3-22-2406/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2406

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet; esindaja KB

Puudutatud isik – X; riigi õigusabi korras määratud

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 määrus

haldusasjas nr 3-22-2406 muutmata.

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X lahkus 03.03.2012 Egiptusest lennukiga Venemaale ning sealt 10.10.2012 läbi Eesti

Soome, kus taotles rahvusvahelist kaitset. Soome esitas 23.10.2012 Eestile taotluse isiku

tagasivõtmiseks. Isik saabus 11.12.2012 Eestisse ja taotles rahvusvahelist kaitset. Isik lahkus

04.03.2013 Illuka majutuskeskusest teadmata suunas. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas

20.03.2013 otsusega nr 7001210091-2 isiku taotluse tagasi.

2. PPA pidas isiku 22.05.2022 Tallinnas kinni, kuna tal puudus Tallinna vanalinnas autoga

liikumiseks eriluba. Isik osutas Bolti kullerteenust. PPA tuvastas, et isikul puudus õiguslik alus

Schengeni territooriumil viibimiseks ja Eestis töötamiseks. PPA pidas isiku 22.05.2022 kinni

ja paigutas ta kinnipidamiskeskusesse. Isik väitis 22.05.2022 vestlusel, et ta lahkus Venemaalt

3-22-2406

2(7)

18.04.2022. 23.05.2022 vestlusel väitis isik, et lahkus kodumaalt 2020. a oktoobri lõpus

Venemaale, et alustada põllumajandustehnika äriga. Isik väitis, et Moskvas olles ta abiellus

ning perre sündis 05.05.2022 tütar. Isik tõi Venemaalt lahkumise põhjuseks Ukraina sõja, mis

talle ei meeldinud. Tallinna Halduskohtu 24.05.2022 määrusega nr 3-22-1149 anti luba isiku

kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni 24.07.2022 (k.a).

3. Egiptuse saatkond teavitas 31.05.2022, et soovib isiku dokumenteerimiseks korraldada

vestluse. Isik keeldus dokumenteerimise vestlusest ja esitas suulise taotluse rahvusvahelise

kaitse saamiseks. Kirjalikult vormistati taotlus 01.06.2022. Isik ei toonud välja rahvusvahelise

kaitse taotlemise põhjuseid. PPA luges 05.07.2022 otsusega puudutatud isiku taotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt

põhjendamatuks ning lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel taotluse tagasi. Puudutatud isik vaidlustas

nimetatud otsuse. Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2022 puudutatud isiku kaebuse

rahuldamata.

4. PPA pidas 22.08.2022 puudutatud isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 1 ning § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel kinni ning Tallinna Halduskohtu 23.08.2022

määrusega

nr

3-22-1787

anti

luba

puudutatud

isiku

kinnipidamiseks

ning

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 23.10.2022 (k.a).

5. Isik üritas 08.09.2022 kinnipidamiskeskusest põgeneda. Puudutatud isik esitas 26.09.2022

korduva taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA pidas 27.09.2022 puudutatud isiku

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kinni ning Tallinna Halduskohtu 29.09.2022 määrusega nr

3-22-2042 anti luba tema kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni 29.11.2022 (k.a.).

6. PPA 09.11.2022 otsusega nr 15.7-9/260-2 loeti, et puudutatud isik ei ole enam

rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

7. PPA pidas 10.11.2022 puudutatud isiku VSS § 15 lg 1 ning § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel 48

tunniks kinni.

8. PPA esitas 10.11.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, kuivõrd isiku

suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1‒3 sätestatud kinnipidamise alused.

Puudutatud isik viibib Eestis ebaseaduslikult ja ta oli teadlik, et saabus Eesti Vabariiki ja

Schengeni alale ebaseaduslikult ning plaanis siin ka edasi ebaseaduslikult viibida. Puudutatud

isikule on 23.05.2022 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele (VSS

§ 13 lg 1). Puudutatud isik ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2).

Isiku kinnipidamine kuni tema väljasaatmiseni on vajalik. Tuginedes isiku varasemale

käitumisele (Eestisse ebaseaduslikult saabumine ning siin illegaalselt töötamine, hoolimatu

suhtumine seadustesse, väljasaatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine,

varasemalt varjupaigakeskusest lahkumine, kinnipidamiskeskusest põgenemise katse, koostöö

puudumine jmt) esineb isiku põgenemise oht. Isik võib asuda ennast PPA eest Eestis varjama

või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Samuti puuduvad isikul kehtivad reisidokumendid

(VSS § 23 lg 1 p 3) ning isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja saata. Põgenemisohu tõttu

ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik.

Puudutatud isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p-i 6 kohaselt, kuna PPA

järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik selgitas

23.05.2022 läbiviidud küsitluse raames, et ta ei soovi naasta kodumaale ning selle seisukoha

juurde on ta jäänud tänaseni. Isikuga 10.11.2022 araabia keele tõlgi vahendusel suheldes on

3-22-2406

3(7)

selgitatud, et Eesti ei käsitle teda enam rahvusvahelise kaitse taotlejana ning alustab uuesti isiku

väljasaatmise protsessi. Isik keeldus suhtlemast ning nõudis järjekindlalt enda saatmist Soome.

PPA hinnangul on isiku motivatsioon PPA-ga koostööd teha väheldane ning see suurendab

põgenemisohtu. Samuti suurendab põgenemisohtu isiku kinnisidee minna Soome. Isik on

väitnud, et Soomes on tal rahalisi vahendeid ja kinnisvara. Ühtlasi on põgenemisoht

põhjendatud VSS § 68 p-i 9 alusel, kuivõrd välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast.

2013. a-l oli isikule määratud elukohaks varjupaiga taotlejate keskus Illukal, kust ta

omavoliliselt lahkus, kui oli varasemalt saanud enda osas tagasilükkava otsuse ning oli teada,

et teda hakatakse välja saatma. Isikust tulenevat põgenemisohtu on jaatanud varasemalt

erinevad kohtuastmed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-22-2042, p 7.2).

Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel;

prognoosotsused isiku õiguskuulekuse kohta saavad põhineda tema varasemal käitumisel (vt

Riigikohtu lahend nr 3-16-2436, p 15).

Puudutatud isik ei ole usaldusväärne. Isik võib jätkata õiguskorra rikkumist ebaseadusliku

töötamisega. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul kaitsmist väärivad majanduslikud ja

perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikide territooriumil.

9. PPA selgitas 10.11.2022 kohtuistungil, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ning

PPA-l tuleb taotleda isikule tagasisaatmise tunnistus. PPA ei tea, kui kaua aega läheb

tagasisaatmise tunnistuse väljastamisega, kuivõrd saatkond eelistab vestelda puudatud isikuga.

Puudutatud isiku tervislik seisund ei ole halvenenud kinnipidamiskeskuses viibimise ajal.

10. Puudutatud isiku esindaja selgitas 10.11.2022 kohtuistungil, et puudutatud isiku närvid

ei ole pidanud vastu kinnipidamiskeskuses viibimise ajal ning seetõttu ei ilmunud ta 10.11.2022

kohtuistungile. See viitab asjaolule, et isiku kinnipidamine on tema tervisele kahjulik, mistõttu

tuleks kaaluda isiku paigutamist varjupaigataotlejate keskusesse. Põgenemisohtu ei esine.

11. Tallinna Halduskohus võttis 11.11.2022 määrusega asja materjalide juurde Tallinna

Ringkonnakohtu 03.11.2022 määruse nr 3-22-2042 ning jättis muus osas PPA 10.11.2022

tõendite kogumise taotluse rahuldamata; rahuldas PPA 10.11.2022 taotluse ning andis loa

puudutatud

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2023 (k.a); otsustas

asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime tähemärkidega.

Puudutatud isikule on tehtud 23.05.2022 lahkumisettekirjutus, mis on sundtäidetav. Riigil on

õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada selleks, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine.

Väljasaatmine viiakse lõpule viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist (VSS § 18 lg 1).

Puudutatud isikul ei ole kehtivaid reisidokumente, mistõttu ei saa tema väljasaatmist

viivitamatult lõpule viia.

Põgenemisohu olemasolu hindamisel peavad liikmesriigid võtma aluseks siseriiklikes

õigusaktides kindlaks määratud objektiivsed kriteeriumid. Sellised kriteeriumid on toodud VSS

§-s 68, mille p-i 6 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks võib põgenemisohu tuvastamisel arvesse võtta ka

muid isiku seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule

viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi

puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine).

Kohus jäi ringkonnakohtu 03.11.2022 määruse nr 3-22-2042 p-s 7.2 toodud seisukoha juurde.

Jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus isikust lähtuva põgenemisohu osas (VSS § 68 p 6).

Puudutatud isiku esindaja väited 10.11.2022 kohtuistungil põgenemisohu puudumisest ei ole

3-22-2406

4(7)

leidnud kinnitust. Kuigi tegemist on prognoosotsusega, on siiski eelnevalt piisavalt põhistatud,

miks esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda ennast

varjama ja väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Ka 29.09.2022 ettekandes on märgitud, et

kui isikule selgitati, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutakse ja algab tema päritoluriiki

saatmise protsess, ütles isik, et: „Tema koju minna ei taha, Eestis [rahvusvahelist kaitset]

taotleda ei soovi, vaid soovib minna Soome, et seal taotleda [rahvusvahelist kaitset].“ Seega on

PPA piisavalt tõendanud, et jätkuvalt ei ole isiku hoiakud võrreldes varasemaga muutunud ning

esineb põgenemisoht.

Leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine pole põhjendatud, kuna

eelduslikult ei aita need tagada väljasaatmise menetluse tulemuslikkust. Isikul puudub Eestis

kindlaksmääratud elukoht, mis välistab VSS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemeetme

kohaldamise.

Seejuures

ei

saaks

kohaldada

meedet

viisil,

et

isik

paigutataks

varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kuivõrd varasemalt on ta sealt omavoliliselt

rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lahkunud. See näitab, et isik ei ole huvitatud

väljasaatmisest oma koduriiki ning tõenäoliselt ei oleks ka vähem rangema režiimiga

majutuskeskusesse paigutamisel väljasaatmismenetluse ajal PPA-le kättesaadav. Samuti ei ole

võimalik kohaldada VSS § 10 lg 2 p-s 6 sätestatud meedet, kuivõrd puudutatud isikul puuduvad

kehtivad reisidokumendid.

Kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne meede. Puudutatud

isik on ebaseaduslikult sisenenud Eesti Vabariiki, siin ebaseaduslikult töötanud, keeldunud

reisidokumentide väljastamiseks vestlusest saatkonnaga. Isikul puuduvad kaitsmist väärivad

majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigis.

Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine

ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervise kaalutlustega (VSS § 261 lg 3 ja § 2615).

Paljasõnalised ja tõendamata on puudutatud isiku esindaja väited, et isiku tervisele on

negatiivselt mõjunud viibimine kinnipidamiskeskuses. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud

ühtegi põhjendust, miks ta 10.11.2022 istungil osaleda ei soovi, mistõttu ei esine põhjuslikku

seost isiku istungilt puudumise ning väidetavalt kinnipidamiskeskuses viibimisest tingitud

tervise halvenemise vahel.

Arvestades, et kohus on tuvastanud VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise aluse, puudub

vajadus võtta seisukoht, kas kinnipidamiseks esinevad ka sama paragrahvi sama lõike punktides

2‒3 loetletud alused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Puudutatud isik palub 25.11.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.11.2022

määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik ei ole rahvusvahelist kaitset taotlenud selleks, et takistada enda väljasaatmist.

Isik sooviski rahvusvahelist kaitset ja on selgitanud, millistel põhjendustel ta seda vajab.

Põgenemisohtu (VSS § 68 p-d 6 ja 9) ei esine. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud

soovimatust täita lahkumiskohustust. Põgenemisohtu ei saa järeldada sellest, et isik on viibinud

mitmes riigis. Teistes riikides viibimise ajal ei ole kaebaja kellegi eest põgenenud.

Põgenemisohtu ei saa järeldada ka sellest, et isik sisenes Venemaalt Schengeni alale

ebaseaduslikult. Isikul oli probleem advokaadiga ning ta taotles rahvusvahelist kaitset Soomes,

sest ta sai seal toetust ja teenuseid, tal oli seal õigus töötada ja elada ning ta räägib soome keelt.

Isik ei ole keeldunud kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Asjaolu, et isik on menetluse käigus

märkinud, et ta ei taha koju minna ja Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid tahab minna

3-22-2406

5(7)

Soome, et seal rahvusvahelist kaitset taotleda, ei suurenda isiku põgenemise ohtu. Asjas ei ole

tõendatud ja põhjendatud, et isik ei kavatse lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu hindamisel

tuleb lähtuda konkreetsest isikust ja olukorrast. Isik ei viivitanud Eestis rahvusvahelist kaitset

esitades liiga kaua.

Kohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ega arvestanud, et isik

viibib kinnipidamiskeskuses alates maist 2022. Asjaolu, et isik on varasemalt

varjupaigataotlejate majutuskeskusest lahkunud, ei tähenda, et teda ei saaks sinna paigutada või

rakendada teisi leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine

määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele). Isik kinnitab, et registreeritud elukohas

elades täidab ta kõik PPA seatud nõuded. Kohus oleks pidanud arvesse võtma isiku tervislikku

seisundit. Kuigi puuduvad konkreetsed tõendid, ei välista see terviserikete olemasolu või tervise

halvenemist kinnipidamiskeskuses. Isiku käitumine viitab sellele, et tal on tervisehäired. Isiku

tervislikku seisundit ei ole kinnipidamiskeskuses hinnatud.

13. PPA palub 05.12.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist. Isik ei soovinud 01.07.2022

vestlusel tuua välja põhjuseid, miks ta vajab rahvusvahelist kaitset. Korduvalt rahvusvahelist

kaitset taotledes keeldus isik 29.09.2022 igasugusest koostööst PPA-ga ning nõudis üleandmist

Soomele. PPA on põgenemisohtu põhjendanud ning arvestanud ka isikust tulenevaid asjaolusid

nagu varasem loata lahkumine, ebaseaduslik Schengeni alale saabumine, siin reisimine,

ebaseaduslik töötamine, rahvusvahelise kaitse taotlemine alles kinnipidamiskeskuses jne. Tõele

ei vasta isiku väide, et tal on õigus Soomes töötada ja viibida. Soome Vabariigist saabunud

vastuse kohaselt on isik taotlenud 2012. a-l varjupaika ning hiljem omas mitut tööluba.

Viimasest tööloast keelduti ning isik saadeti 13.01.2020 välja Egiptusesse. Isik kuritarvitas

teadlikult tema nimel olevat Soome Vabariigi juhiluba, esitades seda ametnikele (Saksamaal,

Taanis, Rootsis) enda tuvastamiseks.

Puudutatud isik on illegaal, mitte varjupaigataotleja, seetõttu ei ole võimalik kaaluda tema

paigutamist varjupaigataotlejate majutuskeskusesse. Isikul puudub Eestis kindel elukoht ning

reisidokument. PPA taotleb Egiptuse saatkonnast isiku dokumenteerimist. Praeguseks ajaks on

Egiptuse saatkond nõustunud isikule väljastama reisidokumendi naasmiseks Egiptusesse ning

selleks soovitakse kohtuda isikuga isiklikult. Selle osas, kas saatkonna töötajal on võimalik tulla

Eestisse või tuleb puudutatud isik konvoeerida Soome Egiptuse saatkonda, käivad

läbirääkimised. Eelneva tõttu on oluline, et isik oleks PPA-le kättesaadav.

Kinnipidamiskeskuses on tagatud igakülgne meditsiiniline abi, k.a psühholoogi abi. Isik on

käinud arsti vastuvõtul 12-l korral ning õe vastuvõtul 8-l korral. Järgmine psühholoogi vastuvõtt

toimub 07.12.2022. Kinnipidamiskeskuses viibimise aja jooksul ei ole isiku käitumises

toimunud drastilisi muutusi või viiteid tervisehädadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 11.11.2022 määruse tühistamiseks ei ole

alust.

15. Halduskohus tugines PPA taotluse rahuldamisel VSS § 23 lg 2 p-le 1.

16. Välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei

taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase

põgenemise oht (VSS § 23 p 1). Direktiivi 2008/115/EÜ art 3 p 7 järgi tuleb mõiste

„põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel. Eesti

õiguses on need ammendavalt sätestatud VSS §-s 68. Sättes nimetatud asjaolud peavad

3-22-2406

6(7)

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu

30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18).

17. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul

seostatud VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud asjaoludega (s.o isiku hoiakutest ja käitumisest

järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ning isik on varasemalt loata lahkunud määratud

elukohast). Ringkonnakohus nõustub PPA taotluses märgituga ja halduskohtu seisukohtaga, et

puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Halduskohus on põgenemisohtu põhjendanud ja viidanud seejuures ringkonnakohtu 03.11.2022

määrusele nr 3-22-2042 (p 7.2), millega ringkonnakohus lahendas puudutatud isiku

määruskaebust halduskohtu 29.09.2022 määrusele. Ringkonnakohus jääb 03.11.2022 määruse

nr 3-22-2042 p-s 7.2 toodud seisukoha juurde seda kordamata. Puudutatud isikust lähtub

jätkuvalt põgenemisoht ning määruskaebuses esitatud väited, et isik ei ole erinevaid riike

läbides kellegi eest põgenenud, seda ei kummuta. Isiku hoiakud ei ole võrreldes varasemaga

muutunud, mida tõendab ka PPA 10.11.2022 taotluse lisana esitatud 29.09.2022 ettekanne.

Kuna isikust lähtuvat põgenemisohtu saab jaatada juba VSS § 68 p-i 6 alusel, siis puudub

vajadus analüüsida, kas isikust lähtub oht ka VSS § 68 p-i 9 alusel.

18. Isikust lähtuvat põgenemisohtu kinnitab täiendavalt see, et isik on juba 2013. a-l taotlenud

rahvusvahelist kaitset, kuid saanud selle kohta keelduva otsuse, ning lahkunud seejärel

04.03.2013 majutuskeskusest teadmata suunas. Isik saabus uuesti Schengeni territooriumile

väidetavalt aprillis 2022, reisides enda sõnul Venemaalt Saksamaale ja sealt teiste riikide kaudu

Eestisse. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe, vaid pärast seda, kui PPA ametnikud olid

ta kinni pidanud põhjusel, et tal puudus õigus Tallinna vanalinnas sõidukiga liigelda.

Kinnipidamisel selgus, et isik töötas ebaseaduslikult Bolti kullerina. PPA taotluses kirjeldatud

asjaolud ja isiku antud seletused lubavad pidada tõenäoliseks, et isik muudab ennast PPA-le

väljasaatmismenetluse ajaks kättesaamatuks. Seejuures on isik 08.09.2022 üritanud

kinnipidamiskeskusest põgeneda (Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määruse nr 3-22-2042

p 7.3).

19. Eeltoodust tulenevalt esines VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus, et paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse.

20. Halduskohus on leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist kaalunud. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud.

Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (vt Riigikohtu 31.05.2017

määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Puudutatud isik on illegaal, mistõttu ei oleks võimalik tema

paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse. Isikul puudub Eestis kindlaksmääratud

elukoht, kus elamiseks teda kohustada (VSS § 10 lg 2 p 1) ja kust ta saaks käia regulaarselt end

registreerimas (VSS § 10 lg 1 p 2). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne taotletava

eesmägi suhtes (tagada väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka

selle kestuse (VSS § 25 lg 1) või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Kinnipidamiskeskuses

on isikule tagatud meditsiiniline abi, sh psühholoogi abi. PPA 05.12.2022 vastuse kohaselt on

puudutatud isikule tervisekontrolli võimaldatud. PPA on kinnitanud, et isiku käitumine on

kinnipidamise jooksul olnud ühtlane ning määruskaebuses ei ole esitatud vastupidist

kinnitavaid tõendeid.

21. Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. PPA on selgitanud, et tegeleb

Egiptuse saatkonnast isiku dokumenteerimise taotlemisega ning praeguseks ajaks on saatkond

nõustunud isikule väljastama reisidokumendi naasmiseks Egiptusesse, milleks soovitakse

3-22-2406

7(7)

isikuga isiklikult kohtuda. PPA selgituste järgi käivad läbirääkimised selles osas, kas saatkonna

töötaja kohtub isikuga Eestis kinnipidamiskeskuses või Soomes asuvas Egiptuse saatkonnas.

22. Puudutatud isik on taotlenud tõlkekulude kandmisest vabastamist, mida ringkonnakohus

käsitab taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohus tõlkinud 11.11.2022 määruse araabia keelde,

andes seega puudutatud isikule vaikimisi menetlusabi tõlkekuludest vabastamiseks.

Ringkonnakohus jätkab HKMS § 114 lg 2 alusel isikule menetlusabi andmist. Isikule tuleb

tõlkida kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.

23. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)