3-20-1763/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-1763

Otsuse kuupäev

08.12.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andrei

Detotšenko

kaebus

Toila

Vallavalitsuse

11.08.2020. a kasutusloa väljastamise korralduse nr 220

tühistamiseks ja Toila Vallavalitsuse kohustamiseks kaebaja

taotletud järelevalvemenetluse jätkamiseks reoveepumpla

paigaldamise õiguspärasuse üle

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrei Detotšenko

Vastustaja – Toila vald, seaduslik esindaja Eve East

Kaasatud haldusorgan I – Keskkonnaamet, volitatud esindaja

Hanna Maria Kokla

Kaasatud haldusorgan II – Terviseamet, volitatud esindaja

Agne Ojasaar

Kolmas isik – AS Vekanor (endine ärinimi AKTSIASELTS

TOILA V.V), volitatud esindaja Avo Viiol

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Detotšenko kaebus rahuldamata.

2. Mõista Andrei Detotšenkolt AS Vekanor kasuks välja menetluskulud 200 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

09.01.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-20-1763

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Detotšenko (edaspidi ka kaebaja) on aadressil Uus tn 3e, Toila alevik, Toila vald

asuva ribakujulise kinnistu (katastritunnus 80206:001:0246, elamumaa pindalaga 206 m2) üks

ühisomanikest (kinnistu kuulub kaebaja ja tema abikaasa ühisvarasse). Uus tn 3e kinnistu

piirneb ühelt poolt Kirsi tänavaga (Kirsi tänav L1, katastritunnus 80201:001:0605) ning teiselt

poolt kinnistuga aadressil Uus tn 3b, Toila alevik, Toila vald (katastritunnus 80206:001:0450,

elamumaa pindalaga 1218 m2). Uus tn 3b kinnistu on kaebaja elukohaks ning kuulub kaebaja

abikaasa lahusvarasse.

2. 2020. aastal rajati Kirsi tänavale Uus tn 3e kinnistu piiri äärde reoveepumpla (edaspidi ka

Kirsi tn reoveepumpla).

3. Kaebaja esitas 05.06.2020 Toila Vallavalitsusele avalduse, milles palus alustada järelevalvet

selle üle, kas Kirsi tn reoveepumpla kohta oli teostatud seadusest tulenev pumpla seisukorra ja

sobivuse hinnang ning kuidas oli see kinnistu omanikega kooskõlastatud. Samuti palus kaebaja

teostada järelevalvet selle üle, mil viisil olid täidetud Kirsi tee kaitsevööndi ja ohutuse nõuded,

arvestades seda, et pumbajaam on paigaldatud Kirsi teelt umbes 1 meetri kaugusele.

Avalduse kohaselt on kinnistu omanikel mure seoses rajatava pumbajaama kahjustava mõjuga

nende tervisele ja koormatise seadmisega nende kinnistule. Ehitusprojektist nähtub, et kaebaja

ja tema abikaasa kinnistu on koormatud kaitsevööndiga, mida nad ei saa kasutada. Samas ei

olnud neid kaasatud haldusmenetlusse ja neile ei olnud kinnistu koormatistest teatatud.

Pumbajaama rajamine kaebaja ja tema abikaasa kinnistu juurde ei olnud nendega eelnevalt

kooskõlastatud. Kaebaja viitas veel kinnistu juurde rajatud elektrikilbile, millest tulenev

kaitsevöönd on samuti nendega kooskõlastamata.

4. Toila Vallavalitsus väljastas 11.08.2020. a korraldusega nr 220 kasutusloa vee- ja

kanalisatsioonitorustikule (sh eelnimetatud reoveepumpla) Toila alevikus, Toila vallas

katastriüksustel

80206:001:0166,

80201:001:0623,

80201:001:0602,

80201:001:0598,

80206:001:0840, 80206:001:0035, 80201:001:0605, 80206:001:0279, 80206:001:0339,

80201:001:0193, 80201:001:0635, 80206:001:0990, 80206:001:0123, 80206:001:0109,

80206:001:0550, 80206:001:0730, 80201:001:0601, 80201:001:0603, 80201:001:0619,

80206:001:0285 kasutusotstarbega külmaveetorustik ja kanalisatsioonitorustik. Ehitise omanik

on AS Vekanor (endise ärinimega AKTSIASELTS TOILA V.V; edaspidi ka kolmas isik).

5. Toila Vallavalitsus koostas 18.08.2020. a korraldusega nr 236 kaebaja 05.06.2020. a

avalduse alusel algatatud riikliku järelevalve kokkuvõtte. Toila Vallavalitsus leidis, et kolmas

isik ei ole rikkunud kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi reoveepumpla ehitus- ja

paigaldamistegevusega ning tegevused on läbi viidud kehtivate seaduste alusel. Toila

Vallavalitsus kohustas Uus tn 3b ja Uus tn 3e kinnistu omaniku õiguste ja kindlustunde

tagamiseks

terviseohutuse,

kinnistu

kaitsevööndiga

koormatuse,

tervisekaitse

ja

keskkonnakaitse normide täitmiseks kolmandal isikul täiendavalt paigaldada reoveepumplale

söefilter; rajatud reoveepumpla ohutusnõuete täitmiseks ümbritseda see piirdeaiaga, tähistada

vastavate liikluskorraldusmärgistustega ning teostada lõhna ja müra kontroll vastavuses

seadustega. Korralduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Avaldaja kinnistute puhul ei ole reoveepumpla asukohas tegemist kaitsevööndiga, vaid

kanalisatsiooni ehitise kujaga veeseaduse (VeeS) § 134 tähenduses. Vastavalt VeeS § 137 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019. a määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“ (määrus nr 31) § 7 lg-le 2 tuleb saada kinnistu omanikult nõusolek üksnes juhul, kui

kuja piiresse jääb hoone. Uus tn 3e ja Uus tn 3b puhul kuja piires hooned puuduvad.

5.2. Reoveepumpla paigaldamisega tekkinud 10-meetrine kuja ei saa piirata oluliselt Uus tn 3e

ja Uus tn 3b kinnistuid ehitusõiguse tähenduses, kuna Uus tn 3b krundi täisehituse protsent on

täidetud ja isegi veidi ületatud. Kolmas isik kui kuja valdaja kinnitas 09.07.2020 toimunud

3-20-1763

3(12)

koosolekul, et ei piira reoveepumpla kuja piirides selle seaduslikku kasutamist. Rajatud

reoveepumpla ohutusnõuete täitmiseks ümbritsetakse see piirdeaiaga ning tähistatakse

vastavate liikluskorraldusmärgistustega, et tagada Kirsi tänava hooldustööde ja kasutamise

turvalisus.

5.3. Reoveepumpla parameetrid määratleti projekteerija poolt projekteerimise käigus ning

ehitusseadustikust (EhS) ega määrusest nr 31 ei tulene vajadust kooskõlastada projekti

kinnistute omanikega, kuna reoveepumpla on projekti koosseisus. Kinnistute omanikega

kooskõlastatakse projekteeritud liitumispunktid. Vallavalitsus on veendunud, et reoveepumpla

projekteerinud Keskkonnaprojekt OÜ omab vastavat ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK)

projekteerimispädevus

ning

projekteeritud

reoveepumpla

omab

kehtivat

vastavusdeklaratsiooni.

5.4. Toila Vallavalitsusel puudub pädevus kontrollida ja anda hinnangut Elektrilevi OÜ

tegevusele, mis on seotud reoveepumplale elektriliitumiseks elektrikilbi paigaldamisega.

5.5. Keskkonnaamet ja Terviseamet on ÜVK arendamise kava kooskõlastanud.

5.6. ÜVK arengukava plaanil on reoveepumpla asukoht Uuel tänaval, kinnistu Uus tn 3b

piirdeaia ja tänava teekatte vahelisel alal. Ehitusprojekti koostamise käigus on reoveepumpla

asukohta täpsustatud ning projekteerija poolt on valitud reoveepumpla asukohaks Sireli tänava

äärne ala, Uus tn 3e ja tänavakatte vaheline ala. Asukoha valikul on projekteerija lähtunud

reoveesüsteemi tehnilistest vajadustest, mille määratlemise aluseks on projekteerimise hetkeks

koostatud geodeetiline alusplaan, arvestuslikud reoveemahud ning projekteeritud torustiku

diameetrid. Reoveepumpla asukoha muutmisega on minimaliseeritud ka võimalikke häiringuid

reoveepumpla kuja ulatuses, milleks on 10 m. Toila Vallavalitsus lähtus reoveepumpla asukoha

muutmise hindamisel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS) ja Riigikohtu

seisukohtadest.

6. A. Detotšenko esitas 18.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

19.04.2021. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada Toila Vallavalitsuse 11.08.2020. a

korraldus nr 220 ning kohustada Toila valda jätkama kaebaja taotluse alusel algatatud

järelevalvemenetlust.

7. Kohus kaasas 19.04.2021. a määrusega menetlusse Keskkonnaameti ja Terviseameti ning

kolmanda isikuna AS Vekanor.

8. Oma seisukohad kaebusele esitas Terviseamet 18.05.2021, Keskkonnaamet 19.05.2021 ja

kolmas isik 20.05.2021.

9. Toila vald esitas kaebusele vastuse 28.02.2022.

10. Kohus otsustas 20.10.2022. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis

menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et Toila Vallavalitsust tuleb kohustada riikliku järelevalve menetlust

jätkama ning Toila Vallavalitsuse 11.08.2020. a korraldusega nr 220 väljastatud kasutusluba

tuleb tühistada. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Paigaldatud reoveepumpla koormus ületab oluliselt 10 m3 päevas, millest tulenevalt

peab selle kuja olema vähemalt 20 meetrit, mitte 10 meetrit, nagu väidab vastustaja. Sel juhul

jääb kuja piiresse ka kaebaja elamu ning vastustaja oleks pidanud igal juhul kaebaja

haldusmenetlusse kaasama. Vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p-s 3

ja § 40 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

11.2. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et kaebaja kinnistule ulatuvad torustike, elektrikilbi

ja elektrikaabli kaitsevööndid. Reoveepumplas on olemas survetorustik ning selle juurde tuleb

vabavoolne torustik. Nii survetorustiku kui ka vabavoolse torustiku kaitsevöönd peab vastavalt

3-20-1763

4(12)

keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi

ulatus“ (määrus nr 76) §-le 2 olema 2 meetrit. Seega ulatuvad need kaitsevööndid Uus tn 3e

kinnistule vähemalt 1 meetri ulatuses. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a

määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ (määrus nr 73) § 10 lg-tele 3 ja 6 kulgeb maakaabelliini

kaitsevöönd piki kaablit 1 meetri piires ning alajaama ja jaotusseadmete ümber ulatub

kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Reoveepumpla elektrikilp koos maakaabliga on paigaldatud 22 cm kaugusele Uus tn 3e

kinnistu piirist. Toila Vallavalitsus vastutab viidatud määruste sätete täitmise eest.

11.3. Reoveepumpla paigaldamine kaebaja kinnistu piiril ei vasta rahvatervise seaduses

(RTerS) sätestatud elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetele (RTerS § 4 p-d 7 ja 13) ning

reoveepumpla paiknemist selle tegelikus asukohas ei ole Keskkonnaamet ja Terviseamet

kontrollinud ja kooskõlastanud. Vastustaja ei arvestanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arengukava koostamisel ja reoveepumpla projekteerimisel seda, et reoveepumpla paigaldatakse

elamute piirkonnas ja kaebaja kinnistu piiril, mida kasutatakse inimeste elamiseks.

Reoveepumpla on sisuliselt kanalisatsiooni ja fekaalide jaam, mille funktsioneerimine on

seotud müra ja lõhnaga. Kuja eesmärgiks on välistada inimeste viibimine kanalisatsiooniehitist

ümbritseval maa-alal selleks, et kaitsta inimese tervist kanalisatsiooniehitisest lähtuva kahjuliku

mõju eest, eelkõige õhu kaudu levivate patogeenide eest, ning teisalt piiratakse kujaga

võimalikku veereostuse ohtu (sh joogivee reostumist). Arengukava ja reoveepumpla projekt ei

sisalda müra ja lõhna puudutavaid sanitaarnorme, samuti ei nähtu vastustaja poolt esitatud

materjalidest reoveepumpla sanitaarkaitseala ulatust ja kirjeldust (ÜVVKS § 4 lg 21 p 1). Ka

vastustaja viidatud reoveepumpla vastavusdeklaratsioon ei sisalda andmeid selle kohta, et

reoveepumpla vastaks sanitaarnormidele, mis puudutavad müra ja haisu teket reoveepumpla

ekspluateerimisel. Keskkonnaamet ja Terviseamet on kooskõlastanud küll Toila valla ÜVK

arendamise kava, kuid selles märgitud reoveepumpla asukoht erineb selle tegelikust asukohast.

11.4. Toila Vallavalitsuse 11.08.2020. a korraldus nr 220 puudutab kaebaja õigusi, kuna

sellega on antud kasutusluba vee- ja kanalisatsioonitorustikule, mille osaks on Kirsi tn

reoveepumpla. See korraldus ei vasta HMS-s haldusakti õiguspärasusele seatud nõuetele ning

ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ega arusaadav.

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

12.1. Vastavalt määruse nr 76 §-le 5 ulatub Kirsi tn reoveepumpla kaitsevöönd reoveepumpla

ja Uus tn 3e kinnistu vahele jääva piirdeaiani ega ulatu Uus tn 3e kinnistuni. Uus tn 3b kinnistu

asub Kirsi tänava poolt vaadates Uus tn 3e kinnistu taga ning kaitsevöönd sinna ei ulatu.

12.2. Määruse nr 31 § 7 sätestab ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatuse sõltuvalt

reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d (kuupmeetrit

päevas), peab kuja olema 10 meetrit. Kirsi tn reoveepumpla kuja on 10 m ja see ulatub Uus tn 3e

ja Uus tn 3b kinnistule. Kuja piiresse ei jää ühtegi hoonet, mistõttu ei kohaldu

määruse nr 31 § 7 lg-s 2 sisalduv nõue hoone omanikult nõusoleku küsimise kohta.

Reoveepumpla projekteerimisel on projekteerija lähtunud oma professionaalsusest, arvestanud

reoveepumpla vooluhulgaga ja vastavalt sellele määranud kuja ulatuse. Kolmas isik on

kinnitanud kaebajale, et ta annab nõusoleku kuja piiresse ehitamiseks, kui selleks tekib vajadus.

12.3. Reoveepumpla kuja või kaitsevööndi ulatumine üle Uus tn 3e ja Uus tn 3b kinnistu

piiride riivab kahtlemata omandiõigust, kuid see riive on seadusega lubatud piirides. Omaniku

õigused võivad olla kitsendatud seadusega (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2, § 140). Omanik

peab taluma ka tehnovõrke ja rajatisi, sh ühisveevärk ja kanalisatsioon (AÕS § 158,

ÜVVKS § 2 lg 3, § 31). Kirsi tn reoveepumpla asub munitsipaalmaal (vaid kuja ulatub

kaugemale), mistõttu sellest tulenev omandiõiguse riive Uus 3e ja Uus 3b kinnistutele on

märksa väiksem asjaõigusseadusega lubatust.

3-20-1763

5(12)

12.4. Kaebaja ei too välja, et reoveepumplast lähtuks mingi lõhn või kostuks müra. Kuja piires

võivad mõjud esineda ning neid tuleb taluda. Kaebusest ei ilmne ja reoveepumpla kontrollil ei

tuvastatud, et pumplast lähtuks mingi negatiivne mõju ning seda enam ei ole seda mõju

väljaspool kuja 10 m piiri.

12.5. Kaebaja sai võimaluse oma seisukohtade avaldamiseks järelevalvemenetluses, mis

toimus samaaegselt kasutusloa väljastamise menetlusega. Vastustaja korraldas kaebaja ja

kolmanda isiku osavõtul 09.07.2020 ühise kohtumise, kus osalejad said teineteisele ja

vastustajale oma seisukohti selgitada. Kasutusloa väljaandmisel oli vastustaja ära kuulanud

isikud, keda kasutusloa väljastamine võis puudutada. Kasutusloa korraldusega nr 220 anti

kasutusluba Liiva-Põllu ja Uus-Kirsi tänavate vee- ja kanalisatsioonitorustikule, millega liitus

63 kinnistut. Seega võis vastustaja viia kasutusloa väljastamise menetluse HMS § 40 lg 3 p 6

alusel läbi kaebajat kaasamata.

12.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteem on ehitatud, sh reoveepumplad paigaldatud

vastavalt ehitusprojektile ning selle alusel antud ehitusloale.

12.7. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid veetorustikule. Seega ei riku veetorustik kaebaja

subjektiivseid õiguseid ning selles osas on korralduse tühistamise taotlus alusetu.

Ehitusprojektiga nähti ette kanalisatsiooni rajamine kahte eraldiseisvasse piirkonda. Need

kanalisatsioonitorustikud on omavahel lahus ning kaebaja õigusi ei saa piirata Liiva-Põllu

tänavate kanalisatsioonitorustiku ehitus. Vaidlustatud kasutusluba on antud vee- ja

kanalisatsioonitorustikule kokku 20 kinnistul, millest vaid 2 on seotud Kirsi tn reoveepumplaga.

13. Terviseamet selgitas oma seisukohas järgnevat.

13.1. Terviseamet andis Toila ÜVK-le kooskõlastuse 01.07.2019 terviseohutuse hinnangus

ning lähtus seda tehes oma pädevuse piiridest. Sel ajal teostas Terviseamet riiklikku järelevalvet

veeseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete üle ning joogiks kasutatava vee terviseohutuse üle

vastavalt rahvatervise seadusele ja toiduseadusele. Täiendavalt reoveepumpla asukoha

kooskõlastamisega Terviseameti poole pöördutud ei ole. RTerS § 12 lg-st 3 lähtuvalt puudub

kohustus esitada Terviseametile kooskõlastamiseks reoveepumpla projekti.

13.2. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et täiendavalt pidid olema teostatud

reoveepumplast tuleneva müra mõõtmised. Toila vallal oli võimalik reoveepumpla kasutusloa

menetluse käigus lähtuda müra mõõtmiste tulemustest. Kui müra ületas normi, oleks pidanud

arendaja rakendama müra leevendavaid meetmeid.

14. Keskkonnaamet märkis oma seisukohas kaebusele järgnevat.

14.1. Keskkonnaamet hindas ÜVK arendamise kava kooskõlastamisel selle vastavust

ÜVVKS § 4 lg-tele 2–23. Keskkonnaameti hinnangul vastas ÜVK arendamise kava nimetatud

sätetes toodud nõuetele, välja arvatud Keskkonnaameti 25.06.2019. a kirjas toodud ebatäpsuste

osas. Keskkonnaamet lähtus ÜVK arendamise kava kooskõlastamisel vastustaja 20.06.2019. a

taotluses esitatud informatsioonist, sh asukohaplaanist. Reoveepumpla asukoht ja selle

ehitustehniline lahendus on täpsustatud hiljem, ehitusprojekti koostamise käigus.

Reoveepumpla asukoha muutmisest ei ole Keskkonnaametit teavitatud. Kui reoveepumpla

asukoht on ehitusprojekti koostamise käigus muutunud, siis tuleb muuta ka ÜVK arendamise

kavas reoveepumpla asukohta vastavalt ehitusprojektile ning esitada muudetud ÜVK

arendamise kava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ÜVVKS § 4 lg 24 alusel. Kohtule

arvamuse esitamise ajaks ei ole muudetud ÜVK arendamise kava Keskkonnaametile

kooskõlastamiseks esitatud.

14.2. Keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitatud ÜVK arendamise kava ei sisaldanud

reoveepumpla kuja ulatuse arvutuse aluseks olevaid andmeid. Reoveepumpla kuja ulatus ning

selle määramise aluseks olevad arvutused esitatakse reoveepumpla ehitusprojektis.

Reoveepumpla ehitusprojekti vastustaja Keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitama ei

3-20-1763

6(12)

pidanud, sest alale, kuhu reoveepumpla ehitatakse ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid

loodusobjekte. ÜVK arendamise kava on strateegiline dokument ning ei anna õigust

ehitustegevuse

alustamiseks.

Keskkonnaamet

ei

hinda

ÜVK

arendamise

kava

kooskõlastamisel, kas puudutatud maaomanike nõusolekud on saadud ning kas vastustaja on

nõuetekohaselt isikud menetlusse kaasanud.

15. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.

15.1. Kaebaja on kohut oluliselt eksitanud, kuna kaebaja ei ole kinnistusraamatu andmete

järgi kinnistuste Uus tn 3b ja Uus tn 3e omanik. Kuna kaebaja ei ole kinnistute omanik, siis ei

saa kaebuses toodud kinnisasju puudutavad asjaolud rikkuda tema subjektiivseid õigusi, sh

reoveepumpla kaitsevöönd ja kuja ning omanikuna haldusmenetlusse kaasamine. Kaebusest ei

ilmne kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

15.2. Kaebajal puudub alus taotleda Toila Vallavalitsuse korralduse nr 220 tühistamist täies

ulatuses.

15.3. Korraldusega nr 220 anti kasutusluba Liiva-Põllu ja Uus-Kirsi tänavate vee- ja

kanalisatsioonitorustikule, millega liitus 63 kinnistut. Seega võis vastustaja kasutusloa

väljastamise menetluse läbi viia kaebajat kaasamata.

15.4. Määruse nr 76 § 5 kohaselt ulatub kaitsevöönd ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude

ehitiste ümber piirdeaiani, selle puudumisel 2 m kaugusele ehitisest. Seega ulatub kaitsevöönd

Kirsi tn reoveepumpla ja Uus tn 3e kinnistu vahele jääva piirdeaiani ega ulatu Uus tn 3e

kinnistuni.

15.5. Kaebuses kuja suurusega seonduvalt toodud arvutused tuginevad valedele andmetele

ega ole kinnitatud ühegi tõendiga. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vee tarbimine ühe elaniku

kohta on keskmiselt 250 liitrit päevas. Toila vallas on vee tarbimine ühe elaniku kohta 85 liitrit

päevas, Eestis keskmiselt ~87 liitrit päevas. Uue tänava liitumistaotluste järgi on Kirsi tänava

reoveepumpla teenindusalas 71 inimest. Seega on vee tarbimise arvestuslik suurus päevas

85x71=6035 liitrit ehk 6,035 m3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolul võetakse tarbitud

vee ja ärajuhitud reovee kogused võrdseks, mistõttu on Kirsi tn reoveepumpla arvestuslik

vooluhulk 6,035 m3/d. Omapumplate puhul ei saa ärajuhitava reovee kogus oluliselt suureneda,

kuna tarbimine inimese kohta jääb ikkagi samaks. Inimestel on lubatud, kokkuleppel vee-

ettevõtjaga, kasutada ühisveevärgi vett kastmiseks, mis vähendab reovee kogust.

Reoveepumpla projekteerimisel on projekteerija lähtunud oma professionaalsusest, arvestanud

reoveepumpla vooluhulga ja vastavalt sellele määranud kuja suuruse. Kuja piiresse ei jää ühtegi

hoonet, mistõttu ei kohaldu määruse nr 31 § 7 lg-s 2 sätestatud nõue hoone omanikult nõusoleku

küsimise kohta. Kujast tulenev omandiõiguse riive ei ole intensiivne ning on seadusega lubatud.

15.6. Kaebaja ei too välja, et reoveepumplast lähtuks mingi lõhn või kostuks müra. Kirsi tn

reoveepumpla ei ole tüüpprojekt, vaid on valmistatud ehitusprojektis toodud nõuete ja jooniste

alusel, arvestades selle paigutamist elamute alale. Reoveepumpla on kinnine, ühes tükis

valmistatud maa-alune pumpla, mille veealused pumbad asuvad ~4 m sügavusel.

Reoveepumpla asukoht Kirsi tänaval on valitud isevoolse ja survekanalisatsiooni optimaalse

lahenduse alusel. Reoveepumpla oli ühiskanalisatsiooni toimimiseks hädavajalik, sest Uus

tänav on Pikast tänavast, kuhu reovesi tuli juhtida, ca 2 m madalam. Olukorras, kus

ühiskanalisatsioon ehitatakse olemasolevasse elamupiirkonda, on paratamatu, et reoveepumpla

satub kellegi aia taha. Reoveepumpla tüübi valikul on projekteerija seda arvestanud.

Reoveepumpla puhul ei eristata sanitaarkaitseala, kuid mõju väliskeskkonnale võib välja lugeda

kuja määratlusest (VeeS § 134 lg 1). Elamumaa-alad kuuluvad 2. mürakategooriasse ning seal

lubatud tööstusmüra piirväärtus on päeval 60 db ja öösel 45 db. Reoveepumpla müra, kui see

läheneb piirväärtusele, peab olema selgelt inimkõrvale kuuldav. Kirsi tn reoveepumpla juures

ei ole inimkõrvale tajutavat müra.

3-20-1763

7(12)

15.7. Kaebajale oli antud võimalus esitada oma seisukohad projekteerimise etapis ning

kolmas isik põhjendas, miks kaebaja seisukohti ei saa arvesse võtta. Ehitusprojekti koostamise

etapis kooskõlastas projekteerija kõikide kinnistute omanikega liitumispunktide asukohad.

Kinnistu Uus tn 3b omanikule saatis projekteerija kooskõlastuse taotluse 07.10.2019. Kirjale

vastas 18.10.2019 kaebaja, kes soovis säilitada vana kanalisatsiooniühendust. Sama sisuga kirja

saatis kaebaja kolmandale isikule, millele kolmas isik vastas, et olemasolevat ühendust läbi

Uus tn kinnistute (pikkus 195 m) liitumispunktiga Sireli tänaval ei ole võimalik säilitada.

Reoveepumpla tuli rajada, et tagada kogu Uus tänava keskosa reovee vastuvõtt. Kaebaja sai

võimaluse oma seisukohtade avaldamiseks järelevalvemenetluses, mis toimus samal ajal

kasutusloa väljastamise menetlusega. Sellega oli kaebaja ja Uus tn 3e ja Uus tn 3b kinnistute

omaniku seisukohtadega ja vastuväidetega arvestatud kasutusloa väljaandmisel.

15.8. Kolmas isik ehitas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sh paigaldas reoveepumplad

vastavalt ehitusprojektile ning selle alusel antud ehitusloale.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kaebaja palub tühistada Toila Vallavalitsuse 11.08.2020. a korralduse nr 220, millega

väljastati kasutusluba Toila alevikus Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tn ühisveevärgi ja

kanalisatsioonitorustikule. Samuti palub kaebaja kohustada Toila valda jätkama tema

05.06.2020. a avalduse alusel algatatud järelevalvemenetlust Uus tn 3e kinnistu piiri äärde

reoveepumpla rajamise õiguspärasuse üle. Nimetatud reoveepumpla on sama vee- ja

kanalisatsioonitorustiku osa, millele on väljastatud kasutusluba korraldusega nr 220.

17. Kohus märgib esmalt, et halduskohtule kaebuse esitamine, samuti kaebuse rahuldamine on

üldjuhul võimalik üksnes juhul, kui see on vajalik isiku enda õiguste kaitseks

(HKMS § 44 lg 1). Kohtus kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke

õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja

halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu 21.06.2022. a määrus nr 3-21-2230, p 9 ja

seal viidatud praktika).

17.1. Kaebaja on kohtule selgitanud ja tõenditega kinnitanud, et Uus tn 3e kinnistu

(katastritunnusega 80206:001:0246), mille kõrval Kirsi tänaval paikneb kõnealune

reoveepumpla, on kaebaja ja tema abikaasa ühisomandis. Kohtule on esitatud kaebaja abikaasa

kirjalik nõusolek Uus tn 3e kinnistuga seotud õigusvaidluse pidamiseks (digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 334). Uus tn 3e kinnistu kõrval paikneb kinnistu aadressiga Uus tn 3b

(katastritunnusega 80206:001:0450), mis ei ole aga kaebaja omandis ning selle ainuomanik on

tema abikaasa (abieluvaraleping dtl 316–321). Küll paikneb Uus tn 3b kinnistul elumaja, mis

on kaebaja elukohaks (viidatud kinnistute paiknemine ja Uus tn 3b kinnistul elumaja olemasolu

nähtub kohtule esitatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttelt dtl 272). Eelnevat arvestades

ei saa kohus praeguses asjas kontrollida Uus tn 3b kinnistuga seotud omandiõiguse

(põhiseaduse § 32) riive õiguspärasust. Uus tn 3b kinnistut puudutavas osas saavad omada asja

lahendamisel tähtsust üksnes sellele kinnistule kõnealusest reoveepumplast tingitud mõjutused,

mis puudutavad ka kaebaja kui selle kinnistu elaniku subjektiivseid õigusi ja vabadusi.

17.2. Toila Vallavalitsuse 11.08.2020. a korraldusega nr 220 on antud kasutusluba kokku

20 katastriüksusele ulatuvale kanalisatsioonitorustikule. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda

isikuga, et kaebaja kui Uus tn 3e kinnistu ühisomaniku õigusi saab see kasutusluba puudutada

vaid osas, milles see on seotud Kirsi tn reoveepumplaga ja sellega seotud kanalisatsiooniga.

Kolmanda isiku kinnitusel puudutavad Uus-Kirsi tänava kanalisatsiooni kaks kinnistut: Uus tn

L1 (80201:001:0623) ja Kirsi tänav L1 (80201:001:0605). Seega puudub kaebajal ülejäänud

osas kasutusloa vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) ning juba ainuüksi sel põhjusel

tuleb jätta kasutusloa tühistamise nõue nimetatud kahte katastriüksust mittepuudutavas osas

rahuldamata.

3-20-1763

8(12)

18. Toila alevikus Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tn ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku rajamine

on ette nähtud Toila Vallavolikogu 09.07.2019. a määrusega nr 63 kinnitatud Toila valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2019-2031 (edaspidi ka ÜVK

arendamise kava) (dtl 102–247). ÜVK arendamise kava kohaselt puudus Toila aleviku Uus

tänava

piirkonnas

ühisveevärk

ja

-kanalisatsioon,

mistõttu

tuli

seal

vee-

ja

kanalisatsioonitorustik rajada, kaasa arvatud liitumispunktid. Kirsi tänaval tuli rajada nii uued

vee- ja kanalisatsioonitorustikud kui ka uued liitumispunktid, samuti oli tööde käigus vajalik

rajada kaks reoveepumplat, millest üks oli kavandatud Uus tänavale (ÜVK arendamise kava

p 8.2, lk 110, dtl 211). Reoveepumpla asukoht Uus tn ja Kirsi tn nurgal kajastub ÜVK

arendamise kava lisas 5 oleval joonisel (väljavõte dtl 59).

18.1. Torustiku projekteerimise käigus kooskõlastati ümberkaudsete kinnistu omanikega

liitumispunktide asukohad (projekteerija Keskkonnaprojekt OÜ 07.10.2019 saadetud e-kiri

dtl 280–281). Kaebaja on vastanud Keskkonnaprojekt OÜ sellise sisuga e-kirjale 18.10.2019. a

e-kirjaga (dtl 280), milles palus, et tal võimaldataks jätkata seni kasutuses olnud

kanalisatsioonitrasside (s.o läbi teiste erakinnistute kulgeva kanalisatsioonitoru) kasutamist.

Oma soovi põhjendas kaebaja sellega, et talle saadetud plaanilt nähtuvalt kasutab planeeritud

uus kanalisatsioonitrass pumpamiseks elektrimootoreid, mis võib potentsiaalselt viia

probleemideni näiteks elektrikatkestuse, mootoririkete või mootorite ummistumise korral,

olemasolev kanalisatsioon aga elektrimootorit (pumpa) ei kasuta ja selliste probleemide oht

puudub. Kolmanda isiku esindaja on vastanud kaebaja 18.10.2019. a e-kirjale 14.11.2019. a

e-kirjaga (dtl 285), milles ei pidanud kaebaja poolt seni kasutatud kanalisatsioonitorustiku

kasutamise jätkamist võimalikuks. Samuti teavitati kaebajat samas e-kirjas sellest, et

reoveepumpla asukohta oli muudetud ning see oli viidud kinnistu Uus tn 3b liitumispunktist

eemale. Vastuses selgitati kaebajale ka seda, et rajatav reoveepumpla on varustatud

seadmetega, millega on viidud sellest tingitud uputuse risk miinimumini.

18.2. Ehitisregistri andmetel1 väljastati ehitusluba Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tn vee- ja

kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks 03.12.2019 ning ehitamise alustamise teatis esitati

20.12.2019.

18.3. 05.06.2020 esitas kaebaja Toila Vallavalitsusele avalduse (dtl 12–13), milles palus

kontrollida, kas Kirsi tänavale rajatud reoveepumpla osas oli teostatud seadusest tulenev

seisukorra ja sobivuse hinnang ning kuidas oli see kooskõlastatud kinnistu omanikega. Samuti

palus kaebaja vallal teostada järelevalvet selle üle, mil viisil olid täidetud Kirsi tee kaitsevööndi

ja ohutuse nõuded, arvestades seda, et pumbajaam on paigaldatud Kirsi teelt umbes 1 meetri

kaugusele. Kaebaja poolt avalduse esitamise ajal olid reoveepumpla paigaldamisega seotud

ehitustööd pooleli, mis nähtub ka kohtule esitatud fotodest ja videost (19.05.2020, 20.05.2020

ja 10.06.2020 tehtud fotod dtl 20, 21, 31; 11.06.2020 filmitud video kaebaja 11.06.2020. a

avalduse täienduse lisas 5.2). 2020. a juunikuus on kaebaja esitanud kolmandale isikule ka

pöördumise seoses uue kanalisatsioonitorustiku kasutamisele üleminekuga ja rajatava

reoveepumpla asukohaga mittenõustumisega, millele kolmas isik vastas 29.06.2020. a kirjaga

(dtl 283–284). Viimati viidatud kirjas on kaebajale selgitatud, et Kirsi tn reoveepumpla

rajamine oli vajalik, et tagada kogu Uus ja Kirsi tänava reovee vastuvõtt, ning isegi siis, kui

Uus tn 3b kinnistut jäänuks teenindama vana kanalisatsioonitorustik, oleks Kirsi või Uus

tänavale reoveepumpla rajatud.

18.4. Ajal, mil vastustaja ei olnud veel kaebaja järelevalve teostamise avaldusele vastanud,

esitas kolmas isik vallale 15.07.2020 taotluse Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tn vee- ja

kanalisatsioonitorustikule

kasutusloa

väljastamiseks.

Vastav

kasutusluba

väljastati

11.08.2020. a korraldusega nr 220 (dtl 17).

1 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/221312712

3-20-1763

9(12)

18.5. Kaebaja järelevalve teostamise avalduse kohta koostas vastustaja 18.08.2020 riikliku

järelevalve tulemusi sisaldava vastuse nr 235 (dtl 14–16), leides kokkuvõtlikult, et kolmas isik

ei ole reoveepumpla ehitus- ja paigaldustegevusega rikkunud kinnistu omaniku subjektiivseid

õigusi ning tegevused on läbi viidud kooskõlas seadustega. Samas kohustas vastustaja

kolmandat isikut paigaldama reoveepumplale söefilter, ümbritsema see piirdeaiaga ja tähistama

vastavate liikluskorraldusmärgistustega ning teostama lõhna ja müra kontroll.

18.6. Eelkirjeldatud sündmuste käigust nähtub muu hulgas see, et kaebaja avalduse alusel

algatatud riikliku järelevalve menetlus ning kasutusloa väljastamise menetlus toimusid

vähemalt osaliselt samal ajal. Kuna ka kaebaja on esitanud enamuse enda väidetest

reoveepumpla nõuetele mittevastavusest ühtselt nii riiklikku järelevalve menetlusse kui ka

kasutusloa menetlusse puutuvalt, peab kohus võimalikuks hinnata neid väiteid vastustaja

tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel mõlema haldusmenetluse üleselt. Kaebaja põhjendused

kasutusloa tühistamise taotlemisel kattuvad põhjendustega, millele ta tugineb, nõudes

vastustaja kohustamist järelevalvemenetluse jätkamiseks.

19. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja

ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2; vt Riigikohtu 13.12.2018. a otsus asjas

nr 3-16-1050, p 10). Kuigi kaebaja ei ole taotlenud järelevalvemenetluse raames konkreetse

meetme sooritamist, on kohalikul omavalitsusel õigus vajadusel endal otsustada vajalike

meetmete rakendamise üle, sh võimaldab EhS § 132 lg 3 p 1 korrakaitseorganil otsustada isegi

nt ehitise lammutamise, kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb

oluline või kõrgendatud oht (vt Riigikohtu 17.01.2019. a määrus asjas nr 3-17-911, p 29).

20. Vastavalt EhS § 50 lg-le 1 antakse valminud ehitisele kasutusluba, kui selle ehitamine

vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitis

peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja

ehitusloale (EhS § 54 lg 1, § 55 p 1). Kasutusloa andmisel peab ehitusjärelevalve organ

kontrollima ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid ka

hindama, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel võib olla vastuolus muude

õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine

kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi (vt Riigikohtu 20.10.2005. a otsus asjas

nr 3-3-1-34-05, p 8; 10.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-62-03, p 10). Kasutusloa andmist

kaaludes tuleb haldusorganil teisalt arvestada ka seda, kas puudutatud isik on kasutanud

võimalust väidetavalt tema õigusi rikkunud ehitusluba vaidlustada. Väidetel, mida oleks saanud

esitada ehitusluba vaidlustades, on kasutusloa andmise menetluses väiksem kaal, kuna

ehitusluba kehtiva haldusaktina loob nendega seotud asjaolude osas õiguskindluse (vt

Riigikohtu 15.04.2021. a otsus nr 3-18-2022, p 21). Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks

kõnealusele vee- ja kanalisatsioonitorustikule väljastatud ehitusluba vaidlustanud.

21. Kaebaja üheks peamiseks väiteks praeguses asjas on see, et Kirsi tänaval reoveepumpla

paiknemine rikub tema õigusi tulenevalt reoveepumplat ümbritsevast kujast. Kohus sellega ei

nõustu.

21.1. Kanalisatsiooniehitise (sh reoveepumpla, vt VeeS § 133 lg 1) kuja on

kanalisatsiooniehitise kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-,

haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt

inimesi, ning salv- ja puurkaevust (VeeS § 134 lg 1). Kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt

reoveepuhasti projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist

ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt viis meetrit, kuid mitte üle

500 meetri (VeeS § 134 lg 2). Kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus on sätestatud

VeeS § 137 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruses nr 31. Vastavalt määruse nr 31 § 7

lõikele 1 peab ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja olema 10 meetrit, kui vooluhulk on kuni

10 m3/d, ning 20 meetrit juhul, kui vooluhulk on üle 10 m3/d. Kui neid kuja kohta esitatud

3-20-1763

10(12)

nõudeid ei ole võimalik täita, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik

või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (sama paragrahvi lg 2).

21.2. Praegusel juhul on reoveepumpla projektdokumentatsioonis märgitud selle kujaks

10 meetrit (vt kaebuse lisas 4 olev reoveepumpla väliala plaan dtl 18). Sellise kuja piires

puuduvad reoveepumpla ümber, sh kaebaja ja tema abikaasa ühisomandis oleval Uus tn 3e

kinnistul, hooned (vt Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte dtl 272). Isegi kui vastaksid tõele

kaebaja väited sellest, et Kirsi tn reoveepumpla vooluhulk on suurem kui 10 m3/d, ei jääks kuja

piiresse sellist hoonet, mille omanikuks oleks kaebaja ja kellelt oleks pidanud

ühiskanalisatsiooni omanik seetõttu kirjaliku nõusoleku saama. Samuti on kolmas isik

asjakohaselt viidanud Toila valla ÜVK arendamise kavale, milles on nähtud ette ühiktarbimise

kasv Toila vallas vähemalt kuni 85 liitrit (s.o 0,085 m3) elaniku kohta päevas (ÜVK arendamise

kava lk 38). Kohus peab võimalikuks arvestada sama kogust ka ärajuhitava reovee hulga

määramisel. Kuivõrd kolmanda isiku kinnitusel on Kirsi tänava reoveepumpla teenindusalas

71 inimest, ei saa seega Kirsi tänava reoveepumpla arvestuslik päevane vooluhulk ületada

10 m3-t (0,085 x 71 = 6,035 m3) ning projektis märgitud 10 m suurust kuja tuleb pidada õigesti

määratletuks.

22. Kaebaja on nii vallalt järelevalve teostamise taotlemisel kui ka kohtumenetluses olnud

rahulolematu ka sellega, et reoveepumplat ümbritseb kaitsevöönd, mis koormab tema kinnistut

ja mille tõttu ei saa ta oma kinnistut kasutada.

22.1. ÜVVKS § 31 lg 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist

on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid (ÜVVKS § 31 lg 2 p 1) ning ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada (ÜVVKS § 31 lg 2 p 2). Ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatust reguleerib täpsemalt ÜVVKS § 31 lg 3 alusel

kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 76.

22.2. Kuigi kaebaja tugineb määruse nr 76 §-le 2, mis reguleerib ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevööndi ulatust (määratledes selle vähemalt 2 m

ulatuses torustiku telgjoonest mõlemale poole), on kolmas isik ja vastustaja asjakohaselt

viidanud määruse nr 76 §-le 5. Nimetatud säte reguleerib kaitsevööndi ulatust ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni muude ehitiste (s.t muude kui torustike) puhul ning selle sätte kohaselt ulatub

kaitsevöönd sellisel juhul ehitise ümber piirdeaiani. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 22–23)

nähtub, et Kirsi tänava reoveepumpla on Uus tn 3e kinnistust eraldatud piirdeaiaga. Seega ei

ulatu Kirsi tänava reoveepumplat ümbritsev kaitsevöönd Uus tn 3e kinnistuni.

22.3. Kui kaebaja kinnistule peaks aga ulatuma määruse nr 76 §-s 5 nimetatud torustiku

kaitsevöönd, ei ole ka sellega kaebaja õigusi ülemäära riivatud. Eespool viidatud fotodelt

nähtuvalt on Uus tn 3e kinnistule juba istutatud kõrged puud, samuti on kolmas isik kinnitanud,

et annab nõusoleku kuja piiresse ehitamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seda arvestades ei ole

avalikes huvides rajatud kanalisatsioonitorustikest tuleneva kaitsevööndi talumise kohustus

kaebajale ülemäärane. Sama kehtib kohtu hinnangul EhS § 70 lg 8 alusel kehtestatud majandus-

ja taristuministri määruse nr 73 §-st 10 tuleneva elektripaigaldise kaitsevööndi osas.

23. Kohtu hinnangul ei anna alust kasutusloa osaliselt tühistamiseks ega vastustaja

kohustamiseks järelevalvemenetluse jätkamiseks ka kaebaja väited sellest, et tulenevalt ÜVK

arendamise kavas märgitud reoveepumpla asukoha muutmisest ei olnud reoveepumpla

rajamine Kirsi tänavale Keskkonnaameti ja Terviseametiga kooskõlastatud.

23.1. ÜVVKS § 4 lõikest 1 tulenevalt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku

omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel ning

3-20-1763

11(12)

kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teatud tingimustel rajada detailplaneeringu alusel.

ÜVVKS § 4 lg 21 kohaselt peab vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem sisaldama muu

hulgas pumbarajatiste asukohti. Kohus nõustub vastustajaga, et ÜVK arendamise kavas toodud

reoveepumpla asukohta tuleb käsitada sarnaselt detailplaneeringus toodud tehnovõrkude

ja -rajatiste asukoha määranguga. Riigikohus on oma praktikas täheldanud, et selliselt

detailplaneeringus määratud asukoht ei pea olema lõplik tehniline lahendus nõnda, et seda ei

võiks projekteerimise või ehitamise staadiumis täpsustada (vrd Riigikohtu 02.12.2019. a otsus

nr 3-17-1909, p 19). Praegusel juhul on kolmas isik ja vastustaja kohtule piisava veenvusega

selgitanud, et projekteerija on torustiku ja selle osade projekteerimisel ja reoveepumpla asukoha

määramisel Kirsi tänavale lähtunud reoveesüsteemi tehnilistest vajadustest ja tegemist oli

optimaalse lahendusega. Kohtule on veenvad ka kolmanda isiku väited, et Kirsi tn

reoveepumpla paigutamine Uus-Kirsi ristmikult Kirsi tänavale, s.o Uus tn 3b kinnistul asuvast

elamust kaugemale Uus tn 3e kinnistul paikneva kõrge heki taha, on olnud pumplast tuleneda

võivaid mõjutusi leevendavaks meetmeks. Kuigi Keskkonnaameti kinnitusel ei olnud

muudetud ÜVK arendamise kava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitatud, puuduvad

eeltoodut arvestades kohtul alused arvamaks, et selline kooskõlastamine saaks muuta

seisukohta reoveepumplast tuleneva kaebaja õiguste riive intensiivsuse osas.

24. Kaebaja ei ole väitnud, et reoveepumplast leviks Uus tn 3e ja Uus tn 3b kinnistutele või

mujale selle lähiümbrusesse häirivat müra, lõhna või vibratsiooni. Samuti ei nähtu kaebaja

väidetest, et Kirsi tänava reoveepumplast lähtuks reaalselt mõni selline mõjutus, millest saaks

järeldada kaebaja tervise säilimise soodustamisele vastupidist mõju (vt RTerS § 4 lg 7) või

reaalset ohtu kaebaja tervisele. See, et reoveepumpla juures ega ka 10 m kaugusel sellest ei

olnud tajutavad müra ega lõhn, on fikseeritud 20.05.2021 läbi viidud paikvaatlusel

(paikvaatluse akt dtl 276).

25. Kohus leiab, et kaebaja kaasamine vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutusloa väljastamise

menetlusse ei oleks muutnud kasutusloa menetluse tulemust. Kaebaja on saanud avaldada oma

arvamust reoveepumpla paigaldamise, selle tööpõhimõtete ja asukoha osas juba alates

2019. aastast (vt käesoleva otsuse p 18 ja selle alapunktid). Samuti on kolmas isik ja vastustaja

asjakohaselt viidanud, et vastustaja sai võtta kasutusloa menetluses arvesse kaebaja neid

seisukohti, mida ta esitas järelevalvemenetluse läbiviimist taotledes.

26. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul alused nii vastustaja kohustamiseks

jätkama kaebaja 05.06.2020. a avalduse alusel algatatud järelevalvemenetlust kui ka Toila

Vallavalitsuse 11.08.2020. a korralduse nr 220 tühistamiseks. Reoveepumpla paigaldamine

Uus tn 3e kinnistu kõrvale Kirsi tänavale ning reoveepumplale ja sellega seotud

kanalisatsioonile väljastatud kasutusluba ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ühine, sh kaebaja huvides rajatud hüve. Reoveepumplast ja

sellega seotud kanalisatsioonist kolmandatele isikutele tulenev kasu ja nende huvi sellise kasu

saamiseks on kaalukamad kui kaebaja kinnistule reoveepumpla kuja ja torustiku kaitsevööndi

ulatumises seisnev kaebaja õiguste riive. Järelevalvemenetluse tulemusel kohaldatud meetmeid

(söefiltri paigaldamine, reoveepumpla ümbritsemine piirdeiaga ja tähistamine) tuleb seetõttu

pidada piisavateks ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

27. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis jääb HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad

ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

3-20-1763

12(12)

Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud 650 eurot.

Kolmas isik on kirjeldanud, et tasu suurus kujunes 100 euro suuruse tunnitasu ja kaebusele

vastamiseks kujunenud aja alusel, seejuures kulus esindajal kaebusega tutvumiseks 0,5 tundi

ning kolmanda isiku seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks 6 tundi.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades, et vaidlus on tihedalt seotud kolmanda isiku kui Toila valla vee-ettevõtja

põhiülesannetega, s.o vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega ja sellega seotud

ehitustegevusega, ei ole olnud kolmanda isiku menetluskulud õigusabiteenusele kohtu

hinnangul täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks

kolmandale isikule osutatud õigusabiteenust 2 tunni ulatuses. Seega tuleb kaebajalt kolmanda

isiku kasuks välja mõista menetluskulud 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)