2-22-129149/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-129149

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M R vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post xxx)

Kostja: M R (isikukood xxx; elukoht x, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi M R vastu.

2. Välja mõista kostjalt M R hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

põhivõlgnevus 30,00 eurot ning sissenõudmiskulu 15,00 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja M R kanda.

4. Välja mõista kostjalt M R hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 128 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 02.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 45,00 euro saamiseks. Kohus tegi 09.08.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.08.2022 aadressil xxx. Võlgnik esitas

10.08.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 23.08.2022 määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

23.08.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja

esitas hagi 29.08.2022, mille kohus võttis samal päeval menetlusse, paludes kostjal esitada

nõuetekohane vastus.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 30,00 eurot ning

sissenõudmiskulud 15,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) M R

(kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest:

-

Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 54);

-

Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale;

-

EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

-

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud (dtl 42-53);

-

Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

-

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi;

-

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani

tasumata;

-

Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.

4. Sõiduk olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale alljärgnevalt: 12.11.2019, Telliskivi

60, Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 26.11.2019, võlgnevuse summa 30 eurot

(dtl 28-41). Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei

oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimiskellaga parkimise

algusaega tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes

parkimise eest tasumata.

5. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele

vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja esitas 15.09.2022 vastuse hagiavaldusele ning 28.11.2022 lõplikud seisukohad,

milles toob välja, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet.

7. Kostja selgitab, et:

-

Sõidukil on kolm peamist kasutajat, lisaks on kostja andnud üksikud korrad sõiduki ka

muude isikute kasutada. Kostja ei suuda kostja nii pika aja möödudes tuvastada, kes

rikkus parkimisreegleid ja parkis auto ilma parkimistasu maksmata. Kuigi kostja saab

aru, et kehtiva kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki

omanik, ei ole temani ühtki teavitust rikkumise kohta jõudnud ning kostjal polnud

mingit võimalust parkimislepingu täitmise korrektsust kontrollida.

-

Kostja saab aru, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale saab parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks, kuid kostja ei oska kolm aastat hiljem

kuidagi tuvastada, mis leppetrahvinõudest sai, et see kostjani ei jõudnud. Kui hageja

oleks kostjaga ühendust võtnud mõistliku aja jooksul pärast trahvi tegemist, oleks

kostja saanud trahvi tasuda.

-

Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi teavitust trahvi kohta. Kostja sai trahvist teada

maksekäsu kiirmenetluses ligi kolm aastat pärast selle tegemist. Hageja pole kostja

poole varem kohtuväliselt pöördunud. Hageja väidab, et on saatnud kaks kirja

trahviteavitusega kostja füüsilisele aadressile, ent kostja kirjasid kätte saanud ei ole.

-

Kostja hinnangul on mõistlik aeg nõude esitamiseks möödas, kuivõrd enam pole

võimalik tuvastada, kes trahvi saamise hetkel roolis oli.

-

Kostja on õigusrahu nimel valmis tasuma trahvi summas 30 eurot, ent menetluskulusid

mitte, kuivõrd hageja pole kostja poole kohtuväliselt pöördunud ning menetluskulud

on trahvi suurust arvestades ebaratsionaalselt suured.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

9. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat

tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

10. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Poolte vahel puudub vaidlus, et 12.11.2019, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel

tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt

opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (vt

dtl 30-53). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud

leppetrahvinõue on tasumata.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvi eest vastutab kostja isiklikult või mõni muu

auto kasutaja.

14. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja leiab, et tema kui auto

omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi

teine isik, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma

21.11.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise

isikuna sõidukit registreerimismärgiga xxx hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kuna kostja ei

tõendanud, kes sõidukit eelnimetatud ajal ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et

parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu

02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017. a

kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1

esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava

kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt

raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et

tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja

parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et

autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki

registreerimismärgiga xxx omanikuks oli leppetrahvi väljastamise ajal kostja ning autojuhi

isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli all ja hagejal

on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on

tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute

pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p

31).

15. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub

teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost

teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt

loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on

suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide,

näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või

teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks

esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on

pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud

tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt

mõistetavalt teatavaks tehtud.

16. Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et

parkla sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl

42-53), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on

parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega

teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse

parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et

parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept)

on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul

kvalifitseeritav aktseptina.

17. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda

saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on

muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto

pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale

paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures

on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping,

tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus

on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused

nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda.

Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk,

mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

18. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

19. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud

juhtumil sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu

tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste

rikkumise korral nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja ongi parkimislepingu rikkumise eest

(parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole

kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud

parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole

tõendanud, et esile toodud parkimisalal on teistsugused parkimistingimused või, et

parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

20. Kostja on esile toonud, et leppetrahv ei ole vaatamata selle tuuleklaasile kojamehe alla

paigutamisele temani jõudnud. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb

tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi,

arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Seega isegi

kui kostja toob käesolevalt välja, et leppetrahv ei ole temani jõudnud, ei too see kaasa

leppetrahvinõude rahuldamata jätmist, kuivõrd hageja on valinud leppetrahvi edastamiseks

mõistliku viisi ning tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks. Seega loeb kohus, et kostja on

12.11.2019 väljastatud leppetrahvi nr xxx kätte saanud.

21. Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi

teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisaladel, ning hageja on

tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäeval oli kostja sõiduki omanik (dtl

54), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingu

osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu

juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis

parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma

hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 12.11.2019 kuupäeval lepingust tuleneva

parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 5 järgi tasuma hagejale

leppetrahvi 30 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost xxx, millel on

kuupäevad, millal on sõiduk parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval

parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest

lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi

rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et

kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.

Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduk xxx hageja esiletoodud leppetrahvi

koostamise kuupäeval hageja märgitud parklas parkis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse

täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot.

22. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu

summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud

nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja

saatmisega kostja postiaadressile. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale ühe kohtueelse

meeldetuletuskirja lihtkirjana 10.06.2022 (dtl 55), tähitud kirjaga 02.06.2021, tegi päringu

transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud andmetest (dtl 54) ning

päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kuivõrd kostja seadis

kahtluse alla, kas meeldetuletuskirjad on tõepoolest välja saadetud, esitas hageja 30.09.2022

seisukohas tõendina väljavõtte Omniva infosüsteemist, millest nähtuvalt saatis hageja kostjale

02.06.2021 meeldetuletuskirja tähitud kirjaga (tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel).

Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale saatnud vähemalt ühe

meeldetuletuskirja. Meeldetuletuskiri on saadetud kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha

aadressile xxx. Seega ei ole hageja tegutsemisele 02.06.2021 kirja osas võimalik etteheiteid

teha ning nõudekirja ärakirjaga ning Omniva infosüsteemi väljavõttega on tõendatud, et

hageja saatis vähemalt ühe nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega,

kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2

p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega

seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot,

kokku 45 eurot.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

26. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks ning uuesti 30.09.2022. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5

nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud

riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 224 eurot

(käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot

kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub

märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja

kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

28. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

29. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu

kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei

tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja

edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise

nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

30. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot.

31. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu

01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

32. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja

mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 96 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja

esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning

sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

33. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi ja 20 minutit. Hageja

esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluses

vastuväitega tutvumine, hagiavalduse esitamine ja lisade komplekteerimine, dokumentide

esitamine ja riigilõivu tasumine – 2 tundi; 2) kostja vastusega tutvumine ja sellele seisukoha

koostamine, selle esitamine – 20 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei

tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga,

vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

34. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega.

Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on

hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud hageja toimingu nr 1 ajakuluks 1 tund hageja taotletud 2 tunni asemel.

30.09.2022 seisukoha koostamise ajakulu 20 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik. Seega võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks menetluses kokku 1 tundi ja 20 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 128 eurot

(96+32). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele

käibemaksuta.

35. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 248 eurot (100

+ 20 + 128), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja

kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4

alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

36. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik