3-22-2483/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2483 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2022. a määruse peale menetlusse.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2022. a määrus muutmata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas halduskohtule kaebuse, milles palub vabastada teda kahest käskkirjast ja noomitustest. Kaebusele oli lisatud Tallinna Vangla 17. novembri 2022. a vaideotsus nr 5- 15/22/314-2, millega lahendati X 30. septembri 2022. a käskkirjale nr 5-2/22/330 ja 18. oktoobri 2022. a käskkirja nr 5-2/22/369 peale esitatud vaided. Viidatud käskkirjadega määrati X-le distsiplinaarkaristustena noomitused.

2. X esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotlus oli esitatud korraga kuues haldusasjas. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamise vajadust põhjendas kaebaja seonduvalt terviseprobleemidega.

3. Tallinna Halduskohus jättis 29. novembri 2022. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja kirjeldab taotluses, et ta tunneb valusid ja kuuleb hääli, kuid ei saa meedikute käest vajalikku ravimit või saab siis ainult sellist ravimit, mis valu ja hääli ära ei võta. Kaebaja taotlus on raskesti loetav ning seega ei selgu, millise õiguskaitse abinõu kohaldamist on kokkuvõttes

3-22-2483 2(2) soovitud. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud kahte distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Õiguskaitse taotlus peab seostuma nõndanimetatud põhinõudega, milleks võiks antud juhul olla näiteks distsiplinaarkaristuse määramist puudutavate käskkirjade kehtivuse peatamine. Äratuntav pole see, millised pöördumatud tagajärjed võiksid kaebajale saabuda, kui käskkirjade kehtivust ei peatata. Terviseprobleemide korral on kaebajal võimalik vangla meditsiiniosakonna poole pöörduda. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse lahendamise raamistikus otsustada kaebaja ravivajaduste üle. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebaja õiguskaitse taotlus või võimalik õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest käesoleva põhivaidluse kontekstis ei nähtu, et kaebajal oleks õiguskaitse vajadus või et vahepealsel perioodil saaks tema jaoks nõndanimetatud pöördumatuid tagajärgi tekkida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja avaldab rahulolematust arsti tegevuse peale. Kaebaja palub määrata proportsionaalne rahatrahv, kuna kaebajale ei antud advokaati. Kaebaja soovib kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et teistes asjades ei antud talle esialgset õiguskaitset, misjärel vigastas kaebaja ennast. Selle tulemusena on tal peavalud ja ajutrauma. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib tekitada pöördvõrdelise efekti kaebaja tervise kahjuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja määruskaebuses avaldatud tahtest võib aru saada, et ta pole nõus halduskohtu

29. novembri 2022. a määrusega, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata.

6. Kohus võib muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebus ei võimalda järeldada seda, et distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade osas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi. Viidatud käskkirjadega karistati kaebajat noomitustega. Kaebusest ei nähtu, et esineks vajadus nende käskkirjade osas esialgset õiguskaitset kohaldada.

8. Kaebaja ei saa distsiplinaarkaristuse käskkirjade vaidlustamisel taotleda esialgset õiguskaitset tema tervist puudutavas osas. Esialgse õiguskaitse taotlus ei saa minna kaugemale sellest, mida kaebaja on nõudnud kaebuses. Kui kaebaja tahteks on distsiplinaarkäskkirjade tühistamine, siis saab esialgne õiguskaitse seonduda üksnes nende käskkirjadega.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kaebaja nimi tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)