Legislator Case Law & Legislation
2-21-1346/35 AI generated

2-21-1346/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-1346/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Osaühing Livilla (pankrotis, registrikood 10431617) pankrotimenetluses pankrotihalduri K. T.i poolt esitatud lõpparuanne ja lõpetada Osaühing Livilla (pankrotis)

Legislator headnote

AI generated

2-21-1346/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: T.i poolt esitatud lõpparuanne ja lõpetada Osaühing Livilla (pankrotis)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1346

Tsiviilasi

Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

lõpparuande

kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik Osaühing Livilla (pankrotis, registrikood

10431617, asukoht Xxx tee 46-8, Xxx küla, 75518 Saku

vald, Harjumaa), juhatuse liikmed T. T. (isikukood

XXX, e-post: XXX) ja J. P. (isikukood XXX, e-post:

XXX)

Pankrotihaldur K. T. (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ,

asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, tel: 664 0600, e-post:

K.@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kinnitada Osaühing Livilla (pankrotis, registrikood 10431617) pankrotimenetluses

pankrotihalduri K. T.i poolt esitatud lõpparuanne ja lõpetada Osaühing Livilla (pankrotis)

pankrotimenetlus.

2. Jätta pankrotihaldur K. T. pankrotihalduri kohustustest Osaühing Livilla (pankrotis)

pankrotimenetluses vabastamata. Halduril tuleb esitada kohtule täiendav taotlus enda

vabastamiseks.

3. Kõikide võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses täielikult rahuldatud.

4. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku Osaühing Livilla (pankrotis) kanda.

5. Määrata Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotihalduri K. T.i tasuks 21 900 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 4380 eurot, kokku 26 280 eurot.

6. Kinnitada pankrotihaldur K. T.i poolt tehtud vajalikud kulutused summas 246 012,77 eurot.

7. Määrata Osaühing Livilla (pankrotis) pankroti väljakuulutamise eelsete dokumentide

hoidjaks T. T. (isikukood XXX).

8. Määrata Osaühing Livilla (pankrotis) pankroti väljakuulutamise järgsete dokumentide

hoidjaks K. T. (isikukood XXX).

9. Avaldada teade võlgniku Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt

võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse

lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2

vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 09.04.2021 määrusega kuulutati välja Osaühing Livilla pankrot. Pankrotihalduriks

määrati K. T.. 21.09.2021 esitas võlgniku pankrotihaldur kohtule pankrotimenetluses koostatud

võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 23.09.2021

määrusega. 24.11.2022 esitas pankrotihaldur Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule

kinnitamiseks lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati 24.11.2022 väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS

§ 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne

päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib

vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise

määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha

saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et

pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva

seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi

oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule

kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel arvelduskontol

34 349,56

eurot.

Võlgniku

majandustegevuse

tulemusel

ja

pankrotivara

müügist

laekus

295 017,15 eurot. Seega on pankrotivarasse laekunud 329 366,71 eurot. Vara välistamise ja

tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustusi on kokku

246 012,77 eurot. Pankrotimenetluse kulusid on kokku 23 550 eurot, sh ajutise halduri tasu ja kulud

1650 eurot ja pankrotihalduri taotletav tasu 21 900 eurot. Kuludena võivad lisanduda veel kulud

raamatupidamisele sõltuvalt menetluse kestusest ja toimingute tegemise vajadusest, kuid halduri

hinnangul ei ületa need 1000 eurot. Lisaks teostab Keskkonna Investeeringute Keskus järelkontrolli

seoses hüvitiste ja toetuste maksmisega. Kuivõrd see menetlus ei ole lõppenud, ei saa välistada, et

keerukatest arvestustest tulenevalt võidakse hüvitis ja toetus osaliselt tagasi küsida. Kõik PankrS § 146

lg 1 nimetatud väljamaksed kokku on 269 562,77 eurot. Pandiga tagatud nõuded puudusid.

Võlausaldajatele tehti väljamaksed kogu nõude ulatuses. Menetluses puudusid pandiesemed, mida

müüa.

Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevaks varaks on teadaolevalt haagis, ATV, sõiduk, debitoorsed

nõuded ostjate vastu ja võimalik käibemaksu ettemaksu tagastus.

Pankrotihaldur võttis pärast pankroti väljakuulutamist üle pankrotivõlgniku tegevuse korraldamise,

milleks oli elektrivõrgu teenuse osutamine ja elektrimüük Xxx külas, Harjumaal. Koostöös Saku valla,

X OÜ, X OÜ ja X AS-ga tagati teenuse osutamise jätkamine Xxx küla elanikele. Võlgniku tegevuse

jätkamine, sh teenuse osutamine, toimus koostööpartnerite abiga kuni juunini 2022, mil elektrivõrk

lõplikult X OÜ-le üle anti. Lisaks eeltoodule korraldas haldur võlgnikule kuulunud Veski kinnistu

võõrandamise avalikult elektroonilisel enampakkumisel, sh suhelnud kinnistut kasutanud isikutega ja

taganud selle üleandmise uuele omanikule.

Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud. Uusi hagisid haldur esitada ei kavatse.

Teadaolev kohtukulu menetluses puudub. Halduri tehtud vajalikud kulutused on terves ulatuses seotud

võlgniku poolt võrguteenuse osutamise jätkamisega. Teenuse osutamise katkestamine ei ole olnud

mõeldav, kuivõrd terve Xxx küla oleks jäänud ilma elutähtsa elektrivõrgu teenuse osutamisega. Samuti

ei olnud võimalik kohene võrgu üleandmine mõnele teisele võrgu ettevõttele tulenevalt andmete

puudumisest ja probleemidest võrguga. Halduri vajalikud kulud kannab pankrotihaldur taotletava tasu

arvelt.

Pankrotihaldur on menetluses tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata oma kohustused

korraldada raamatupidamist, esitada maksudeklaratsioone ja lisaks jätnud täitmata oma kohustused

võrguettevõtjana

tulenevalt

elektrituru

seadusest

ja

võrgueeskirjast.

Seoses

laiaulatusliku

tegevusetusega ettevõtte juhtimisel, on pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks raske

juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhtorgani liige T. T. oma

kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuks muutus pankrotihalduri hinnangul

võlgnik hiljemalt 2020 aasta lõpuks, kuivõrd alates juulist 2020 on täideti oma kohustusi üksnes osaliselt

ja

sealjuures

ei

peetud

enam

korrektselt

raamatupidamise

arvestust,

jäeti

esitamata

maksudeklaratsioonid, samuti ei täidetud aruande kohustust võrguettevõttena lähtudes elektrituru

seadusest. Tulenevalt eeltoodust on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse

kohta avaldatud 24.11.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule

vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et

pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt

oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te

2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

PankrS § 163 lg 5 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju

hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Halduri

hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Pankrotimenetluses on kõigi võlausaldajate nõuded täies

ulatuses rahuldatud.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab

ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS

§ 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65

lg-le 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu

tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli

võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning

alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule

on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest

pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja

kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib

halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga

ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse üks kord aastas pankroti

väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest

pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Sama sätte kolmanda lõike järgi menetluse

jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta

jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande

kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja

põhjendatust, mida kohus ei ole PankrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja

põhjendatud kulutuste suuruse.

Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 21 900 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldajad

toetasid 17.11.2022 võlausaldajate üldkoosolekul halduri tasu taotlust summas 21 900 eurot (lisandub

käibemaks). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu

suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku

võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri

kutseoskustega. Tasu suurus vastab ka PankrS § 651 sätestatud piirmääradele. Tulenevalt eeltoodust

määrab kohus pankrotihalduri K. T.i tasuks 21 900 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 150 lg 2 alusel

jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 246 012,77 eurot.

Lõpparuande kohaselt on halduri tehtud vajalikud kulutused terves ulatuses seotud võlgniku poolt

võrguteenuse osutamise jätkamisega. Teenuse osutamise katkestamine ei ole olnud mõeldav, kuivõrd

terve Xxx küla oleks jäänud ilma elutähtsa elektrivõrgu teenuse osutamisega. Samuti ei olnud võimalik

kohene võrgu üleandmine mõnele teisele võrgu ettevõttele tulenevalt andmete puudumisest ja

probleemidest võrguga. Halduri muud vajalikud kulud kannab pankrotihaldur taotletava tasu arvelt.

Kohus peab tekkinud kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud

summas 246 012,77 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui

pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata

või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri

vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist

(PankrS § 165 lg 4). Pankrotihaldur palub jätta ennast kohustustest vabastamata, kuna pankrotivara on

veel müümata ja on tekkinud seoses kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamisega PankrS § 156

kirjeldatud olukord. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud. Kohus jätab pankrotihalduri

vabastamata. Halduril tuleb esitada kohtule pärast pankrotimenetluse lõpetamist täidetud ülesannete

kohta aruanne. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast aruande saamist, tehes selle kohta määruse

(PankrS § 165 lg 5).

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või

kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab,

et vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb Osaühing Livilla (pankrotis) pankroti väljakuulutamie eelsed

dokumendid anda vastutavale hoiule T. T.ile ja pankroti väljakuulutamise järgsed dokumendid anda

vastutavale hoiule K. T.ile.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik