1-10-12244/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2010, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12244 Kohtunik

Sekretär

Ringkonnaprokurör Kannatanu Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Tatjana Tamm N.K.

Süüdistus Z.N-i süüdistus KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja Z.N eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

isikukood või sünniaeg: XXX

karistatus: kriminaalkorras karistamata,

väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral

tõkend:

elukohast lahkumise keeld on kohaldatud 07.09.2009

advokaat Ann Saar riigi õigusabi korras( Advokaadibüroost Ann Saar)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Z.N KarS § 169 järgse kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks kaks (2) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi (60 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 (ühe) aasta jooksul.

2 Z.N-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elada määratud alalises elukohas: tulla kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu Z.N hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista Z.N-ilt riigituludesse menetluskulu

vähendatud suuruses, tulenevalt Z.N-i majanduslikust seisundist, summas viis tuhat krooni.

KrMS § 423, § 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ning kohustada Z.N-i

tasuma menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuisete võrdsete maksetena.

Riigi kasuks välja mõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 14.12.2010 / Süüdistus: Z.N-i süüdistatakse selles, et tema

3

ajavahemikul 2008. a detsembrist kuni 2009. a septembrini hoidus vanemana kuritahtlikult

kõrvale 01.12.2008. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-2777 väljamõistetud igakuise elatusraha 3000 krooni maksmisest oma alaealisele lapsele A.P.

Sellega pani Z.N toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema

kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 85,30 krooni; sundraha 6525 krooni; postikulu 6,60 krooni Karistuse liik ja määr: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi (60 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 (ühe) aasta jooksul. Z.N-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus

ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtus 14.12.2010 kohtuistungil ringkonnaprokurör Tatjana Tamm taotles kokkuleppemenetluse läbiviimist. Z.N ja kaitsja Ann Saar olid nõus asja arutamisega kokkuleppemenetluses. Kannatanu N.K. oli nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Kohus andis Z.N-i kohtu alla kokkuleppemenetluses KarS § 169 järgi ja arutas süüdistust kokkuleppemenetluses.

Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistatav Z.N tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik

menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid. Z.N taotles menetluskulude ajatamist , sest on kindla sissetulekuta, teeb juhutöid.

Kaitsja advokaat Ann Saar kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja Ann Saar taotles väljamõistetavate menetluskulude vähendamist KrMS § 180 lg. 3 alusel, sest Z.N ei ole kindlat sissetulekut ning kogumenetluskulu maksmine käib temale üle jõu.

4

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava Z.N-i vaba tahte avaldus ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad Z.N-i süüdistust KarS § 169 järgi.

Seega tuleb Z.N süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi ja

mõista talle karistus vastavuses 14.12.2010 sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga, karistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni , määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel ja kohtus kokku 3300 krooni, kaitsjale koopia tegemise kulu 85,30 krooni, postikulu 70.60 krooni, kannatanule kohtus oldud ajas eest makstav tööaja kao hüvitis 138 krooni.

Kohus rahuldab kaitsja Ann Saare ja süüdistatava Z.N-i taotluse menetluskulude

osaliseks vähendamiseks KrMS § 180 lg. 3 alusel, sest kogu menetluskulu( s.h.sundraha ) tasumine käib süüdistatavale Z.N-ile üle jõu . Z.N puudub pidev sissetulek,

ta teeb juhutöid ; samuti peab ta maksma elatist lapsele. Kogu menetluskulu temalt

väljamõistmine ei ole põhjendatud ning kahjustab ka tema alaealise lapse Aaron Sander Z.N-i huve – lapsele elatise maksmises tekiks tõrge ning lapse huvid saaks kahjustatud. Lähtudes eeltoodust kohus mõistab Z.N-ilt menetluskulu välja viis tuhat krooni , jättes ülejäänud menetluskulu riigi kanda.

KrMS § 423, § 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ning kohustada Z.N-i

tasuma menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuisete võrdsete maksetena.

Kohtunik: