2-21-6622/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6622

Kohtuasi

X avaldus laste Q-ga ja B-ga suhtlemise korra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.02.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Reimo Mets (e-

post:XXX)

Puudutatud isik I: Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II: B (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Kardo Karon (e-post:XXX)

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja): C (isikukood

XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson (e-post:XXX)

Eestkosteasutus:

Saue

Vallavalitsus

registrikood

77000430, aadress Tule 7, Saue linn, Saue vald, Harju

maakond, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.02.2022.a määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et

eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad

lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias ning teha selle asemel uus määrus,

millega määrata isa suhtluskord lastega tingimustel vastavalt käesolevale

määrusele.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

Määrata laste Q ja B ning isa X suhtlemise kord alljärgnevalt:

2-21-6622

2.1. Üldine, olenemata koroonapiirangutest

2.1.1. Isa kohtub lastega Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl

18.00 kuni pühapäeval kl 17.00. Kohtumised toimuvad eelduslikult kuu

esimesel nädalavahetusel, kui vanemad ei ole hiljemalt kaks nädalat enne

konkreetse kuu algust leppinud kokku teisiti.

2.1.2. Eeldusel, et isa on lastega kohtunud poole aasta vältel, so kuue järjestikuse

kuu jooksul Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni

pühapäeval kl 17.00, kohtub isa lastega edaspidi iga kolme kuu järelt

samadel tingimustel oma elukohariigis, so Suurbritannias, kui vanemad ei

lepi kokku teisiti. Muul ajal toimuvad laste ja isa kohtumised samadel

tingimustel Eestis. Isa tuleb lastele nende koju järele, võtab lapsed ning

toob lapsed tagasi koju. Emal on kohustus isale võimaldada lastega

kohtumised ja lapsed isale üle anda. Kui suhtluskorra järgi viibivad lapsed

isaga Suurbritannias, on emal kohustus lapsed koos reisidokumentidega

lennureisi eelselt isale tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nimetatud ajal ja kohas üle anda. Kõik laste Suurbritanniasse reisimisega

seonduvad kulud kannab laste isa. Esimene laste ja isa kohtumine

Suurbritannias toimub laste ja isa suhtlemise seitsmendal kuul, so

eelduslikult 2023.a juulikuus ja on suvevaheaega arvestades erandlikult

ühe (1) nädala pikkune, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Laste suhtlus

isaga seonduvalt vaheaegade, ülestõusmispühade, jõulupühade ja

aastavahetusega rakendub alates 2024.aastast, eeldusel, et lapsed on saanud

isaga suhelda vastavalt eeltoodud üldisele korrale ja tingimustele.

2.1.3. Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvise vaheaja (k.a jõulupühad ning

aastavahetuse) isaga ja paarisaastatel emaga.

2.1.4. Paaritutel

aastatel

veedavad

lapsed

ülestõusmispühade

pika

nädalavahetuse (neljapäeva õhtu-pühapäev) isaga ja paariaastatel emaga.

2.1.5. Paaritutel aastatel veedavad lapsed kevadise vaheaja emaga ja

paarisaastatel isaga.

2.1.6. Suvevaheajal veedavad lapsed isa juures kolm nädalat. Täpse aja lepivad

vanemad kokku hiljemalt 30. aprilliks. Kokkuleppele mittejõudmisel,

viibivad lapsed koos isaga juulis.

2.1.7. Laste viibides ema või isa juures, suhtlevad eemalviibiv vanem ja lapsed

elektrooniliste sidevahendite kaudu 3-4 korda nädalas, arvestades laste

päevaplaani. Vanem tagab, et lastel on võimalik teise vanema kõned või

sõnumid vastu võtta ning suunab ja julgustab lapsi eemalviibiva vanemaga

suhtlema.

2.1.8. Kui lapse reisimine vanema juurest vanema juurde ei ole lapse tervise

tõttu võimalik, siis peab vanem nimetatut arstitõendiga tõendama.

2.1.9. Kui isa on laste sünnipäevade ajal Eestis, siis ta veedab lapsega aega

sünnipäeval või eelneval või järgneval päeval kuni 3 tundi.

2.1.10. Kumbki vanem annab teisele vanemale reisimiseks nõusoleku. Teist

vanemat tuleb reisi ajast ja sihtkohast teavitada esimesel võimalusel, aga

hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Üldjuhul reisib vanem lastega ajal, mil lapsed

peaksid olema suhtluskorra järgi selle vanema juures.

2.1.11. Kumbki vanem ei räägi lastele teisest vanemast halba. Vanemad ei

tülitse laste juuresolekul.

2.2. Tulenevalt koroonapiirangutest

2.2.1. 2022.a viibib isa koos lastega Eestis 28.02. kuni 06.03 ja/või 23.04. kuni

01.05. Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja lapsed

2-21-6622

ööbivad isa juures vähemalt ühe öö sh arvestavad vanemad laste

valmisolekut koos isaga ööbimiseks.

2.2.2. Isa tuleb 2022.a Eestisse 3-4 korda, teatades laste emale oma tuleku

aegadest 3 nädalat ette. Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm

päeva ja laste valmisolekul lapsed ööbivad isa juures.

2.3. Menetluskulude jaotus

2.3.1. Jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda.

2.3.2. Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.

3. C määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Rahuldada C 07.03.2022.a ja 08.04.2022.a taotlused uute tõendite vastu võtmiseks

ja võtta tõenditena asja materjalide juurde: Haridus-ja Noorteameti otsus nr 3.1-

2/22/799-2, Haridus- ja Noorteameti eripedagoogi individuaalse nõustamisteenuse

kokkuvõte, XXX kooli õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart ja 1.g klassi

õpilase Q ümarlaua protokoll.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isikute I ja II esindamisega riigi õigusabi korras

seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, isa) esitas 27.04.2021.a Harju Maakohtule avalduse tema ja C (puudutatud isik

III, ema) ühise laste Q ja laste B (lapsed, puudutatud isikud I ja II, lapsed) suhtlemise korra

määramiseks.

2. Avalduse kohaselt kolisid vanemad lastega Inglismaalt, kus oli olnud nende senine elukoht,

Eestisse juunis 2019.a. Vanemate kooselu lõppes veebruaris 2020.a, mille tõttu naasis avaldaja

tagasi Ühendkuningriikidesse. Vanemad elavad alaliselt lahus. Lapsed elavad ema juures

Eestis. Isa on algusest peale nõustunud laste haridustee jätkamise ning laste kodu rajamisega

Eestis. Ema takistab laste ja isa suhtlust ega tee koostööd, täites isa soove vaid formaalselt. Isa

sooviks on lastega suhelda ja nendega hoida normaalset peresidet, neid kasvatada ja rääkida

kaasa lapsi puudutavates eluküsimustes. Isa ei ole kunagi seadnud kahtluse alla ema võimekuse

lapsi kasvatada, kuid on ilmne, et ema soovib isa laste elust välja lõigata ja asendada oma

elukaaslasega. Isa ei ole ema vastuseisu tõttu saanud lastega regulaarselt suhelda. Isa palus

kohtu poolt määrata suhtlemise kord alljärgnevalt: (1) Isa saab suhelda lastega telefoni, Skype

või muu suhtlusvahendi teel. Lapsed võivad teisele vanemale helistada ja vanem lastele. Vanem

ei sekku laste (telefoni)vestlusesse teise vanemaga. Lastele peab tema soovi korral olema kõne

tegemise ajaks tagatud privaatsus. Osapooled tagavad, et lapsed saavad vabalt ja piiramatult iga

päev teisele osapoolele helistada, videokõnesid teha, sõnumeid saata jne; (2) Isa kohtub lastega

2-21-6622

iga kalendrikuu 1 nädalavahetuse reedest 18.00- pühapäeva 17.00-ni; (3) Minimaalselt kaks

korda nädalas saavad lapsed ja isa omavahel rääkida (telefonis või mõne muu suhtlusvahendi

vahendusel). Lastele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; (4) Emal on kohustus

tagada lastele internetiühendus ja nutiseadmed. Isa kinnitab, et on oma lastele telefoni teel

kättesaadav 24 tundi ööpäevas; (5) Laste sünnipäevi ja muid olulisi lastega seotud sündmusi

tähistatakse võimalusel koos ja korraldus-/osalemiskulud kantakse võrdsetes osades. Kulude

suurus lepitakse varasemalt kokku; (6) Lastel on õigus ja neil võimaldatakse sõita isa juurde

Inglismaale koolivaheaegadel; (7) Laste sünnipäevade päeval (Q 28. september, B 9. juuni) on

lahusoleval lapsevanemal õigus suhelda oma lapsega ja soovi korral ka kohtuda. Kui

suhtlemisgraafiku järgselt on lapsed ema C juures, siis laste ema võimaldab laste isal X-l

suhelda ja soovi korral ka kohtuda oma lastega. Kui suhtlemisgraafiku järgselt on lapsed isa

juures, siis laste isa võimaldab laste emal suhelda ja soovi korral ka kohtuda oma lastega; (8)

Koolivaheajad (algab koolivaheajale eelneva päeva õhtust) jagatakse roteeruvalt: (8.1)

Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvise vaheaja (k.a jõulupäeva- ja pühad ning

aastavahetuse) isaga ja paarisaastatel emaga. Kui lapsed viibivad vaheajal ema juures,

võimaldab ema isal lastele pühade ajal helistada ja nendega suhelda ning vastupidi. (8.2)

Inglismaal on väga olulisteks pühadeks lihavõtted, mida lapse isa soovib samuti lastega

tähistada. Paaritutel aastatel veedavad lapsed pika nädalavahetuse (neljapäeva õhtu-pühapäev)

isaga ja paariaastatel emaga. (8.3) Paaritutel aastatel veedavad lapsed kevadise vaheaja emaga

ja paarisaastatel isaga. (8.4) Suvevaheajal veedavad lapsed isa juures kolm nädalat. Täpse

ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 30.aprilliks. Kokkuleppele mittejõudmisel

toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast; (9) Veetes vaheaega Ühendkuningriikides,

on isa kohustus lastele Eestisse järele tulla ning ema kohustus vaheaja lõpus lastele Inglismaale

järele minna; (10) Ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel teise osapoole juures, on

vanemal õigus lastega reisida (sh välisriiki), teavitades sihtkohast, kestvusest ja laste asukohast

2 ööpäeva ette. Reisidele, mis kestavad kauem kui nädalavahetus, minnakse koolivaheajal.

Varem peab tagama, et teine vanem saab reisi kestel lastega suhelda. Laste reisiga seonduvad

kulutused kannab täies mahus vanem, kes reisi korraldab. Osapooled lepivad eraldi kokku

lastega reisimise pikemateks perioodideks (kui reisi kestus ületab ühte nädalat); (11) Kui lastega

minnakse reisima (väljapoole Eestit (kui lapsed on emaga)/Inglismaad (kui lapsed on isaga)),

on mõlemad vanemad kohustatud sellest teist vanemat informeerima, teavitades teda reisi

sihtpunktist, kestusest ja lennu-/reisiinfost vähemalt 10 päeva (võimalusel) enne lahkumist.

Reisiga seonduvad kulutused kannab täies mahus vanem, kes reisi korraldab. Lastega reisimine

toimub lastega koos reisiva vanema suhtluskorra kestel ja arvelt, mil lapsed tema juures on;

(12) Laste haigestumise korral lapsi ei transpordita ehk selle punkti kohaselt tervenevad lapsed

selle vanema juure, kellega nad parasjagu viibivad. Kui üks laps on haige ja transportimine ei

ole võimalik, ei mõjuta see teise lapse suhtluskorda ja liikumist vanemate vahel; (13)

Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat viivitamatult,

kuid mitte hiljem, kui kolme tunni jooksul. Juures olev vanem on volitatud allkirjastama

juriidilisi dokumente mõlema vanema nimel selleks, et vajadusel võimaldada erakordset

sekkumist; (14) Tulenevalt asjaolust, et lastel on kaks kodakondsust (Eesti ja Inglismaa),

lähtuvad pooled ka laste õigusest oma mõlema riigi kodakondsusele sh arvestavad vanemad, et

lastel ongi kaks erinevat kodu seda nii Eestis kui ka Inglismaal. Vanemad on vabad otsustama

kuidas, mismoodi ja milliselt nad lastega koosveedetavad aega sisustavad; (15) Vanemad

edastavad lastele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kui oma ühise

seisukoha ja julgustavad lapsi kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema.

Vanemad saavutavad lastele edastava informatsiooni osas omavahel kooskõlastuse kõiges lapsi

puudutavates küsimustes.

2-21-6622

Puudutatud isikute seisukohad

3. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt on lapsed viimase aasta jooksul isaga suhelnud

Skype teel, seejuures Q räägib ja mõistab inglise keelt, B osas ei ole kindel, mil määral ja kas

laps isast aru saab. Kõned toimuvad kord nädalas ja on ära jäänud kokku paaril korral. Kõne

alustab laste ema, kes seejärel lahkub. Teadaolevalt lõpetavad kõne lapsed, sõltuvalt laste tujust

võib kõne kesta mõni minut kuni paarkümmend minutit. Enne käesoleva aasta juunikuud ei

olnud lapsed isaga kohtunud 15 kuud ja kuigi isa lubas tulla Eestisse lastega kohtuma, ta siiski

seda ei teinud. 2021. aasta juuni esimesel poolel kohtusid lapsed isaga mitmel korral ühe päeva

kaupa. Ema on nõus isa ja laste kohtumistega, kuid ei soovi, et lapsed jääksid isaga ööseks,

kuna nad ei ole isaga harjunud. Vanemate suhted on pingelised, puudub vastastikuna mõistmine

ja austus. Lastekaitsespetsialist kohtus lastega 16.06.2021.a laste kodus. Kuigi mõlemad

vastasid isaga seotud küsimustele, muutusid nad küsimuste peale ärevaks ja üritasid vestluse

kohe mujale viia. Vestluse käigus jäi mulje, et B küll mõistab, et X on põhimõtteliselt tema isa,

kuid mõiste “isa“ seosel tema bioloogilise isaga puudub B jaoks emotsionaalne tähendus. Q

jaoks tundub olevat isa tähendus sügavam, kuid laps väljendas vestluse käigus korduvalt hirmu

isa suhtes. Q tunneb, et isa on kuri ja teeb ema õnnetuks. Kumbki lastest ei ole valmis isaga

pikemalt ööbimisega aega veetma ega sõitma isaga Eestist väljapoole. Mõlemad lapsed

kardavad, et isa viib nad nende tahtevastaselt Suurbritanniasse kaasa. Kui B ei näinud üldse

vajadust ega võimalust isaga suhtlemiseks, siis Q sõnul sobib hästi isaga mõned tunnid veeta

jalutades pargis ja süües jäätist. Kumbki lastest ei soovi osaleda isaga tehtavates Skype kõnedes.

Jäi mulje, et B ei mõista kõne sisu ja tema jaoks on isa näol tegemist võõra inimesega. Q

selgitas, et ta võib kuulata, mida isa räägib, kuid tal ei ole huvitav. Saue vallavalitsus nõustub

isa taotlusega osaliselt. Oluline on arvestada, et tavalised telefonikõned Suurbritanniast Eestisse

ja vastupidi on suhteliselt kallid. Sellise rahalise kohustuse panemine kummalegi vanemale ei

ole põhjendatud. Vanem võib ise endale sellise kohustuse võtta, kuid ei saa seda panna teisele

vanemale. Sama põhimõte kehtib nutiseadmete soetamise osas. Ema peres ei ole nutiseadmete

kasutamine laste puhul igapäevane. Q kasutab telefoni eelkõige teel kooli ja koju, muul ajal on

laste nutiseadmete kasutus piiratud. On oluline, et isa ja laste regulaarne suhtlus jätkuks.

Senised kord nädalas tehtavad kõned on hoidnud isa pildil. Käesoleval ajal lapsed ilmselt omal

algatusel isale ei helista, ei saada sõnumeid vms, kuid siiski on oluline neile see võimalus

tagada, kuna aja jooksul võib olukord muutuda. Isa juures ööbimist ei tohiks kehtestada enne,

kui lapsed on valmis isaga koos ööbima. Arvestades, et ööbimisega isa ja laste kohtumised ei

ole praeguses olukorras laste parimate huvidega kooskõlas, ei ole kohane määrata sõite

Suurbritanniasse. Sobiv suhtluskord on: 1) ühel korral nädalas saavad isa ja lapsed omavahel

suhelda veebipõhisel kõne vahendusel. Ema toetab iganädalast suhtlust isaga ja aitab vajadusel

lastel kõne vastu võtta; 2) lapsed võivad soovi korral isale sõnumeid saata, suhelda veebipõhise

kõne vahendusel jm analoogne suhtlemine. Isa võib saata lastele sõnumeid, teha veebipõhiseid

kõnesid jm analoogne suhtlemine. Lastel on õigus otsustada sõnumitele vastamise ja kõne

vastuvõtmise üle; 3) isa kohtub lastega iga kalendrikuu 1 nädalavahetuse kahel päeval ilma

ööbimiseta korraga mitte üle 4 h. Kohtumised toimuvad üldjuhul Eestis ja sellisel kaugusel laste

ema ööbimiskohast, et ööseks on võimalik pöörduda tagasi ema juurde. Neljal esimesel korral

kohtub isa lastega ühel päeval toetatud kohtumise formaadis reedesel päeval.

4. Lastele määratud esindaja toetas avalduse eesmärki. Isa poolt pakutud suhtluskord on pigem

laste huvides. Asjaolu, et lapsed kardavad isa või ei oma väga lähedast suhet isaga, on pigem

märk sellest, et mõlemad vanemad peavad pingutama, et tagada sideme taastamine laste ja isa

vahel. Arvestades laste vanust, ei saa nende suhtlemine isaga tugineda ainult nende enda tahtel

ja aktiivsusel. Tuleb soodustada seda, et lapsed võimalikult kiiresti, kuid sujuvalt taastaksid

lähedase suhte isaga. Üldiselt laste huvides on see, kui mõned järgmised kohtumised laste ja isa

vahel toimuks veel Eestis, kuid pikemas perspektiivis on mõistlik see, kui isa saab lastega ka

2-21-6622

oma kodumaal kohtuda ja koos olla. Esindaja viibis laste ja isa kohtumise juures ega märganud,

et lapsed oleksid avaldajaga koos olles kuidagi ärevil, negatiivselt pinges või võõrastaksid

avaldajat. Oli näha, et lastel on avaldajaga lõbus ja nad olid rõõmsad. Suhtlus laste ja isa vahel

oli avatud ning lapsed olid heas tujus ja väljendasid nii sõnaliselt kui oma käitumisega, et neil

on rõõm avaldajaga koos aega veeta. Samuti ei tundunud olevat keelebarjääri ning ka B

kinnitas, et saab üldiselt avaldajast aru. Vastu rääkimise osas on küll kandev roll Q-l. Lapsed

kutsuvad avaldajat X-ks, mitte isaks, kuigi nad teavad, et tema on nende bioloogiline isa ja

selgitasid, et isa on neil kodus (ema uus elukaaslane). Lapsed jagasid ka ühte konkreetset

negatiivset intsidenti, kus kunagi Inglismaal elades olevat avaldaja laste ema veepudeliga

visanud ning siis olevat ema haiget saanud ja ema ning lapsed olevat üheskoos nutnud. Samas

elust Inglismaal lapsed eriti ei mäleta, kuid teavad, et on seal elanud. Lapsed ütlesid, et neil on

X-ga väga tore olnud ja nad sooviksid X-ga tihti kohtuda, kuid sooviksid eelkõige X füüsiliselt

näha. Lapsed kinnitasid, et oleksid valmis avaldajaga suhtlema ka videokõnede vahendusel või

telefonis. Neil pole midagi sellise suhtluse vastu, aga hetkel puudub huvi, kuna neile ei seostu

kõnedega midagi mängulist ja põnevat. Kui räägiti võimalikust Inglismaale minekust, siis Q

läks väga elevile ja teatas, et tahaks kindlasti Inglismaale minna ja oleks nõus koos avaldajaga

sinna minema. B ütles, et tema tahaks ka Inglismaale minna, kuid ainult nii, et ema ja kodu-issi

ka kaasa tuleksid. Ainult õega kahekesi tema täna minna ei tahtvat. Lapsed rääkisid ka seda, et

olnud aegu, kus mõlemad vanemad on teise vanema kohta halvasti rääkinud, kuid et viimastel

päevadel X küll pole midagi halba rääkinud. Lastega huvidega on kooskõlas see, kui suhtlus

isaga jätkub ja selliselt, et võimalikult ruttu sagedus ja perioodi pikkus kasvab. Seejuures

vähemalt ühte ööbimist võiks proovida juba laste ja isa järgmisel kohtumisel.

5. Ema vastuse kohaselt on ta nõus suhtlemise korra määramisega, kuid mitte taotletud kujul.

Avalduses taotletu ei ole momendil reaalselt teostatav, kuna lapsed ei ole selliseks suhtluseks

valmis. Lapsed on väljendanud isa suhtes võõristust ja hirmu. Ei ole mõeldav sundida lapsi

ilma nende nõusolekuta pikaajaliselt veetma aega isaga, keda nad kardavad. Laste isa keeldus

emaga koostööst ega soovinud teha ühtegi ettepanekut ega kompromissi lastele elatise

maksmiseks. Ema oli sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtusse. Suhtluskorra avalduse

esitas isa kohtule seejärel, kui ema keeldus isa pakkumisest, mille sisuks oli ema osa

väljaostmine vanemate ühisest kinnisvarast olematu summa eest. Kõik lapsi puudutavad

otsused isa poolt on toimunud pigem materiaalsetel kaalutlustel, tuues ettekäändeks lapsed ja

enda õigused. Isa on käitunud ema suhtes äärmiselt lugupidamatult, olnud ähvardav,

halvustanud ema ja ema pereliikmeid. Isa ei arvesta laste huvidega. Suhe isaga on alati sõltunud

isa tujust. Isa ja laste suhe Inglismaal põhines vahel kodulähedases pargis jalutamises ja

isapoolse vanaema külastamises. Isa vanemlikud oskused ei ole piisavad, lastega tegelemiseks

puuduvad temal nii oskused, tahtmine kui ka motivatsioon. Isa tahab olla mugavusvanem, kes

ei pea pakkuma lastele mitte midagi muud, kui kohalolu. Isa ei arvesta laste huvidega, nõuab

lastega kõnesid sh sobimatul ajal jne. Kohtumiselt isaga on lapsed ema juurde tulnud ka tühja

kõhuga. Ema hinnangul on laste huve arvestav suhtluskord selline, et isa külastab lapsi iga 3

kuu järel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega poole

aja koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et isa on ema sellest ette teavitanud 1 kuu. Isa on senise

2 aasta jooksul lapsi külastanud vaid 3 korral. Laste ja isa kohtumised isa elukohas ei ole ema

hinnangul võimalikud enne, kui laste ja isa lähedussuhe on taastatud, lapsed on näidanud üles

valmisolekut isa elukohta sõita ning isa suudab emaga jagada lapsi puudutavat infot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus määras 14.02.2022.a määrusega laste ja isa suhtlemise korra alljärgnevalt:

Üldine, olenemata koroonapiirangutest:

2-21-6622

1.1. Isa kohtub lastega Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni

pühapäeval

kl

17.00.

Kohtumised

toimuvad

eelduslikult

kuu

esimesel

nädalavahetusel, kui vanemad ei ole hiljemalt kaks nädalat enne konkreetse kuu

algust leppinud kokku teisiti.

1.2. Eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad

lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias.

1.3. Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvise vaheaja (k.a jõulupühad ning

aastavahetuse) isaga ja paarisaastatel emaga.

1.4. Paaritutel aastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade pika nädalavahetuse

(neljapäeva õhtu-pühapäev) isaga ja paariaastatel emaga.

1.5. Paaritutel aastatel veedavad lapsed kevadise vaheaja emaga ja paarisaastatel isaga.

1.6. Suvevaheajal veedavad lapsed isa juures kolm nädalat. Täpse aja lepivad vanemad

kokku hiljemalt 30. aprilliks. Kokkuleppele mittejõudmisel, viibivad lapsed koos

isaga juulis.

1.7. Laste viibides ema või isa juures, suhtlevad eemal viibiv vanem ja lapsed

elektrooniliste sidevahendite kaudu 3-4 korda nädalas, arvestades laste päevaplaani.

Vanem tagab, et lastel on võimalik teise vanema kõned või sõnumid vastu võtta ning

suunab ja julgustab lapsi eemal viibiva vanemaga suhtlema.

1.8. Kui lapse reisimine vanema juurest vanema juurde ei ole lapse tervise tõttu võimalik,

siis peab vanem nimetatut arstitõendiga tõendama.

1.9. Kui isa on laste sünnipäevade ajal Eestis, siis ta veedab lapsega aega sünnipäeval või

eelneval või järgneval päeval kuni 3 tundi.

1.10. Kumbki vanem annab teisele vanemale reisimiseks nõusoleku. Teist vanemat tuleb

reisi ajast ja sihtkohast teavitada esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2 nädalat enne

reisi. Üldjuhul reisib vanem lastega ajal, mil lapsed peaksid olema suhtluskorra järgi

selle vanema juures.

1.11. Kumbki vanem ei räägi lastele teisest vanemast halba. Vanemad ei tülitse laste

juuresolekul.

Tulenevalt koroonapiirangutest:

1) 2022.a viibib isa koos lastega Eestis 28.02. kuni 06.03 ja/või 23.04. kuni 01.05.

Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja lapsed ööbivad isa juures

vähemalt ühe öö sh arvestavad vanemad laste valmisolekut koos isaga ööbimiseks.

2) Isa tuleb 2022.a Eestisse 3-4 korda, teatades laste emale oma tuleku aegadest 3 nädalat

ette. Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja laste valmisolekul lapsed

ööbivad isa juures.

Maakohus jättis lapse esindamise menetluskulud riigi kanda, muud menetluskulud kulusid

kandnud menetlusosaliste endi kanda.

7. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus PKS §-le 123 ja § 143 lg-le 1. Laps

Q on sündinud XX.XX.XXXX.a ja laps B on sündinud XX.XX.XXXX.a. Nende vanemad on

C ja X. Lapsed ja vanemad elasid ühise perena Eestis kuni veebruarini 2020.a. Käesoleval ajal

elavad lapsed koos emaga Eestis, laste isa elab Inglismaal.

8. Laste ema väitis menetluses läbivalt, et lapsed ei soovi isaga suhelda ja isa ei oska lastega

suhelda. Nimetatud ema väited olid esitatud asjaolude põhjal kohtu arvates tõesed vaid seni,

kuni lapsed koos isaga olla ei saanud. Menetluses ilmnes, et ema ei teinud pingutusi laste ja isa

suhtlemise korraldamiseks ning ilmnes ema vastumeelsus laste ja isa suhtlemisele. Kohus

selgitas, et laste soov isaga suhelda ja isa oskused lastega suhelda ei teki ilma tegeliku

suhtluseta. Selleks, et lapsed tahaksid isaga suhelda ja isa omandaks oskused lastega suhelda,

on vaja, et suhtlemine toimuks. Laste soov ja isa oskused ei teki iseenesest. Nähtuvalt laste

2-21-6622

esindaja arvamusest, oskas isa lastega suhelda kohe, kui selleks käesoleva aasta jaanuaris

võimalus tekkis. Samuti nähtub laste esindaja arvamusest, et isaga koosolemine ei olnud lastele

vastumeelne ja lapsed ei kartnud isa.

9. Isa väitis, et tal pole mõtet Eestisse lastega kohtuma tulla, kuna ema niikuinii ei luba. Samas

ei ole näha, et isa oleks proovinud emaga kokkuleppeid saavutada ja näiteks teatanud mõistliku

aja ette, et on Eestisse tulemas ja soovib lastega koos olla. Kohus pidas asjas 3 istungit, millest

kahele isa ei ilmunud, põhjendades mitteilmumist eelkõige koroonapiirangutega ja

rahapuudusega. Viimasele istungile isa ilmus ja kohtus ka lastega. Isa viibis Eestis 10.01.-

21.01.2022.a ning suhtles lastega, nähtuvalt laste esindaja arvamusest, edukalt. Kuna laste ja

isa suhtlemine sujus kohe, siis asus kohus seisukohale, et lapsed ei ole isaga seni suhelnud

põhjusel, et vanemad ei teinud suhtlemise korraldamiseks pingutusi.

10. Kohus peab määrama suhtlemise korra, mis pole mitte ainult laste huvides, vaid mida isa

ka suudaks täita. Isa avaldas kohtuistungil, et ta on piirangute ajal valmis tulema Eestisse 3-4

aastas. Käesoleva aasta kohta avaldas isa valmisolekut olla koos lastega koolivaheaegadel

28.02. – 06.03. ja/või 23.04 – 01.05.

11. Kohtu lõplik seisukoht oli, et lapsed Q ja B vajavad suhtlemist eraldi elava isaga. Pool laste

identiteedist on seotud isa rahvuse ja Suurbritanniaga. Laste huvides on, kui nad tunneb oma

päritolu. Kultuurilised ja keelelised erinevused on vaieldamatult lapsi arendavad. Isaga koos

saavad lapsed tundma õppida oma isapoolseid juuri, riiki ja sugulasi ning omandada briti

inglise keele. Ema on korduvalt avaldanud, et isa ise ei tee pingutusi lapsega suhtlemiseks ning

lisaks ka ei oska lastega suhelda. Laste esindaja viibis laste ja isa kolmanda järjestikuse

kohtumise juures ja laste esindaja poolt kirjeldatust nähtuvalt sai isa lastega kontakti ning lapsed

tundsid ennast isaga hästi. Laste ja isa suhtlemise korras on eristatavad 2 perioodi:

koroonapiirangute aegsed kohtumised ja kohtumised pärast piirangute lõppu. Isa avaldas, et

piirangud on talle takistuseks lastega suhtlemisel, kuna ta peab Eestisse reisides olema

karantiinis nii Eesti kui ka Suurbritannias.

12. Oma põhinõudes soovis isa olla koos lastega kord kuus nädalavahetustel. Laste ema arvas,

et kohtumised võiksid olla kolme kuu tagant nädalavahetustel. Ema ettepanek suhtlemise

korraldamiseks üle kolme kuu ei ole kohtule mõistetav. Ka isa ettepanek, et kohtumised on kord

kuus, on vähe, kuid arusaadavalt on isal ja lastel ajaliselt ja rahaliselt väga keeruline erinevates

riikides elamise tõttu, sagedamini kohtuda. Kuna isa elab Suurbritannias ja ka seal mitte

alaliselt, vaid ta töötab kaugsõidu autojuhina ja viibib sageli ära, siis on laste ja isa suhtlemine

elektrooniliste vahendite kaudu äärmiselt oluline. Ema peab olema laste ja isa elektroonilise

suhtlemise korraldamisel väga toetav ning kui lapsed ei soovi isaga netis suhelda, siis peavad

mõlemad vanemad pingutusi tegema, et lapsed ja isa saaks kontakti.

13. Kohus ei saa kohustada kumbagi vanemat katma laste sõidukulusid Suurbritanniasse ja

tagasi. Laste reisimine teise riiki sõltub paratamatult vanemate majanduslikest võimalustest.

Samal põhjusel ei määranud kohus ka isa poolt taotletut, et ema tuleb lastele Suurbritanniasse

järele. Kohus jättis tähelepanuta isa ettepaneku suhtlemise korraldamiseks laste sünnipäevade

ajal ja haigestumise korral. Nimetatud punktid ei ole täidetavad, kuna vanemad elavad

erinevates riikides.

14. Kohus reguleeris, et kui lapse reisimine vanema juurest vanema juurde ei ole lapse tervise

tõttu võimalik, siis peab vanem nimetatut arstitõendiga tõendama. Kui vanem soovib lastega

reisida väljaspoole Eestit või Suurbritanniat, siis tuleb teist vanemat reisi ajast ja sihtkohast

2-21-6622

teavitada esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Kumbki vanem annab teisele

vanemale reisimiseks nõusoleku.

15. Lastel tuleb hakata oma teist päritoluriiki, Suurbritanniat, külastama võimalikult kiiresti.

Kohus ei määranud Suurbritannia külastamist veel käesoleva aasta suveks, kuna selleks ajaks

on isa ja lapsed saanud pikemalt koos olla ainult kas 2 või 3 korda. Isa ja lapsed ei ole veel

saanud piisavalt omaette olla sh lapsed ja isa pole olnud olukorras, kus isa ainuisikuliselt laste

eest hoolitseb. Kohus määras, et lapsed võivad koos isaga teise riiki reisida eelduslikult 2022.a

oktoobris, aga hiljemalt 2023.a. Vanemate suhted on hetkel halvad ning lugupidamist teineteise

suhtes pole märgata. Eeltoodust tulenevalt määras kohus lapsi säästva tingimuse, et lapsed ei

kuuleks vanemalt teise vanema kohta halba.

Määruskaebus

16. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada, teha uus kohtulahend

ja määrata, et lapsed suhtlevad isaga alljärgnevalt: isa külastab lapsi iga 3 kuu järel

nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega poole aja

koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et isa on ema sellest ette teavitanud 1 kuu; menetluskulud

jätta avaldaja kanda.

17. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8.

Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millise analüüsi ja arutluse tulemusena jõudis kohus

määruse resolutsioonis vaidlustatud osas toodud tulemuseni.

18. Kohus ei ole suhtlemiskorda määranud laste huvidest lähtuvalt, mistõttu on kohus

ebaõigesti kohaldanud PKS § 143 lg 2 1 teist lauset koosmõjus PKS § 123 lg 1 ja

lastekaitseseaduse § 21 lg 1.

19. Määratud suhtluskord ei loo mingisugust etteaimatavust ega kindlustunnet. Suhtluskord on

juba eos mitte täidetav ja loob ainult olukorra, kus edasine kohtu sekkumine on vältimatu ja

osapoolte vahelised suhted halvenevad veelgi. Määratud suhtluskord ei ole laste heaolu,

stabiilsust, õigusi ja turvatunnet silmas pidav.Avaldaja suhtluskorra avalduses taotletu ei ole

momendil reaalselt teostatav, kuna lapsed ei ole selliseks suhtluseks valmis. Mõlemad lapsed

on väljendanud isa suhtes võõristust ja pelgust. Ei ole mõeldav sundida lapsi ilma nende

nõusolekuta pikaajaliselt veetma aega isaga, keda nad kardavad.

20. Laste ema hinnangul on laste huve arvestav seisukoht selline, et avaldaja külastab lapsi iga

3 kuu järel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega

poole aja koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et avaldaja on ema sellest ette teavitanud 1 kuu.

Avaldaja on senise kahe aasta jooksul lapsi külastanud vaid kolmel korral. Laste emale

teadaolevalt ei ole isa lastega ette võtnud ühiseid lastele sobivaid arendavaid tegevusi, va.

mänguasjade kaupluse külastus.

21. Kohtumised isa elukohas ei ole ema hinnangul võimalikud enne, kui laste isa lähedussuhe

on taastatud ja lapsed on näidanud üles valmisolekut avaldaja elukohta sõita ning avaldaja

suudab laste emaga jagada lapsi puudutavat infot, sh. lapse ema ja tema pereliikmeid solvamata.

Lapsi ei saa ega tohi sundida sõitma avaldaja juurde võõrasse riiki ja lastele tundmatusse

keelekeskkonda. Tähtsaim põhimõte lapse parimatest huvidest lähtumisel on lapse arvamuse

väljaselgitamine. Avaldaja soovib lastega regulaarselt suhelda, sh veeta lastega aega mitmed

päevad järjest ja väljaspool Eestit. Vanem laps Q on väljendanud, et ei soovi isaga sellisel viisil

suhelda. Avaldaja on väljendanud kahel Harju Maakohtus toimunud istungil, et ta sooviks

2-21-6622

Eestis lapsi külastada 2-4 korda aastas ja seda olenemata piirangutest. Suhtluskorra määramisel

tuleks avaldaja poolt avaldatut arvestada. Kohus on määranud suhtluskorra mahus, milline on

reaalset mitte täidetav, sest avaldajal puudub selleks reaalne võimekus.

22. Laste huvidega kooskõlas ei ole selline suhtluskord, mille kohaselt lapsed peavad veetma

avaldajaga järjest kolm nädalat võõras keskkonnas. Avaldaja ja laste vahel puudub lähedane

suhe. Kõik avaldaja ja laste kohtumised on aset leidnud avaldaja üüripinnal, külastuse ajal ei

ole avaldaja pakkunud lastele muid arendavaid tegevusi, va. mänguasjapoe külastus.

Samasugune oli avaldaja käitumine ka suveperioodil, kuid Covid piirangud puudusid. Laste

huvides ei ole sellisel moel aja veetmine ja sellised tegevused ei aita kuidagi kaasa avaldaja ja

laste vahelise suhte taastamisele ega tugevdamisele.

23. Emale jääb arusaamatuks, miks nõuab avaldaja koos lastega jõulude, aastavahetuse ja

muude pühade veetmist. Varasemalt ei ole avaldaja kunagi eelnimetatud pühi tähistanud, kuna

avaldajale ei meeldi pühad.

24. Käesoleva menetluse aja diagnoositi Q-l ATH (aktiivsus-tähelepanuhäire). Momendil on

Rajaleidjas vormistamisel lapsele vajalike tugiteenuste tagamiseks vajalikud otsustused. ATH

laste abistamisel on kõige olulisem järjekindlus, kindel päevarütm, rutiinid, reeglid, turvaline

keskkond ja sobivad võtted, mida peaksid lapsega kokkupuutuvad täiskasvanud valdama.

Kõike seda arvesse võttes, ei ole võimalik, et Q veedab pikaajaliselt aega eemal kodust, rutiinist

ja mõistvast käitumisest. Avaldajal puudub oskus ja huvi erivajadusega last toetada ja see

kahjustab Q heaolu ka arengut otseselt.

25. Seoses Q erivajaduse ja vanusega ei ole võimalik talle tagada ligipääs nutiseadmetele. Q-l

on võimalus kasutada telefoni, kui ta soovib helistada oma vanaemale, vanaisale, emale,

kasuisale või sõpradele. Ta on piisavalt võimekas ja vana sellise valikuvabaduse omamiseks.

Q-l on olemas avaldaja telefoninumber ja soovi korral on lapsel on alati võimalus avaldajale

helistada. Lapsel on ja jääb seadustest tulenev õigus see valik teha. Lapsele ei saa panna

kohustust oma vanemaga suhelda, eriti juhul, kus laps selgesõnaliselt on väljendanud, et soovib

avaldajaga suhelda otse, mitte läbi telefoni. Q on seda väljendanud kõikidele temaga kokku

puutunud spetsialistidele ja lähedastele isikutele. Avaldaja on ka keeldunud võimalusest oma

oskusi kõnede pidamiseks parandada, seega pole ta ka omalt poolt teinud midagi, et need kõned

oleksid võinud toimida. Lapsega koos elavale vanemale ei saa panna kohustust survestada last

avaldajaga telefonisuhtlust pidama.

26. Avaldaja on järjepidevalt halvustanud ema ja tema pereliikmeid. Ka viimasel kohtumisel

2022.a. jaanuaris vestles avaldaja lastega ebasobivatel teemadel. Avaldaja meenutas lastele

varasemaid lähisuhte vägivalla juhtumeid avaldajale sobivas võtmes, ajades sellega lapsed

segadusse, sest nende reaalsus meenutatuga ei kattu. Sellist järjepidavat käitumist nimetatakse

vaimseks vägivallaks ja sellel on otsene lapsi kahjustav mõju. Avaldaja jätkuv suutmatus aru

saada hea tava käitumisnormidest ja soovimatus aru saada, et tema käitumine kahjustab lapsi ei

ole aktsepteeritav. Ka lastele sisendamine, et nende kasuisa, kes on B elu osa olnud juba poole

tema teadlikust elust, ei ole lapsele oluline isik, on otseselt last kahjustav ja tekitab lapses suurt

segadust ning ebakindlust. Avaldaja käitumine halvustada lastele olulisi ja kalleid pereliikmeid

ja seeläbi lootes parandada enda suhteid lastega, on lubamatu ja lapsi otseselt kahjustav.

27. Lapsed on korduvalt väljendanud, et nad ei soovi pikemaks perioodiks koos avaldajaga

Eestist lahkuda. Lapsed eelistavad avaldajaga kohtuda Eestis. Võttes arvesse isa pahatahtliku

ja agressiivset suhtumist emasse, jätkuvaid alusetuid süüdistusi ja igasugust usalduse puudumist

osapoolte vahel, ei ole laste reisimine välisriiki kooskõlas laste huvidega. Lapsi ei saa sundida

2-21-6622

minema vastu nende endi tahet. Laste esindaja ei pidanud vajalikuks menetluse ajal lastega

kohtuda. Lastekaitsetöötaja kohtus lastega mitmel korral ja nähtuvalt esitatud kirjalikest

seisukohtadest on Q-l reaalne hirm, et avaldaja võib nad nende tahte vastaselt Eestist ära viia.

Laste esindaja arvamus on seega vastuolus lastega korduvalt kohunud ja vastavat pädevust

omava spetsilisti arvamusega. Kohus oleks pidanud tõendeid hinnates lähtuma spetsialisti

arvamusest.

Menetlusosaliste seisukohad

28. Lastele määratud esindaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Isegi kui asuda

seisukohale, et lapsed võõristavad isa, ei taha isaga suhelda ja suudavad isaga suhelda ainult

lühiajaliselt, siis on tegemist probleemiga, mis vajab lahendust ja laste esindaja hinnangul ei

lahendaks seda probleemi see, kui lapsed kohtuksid isaga harva ja vaid Eestis. Iga 3 kuu tagant

kohtumine ja koolivaheajad on laste esindaja hinnangul pigem liiga harva, et saada üle

võõrandumisest. Ema ettepanek ei sisalda midagi selle kohta, et kas ja kuidas käiks suhtlus laste

ja isa vahel ajal, kui isa on Inglismaal. Saab järeldada, et ema leiab, et lapsed ja isa ei suhtle

ajal, mil isa on Inglismaal. See pole laste huvides. Määruskaebuses taotletud suhtluskord on

vähem laste huvides kui see suhtluskord, mille määras maakohus.

29. Eestkosteasutus oli seisukohal, et määruskaebuse tuleb sellisel kujul jätta rahuldamata.

Lastekaitsespetsialist vestles laste Q ja B-ga nende kodus 28.03.2022.a. Mõlema lapse sõnul on

ema palunud neil kodus öelda X kohta X, mitte issi. Lapsed ütlesid, et neile sobib kohtuda X-

ga Eestis, näiteks käia poes ja mängutoas. Laste jaoks on X-ga kohtumised toredad, kuna lapsed

saavad otsustada mida nad teevad, mida söövad ja kus käivad. Q rääkis ka sellel korral, kuidas

Inglismaal olles isa tegi emale haiget, visates ema pudeliga, kui Q oli ema süles. Q jaoks on see

endiselt väga tugev mälestus, mis tekitab ärevust. Laste sõnul nad ei tea kus X praegu elab, st

milline on tema kodu. Laste sõnul ei ole nad nendel teemadel X-ga rääkinud. B ei öelnud

kordagi, et tema sooviks Inglismaale minna. Vestluse lõpus ütles Q, et talle sobib kui X tuleb

Eestisse, kuid lisas, et nad võiksid kohtuda näiteks üks kord kuus, aga mitte iga kuu. Q ütles, et

see võiks toimuda näiteks üle kuu, sest siis ta saab vahepeal ka puhata. Q sõnul on tal koolis

praegu raske, sest ta ei saa alati kõigest aru. Mõlemad lapsed rääkisid ladusalt ingliskeelseid

lauseid. Q on pigem see, kes X-ga kohtumistel vestleb, kuid ka B oskab vastata lihtsamatele

küsimustele inglise keeles. Q sõnul X ei rääkinud viimane kord ema kohta midagi halba. Q ei

julge minna koos vennaga või üksi (ilma emata) Inglismaale, sest kardab, et X ei luba neid

enam koju tagasi. Q-l esineb ärevust Suurbritanniasse mineku ees ka seetõttu, et ta mäletab, mis

seal ema ja isa vahel juhtus. Jätkuvalt lapsed ei soovi/oska ise juhtida vestlust isaga telefoni või

video teel. Lastekaitsespetsialist vestles eraldi ka C-ga, kes kinnitas, et X ei ole laste emale ega

Q-le pärast viimast kohtumist (veebruaris 2022) helistanud ega muud moodi ise ühendust

võtnud. X on lastekaitsespetsialistile teada andnud, et ta püüab Eestisse tulla nii sageli kui

võimalik, kuid kord kuus Eestis käia ei ole vahemaa tõttu võimalik. X sõnul ei peagi ta iga kuu

Eestis lastega kohtuma, kui lapsed lubatakse ka Suurbritanniasse puhkama. X kinnitas, et on

püüdnud enamus nädalaid oma lastele/Q-le helistada, kuid kõned ei lähe kunagi läbi ega neile

ei vastata. X on mures, sest tema sõnul lapsed isegi ei tea, et isa püüab nendega kontakti saada.

Lastekaitsespetsialistile teadaoleva info põhjal on 2022. aastal isa olnud Eestis kahel korral ning

kohtunud nendel kordadel lühiajaliselt ka lastega. Laste huvides ei ole piirata sellisel määral

laste kohtumisi isaga nagu ema soovib, seda enam, et Q ise tõi vestluses lastekaitsespetsialistiga

välja, et temale sobib kohtumine näiteks kord kuus (üle ühe kuu). Laste huvidest lähtuvalt on

äärmiselt oluline, et lastel oleks tagatud võimalus kohtuda isaga regulaarselt, sest lapsed ei

eelista ja ei soovi suhelda isaga telefoni või video teel. Otsustamine selle üle, kas laps soovib

isaga suhelda omal algatusel või kõnele/sõnumile reageerida, peab jääma lapsele. Ei ole

võimalik panna lastega koos elavale vanemale igapäevast kohustust kõnedele reageerimise ja

2-21-6622

laste survestamise eest. Lastele jääb ema poolt soovitud suhtluskorra puhul aina vähemaks neid

võimalusi, kus lapsed saaksid isaga jagada enda elus olulist informatsiooni/sündmusi neile

sobival viisil. On jäänud selgusetuks, kuidas X suudab omalt poolt tagada kohtu poolt määratud

suhtluskorra täitmist. Alternatiivne ettepanek on määrata uus suhtluskord järgmiselt: Isa kohtub

lastega Eestis üle ühe kuu ühel nädalavahetusel (reedest-pühapäevani). Lastele on tagatud

võimalus soovi korral saata isale sõnumeid, suhelda veebipõhise kõne vahendusel jm analoogne

suhtlemine. Lastele on tagatud võimalused külastada X ja teisi sugulasi Suurbritannias, kui

lapsed on selleks valmis ja seda soovivad.

30. Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud ema kanda. Nõutav

suhtluskord ei ole kooskõlas seadusega, kahjustab laste huve, heaolu ja kiindumussuhet isaga.

Sellele lisaks on määruskaebus sisult täielikult paljasõnaline, tõendamata ja eluliselt ebausutav.

Kohtu poolt määratud suhtluskord on vastupidiselt määruskaebuses toodule laste suhtlemist

isaga detailselt korraldav, mis eelduslikult tagab stabiilsuse, rutiini, mugavuse ja

etteaimatavuse. Lapsed on iseseisvalt avaldanud soovi isaga suhelda ning temaga koos aega

veeta, isa elukohta külastada ning kohtuda isapoolsete sugulastega. Tänasel hetkel on isa laste

maailmast välja lõigatud võimalikult palju ning suhtlemise võimaldamine toimub ema suva ja

ühepoolse tahte alusel. Isa ka viimasele kohtumisele veebruaris 2022 tulemisel eelnes

järjekordselt laste ema poolt valikuline info, kohtumiste ärajäämine ja teadlikult

koroonapiirangutest takistuste otsimine. Tingimuslik kohtumise korra kolme kuu jooksul on

laste ja isa suhet juba eos pärssiv ning kiindumussuhte tekkimist välistav. Lisaks oleks laste

esindaja meelest liiga piirav see, kui laste isa saab lastega kohtuda ainult Eestis, vaid

põhjendatud on laste isa soov teatud mahus viibida lastega koos ka oma koduriigis ja sugulaste

juures. Lapsed on suurema osa oma elust elanud Inglismaal. On igati mõistetav, et kui isal

võimaldatakse lastega niivõrd piiratud määras suhelda, soovib ta seda sisustada nii nagu tema

õigeks peab. Ema väidab, et lapsed ei ole valmis isaga ööbima, kuigi on selgelt kohtuistungil

kinnitanud, et avaldaja oli kooselu jooksul tihti puudutatud isiku III töökohustuste tõttu vanem,

kes hoolitses laste magamamineku eest. Isale on oluline võimalus veeta pühadeaeg lastega

samas mahus nagu seda on võimalik teha emal (üle aasta). Lapsele diagnoositud ATH-häire ei

ole takistuseks lapsega suhtlemisele või kohtumisele. ATH häire ei ole haigus vaid

käitumishäire, mis mh nõuab ka lapsevanemalt endalt olulisel määral suurema koostöö tegemist

teise lapsevanemaga, et lapsele oleks tagatud selgus ja kindel ajakava. Ema tegeleb laste

võõrutamisega.

Menetluse edasine käik

31. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja

§-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning

vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras, et eelduslikult alates

2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis

kui ka Suurbritannias (resolutsiooni punkt 2)) ning teha selle asemel uus määrus, millega

määrata isa suhtluskord lastega tingimustel vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus

muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6

ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

2-21-6622

33. Määruskaebusest nähtuvalt heidab ema maakohtule ette nii menetlusõiguse normide

rikkumist kui materiaalõiguse väära kohaldamist.

34. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita

ei ole võimalik. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus oma otsustust piisavalt

jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Arusaadav on, et maakohus määras suhtluskorra,

pidades konkreetsete laste huviks õigust tunda nendest lahus ja välisriigis elavat vanemat (isa),

kellega suhtlus oli takistatud nii Covid piirangute tõttu, aga ka põhjusel, et vanemad ei teinud

selleks oma halbade suhete tõttu piisavalt pingutusi, sh esines emal vastumeelsust laste ja isa

vahelise suhtlusele ning isa ei püüdnud lastega suhtluse korraldamiseks emaga mõistlikke

kokkuleppeid saavutada.

35. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus ei pruugi olla täidetav

ja loob võimaluse edasisteks vanematevahelisteks vaidlusteks. Nimelt ei ole maakohtu määruse

resolutsiooni punktist 2) arusaadav, millistel aegadel lapsed isaga Eestis ja Suurbritannias

eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, hiljemalt alates 2023.aasta jaanuarist kohtuvad. Määruse

põhjendustest võib aru saada seda, et kuna vanemad nägid vajadust kohtu määratud

suhtluskorra järele, lähtus maakohus eeldustest, et vanemad hakkavad täitma ka jõustumata

lõpplahendit, mille tagajärjel toimub lastel isaga enne isa elukohariigi külastamist piisav hulk

(ööbimistega) kohtumisi vanemate poolt kokkulepitud kuupäevadel ja kohas vastavalt

maakohtu määruse resolutsiooni punktile 1). Määruse resolutsiooni punktist 2) nähtuvalt ei ole

maakohus laste ja isa suhtluse algust välisriigis nende eeldustega sidunud.

36. Maakohtul tulnuks tähele panna, et lisaks avalduses nõutule avaldas isa ärakuulamistel, et

näeb, et lapsed külastavad teda Ühendkuningriikides või veedavad temaga vähemalt

koolivaheajad, isa saab lapsi külastada 3-4 korda aastas ning ülejäänud kordadel tuleksid lapsed

Inglismaale, isa kannab kulud kui tuleb Eestisse ja emaga pooleks, kui lapsed tulevad UK-sse

(tlk 94 pöördel ja 95, 113). Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul eelnevat ning

vanemate pingelist suhtlust arvestades määruse resolutsiooni punktis 2) märgitud laste ja isa

suhtluskord ette näha konkreetsemalt. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt

kohaldub see põhimõte ka kohtumäärustele. Kohtupraktika kohaselt peab kohtu määratud

suhtluskord olema selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-14, p 28). Vajadusel saab kohus määrata suhtluskorra reeglid omal algatusel,

arvestades, et TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjades seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seaduses ei sätestata

teisiti.

37. Eelnimetatud eksimusest tulenevalt ei saa päris põhjendamatuks pidada ka määruskaebuse

esitaja etteheidet maakohtule seonduvalt materiaalõiguse normide väära kohaldamisega.

38. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus

teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse

huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

39. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus

vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine

PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida

võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis,

koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Vanema ja lapse suhtlemise korda

2-21-6622

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest

tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi

lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi

asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu

09.11.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-183-11, p 21).

40. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et käesoleval juhul on konkreetsete laste huviks õigus

tunda oma lahus ja välisriigis elavat vanemat (isa) ja temaga suhelda, sh tema elukohariigis. Ka

kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava

vanemaga, sh selle vanema tavapärases elukeskkonnas ja kohus saab lapse kohanemisvajadust

arvestades määrata astmelise suhtluskorra (vt Riigikohtu 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-14, p-d 26 ja 27).

41. Maakohus oleks pidanud laste ja isa suhtlemise korraldamisel arvesse võtma täiendavalt ka

seda, et laste huvideks tuleb pidada nende elukorralduse stabiilsust, rutiinsust, ettenähtavust ja

piisava turvatunde kujunemist suhtluseks isaga väljaspool Eestit isa elukohariigis. Nimetatud

turvatunde kujunemiseks vajavad lapsed ringkonnakohtu hinnangul kohanemisaega,

arvestades, et Covid piirangute ja vanemate piisava pingutuse puudumise tõttu ei näinud nad

isa 15 kuud (tlk 95), suhtlus isaga sidevahendite teel ei ole olnud toimiv või on olnud takistatud

(tlk 40, 95 pöördel, 96 ja 96 pöördel, 99 pöördel, 101, 102, 112 pöördel), lapsed on väljendanud

(ebaselgeks jäänud tekkepõhjusega) hirmu selle ees, et isa varastab nad ära ja viib

Suurbritanniasse (tlk 40 pöördel) ning kuigi suhtlus laste ja isa vahel sujus nende kolmandal

kohtumisel ladusalt ja laps Q avaldas valmidust isaga Inglismaale minna, ei olnud laps B ilma

emata selleks valmis (tlk 118).

42. Määruskaebusmenetluses isa poolt 07.11.2022.a esitatud seisukohast nähtub, et ema töötab

endiselt laste ja isa suhtlusele vastu ja teeb kõik, et isa Eestisse saabumisel oleksid kohtumised

limiteeritud, tihti ei sobi emale isa välja pakutud ajad ja ta on arvamusel, et ei pea kohtulahendit

täitma. Ema ei ole neid väiteid vaidlustanud. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kuigi isa on

lastega siiski suhelda saanud, ei ole laste ja isa suhtlus muutunud regulaarseks ning vanemad ei

ole selle korraldamisel maakohtu määratust juhindunud. Seda arvestab ringkonnakohus

kohanemisperioodi määramisel. Ringkonnakohus arvestab sedagi, et lastele määratud esindaja

vahetute muljete kohaselt ei olnud lapsed isaga suheldes ärevil, negatiivselt pinges ega

võõristanud teda, laste ja isa suhtlus oli avatud, lapsed olid rõõmsad ja lõbusas meeleolus ning

avaldasid soovi isaga tihti kohtuda ja teda eelkõige füüsiliselt näha, laps Q väljendas tahet isaga

Inglismaale minna, laps B oli sellega nõus kui ema kaasa tuleb (tlk 117-118).

43. Ringkonnakohus on seisukohal, et alust keelata laste suhtlust isaga tema elukohariigis ei

ole. Kuigi eestkosteasutuselt määruskaebusmenetluses laekunud arvamusest nähtuvalt on laps

Q taas väljendanud hirmu koos vennaga või üksi Inglismaale minna, kartes, et isa ei luba neid

enam koju tagasi (tlk 187), ei nähtu dokumendist, et kirjeldatud kartus johtuks konkreetselt isa

käitumisest. Arvestades, et isa on ärakuulamistel korduvalt kinnitanud, et soovib lapsi külastada

Eestis ning näeb lapsi end külastamas tema elukohariigis, puudub hetkel alus kahelda, et isa ei

pea kinni vanemate kokkuleppest, mille kohaselt jäi laste elukohariigiks Eesti. Laps Ql

diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega seotud dokumentatsiooni (tlk 163-169, 192-193)

alusel ei ole tuvastatav, et selle häire tõttu oleks lapsel soovituslik pikaaegset emakodust

eemalviibimist vältida. Ema poolt väidetud isa oskamatus arvestada laps Q erivajadusega on

ületatav spetsialistidega suhtluse, isa (enese)harimise teel, aga samuti last puudutava olulise

terviseinformatsiooni jagamisega ema poolt isale, arvestades, et vanematel on ühine

hooldusõigus (tlk 2 pöördel).

2-21-6622

44. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et lastes võimaldab piisava turvatunde

isaga suhtluseks isa elukohariigis Suurbritannias kujundada laste ja isa suhtlus kuue järjestikuse

kuu vältel Eestis maakohtu määratud viisil ja korras. Nimetatud kohanemisaja järgselt on laste

ja isa suhtlus eelduslikult muutunud (taas) nii turvaliseks, et lastes on tekkinud valmidus viibida

isa kodus tema elukohariigis. Ringkonnakohtu hinnangul võiks esimene külastus toimuda

suhtluse seitsmendal järjestikusel kuul ja olla seitsme päeva pikkune periood ning järgnevad

külastused isa elukohta võiks toimuda iga kolme kuu tagant, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

Maakohtu määratud erikord seonduvalt vaheaegade ja erinevate pühadega rakenduks siiski

alates 2024.aastast, et lapsi liigse reisimisega mitte väsitada.

45. Võttes arvesse ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti ja maakohtu eksimusi, tuleb

vaidlustatud määrus tühistada osas, milles kohus määras, et eelduslikult alates 2022.a

oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka

Suurbritannias (resolutsiooni punkt 2)) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata isa

suhtluskord lastega järgnevalt: Eeldusel, et isa on lastega kohtunud poole aasta vältel, so kuue

järjestikuse kuu jooksul Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni

pühapäeval kl 17.00, kohtub isa lastega edaspidi iga kolme kuu järelt samadel tingimustel oma

elukohariigis, so Suurbritannias, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Muul ajal toimuvad laste ja

isa kohtumised samadel tingimustel Eestis. Esimene laste ja isa kohtumine Suurbritannias

toimub laste ja isa suhtlemise seitsmendal kuul, so eelduslikult 2023.a juulikuus ja on

suvevaheaega arvestades erandlikult ühe (1) nädala pikkune, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

Laste suhtlus isaga seonduvalt vaheaegade, ülestõusmispühade, jõulupühade ja aastavahetusega

rakendub alates 2024.aastast, eeldusel, et lapsed on saanud isaga suhelda vastavalt eeltoodud

üldisele korrale ja tingimustele.

46. Maakohtu määrust tuleb täiendada ka laste üleandmise täpse korraga ning määrata see

järgnevalt: Isa tuleb lastele nende koju järele, võtab lapsed ning toob lapsed tagasi koju. Emal

on kohustus isale võimaldada lastega kohtumised ja lapsed isale üle anda. Kui suhtluskorra järgi

viibivad lapsed isaga Suurbritannias, on emal kohustus lapsed koos reisidokumentidega

lennureisi eelselt isale tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nimetatud ajal ja kohas

üle anda.

47. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kohtute diskretsiooni piiridesse

mahub võimalus määrata suhtluskord selliselt, et kohus määrab, kelle kanda jäävad lapse

reisimisega kantud kulud. Arvestades, et isa on avaldanud valmidust need kulud kanda, tuleb

määrata, et kõik laste Suurbritanniasse reisimisega seonduvad kulud kannab laste isa.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta seisukoht,

et kohus ei saa kohustada kumbagi vanemat katma laste sõidukulusid Suurbritanniasse ja tagasi.

48. Muus osas ei tuvasta ringkonnakohus maakohtu määruse vastuolu laste huvidega.

Määruskaebuses ei ole esitatud kaalukaid argumente ning asjas puuduvad tõendid, mis

võimaldaks asuda seisukohale, et laste igakuist suhtlust isaga ei tohiks soosida ja see oleks laste

huvidega vastuolus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike

suhete tekkimine ja jätkumine. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel

lahus elava vanemaga suhelda (vt Riigikohtu 14.03.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-

12, p 18).

49. Määruskaebuses esitatud ema ettepanekut, mille kohaselt suhtleksid lapsed isaga iga kolme

kuu tagant ja poole koolivaheaegade ajast, ei ole eestkosteasutus ega lastele määratud esindaja

toetanud. Arvestades, et pere elas varasemalt Suurbritannias ning isa osales igapäevaselt laste

elus, viibides nädalas keskmiselt 3-4 ööd ilma emata lastega üksi (tlk 95), laste suhtlus isaga

2-21-6622

vähenes vanemate lahku mineku tõttu oluliselt ning on pikemat aega olnud Covidist tingitud

piirangute ja vanemate piisavate pingutuste puudumise tõttu puudulik, ei arvesta ema

määruskaebuses tehtud ettepanek ringkonnakohtu hinnangul laste huvi tunda oma isa,

(taas)luua ja säilitada temaga lähedane suhe.

50. Eeltoodud

põhjusel

ei

arvesta

ringkonnakohus

ka

eestkosteasutuse

poolt

määruskaebusmenetluses tehtud ettepanekut, et lapsed võiksid isaga suhelda üle ühe kuu, kuna

laps Q seda soovis. Liiatigi järeldub arvamusest, et laps Q seostab puhkamisevajadust mitte isa,

vaid oma õpiraskustega koolis, mis saavad ringkonnakohtu hinnangul eelduslikult leevendust

peale seda, kui koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovitatud tugi (tlk 192-193) on

rakendatud.

51. Seoses määruskaebuse esitaja etteheidetega isale lastega ühise aja sisustamise osas Eestis

ja tema sooviga veeta lastega ka pühasid, märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust laste ja

isa suhtluse vähendamiseks ema soovitud mahus ja viisil. Isale ei saa ette heita soovi veeta

pühad lastega. Emal, kes elab lastega igapäevaselt koos ja tunneb neid seetõttu paremini kui

isa, on alati võimalus isa sidet lastega soodustada, esitades oma ettepanekud, millised tegevused

isaga koos võiksid olla lapsi arendavad ning neile huvipakkuvad. Kohtupraktika kohaselt saab

riik PKS § 143 lg-te 3-5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui

vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja

arengut (vt Riigikohtu 17.11.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2). Selliseid

asjaolusid kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole.

52. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust muuta maakohtu

määrust ka osas, milles kohus määras laste ja vanemate suhtluse elektrooniliste sidevahendite

teel. Maakohus on oma otsustust selles osas piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole

alust selles osas teistsuguseks järelduseks. Ema määruskaebusest järeldatav soov, mille

kohaselt ei toimuks laste ja isa vahel üldse mingisugust suhtlust sidevahendite teel, ei ole

kooskõlas laste huviga tunda oma isa ja temaga suhelda.

53. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse väited on selles osas ka vastuolulised,

arvestades, et ühelt poolt väidab ema, et seoses laps Q erivajaduse ja vanusega ei ole võimalik

talle tagada ligipääsu nutiseadmetele, millest võib järeldada, et lapse telefonisuhtlus on igal

juhul ja alati kõigi isikutega välistatud. Teisalt väidab ema aga seda, et lapsel on võimalus

kasutada telefoni, kui ta soovib helistada oma vanaemale, vanaisale, emale, kasuisale või

sõpradele. Ema näib soovivat jätta vastutus isaga telefonisuhtluse korraldamise osas laps Qle,

olgugi, et eestkosteasutus on menetluses läbivalt rõhutanud, et see vastutus on vanemate kanda

ning selles vanuses lapsed ei pea ise vestlust juhtima. Arvestades, et suhtlus vanavanematega

toimib ema kinnitusel nii, et lapsed suudavad ise teha ilma juhenduse ja abita telefonikõnesid

(tlk 100), on maakohtu seisukoht, et ema peab olema laste ja isa elektroonilise suhtluse

korraldamisel väga toetav ning suunama ja julgustama lapsi isaga suhtlema, põhjendanud.

Puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks laste ja isa suhtlust elektrooniliste sidevahendite teel

soodustama, seda enam, et isa on selleks valmisolekut avaldanud ja lapsed tegelikult oskavad

telefoni kasutada. Lapse poolt väidetud igavuse tekkimine kõne jooksul on välditav

vestlusteemade etteplaneerimisega.

54. Maakohtu määrust ei ole alust muuta ka osas, milles kohus määras, et kumbki vanem ei

räägi lastele teisest vanemast halba ning vanemad ei tülitse laste juuresolekul, arvestades, et

vanemate suhted on pingelised ning ka määruskaebuses tugineb ema endiselt väidetele, et isa

räägib temast halba. Maakohus leidis õigesti, et selline määrang kaitseb lapsi.

2-21-6622

55. Määruskaebuse esitaja on väitnud ka seda, et avaldajal puudub suhtluskorra täitmiseks

reaalne võimekus. Tsiviilasja materjalide põhjal ei ole sellise järelduse veenev tegemine

ringkonnakohtu hinnangul hetkel võimalik, arvestades, et avaldusest nähtuvalt taotles isa

suhtluskorda, mis võimaldaks tal lastega kohtuda igakuiselt, sh tema elukohariigis, kinnitas

oma tahet maakohtu menetluses toimunud ärakuulamistel ega ole maakohtu määrust

vaidlustanud.

56. Kuna ema määruskaebus jääb suuremas osas rahuldamata ning isa esitatud avaldus on

olulises osas rahuldatud, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

57. Lõpetuseks teeb ringkonnakohus ladusa suhtluse tekkimise huvides ja võttes arvesse, et

lastes tekkinud lapseröövi hirmu põhjused on kogu menetluse vältel jäänud ebaselgeks isale

ettepaneku eelnimetatud kohanemisaja vältel kaaluda võimalikku koostööd eestkosteasutusega,

selgitamaks välja lastes väljendunud hirmu põhjused ja selle likvideerimise võimalused.

Mõistlik oleks samal eesmärgil välja selgitada ka see, mis aitaks laps Q-l tulla toime temas

jätkuvat traumakogemust loova minevikusündmusega, mis leidis aset vanemate kooselu ajal

Suurbritannias ja mille käigus viskas isa ema pudeliga, kui laps oli ema süles (tlk 186).

Selgitused

58. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu

poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud

suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord

ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole

avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2

kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123

lg 1 mõttes lapse huvidele.

59. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26

kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või

lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse

enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega

suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne 2022. aasta 1.

septembrit kehtinud seadust.

Taotluste lahendamine

60. Puudutatud isik III (ema) esitas määruskaebusmenetluses 08.04.2022.a taotluse uute ja

määruskaebuse

esitamise

järgselt

07.03.2022.a

esitatud

tõendite

juurdevõtmiseks.

Ringkonnakohus rahuldab eelnimetatud taotluse TsMS § 238 lg 1 alusel ja võtab tõenditena

asja materjalide juurde: 08.04.2022.a esitatud Haridus-ja Noorteameti otsuse nr 3.1-2/22/799-2

ning

07.03.2022.a

esitatud

Haridus-

ja

Noorteameti

eripedagoogi

individuaalse

nõustamisteenuse kokkuvõtte, XXX kooli õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi ja 1.g

klassi õpilase Q ümarlaua protokolli.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

61. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1

2-21-6622

alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse

rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab eraldi määrusega kindlaks

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud, juhul kui vastav taotlus esitatakse.

62. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 4 osas. Muus osas võib määrusele esitada

määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3

esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/