1-10-17161/4 · 1-10-17161/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-17161

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-17161 (10260104702) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses A.L-i süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav A.L

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood

xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel-

vene keel, registreeritud töötu, kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud 5 korral, trahvid makstud, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.L KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel pöörata rahaline karistus täitmisele osaliselt, kohustades A.L-i tasuma mõistetud rahalisest karistusest 6250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend)

krooni, millele vastab 399,45 eurot, ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035.

Ülejäänud osa rahalisest karistustusest täitmisele mitte pöörata, kui A.L 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks.

2(3) Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 2388 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni;

3) ekspertiisitasu 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda A.L-ilt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada

teda tasuma Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874

menetluskulude katteks 8307 (kaheksa tuhat kolmsada seitse) krooni, millele vastab 530,91 eurot. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest.

Ülejäänud osas, s.o 1044 (üks tuhat nelikümmend neli) krooni, jätta menetluskulud riigi kanda.

A.L-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.L-i süüdistatakse selles, et tema 15.08.2010 kella 01:56 ajal Jõgevamaal Torma

vallas Torma alevikku läbival Tartu mnt-l juhtis mootorsõidukit, s.o sõiduautot BMW320D reg nr

266TGV joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli (2,0+/-0,07) mg/g, rikkudes sellega Liiklusseadus § 30 lg 31 p 1 sätet (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75

milligrammi alkoholi). Seega pani A.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära, üks päevamäär on 50 krooni, so 12500 (kaksteist tuhat ükssada viiskümmend) krooni. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Koheselt tasumisele kuulub rahaline karistus 6250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Rahalist karistust 6250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni, tingimisi ei pöörata täitmisele, kui A.L 3 (kolm) aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A.L-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu. Kaitsja

esitas taotluse, milles palus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Taotlust põhjendas ta

asjaoluga, et käesolevas asjas on tavapärasest suuremad kaitsjakulud, kuna kaitsja käis Jõgeval kahel korral. Esimesel korral ei ilmunud süüdistatav kohale, kuid selleks olid objektiivsed põhjused – ta oli haigestunud, ja menetlustoiminguid ei olnud võimalik läbi viia. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja kaaluda osa kaitsekuludest riigi kanda jätmist. Prokurör toetas esitatud taotlust.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. Toimiku materjalidest nähtub, et vandeadvokaat

3(3)

Marina Valgele on 13.12.2010.a välja makstud 1044 krooni riigi õigusabi tasu, kuigi

menetlustoimingut ei toimunud (t.l 31). Tasu maksti välja, kuna kaitsja oli asunud täitma oma

ülesannet, kuid kahtlustatav ei ilmunud kohale ja ei olnud teatanud mõistliku aja jooksul ka

takistusest. Hiljem on A.L esitanud perearsti tõendi, millest nähtub, et ta oli perioodil 10- 27.12.2010.a haige ja ravi jätkub (t.l 32). Seega oli A.L-i mitteilmumine vabandatav ja

tema tahtest mitte sõltuv. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus menetluskuludest 1044 krooni riigi kanda.

Kohtunik