2-22-14208/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-22-14208

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14208

Tsiviilasi

OÜ Ratico Metsad hagi OÜ Piso-Puit vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

19 864,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Ratico Metsad (rk 10828467; aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxx), lepinguline esindaja: Tanel Riivits (e-post

menetlus@themis.ee)

kostja: OÜ Piso-Puit (rk 10629242; aadress

Iibise,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-post xxxxxxxx@xxxxxxxxx), seaduslik esindaja:

T. Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Piso-Puit OÜ Ratico

Metsad kasuks järgmine:

1.1. põhivõlg 15 600 eurot, viivis 160,70 eurot ja kahjuhüvitis 450 eurot, kokku

16 210,70 eurot;

1.2. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

24.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Jätta hagi rahuldamata viivise 2405,50 euro ulatuses.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat

riigilõivu ületav riigilõiv hageja kanda ning muud menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista OÜ-lt Piso-Puit riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot,

kokku menetluskulu 1230 eurot OÜ Ratico Metsad kasuks.

7. Jätta hageja menetluskulude avaldus rahuldamata 401,25 euro ulatuses.

8. OÜ-l Piso-Puit tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le Ratico Metsad

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

2/4

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Vabaduse 13, 65620 Võru; e-post

tmkvoru.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Ratico Metsad (hageja) esitas 23.09.2022 Tartu Maakohtule hagi OÜ Piso-Puit

(kostja) vastu põhivõla 15 600 euro, viivise 2566,20 euro, kahjuhüvitise 450 euro ja

põhivõlalt alates 24.09.2022 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ostu-müügilepingu, mille alusel müüs

hageja kostjale 100 tm kasepalke, lisaks kohustus korraldama kauba veo kostjani. Kostja

kohustus tasuma hagejale 15 600 eurot. Kauba tarnis kostjani OÜ Relsiit Haldus 12.03.–

05.05.2022 neljas osas. Vastavalt poolt kokkuleppele tuli üleandmis-vastuvõtmisakt

allkirjastada hiljemalt kuu möödudes kauba tarnest, seega hiljemalt 05.06.2022.

04.08.2022 saatis hageja kostjale digiallkirjastamiseks üleandmis-vastuvõtmisakti, samuti

arve tasumise tähtpäevaga 07.08.2022. Kostja ei ole akti allkirjastanud, arvet tasunud ega

vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastanud ka hageja lepingulise esindaja 07.09.2022

nõudekirjale. Hageja kasutas kohtueelses menetluses õigusabi, millest tekkis kulu/kahju

450 eurot (vastab lepingulise esindaja kolme töötunni ajakulule). Hageja nõuab kostjalt

08.08.–23.09.2022 eest põhivõlalt viivist määraga 0,35% päevas.

2. Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente e-toimiku kaudu alates 28.09.2022

kätte toimetada, samuti ei kinnitanud kostja ega tema esindaja 03.10.2022 e-kirjadega

saadetud

menetlusdokumentide

kättesaamist.

06.10.2022

saatis

kohus

menetlusdokumendid kostja registrikaardile kantud e-postiaadressil xxxxxxxx@xxxxxxxxx,

märkides, et kui kostja ei kinnita dokumentide kättesaamist varem, loeb kohus need

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks saatmisest

viie tööpäeva möödudes. Kohus loeb hagiavalduse koos lisadega ning 28.09.2022

menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks

14.10.2022. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

3/4

KOHTU SEISUKOHT

3. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise

rahuldamata jätmise kohta.

4. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 15 600 eurot,

viivisest 160,70 eurot, kahjuhüvitis 450 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras alates 24.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Hageja viitab hagiavalduses VÕS § 113 lg-le 1 ning märgib, et nõuab kostjalt viivist

määraga 0,35% päevas.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid viivisemääras kokku leppinud. Seega puudub

hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt viivist seadusjärgsest (antud juhul VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud) määrast kõrgemas määras.

Üksnes hageja poolt arvel viivisemäära märkimist ei saa pidada poolte kokkuleppeks

viivisemäära kohta, seda üldjuhul isegi siis, kui kostja oleks arve allkirjastanud (vt ka

Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-144-09, p 11).

Seega ei ole hageja viivisenõue 08.08.–23.09.2022 eest õiguslikult põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata 2405,50 euro (2566,20 – 160,70 (s.o 15 600 * 0,08 / 365 * 47))

ulatuses.

6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt

tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja kanda ning muud menetluskulud kostja

kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, poolte

menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud

nõudeid arvestades on erinev, samas ei ole hagi osaline rahuldamata jätmine seotud

kostja vastuväitega.

7. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu

581,25 eurot (4,65 t * 125 eurot/t käibemaksuta). Kohus toimetas menetluskulude

nimekirja kostjale kätte TsMS § 3111 lg 51 alusel 23.11.2022, kostja ei ole seisukohta

esitanud.

Hagihind on 19 864,20 eurot ja rahuldatud osa arvestades 17 458,70 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 17 458,70 eurot

4/4

riigilõivu 980 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale

riigilõivust 980 eurot.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud.

TsMS § 175 lg 1 I lause järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja

kulud

välja

põhjendatud

ja

vajalikus

ulatuses.

Esindajakulude

kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide.

Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8).

Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt nt Riigikohtu

08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1

p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta on

põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohus peab ajakulu põhjendatuks 2 t ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega

asjaolude poolest mahukas, vaidlust poolte vahel ei toimunud. Hagiavaldusest nähtuvalt

analüüsis ja täpsustas hageja lepinguline esindaja asjaolusid juba kohtueelses

menetluses. Esindatavale menetluse käigust ülevaate andmist ei pea vastaspool

hüvitama. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu

250 eurot (2 t * 125 eurot/t).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

kokku 1230 eurot (980 + 250). Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata riigilõivu 70 euro ja

lepinguse esindaja kulu 331,25 euro, kokku 401,25 euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik