohtu lahend nr 3-19-1716).

4.2.

Vastustaja 21.01.2019 otsusega nr TVH/19/003197 tuvastati, et kaebajal on osaline

töövõimetus (vt kaebuse lisa 2). Samuti on otsuses leitud, et arvestades kaebaja

tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime kolme aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.

Praegusel juhul pole arusaadav, mis on kolme aastaga muutunud, et kaebaja on hinnatud

täielikult töövõimeliseks.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5.1.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Lisaks töövõime

hindamise metoodikale lähtuvad töövõime hindamise ekspertarstid ka metoodikale tuginevast

töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendist (vt vastustaja 01.04.2022

menetlusdokumendi lisa 4).

5.2.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 10.12.2021

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmeid ja vastustajale täiendavalt 16.11.2021 saadetud

raviarsti terviseandmed (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisad 4, 5 ja 6). Kaebaja

on 10.12.2021 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise,

käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud muudest

tervisehädadest põhjustatud piiranguid. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Qvalitas Arstikeskus

AS ekspertarst dr Rauno Okas, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise

taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmeid,

koostas

25.11.2021

eksperdiarvamuse

(vt

vastustaja

01.04.2022

menetlusdokumendi lisa 7), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel

aluseks. Vastustaja 06.01.2022 otsusega nr TVH/22/000773 tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas on praeguse

kohtuasja raames koostanud 31.03.2022 arvamuse, milles nõustub TTO ekspertarsti 25.11.2021

eksperdiarvamusega (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8).

5.3.

TTO ekspertarst hindas 25.11.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade

võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel

– arvväärtusega 1 (kerge piirang), ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine

– arvväärtusega 1 (kerge piirang), liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2)

käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1 (kerge piirang),

asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei

tuvastatud. TTO ekspertarst tugines liikumise valdkonnas piirangute hindamisel perearsti dr

Mikk Mirme 16.11.2021, sisearst dr Marika Paumets 13.04.2018 ning ortopeedi dr Andrus

Kikas 03.02.2018 andmetele. TTO ekspertarst tugines käelise tegevuse valdkonna piirangute

hindamisel ortopeedi dr A. Kikas 03.02.2018 andmetele.

5.4.

Kaebaja poolt kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise

ja käelise tegevuse valdkonda hinnates. Teabevahetusega seotud muud piirangud ei mõjuta

töövõimet, nägemislangus on prillidega kompenseeritud. Taotluses kirjeldatud piirangud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.

3-22-353

4(12)

Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS

andmetel kinnitust. Teistes valdkondades piiranguid ei märkinud ei kaebaja ega TTO

ekspertarst. Kuna arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, siis on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise

aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0 (vt tervise- ja tööministri 07.09.2015

määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6).

5.5.

Põhjendatud on hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise ja käelise

tegevuse valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja

terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt

tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel

võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja

tingimusi on võimalik vältida (TVTS § 5 lg 3). Kaebajale on sobilik füüsiliselt pisut kergem

töö. Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate põlveliigese ja lülisamba struktuuri häired

ning õlapiirkonna liigese struktuuri häire, mis põhjustavad püsivaid tegutsemispiiranguid

liikumisel ja käelises tegevuses. Kaebaja vaevused on regulaarse raviga leevendatavad. 5.6.

Vaidlusalune otsus on piisavalt põhjendatud. Kaebaja töövõime hindamise otsuse punktis

4 on esitatud peamised haldusakti aluseks olevad põhjendused, lisaks on haldusaktis viide

haldusakti aluseks olevatele õigusaktidele ja eksperthinnangule (vt vaidlusaluse otsuse p 2;

HMS § 56 lg 1 teine lause; Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 18). Vastustaja on vastuses

kaebusele täiendavalt selgitanud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas piirangute

raskusastmetele antud hinnanguid. Vastustaja on esitanud kohtule töötukassa ekspertarsti dr

P.Tommingas 31.03.2022 arvamuse, milles on samuti esitatud põhjendused valdkondade

piirangutele. Juhul, kui kohus leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudustega, siis ei

tingi see vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58; Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2018 otsus

nr 3-17-1695, p 10).

5.7.

Kaebaja

esitatud

tegutsemispiirangud

seostatakse

olemasolevate

objektiivsete

terviseandmetega. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad

inimese ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Töövõime hindamise metoodika ja

sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 kohaselt tuleb

kasutada järgmisi TIS-s olevaid andmeid: 1) 5 viimase aasta diagnoosid ja asjakohased

epikriisid; 2) retseptikeskuse andmetel 2 viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid

ja meditsiiniseadmed; 3) 2 viimase aasta haigulehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja

väljastamise aluseks olevad diagnoosid. TVTS § 6 lg-st 4 tulenevalt peab isik olema 6 kuu

jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva

eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. 5.8. Seoses kaebaja viibimisega vanglas ei pruugi olla

kõiki tema terviseandmeid TIS-i kantud. Seetõttu saatis vastustaja 02.11.2021 kaebaja

raviarstile dr Mikk Mirme selgitustaotluse ning palus esitada kaebaja seisundit täpsustavad

terviseandmed. Tallinna Vangla vastus koos terviseandmetega saabus töötukassale 16.11.2021.

TTO ekspertarst ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst tegid enne arvamuse

koostamist täiendavalt ka elektroonilise päringu TIS kaebaja viimase viie aasta ambulatoorse

visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete

ja töövõimetuslehtede kohta. Antud juhul oli kogu vajalik info olemas ja piisav. Töövõime

hindamine oli võimalik läbi viia kui dokumendipõhine ekspertiis. TTO ekspertarst on oma

25.11.2021 hinnangus välja toonud vaid need raviarstide epikriisid, millele ta on hindamisel

3-22-353

5(12)

otseselt tuginenud, kuigi kõik viimase viie aasta terviseandmeid vaadatakse ekspertarstide poolt

läbi, siis eksperdiarvamuses neid kõiki välja ei tooda.

5.9. Kaebaja ei ole välja toonud, millises osas konkreetselt on tema hinnangul

tegutsemispiirangud valesti hinnatud, millised andmed on puudu või millised hindamise aluseks

olnud terviseandmed on olnud ebaõiged, kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid

tõendeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 21).

5.10. Varem tehtud töövõime hindamise otsused ja töövõime vähenemise perioodid ei loo

kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnevad töövõime hindamised lõpevad samasuguse

otsusega. Iga töövõime hindamine toimub erineva taotluse alusel (vt HKMS § 158 lg 2; Tallinna

Ringkonnakohtu 26.10.2020 otsus nr 3-17-1110, p 25). Hindamiste erinevust on töötukassa

ekspertarst oma arvamuses põhjendanud. Arvesse saab võtta põhjendusi, mis on antud pärast

töövõime hindamise otsuse tegemist. Kaebajal oli 21.01.2019 otsusega hinnatud osaline

töövõime kestusega 3 aastat. Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu. Eksperthinnangute

juures on välja toodud, et piirangud vähenevad liikumisravi ja vajaduspõhise valuravi

kasutamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II)

ja jagab menetluskulud (III).

I

8. Kaebaja on taotlenud ekspertiisi korraldamist, et selgitada välja, kas kaebajal esineb

liikumisest ja käelisest tegevusest tulenev kehaline piirang ja kas see piirab tema töövõimet

ning kuidas see piirab/ei piira (HKMS § 56 ja TsMS § 293 lg 1). Kaebaja leiab, et kuna

ühel juhul on vastustaja leidnud, et kaebajal on piiratud töövõime kehalise tegevuse

valdkonnas

(liikumine ja käeline tegevus) ja teise hinnangu kohaselt on kaebaja töövõimeline, siis

osundatud vastuolu tõttu on kaebajal oma õiguste ja huvide kaitseks vajalik küsida nendes

tegevusvaldkondades vastuolude kõrvaldamiseks ekspertarvamust. Ka on arvamuse küsimine

põhjendatud, kuna olemasolevast ekspertarvamusest ei tule välja kõige olulisem info – s.o miks

tuvastatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet.

9. Vastustaja vaidleb ekspertiisi korraldamisele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.

Kaebaja tervisliku seisundi kindlaks tegemine ei ole käesoleva asja raames relevantne.

Tegemist oleks uue dokumendi loomisega, millega vastustaja oma otsust tehes arvestada

ei saanud, kuna vastustaja saab oma otsust tehes toetuda terviseandmetele, mis olid olemas

otsuse tegemise hetkeks. Kõik pärast otsuse tegemist lisandunud kaebaja tervislikku

seisundit kajastavad tõendid saavad olla aluseks töövõime hindamisele juhul, kui kaebaja

esitab vastustajale uue taotluse töövõime hindamiseks. Eksperdiarvamuse andmise ja

vaidlustatud otsuse seisuga oli kaebaja terviseseisund funktsionaalsete piirangute

seisukohast piisavalt objektiveeritud.

Vastustajale teadaolevalt ei teosta ükski teine asutus Eestis peale Eesti Töötukassa ekspertiise

töövõime hindamiseks (vt TVTS § 3).

10. Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud

3-22-353

6(12)

tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS

§-des 236-243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti (HKMS § 56 lg 2). TsMS § 293 lg

1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas

tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on

eksperdi arvamuse küsimine kohtu õigus, mitte kohustus ning ekspertiisi määramise eeldus

on, et selgitamist vajavad asjas tähtsad ja eriteadmisi nõudvad asjaolud (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-2-1-15-15, p 16; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

01.07.2009 otsus nr 3-2-1-72-09, p 16).

11. Kaebaja on taotlenud ekspertiisi määramist, et saada eksperdilt vastus küsimusele, kas

kaebajal esineb liikumisest ja käelisest tegevusest tulenev kehaline piirang ja kas see piirab

tema töövõimet ja kuidas see piirab/ei piira.

12. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Kuigi on õige, et töövõime

hindamise pädevus on vastustajal (TVTS § 3), siiski ei ole välistatud ka kohtumenetluses

ekspertiisi korraldamine vaidlusaluse asjaolu tuvastamiseks. Praegusel juhul aga ei pea

kohus seda põhjendatuks, kuivõrd kohtumenetluses on esitatud piisavalt tõendeid.

13. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme

määramisel)

ning kohtul tuleb nõuda vastustajalt nt teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe

läbinud

töötaja

hinnangut

vaidlusaluse

eksperdiarvamuse

kohta

(vt

Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 24 ja 26). Vaidlus puudub, et käesolevas

kohtumenetluses on vastustaja esitanud töötukassa ekspertarsti dr P. Tommingas hinnangu

vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8).

Seega on kohtumenetluses esitatud piisavalt tõendeid, mistõttu täiendava ekspertiisi

korraldamine vajalik ei ole. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et töötukassa ekspertarsti arvamus

oleks koostatud ebaõige metoodika alusel või tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Kohus ei

asu haldusorgani asemel tuvastama kaebaja töövõime ulatust. Küll aga on kohtul võimalik asja

läbivaatamisel hinnata, kas vaidlusalust haldusakti toetav eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud kõiki andmeid, sh teinud neist põhjendatud

järeldused.

14. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.

II

15. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud

kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud

ei ole. 16. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui

ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

17. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused

ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist

määrus nr 39. Vaidlusaluses 06.01.2022 otsuses on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5-9

ning määrus nr 39. Ühtlasi on 06.01.2022 otsuses selgitatud, et töövõime hindamisel lähtutakse

töövõime hindamise metoodikast. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib anda

õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete

3-22-353

7(12)

varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-

171110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud asjakohastele õigusaktidele.

18. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa

hindab

isiku

töövõimet,

kaasates

eksperdiarvamuse

saamiseks

vajaduse

korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks

koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja

hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-

s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt

(määrus nr 39 § 5 lg 1).

19. Käesoleval juhul on kaebaja töövõime hindamise taotluses välja toonud järgmised

tegutsemispiirangud: 1) liikumise valdkonnas võtmetegevustes 1.1. liikumine eri tasapindadel;

1.3. seismine ja istumine ning 1.4. liikumisega seotud muud probleemid; 2) käelise tegevuse

valdkonna võtmetegevustes 2.1. käte sirutamine ja 2.2. asjade ülestõstmine ja liigutamine; 3)

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes 3.3. teabevahetusega seotud

muud piirangud; 4) teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevustes 4.1.

teadvusel püsimine ning 4.4. teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5)

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes 6.2. riski või ohu tajumine

ning 6.4. muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud ning 5) muud

tervisehäired (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Alljärgnevalt kontrollib

kohus valdkondade lõikes, kas kohtule esitatud tõendid toetavad vastustaja järeldust, et kaebajal

töövõime vähenenud ei ole.

20. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole viidanud, milles on vastustaja oma

järeldustes eksinud, nt millised TIS andmed on arvestamata jätnud. Küll aga on kaebaja

10.11.2022 menetlusdokumendist arusaadav, et eelkõige ei mõista kaebaja, kuidas on liikumise

ja käelise tegevuse valdkonnas jõutud järeldusele, et kaebajal on üksnes kerge piirang. Samuti

on kaebusest mõistetav, et kaebajale ei nähtu põhjendusi, kuidas on varasemast erinevale

seisukohale jõutud ning millised muutused on toimunud kaebaja tervislikus seisundis võrreldes

eelmise töövõime hindamisega. Liikumise valdkond

21. Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 9,

võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 3 ning võtmetegevuse 1.4. piirangu arvnäitajaga 9.

Seevastu TTO ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonna toodud võtmetegevuste piiranguid

vastavalt 1, 1 ja 0. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud liikumise

valdkonna võtmetegevuse 1.1. arvväärtusega 1 (kerge liikumispiirang) põhjendusega selja- ja

põlveliigese valu tõttu kerge piirang (arvestades 16.11.2021 dr Mirme ja 13.04.2018 dr

Paumetsa epikriise) (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 1); võtmetegevuse

1.3. arvväärtusega 1 (kerge liikumispiirang) põhjendusega ei vaja igapäevaselt liikumisel

kõrvalabi, piirang hinnatud kergeks (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 2)

ning võtmetegevuse 1.4. arvväärtusega 0 (piirang puudub) põhjendusega taotleja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa

7, lk 2).

3-22-353

8(12)

22. Töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga, et

liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang kergeks, selja- ja

liigesevalu tõttu on piiratud kehaasendi säilitamine ning pikkade vahemaade käimine (vt

vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 2). „Viimane seljaprobleemidega seotud

sissekanne on tervise infosüsteemis vanemates terviseandmetes (st enama kui viimase viie aasta

sissekandes) – neurokirurgi dr Talli vastuvõtul 02.11.2016 on otsustatud konservatiivse ravi

jätkamine (valuvaigistid ja taastusravi koos füsioteraapiaga). Retseptikeskuse ja arstide

sissekannetele tuginedes ei ole kaebaja vajanud valude kohta aastaid retseptuur[s]et valuravi

(üks retsept seljavaluga seoses on välja kujutatud perearsti poolt ning ühe kuu pikkuseks raviks

on ravim välja ostetud 22.02.2018), taastusravi saamise kohta andmed puuduvad. Hilisemalt ei

ole püsivate seljavalude kaebuseid kirjeldatud ei eriarstide ega perearsti epikriisides. Võimalik

et ägenemisperioodid esinevad, millele viitab ka 2018. aastal väljakirjutatud valuravi

lühiajaliseks kasutamiseks. Meditsiiniliselt on antud probleemi korral seljakorseti kasutamine

õigustatud füüsilisel pingutusel ja selja koormamisel, pidev seljakorseti kasutamine ei soodusta

normaalset lihastööd ja lihaskorseti arengut. Põlveliigesega seotud kaebustega on kaebaja

pöördunud ortopeedi dr Kikas vastuvõtule 30.01.2018. Röntgenoloogiliselt esinesid vasakus

põlveliigeses kerged ealised muutused, varasema trauma poolt provotseeritud vedeliku

kogunemise tõttu teostati raviprotseduurid, soovitatud ortoosi ja ravikehakultuuri, edasise

ravivajaduse ja piirangute kohta andmed puuduvad. Antud andmetel ei ole võimalik hinnata

enam kui kergeid püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas, võimalike ägenemisepisoodidel

võivad piirangud olla intensiivsemad, kuid terviseandmetel püsivalt mitte enam kui kergetena

hinnatavad. Püsivat pearinglust terviseandmed ei kinnita.“ (vt vastustaja 01.04.2022

menetlusdokumendi lisa 8, lk 3).

23. Eelnevast nähtuvalt on vastustaja leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud taotluses ei

leidnud samal määral kinnitust TIS-s olevate andmetega.

24. Nähtuvalt töövõime hindamise taotlusest on kaebaja sidunud liikumise valdkonna

võtmetegevuste 1.1., 1.3. ja 1.4. piirangud valuga seljas ja põlves ning pearinglusega (vt

vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 7). Ka TTO ekspertarst ning töötukassa

ekspertarst on sidunud liikumispiirangu seljaprobleemidega ning põlveliigesega seotud

kaebustega, viidates perearst dr Mikk Mirme 16.11.2021 epikriisile, sisearst dr M. Paumets

13.04.2018 epikriisile ning ortopeed dr Andrus Kikas 03.02.2018 epikriisile (vt vastustaja

01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 3).

25. Kerge piirang on piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast (vt määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2). Töötukassa ekspertarst on selgitanud, et kaebaja ei ole

vajanud valude kohta aastaid retseptuurset valuravi (üks retsept seljavaluga seoses on välja

kirjutatud perearsti poolt ning ühe kuu pikkuseks raviks on ravim välja ostetud 22.02.2018),

taastusravi kohta andmed puuduvad; hilisemalt ei ole püsivate seljavalude kaebuseid kirjeldatud

ei eriarstide ega perearsti epikriisides (vt vastutaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 3).

26. Samas nähtub TIS-i andmetest, et kaebaja on 20.12.2021 käinud raviarsti dr Kristi Kotke

vastuvõtul ning anamneesis on mh kirjas „5) hüpertoonik, esinevad seljavalud, käte- jalgade

krambid, GI-trakti kaebused, saab Tamsulosini, Micardis. Lisaks veel D- vit, magneesiumi.“

(vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 4, lk 5). Teisalt aga on vastustaja ekspertarst

õigesti märkinud, et valude kohta retseptuurset valuravi kaebaja ei ole vajanud ning ka

taastusravi saamise kohta andmed puuduvad. Samuti on töötukassa ekspertarsti väide

pearingluse kohta andmete puudumise kohta tõendatud TIS-i andmete väljavõttega, kust ei

nähtu andmeid pearingluste kohta.

3-22-353

9(12)

27. Ühtlasi ei nähtu Tallinna Vangla 16.11.2021 edastatud terviseandmetest kaebusi

seljavalu või liigese valude kohta ega vastavat valuravi; samuti pearingluse kohta (vt vastustaja

01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 6).

28. Ülaltoodu kokkuvõtteks on vastustaja võtnud töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid

TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja

oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete

hindamisel. Seejuures on vastustaja uurimispõhimõttest tulenevalt kogunud Tallinna Vanglalt

täiendavaid andmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11).

29. Küll aga nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusalune otsus on põhjendamispuudustega

(HMS § 56 lg 1), mis on aga kõrvaldatud kohtumenetluses. Nimelt ei selgu vaidlusalusest

haldusaktist, kuidas on kaebaja tervislik seisund vahepeal muutunud või miks leiti vaidlusaluses

otsuses, et kaebajal esineb kerge liikumispiirang, kui varasemas 21.01.2019 otsuses on

tuvastatud kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning tema töövõime on

3 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv (vt kaebuse lisa 2). Seejuures ei ole selgitatud, kuidas

kehtestatud metoodikat rakendades tulemuseni jõuti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 18). Seetõttu on vaidlusalune otsus oluliste

põhjendamispuudustega.

30. Täiendavad selgitused on esitatud kohtumenetluses, millega on põhjendamispuudused

kõrvaldatud (HMS § 58; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8). Samas oleksid

võinud juba esialgses otsuses olla põhjendused osas, et kuigi kaebaja on kirjeldanud valusid

seljas ja põlves ning seostanud neid liikumispiirangutega, siiski ei nähtu TIS-i andmetest ega

Tallinna Vanglalt 16.11.2021 saadud terviseandmetest kaebajale määratud retseptuurset

valuravi peale 2018 ega ka taastusravi (või ortopeediliste abivahendite määramist), samuti

puuduvad andmed pearingluste kohta, mistõttu ei saa piiranguid liikumise valdkonnas hinnata

enam kui kergeks.

Käelise tegevuse valdkond

31. Kaebaja on hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse 2.1. piirangu

arvväärtusega 9. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud käelise tegevuse

valdkonna võtmetegevuses 2.1. käte sirutamine piirangu kergeks (1), muudes võtmetegevustes

piirangud puuduvad (0). TTO ekspertarsti hinnangul esineb taotlejal liigesevalu, seepärast on

kergelt piiratud käte ja käsivarte kasutamine; piirangu põhjuseks on õlapiirkonna liigese

struktuuri häire (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 5). Seejuures on TTO

ekspertarst viidanud järgmistele epikriisidele: 03.02.2018 ortopeed dr Andrus Kikas ning

31.01.2018 ja 01.02.2018 teostatud uuringud.

32. Vastustaja ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti arvamusega ning selgitanud

järgmist: „Terviseand[m]ete alusel (vt ortopeed 30.01.2018) on kaebaja parema õlaga seotud

kaebusi esitanud ortopeedi dr Kikas visiidil 30.01.2018. Röntgenoloogiliselt on tegemist ealiste

degeneratiivsete muutustega paremas akromioklavikulaarliigeses so. rangluu-abaluu liigeses,

mille kahjustuse korral on takistatud käe ülesse sirutamine, liigutusi kompenseerib abaluu kaasa

liikumine. Ortopeed pole pidanud vajalikuks erikäsitlust, soovitatud konservatiivset ravi,

eelkõige võimlemist. Edasise ravivajaduse kohta andmed puuduvad. Ühe õlaliigese

liikumispiirangut ei saa hinnata enam kui kergete piirangutega käelises tegevuses. Taotluses

kirjeldatud vasaku õla liikuvuspiirangut terviseandmed ei kinnita“ (vt vastustaja 01.04.2022

menetlusdokumendi lisa 8, lk 4).

3-22-353

10(12)

33. Kohtule esitatud TIS-i andmetest ei nähtu peale 30.01.2018, täiendavaid ortopeedi

vastuvõtte ega kaebusi seoses õlaga. Samas on töötukassa ka varasemas töövõime hindamise

otsuses leidnud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on artroos, dorsopaatia (vt kaebuse lisa 2). Ühtlasi ei ole kaebaja märkinud, et tema

tervislik seisund oleks halvenenud või viidanud täiendavatele tervisandmetele, millest

nähtuksid probleemid õlaliigesega. Eeltoodust lähtuvalt ei ilmne, et vastustaja oleks ilmselgelt

ebaõigeid järeldusi TIS-i andmetest teinud või mõned olulised asjaolud tähelepanuta jätnud.

Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond

34. Kaebaja on hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3

arvnäitajaga 9 ning selgitanud, et kasutab prille: üks silm +2,5; teine silm +2,7 (vt vastustaja

01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 6).

35. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3 arvnäitajaga 0 põhjendusega, et taotleja kirjeldatud

piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet; nägemine on prillidega kompenseeritud

(vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 6).

36. Töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga

ning selgitanud järgmist: „Nägemisteravus on prillidega korrigeeritav, silmaarsti visiidil

käsitletud põletikunähud on ravitavad ja püsivaid piiranguid ei põhjusta.(vt oftalmoloogid

28.12.2020 ja 12.03.2021).“ (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 4).

37. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus

nr 39 § 5 lg 3). Seega nähtub käesoleval juhul, et vastustaja on hinnanud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3. koos abivahendite (prillide) kasutamisega.

Eeltoodust lähtuvalt ei ilmne, et vastustaja oleks ilmselgelt ebaõigeid järeldusi TIS-i andmetest

teinud või mõned olulised asjaolud tähelepanuta jätnud.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond

38. Kaebaja on taotluses hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna

võtmetegevust 4.1. arvnäitajaga 3 ning selgitanud, et teadvusehäireid esineb tal iga kuu,

sest on hüpertoonik, võtab ravimeid alates 2014; esineb vererõhu ja südame löögisageduse

järsku tõusu – ühe minutiga tõuseb 65-lt 150 löögini minutis; seejärel järsult langeb 80

löögini minutis (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7; lk 7). Kaebaja on

taotluses hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust 4.4

arvnäitajaga 9 ning selgitanud, et vabaduses kasutas dušitooli, vajas abi pesemisel, jalatsite

jalgapanekul; seisundi ägenemistel ka riietumisel; vanglas seda kasutada ei saa (vt

vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7; lk 7).

39. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses sarnaselt 21.01.2019 otsusega leidnud, et taotleja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TTO ekspertarst on 25.11.2021

eksperdiarvamuses lisanud, et digiloo terviseandmete kohaselt ei ole taotlejal esinenud

teadvusekaotusi (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 7). Töötukassa

ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning selgitanud

järgmist: „Vererõhk on TIS andmetel raviga kompenseeritud (vt perearst 10.12.2020;

26.03.2018; lisaandmed 02.07.2021). Tunnetatud südame vahelöökide tõttu on eelnevalt

uuringud teostatud, koormustaluvuse langust ja kliiniliselt avalduvat rütmihäiret ei ole

3-22-353

11(12)

diagnoositud. Detsembris 2021 on väljastatud saatekiri korduvale uuringule (vt perearst

20.12.2021, sisearst 15.03.2018). TIS andmetes ei ole viiteid ega diagnoositud

haigusseisundeid,

mis

oleksid

seostatavad

teadvusekaotustega.

Enesehoolduses

(riietumine, pesemine) hinnatakse piirangud, mis on põhjustatud piirangutest liikumise

ja/või käelise tegevuse valdkonnas. Kui taotlejal on käelises tegevuses ja liikumises kerged

kuni mõõdukad piirangud, mis võivad osaliselt mõjutada ka riietumist, pesemist ja muid

enesehooldustegevusi, siis enesehooldustegevustes piiranguid ei hinnata või hinnatakse

kergeteks. Mõõdukaid või raskeid piiranguid võivad põhjustada enesehoolduse toimingutes

rasked või täielikud käelise tegevuse ja/või liikumise valdkonna funktsiooni häired. Antud

juhul kuna kaebajal esinevad kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas,

mis objektiivselt ei mõjuta enesehooldustegevusi, siis temal enesehooldusega seotud

piiranguid ei hinnata (Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks, lk 44,

lisatud töötukassa vastusele).“

40. TIS-i andmetest nähtub, et kaebajal on hüpertooniatõbi ja ta saab ravimeid (vt 20.12.2021

dr K. Kotke epikriis; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 4; 21.02.2018

dr Andrei Borissov; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 16). Samas on

dr

A.Borissov märkinud, et ravimid toimivad hästi (vt 21.02.2018 dr Andrei Borissov; vt

vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 16) ning varasemas 2018 epikriisis on

kirjas, et koormustest hea koormustaluvuse juures isheemiliste muutusteta; Holter monit-l

oluliste rütmihäireteta; jätkab sama ravi (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk

17). Seega ei nähtu TIS andmetest, et kaebajal oleks esinenud teadvusekaotusi, mistõttu on

vaidlusalune otsus vastavas osas õiguspärane.

41. Eeltoodust lähtuvalt kaebus rahuldamisele ei kuulu.

III

42. HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega

seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega

haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu

hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul on kohus leidnud,

et vaidlusalune otsus on oluliste põhjendamispuudustega, mistõttu tuleb menetluskulud

jätta vastustaja kanda. 43. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulu 1344

eurot (sh käibemaks). Menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt on kaebajale

osutatud õigusabi 8 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul

on menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus ei nõustu

vastustajaga, et asja sisu ja mahtu arvestades ei ole menetluskulud viidatud mahus

põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd kaebaja esindaja vastuväited põhinevad valdavalt

haldusmenetluse üldpõhimõtete rikkumisel ning kaebuse koostamine ei eeldanud esindajalt

ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega suure hulga tõendite kogumist.

44. Tegemist on tavapärasest keerukama vaidlusega. Kohtu hinnangul sellises asjas 8 tundi

õigusteenuse osutamist ei ole ülepaisutatud, vaid väga mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt

mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 1344 eurot (koos

käibemaksuga).

45. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

3-22-353

12(12)

(allkirjastatud digitaalselt)