3-22-564/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-564

Haldusasi BTCA CORPORATION OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks

seoses

majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 20

lõikest 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega või

alternatiivselt

Rahapesu

Andmebüroo

21.02.2022

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Rahapesu

Andmebüroo tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses

MSÜS § 20 lõikest 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega

Menetlusosalised Kaebaja – BTCA CORPORATION OÜ, volitatud esindaja

advokaat Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin

Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada BTCA CORPORATION OÜ-l kaebust muuta selliselt, et asendada kohtule

esitatud kohustamisnõue õigusvastasuse tuvastamise nõuetega, s.o tuvastada

Rahapesu

Andmebüroo tegevuse õigusvastasus seoses MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata

jätmisega

või

alternatiivselt

tuvastada

Rahapesu

Andmebüroo

21.02.2022

menetlustoimingu õigusvastasus ja Rahapesu Andmebüroo tegevuse õigusvastasus seoses

MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega.

2. Rahuldada BTCA CORPORATION OÜ kaebus ja tuvastada Rahapesu Andmebüroo

tegevuse (s.o enne 15.03.2022 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse muudatusi) õigusvastasus seoses MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva

kohustuse täitmata jätmisega.

3. Mõista Rahapesu Andmebüroolt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2264 eurot.

3-22-564

2(13)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BTCA CORPORATION OÜ (BTCA) esitas 2021. a-l1 Rahapesu Andmebüroole (RAB)

taotluse, milles palus virtuaalvääringu teenuste tegevusloa väljastamist.

2. RAB saatis 18.10.2021 BTCA-le teate, milles esitas küsimused korrektse ärialase maine

hindamiseks ning palus vastata nendele küsimustele hiljemalt 21.10.2021. BTCA vastas

küsimustele majandustegevuse registri (MTR) keskkonna kaudu 21.10.2021.

3. RAB edastas 30.11.2021 BTCA ainuosanikule ja tegelikule kasusaajale F. P.´le kutse RAB-

i kontorisse ilmumiseks. Vestlus F. P.ga toimus 17.12.2021.

4. RAB viis 31.01.2022 läbi intervjuu BTCA juhatuse liikme / BTCA määratud kontaktisiku

A. H.. Seda kolmandast isikust Branded Real Estate Holding OÜ tegevusloa taotluse

menetlusega seonduvalt. Sama toiming teostati A. H. ka 07.12.2021 seoses Patricia

Universe OÜ tegevusloa taotluse menetlusega.

5. RAB edastas 21.02.2022 BTCA-le puuduste kõrvaldamise teate, milles leidis, et A. H. ei

vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) kehtestatud

nõuetele. Samuti leidis RAB, et BTCA protseduurireeglid ei ole kooskõlas kontaktisiku

suuliste selgitustega ega vasta ka teenuse kirjeldusele ning need ei saa olla identsed teiste

ettevõtetega. Nimetatud puudused palus RAB kõrvaldada hiljemalt 07.03.2022.

6. BTCA esitas 07.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i kohustamiseks väljastama

kaebajale vaikimisi tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning tegema

tegevusloa kohta sissekanne MTR-i.

7. Kohus võttis 25.03.2022 määrusega BTCA kaebuse menetlusse.

1 Kaebaja on märkinud kaebuses taotluse esitamise kuupäevaks 26.07.2021, ent oma 10.11.2022 seisukohtades

viitab kuupäevale 21.07.2022. RAB-i hinnangul on taotlus majandustegevuse registris koostatud 21.07.2021, kuid

esitatud RAB-ile läbivaatamiseks alles 22.09.2021 (vt kohtuotsuse p 19).

3-22-564

3(13)

8. RAB esitas kaebusele vastuse 25.04.2022, paludes jätta kaebus rahuldamata.

9. Kohus määras 31.10.2022 määrusega asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis

menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ning tegi teatavaks kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemise aja.

10. BTCA esitas 10.11.2022 kohtule kaebuse muutmise taotluse, milles palub jätkata

kohtumenetlust nõudega tuvastada RAB-i tegevuse õigusvastasus seoses MSÜS § 20 lg-st

4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega või alternatiivselt tuvastada RAB-i 21.02.2022

menetlustoimingu õigusvastasus ja RAB-i tegevuse õigusvastasus seoses MSÜS § 20 lg-st

4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega.

11. RAB teatas 21.11.2022 kohtule, et jääb oma 25.04.2022 seisukohtade juurde. Kaebuse

muutmise taotluse kohta RAB seisukohta ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebuse põhjendused:

1)

Kaebaja esitas tegevusloa taotluse RAB-ile 26.07.2021. See tähendab, et vastustaja oli

kohustatud RahaPTS §-st 71 tulenevalt viima loamenetluse läbi hiljemalt 23.11.2021. Vastustaja

ei ole kaebuse esitamise seisuga (07.03.2022) kaebajale tegevusluba väljastanud ega teinud

tegevusloa väljastamisest keeldumise otsust. Seega esines kaebajal MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev

alus nõuda RAB-ilt kohtu kaudu vaikimisi tegevusloa väljastamist ja seejärel väljastatud

tegevusloa kohta andmete sissekandmist MTR-i.

2)

Kohtumenetluse ajal on RAB teinud kaebajale 20.06.2022 tegevusloa andmisest

keeldumise otsuse. Seda põhjusel, et kaebaja ei ole ennast viinud kooskõlla 15.03.2022

jõustunud RahaPTS-i uute nõuetega. Eelnevast tulenevalt on kaebuse esialgset eesmärki,

milleks on tegevusloa saamine ja selle alusel majandustegevuse läbiviimine, tänaseks

tõenäoliselt võimatu saavutada. Küll aga on kaebajal põhjendatud huvi kohtumenetluse

jätkumiseks tulenevalt kaebaja subjektiivsete õiguste riivest. Vastustaja võib tunnistada

tulevikus (kui kaebaja peaks otsustama uue tegevusloa taotlemist) kaebaja samadel asjaoludel

mittevastavaks. Teiseks, juba üksnes menetluskulude kandmine, nende väljamõistmine ja

kantud menetluskulude hüvitamise nõue on subjektiivsete õiguste riive perspektiivist vaadatuna

piisav asjaolu kaebuse muutmiseks ja kohtumenetluse jätkamiseks. Seega palub kaebaja

kaebust muuta selliselt, et menetlusse esitatud nõue asendatakse tuvastusnõudega.

3)

Vastustaja väide sellest, et kaebaja esitas tegevusloa taotluse vastustaja menetlusse alles

22.09.2021 (mitte 21.07.2021) on ebaõige. Kaebaja esitab kohtule tõendiks MTR-i väljavõtte,

kust on selgelt näha taotluse menetlusse esitamise kuupäev (21.07.2021 kell 14:07). MTR-ist ei

ole nähtav vastustaja poolt osundatud 22.09.2021 kuupäev. Teiseks on ebaõige vastustaja väide,

mille kohaselt vastustaja 18.10.2021 puuduste kõrvaldamise teade ei ole omanud mingit mõju

RahaPTS §-st 71 tuleneva menetlustähtaja arvestamisele ja tegu on olnud pelgalt MTR-i

tehnilise hälbega. MSÜS § 20 lg-st 1 tulenevalt algab taotluse lahendamise menetlustähtaeg

alates kõigi nõutavate andmete esitamisest. RahaPTS §-st 71 tulenevalt on menetlustähtaja

maksimaalne aeg 120 päeva. Vastustaja oli kaebaja tegevusloa taotlust kaebuse esitamise

seisuga menetlenud kokku 224 päeva. Vastustaja ei ole esitanud selgitusi, mille alusel ja mis

ajahetkest on vastustaja alustanud tegevusloa taotluse menetlustähtaja kulgemise arvestamist.

3-22-564

4(13)

Lisaks, mitte üksi vastustaja menetlustoimingutest (puuduste kõrvaldamise teated – 18.10.2021,

21.02.2022) ei ole kätkenud endas tegelikult ühtegi puudust.

4)

Vastustaja 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teade ei ole piisavalt põhjendatud.

Kaebaja juhatuse liige A. H. on varasemalt, s.o 07.12.2021 läbinud kolmanda isiku

loamenetluse raames samasisulise vastustaja poolt läbiviidud vastavuskontrolli. Seega on

vastustaja kahe samasisulise menetlustoimingu tulemusel jõudnud vastupidisele järeldusele.

Sellises olukorras tulnuks vastustajal teostada kaebaja tegevusloa taotluse menetluse raames

täiendav menetlustoiming, mitte võtta menetlusliku otsuse aluseks kaebajat negatiivselt

mõjutav toiming. Vastustaja seda ei teinud, rikkudes sellega oluliselt uurimispõhimõtet. See

viitab ühtlasi sellele, et 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teatis oli otsitud, sellel puudus

tegelik selge alus ja selline toiming on olnud õigusvastane. Etteheited on abstraktsed, puudub

selgitus, millel vastavad väited põhinevad. Seadused, mis kehtestab teenuse osutajatele nõudeid,

olid kõigile identsed, seega ei saanud mastaapselt erineda ka ühegi tegevusloa taotleja

protseduurireeglid.

5)

Asjakohaseks ei saa pidada vastustaja selgitust, mille kohaselt kaebaja oli esialgu

vastustaja poolt esitatud etteheidetega (puudustega) nõus ja lubas need kõrvaldada, hiljem aga

esitas hoopis kaebuse halduskohtule. Asjaolu, et kaebaja möönis 15.03.2022 kehtima hakkavaid

RahaPTS-i muudatusest tulenevaid nõudeid ja andis teada kavatsusest viia ennast vastavusse

tulevikus kehtima hakkavate nõuetega, ei saanud tähendada seda, et kaebajale saab esitada

etteheite seoses ennetava mittevastavusega. Veel enam, kaebaja tegevusluba oli 07.03.2022

seisuga menetletud üle 200 päeva. Kaebaja oli olnud terve tema tegevusloa menetluse aja

vastavuses RahaPTS-st tulenevate nõuetega ja kaebajal oli tekkinud MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev

nõue vastustaja vastu. Kui kaebaja oleks asunud otsast peale enda tegevusluba taotlema (uuesti

uute ja veel mittejõustunud nõuetega kooskõlla viima), ei oleks kaebaja suhtes rakendunud

RahaPTS § 1183 lg-st 1 tulenevat õigust. Viimane kätkeb endas uute nõuetega vastavusse

viimise nn üleminekuperioodi juba väljastatud ja kehtivatele tegevuslubadega ettevõtetele, mis

tähendab, et vastustajat oleks oodanud ees uuesti täiemahuline tegevusloa menetlus. Viimane

oleks toonud kaasa oluliselt halvema turupositsiooni võrreldes teiste teenuse osutajatega

(kuivõrd teistel oli tegevusluba), see oleks kätkenud endas kaebaja ebavõrdset kohtlemist ja

kaebajale tegevusloa väljastamise lõplik aeg oleks olnud ennustamatu.

6)

Asjaolu, kas ükskõik milline kontaktisik saab hakkama alles loodava teenuse struktuuri

raames loodava IT-süsteemi kasutamisega ja kas ta teeb seda õigesti, saab kontrollida alles siis,

kui vastavad süsteemid on loodud ja need on rakendatud praktikasse. A. H. on läbinud

kõikvõimalikud rahapesu tõkestamisega seonduvad koolitused ja õppeprogrammid, mida on

üldse Eesti Vabariigis selleks kompetentsete asutuste (sh Tartu Ülikooli) poolt korraldatud. Veel

enam, tegu on isikuga, kes on pikaajaliselt töötanud mh nii avalik-õiguslike asutuste valdkonna

juhina kui ka Välisministeeriumi ametnikuna. Viimase puhul omades sealjuures riigisaladuse

luba salastatuse astmes „täiesti salajane“. Vastavate asjaolude arvestamata jätmine tähendab

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 4, 6 ja 56 rikkumist.

7)

Vastustaja on 21.02.2022 e-kirjas tuvastanud enda hinnangul nõuetele mittevastavuse(d),

andnud korralduse mittevastavuse kõrvaldamiseks ja teatanud kavatsusest teha tuvastatud

asjaolule tuginedes keelduv otsus. Eelnev viitab, et vaidlustatav 21.02.2021 e-kiri kätkeb endas

eelhaldusaktile omaseid tunnuseid. Sellest tulenevalt kohaldusid ka sellele e-kirjale HMS §-dest

55 ja 56 tulenevad nõuded.

3-22-564

5(13)

8)

Kaebaja hinnangul saab seejuures tänaseks lugeda üldtuntud teadmiseks asjaolu, et

vastustaja eesmärk alates 2021. a juulikuust oli kehtivate tegevuslubade vähendamine teenuste

turul. Üheks selle meetmeks oli menetlusse esitatud taotluste lahendamise vältimine.

9)

Vastustaja põhjendab MSÜS § 20 lg 4 kohaldamata jätmist läbi olulise avaliku huvi

olemasolu ja kolmandate isikute kaitse vajadusega. Esimese puhul viitab vastustaja riiklikule

2020. a riskihinnangule. Kaebaja hinnangul ei tulene riiklikust riskihinnangust alust, mis

võimaldaks järeldada olulise avaliku huvi esinemist seoses kaebaja taotlustega tegevuslubade

saamiseks. Oluline avalik huvi, kui kaebaja põhiõiguste piirangu eeldus, ei saa jääda

abstraktseks. Riskihinnangust ei nähtu ühtegi tegelikule riskile viitavat asjaolu, mida ei oleks

võimalik optimeerida järelevalve teostamisega. Kolmandate isikute õiguste kaitse maandamise

õiguspärane mehhanism on samuti hõlmatud teostatava järelevalvega. Abstraktsed ja alusetud

on ka vastustaja näited iseloomustamaks kaebajat kui suurt ohuallikat. Asjakohatu on ka

vastustaja väide sellest, et erinevates riikides on virtuaalvääringu teenuste osutajate suhtes

kehtivad regulatsioonid karmistumas. Vastustaja on kohustatud 07.03.2022 seisuga juhinduma

Eesti Vabariigis kehtivast õigusest, mitte 25.04.2022 seisuga ilmnevatest rahvusvahelistest

trendidest.

10)

MSÜS § 20 lg 4 sätestab sõnaselgelt, et kui majandushaldusasutus ei vii loamenetlusi

läbi selleks ettenähtud menetlustähtaja jooksul, loetakse tegevusload vaikimisi antuks.

Ilmselgelt ebaõige ja otsitud on vastustaja seisukoht, nagu MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev üldreegel

ei kohaldunud RahaPTS-st tulenevale virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade menetlemisele.

Ilmne on ka see, vastustaja seisukohtade tuumregulatsiooniks olev 2006. a Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv) ei ole asjakohane. Direktiivid ei ole

otsekohalduvad, kui ei esine selleks ettenähtud erandeid. Teenuste direktiiv ei kätke endas

erandeid 2017. a RahaPTS muudatuste ja samade RahaPTS normide 2020. a modifikatsioonide

suhtes. Direktiivist tulenevate kohustustega on arvestatud 2020. a õigusmuudatuses.

Õigusmuudatusest nähtuvalt ei ole seadusandja andnud vastustajale õigust hälbida RahaPTS §-

st 71 tulenevatest menetlustähtaegadest. Ühtlasi ei ole seadusandja näinud ette õigust hälbida

MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud kohustustest. Kui vastustajal on tegevusloa väljastamise järgselt

tekkinud kahtlus tegevusloa omajate vastavuses seaduses sätestatud nõuetele, siis on vastustajal

võimalus/kohustus teostada järelevalvet teenuse pakkujate suhtes.

11)

RahaPTS-i 15.03.2022 jõustunud muudatuse tulemusel on täiendatud RahaPTS §-i 71

lausega: „Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba

antuks vaikimisi.“ Kui vastav põhimõte oli kehtiva õiguse järgi niikuinii juba eos tegevuslubade

taotluste menetluste suhtes kohaldatav, ei oleks selles osas olnud vajalik täiendava tarbetu

õigusmuudatuse läbiviimine. 13. Vastustaja vastuväited:

1)

Kaebust ei ole võimalik kohustamisnõudes MSÜS § 20 lg 4 esimese lause alusel

rahuldada. Kaebaja väide, et taotlus on esitatud 21.07.2021, on ebaõige, sest 21.07.2021 kaebaja

sisestas andmed MTR-i, kuid esitas need menetlemiseks alles 22.09.2021.

2)

Vastustaja tegi 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teate, milles selgitas, et teise ettevõtte

tegevusloa menetluse raames A. H. 31.01.2022 läbiviidud vestluse käigus on RAB jõudnud

seisukohale, et taotleja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kontrollieseme asjaoludele, sest

kontaktisikul A. H.ul puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja

oskused. Vastustaja tegi ka lühikokkuvõtte valdkondadest, kus isik vastas valesti või vastused

olid ebapiisavad. Nimetatud teates on piisavalt põhjendatult välja toodud, milles seisneb puudus

3-22-564

6(13)

ning miks A. H. ei sobi kontaktisikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks

isikuks. Lisaks, kuna 21.02.2022 puuduste teatega ei ole määratud kindlaks, kas tegevusluba

antakse välja või mitte, siis selles ei ole kohustust välja tuua ka üksikasjalikku analüüsi, st

analüüsida iga ebaõiget vastust, mida kontaktisiku kandidaat vestlusel andis. Tegevusloa

taotlejale anti teada, et tema poolt valitud kontaktisik ja rahvusvahelise sanktsiooni eest vastutav

isik ei vasta nõuetele ning äriühingule anti võimalus leida uus kandidaat. Juhul, kui taotluse

esitanud äriühing puudusi ei kõrvalda ja ei määra uut kandidaati, tuleb ka haldusasutuselt lõplik

haldusakt, milles tuuakse välja ammendavalt, miks tegevusluba välja ei anta.

3)

Seejuures kaebaja alguses aktsepteeris RAB-i seisukohta ning teavitas e-kirjaga, et:

„olen otsustanud leida meie ettevõttele uue KYC-AML kontaktisiku, kes vastab

finantsregulatsiooni kvalifikatsioonile. Olen otsustanud vaadata läbi edasised ärisuhted

COMPLIUM OÜ-ga. Esitame uue töökorra, sisekontrolli eeskirjad ja protseduurireeglid

vastavalt rahapesu andmebüroo kehtestatud finants määrustele. Me teame uutest seadusest

tulenevatest nõuetest, mis kehtestatakse krüptolitsentside saamiseks. oleme valmis neid täitma

ja tegema koostööd rahapesu andmebürooga, et tagada korrektsed toimingud ja ennetada

kuritegevusega seotud tegevusi.“ Vaatamata esialgsele seisukohale kaebaja puudusi ei

kõrvaldanud ning esitas selle asemel hoopis kaebuse halduskohtusse kohustamisnõudes.

4)

Rahandusministeerium avalikustas 2021. a mais Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise

siseriikliku riskihinnangu, milles on virtuaalvääringu teenuse pakkujate valdkonnast lähtuvat

riski hinnatud kõrgeks. Tegemist on enim haavatava sektoriga Eestis, mida kurjategijad

kasutavad rahaliste vahendite varjamiseks ja muundamiseks, elik rahapesuks. Täna järjest enam

globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad üha enam

virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks. Virtuaalvääringute

sektoris, nagu ka pangandussektoris, esinevad tõsised ohud sellele, et kliendi varasid võetakse

üle. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuslubade üle on erinevates riikides regulatsioonid

karmistunud ning tegevuslubade väljastamise kontrolli tõhustamine on teemaks ka teistes

riikides. 5) Asjas ei kohaldu MSÜS § 20 lg 4 esimene lause, mis kohustab loa väljastama

vaikimisi. MSÜS § 20 lg 4 teine lause sätestab, et olulisest avalikust huvist tulenevatel

põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest

põhimõttest kõrvale kalduda. Pärast tegevusloa saamist on ettevõtjal koheselt õigus asuda

teenust pakkuma. Olukord, kus tegevusluba loetaks ettevõttele, kes ei vasta kontrollieseme

asjaoludele, antuks vaikimisi, on vastuolus RahaPTS §-ga 72 ja RahaPTS-i eesmärkidega.

Tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kontrollieseme asjaoludele vastavus ei ole

vormiline kontroll, vaid sisuline menetlus. Tegevusloa andmine annab avalikkusele kindlust, et

nimetatud turuosalise kaudu on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid maksimaalsel viisil

juhitud. See annab ühtlasi kindluse ka tulevikuks teenuse tarbijatele, et teenust pakkuv ettevõte

vastab õigusaktis sätestatud nõuetele ja järgib teenuse pakkumisel seaduses sätestatud nõudeid.

Kui lugeda tegevusluba antuks vaikimisi ettevõttele, kelle osas RAB on tuvastanud, et ettevõte

ei vasta kontrollieseme asjaoludele, siis see tähendaks teadlikult lubada teenuse pakkumist

ettevõttel, kes ei tohiks seda RahaPTS kohaselt teha. RAB on tuvastanud, et kaebaja poolt

määratud kontaktisik ei vasta RahaPTS § 17 sätestatud nõuetele ja ei ole võimeline täitma

seadusega kehtestatud ülesandeid. Kaebajat on sellest ka teavitatud ning talle on antud võimalus

viia end vastavusse kontrollieseme asjaoludega.

6)

Haldusasjas nr 3-21-2139 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 07.03.2022 määrusega

vastustaja määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määruse, millega

halduskohus rakendas esialgset õiguskaitset ja kohustas RAB-i andma välja tegevusload

3-22-564

7(13)

vaikimisi. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud määruse p-s 15 märkinud, et vaidluse

põhiküsimus on see, kas olukorras, kus RAB ei jõudnud kaebajate 30.04.2021 taotlusi

virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade saamiseks lahendada enne RahaPTS §-s 72 sätestatud

pikendatud tähtaja (120 päeva) lõppu, tuleb taotletud tegevusload lugeda MSÜS § 20 lg 4

kohaselt kaebajatele vaikimisi antuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastust sellele

küsimusele pidada ilmselgeks. Muu hulgas vajab ringkonnakohtu hinnangul RAB-i 25.02.2022

apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise käigus hindamist, kas tegevusloa vaikimisi antuks

lugemise regulatsioon on MSÜS § 2 lg 4 p-st 1 tulenevalt üldse laiendatav virtuaalvääringu

teenuse pakkumisele kui RahaPTS § 70 lg 1 p 4 järgi loakohustuslikule tegevusalale või peaks

RahaPTS sisaldama selleks konkreetset viidet MSÜS § 20 lg-le 4. Kui kõnealune säte on siiski

kohaldatav, tuleb täiendavalt analüüsida, kas MSÜS § 20 lg 4 teise lause rakendamine on

võimalik ka olukorras, kus eriseadus seda otseselt ette ei näe. Seega on ka Tallinna

Ringkonnakohus seadnud kahtluse alla MSÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaldatavuse

virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade menetlusele. Ka 15.03.2022 kehtima hakanud

RahaPTS-i § 71 lg 1 neljanda lause kohaselt kui RAB ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta

tegevusluba antuks vaikimisi.

7)

MSÜS § 20 lg 4 esimene lause rakendub juhtudel, kus majandushaldusasutus on olnud

tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tegevusetu.

Kõnealune säte toodi MSÜS-i teenuste direktiivi ülevõtmisel (art 13 lg 4). MSÜS § 20 lg 4

esimesest lausest tulenevast üldreeglist on lubatud kehtestada teistsugune kord, kui see on

põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjustega, sh kolmandate isikute seadusliku huviga.

MSÜS-ist ega ka teenuste direktiivist ei tulene kohustust anda ettevõtjale tegevusluba vaikimisi

olukordades, kus tegevusloa menetluses on tekkinud vajadus täiendavalt tegevusloa andmise

aluseks olevate nõuete täitmist täiendava tähtaja jooksul kontrollida. Sellest tulenevalt on

ammugi välistatud lugeda tegevusluba vaikimisi antuks olukorras, kui RAB on tuvastanud, et

ettevõte ei vasta seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Nagu ka eelpool väljatoodust

nähtub, on vaikimisi tegevusloa andmise mõtteks olnud see, et koormavate formaalsuste tõttu

ei jääks tegevusluba õigeaegselt väljastamata. Virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa

vaikimisi väljastamine ei ole lubatud olulise avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse muutmise taotluse lahendamine

14. Kaebaja on 10.11.2022 menetlusdokumendis esitanud kaebuse muutmise taotluse ning

palunud jätkata käesolevat kohtumenetlust nõudega tuvastada RAB-i tegevuse õigusvastasus

seoses MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega või alternatiivselt tuvastada

RAB-i 21.02.2022 menetlustoimingu õigusvastasus ja RAB-i tegevuse õigusvastasus seoses

MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega.

Kaebaja põhjendab kaebuse muutmise taotlust asjaoluga, et RAB on kaebajale 20.06.2022

teinud otsuse, millega keeldus tegevusloa väljastamisest. Seetõttu on kaebajal tänaseks

tõenäoliselt võimatu saavutada kaebuse esialgset eesmärki, milleks on tegevusloa saamine ja

selle alusel majandustegevuse läbiviimine. Lisaks viitab kaebaja sellele, et vastustaja hinnangul

on kaebaja otsustused (seoses õigusvastasele puuduste kõrvaldamise teatisele reageerimisega)

toonud kaasa vastustaja kahtlustuse tema teadmistes. See tähendab kaebaja hinnangul

omakorda, et kohtumenetluse katkemisel, ilma kohtu poolt antava õigusliku hinnanguta, võib

vastustaja tunnistada tulevikus (kui kaebaja peaks otsustama uue tegevusloa taotlemist) kaebaja

3-22-564

8(13)

mittevastavaks. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja pöördus kohtusse vastustaja õigusvastase

tegevuse tulemusel ning on seetõttu kandnud olulises ulatuses menetluskulusid.

15. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Kohus andis 31.10.2022 määruses menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi

kuni 10.11.2022. Kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse 10.11.2022, seega tähtaegselt.

16. Tuvastamiskaebuse menetlemine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka

Riigikohtu 28.10.2020 määrust nr 3-20-580, p-d 11 ja 12, HKMS § 38 lg 4).

16.1. Esmalt märgib kohus, et kuigi kaebaja hinnangul esines alus kaebuse muutmiseks juba

20.06.2022, mil RAB tegi otsuse tegevusloa väljastamisest keeldumise kohta, teavitas kaebaja

kohut nimetatud asjaolust alles 10.11.2022. Sealjuures on kaebaja kohtule selgitanud, et

kaebusega taotletavaks eesmärgiks on olnud tegevusloa saamine ja selle alusel

majandustegevuse läbiviimine. Selle eesmärgi saavutamiseks tulnuks kaebajal vaidlustada

RAB-i

20.06.2022 otsus, millega keelduti kaebajale tegevusloa väljastamisest. Kohtule teadaolevalt ei

ole kaebaja nimetatud RAB-i 20.06.2022 otsust vaidlustanud – kohtute infosüsteemist nähtuvalt

ei ole kaebaja nimetatud otsuse vaidlustamiseks pöördunud eraldi kaebusega kohtusse ning ka

käesolevas asjas ei ole kaebaja taotlenud kaebuse täiendamist RAB-i 20.06.2022 otsuse

tühistamisnõudega. Kohtul puuduvad kahtlused, et kaebaja (kaebaja esindaja) oli nimetatud

otsuse vaidlustamise võimalustest teadlik.

Nimetatud otsuse järgi on RAB keeldunud kaebajale tegevusloa väljastamisest, kuna ettevõtte

tegevus ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-des 11 ja p 2 sätestatud kontrollieseme asjaoludele ehk

kaebaja määratud kontaktisikul puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikud

teadmised, kogemused ja oskused (RahaPTS § 17 lg 5) ning ettevõttel puudub korrektne

ärialane ja laitmatu maine. Viidatud RAB-i otsuses on kaebajale muu hulgas selgitatud, et alates

15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS § 72 lg 3 järgi ei või kahe aasta jooksul tegevusloa

andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. See tähendab,

et RAB-i 20.06.2022 otsuse jõustumisest alates ei saa kaebaja (ega kaebaja juhatuse liige ja

määratud kontaktisik) taotleda kahe aasta jooksul tegevusluba virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks.

Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muudaks RAB-i 20.06.2022 otsuse õigusjõudu, mistõttu

oleks ka edaspidi tegemist kehtiva haldusaktiga. See tähendab ühtlasi seda, et vähemalt kahe

aasta jooksul RAB-i 20.06.2022 otsuse jõustumisest ei saa kaebaja RAB-ile uut tegevusloa

taotlust esitada. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus, et kaebaja esitatud tuvastamisnõuded

aitaksid oluliselt kaitsta kaebaja õigusi tulevikus RAB-i läbiviidavates menetlustes (kui kaebaja

peaks otsustama uuesti taotleda tegevusluba). Kui kaebaja siiski otsustab tulevikus uuesti

tegevusluba taotleda (nt pärast kaheaastast perioodi RAB-i 20.06.2022 otsusest), siis ei saa

eeldada, et RAB hindab RahaPTS-s sätestatud kontrollieseme asjaolusid samamoodi. Ettevõtja

määratud kontaktisiku sobivus kui ka korrektne ärialane maine võib olla ajas muutuv. 16.2.

Teiseks tuleb tähele panna, et praeguse kohtumenetluse jooksul on RahaPTS-i täiendatud,

3-22-564

9(13)

mistõttu ei ole kohtul muutunud õigusliku olukorra tõttu võimalik kaebaja kohustamisnõuet

rahuldada. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja

seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti ning kohus hindab haldusakti või toimingu õiguspärasust

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Riigikohtu praktika kohaselt jääb

kohustamiskaebus aga rahuldamata, kui kohtumenetluse kestel muutunud õiguse või faktiliste

asjaolude tõttu oleks nõutava toimingu tegemine võimatu või õiguslikult lubamatu (Riigikohtu

halduskolleegiumi 20.03.2013 otsus nr 3-3-1-64-12, p 36). Praegusel juhul leidis kaebaja oma

07.03.2022 kohustamiskaebuses, et RAB on õigusvastaselt viivitanud kaebajale tegevusloa

andmisega ning seetõttu tuleb MSÜS § 20 lg 4 alusel lugeda tegevusluba vaikimisi antuks ning

RAB-il tuleb tegevusloa kohta teha sissekanne MTR-i. Alates 15.03.2022 jõustus aga RahaPTS

§ 71 lg 1 uues sõnastuses ning selle sätte viimase lause järgi ei loeta tegevusluba vaikimisi

antuks, kui RAB ei lahenda taotlust tähtaja jooksul. See tähendab, et isegi juhul, kui vastustaja

tegutses õigusvastaselt (oli õigusvastases viivituses kaebuse esitamise hetkel), siis kehtiv õigus

ei võimaldaks kaebajale vaikimisi tegevusluba väljastada ning kaebaja kohustamiskaebus jääks

eelduslikult rahuldamata.

16.3. Eeltoodud põhjustel on ilmne, et kaebajal ei ole tänaseks võimalik saavutada kaebuse

esialgset eesmärki ning kohustamiskaebuse menetlemine ei ole otstarbekas. Kuigi ka

tuvastamisnõuded ei aita kohtu hinnangul kaebaja õigusi kaitsta tulevikus võimalikes RAB-i

tegevusloa taotluste menetlustes, ei saa praeguses olukorras siiski tuvastamisnõuete

lahendamise vajalikkust kaebaja jaoks täielikult välistada, arvestades mh sellega, et kaebaja

pöördus kohtusse vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse tulemusel (sh on kohtumenetluses

olev kohustamisnõue hõlmatud kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuetega) ning

sellest tulenevalt on kaebaja kandnud ka menetluskulusid. Seega võtab kohus kaebuse

muudatuse vastu ning loeb kaebuse nõueteks tuvastada RAB-i tegevuse õigusvastasus seoses

MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega või alternatiivselt tuvastada RAB-i

21.02.2022 menetlustoimingu õigusvastasus ja RAB-i tegevuse õigusvastasus seoses MSÜS §

20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega.

Kaebuse sisuline lahendamine (tuvastamisnõuded)

17. Vaidlus seisneb sisuliselt selles, kas vastustaja viivitas kaebajale tegevusloa

lahendamisega ning jättis õigusvastaselt kaebajale MSÜS § 20 lg 4 alusel vaikimisi

virtuaalvääringu tegevusloa andmata ja selle kohta MTR-s kande tegemata.

MSÜS § 20 lg 4 sätestab järgmist: „Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega

kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja

möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa

andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist

tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel

kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei

kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.“

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul seega esmalt teha kindlaks, kas RAB on jätnud kaebaja

tegevusloa taotluse tähtaegselt lahendamata. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas MSÜS § 20

lg-st 4 tulenev vaikimisi antuks lugemise regulatsioon kohaldus enne 15.03.2022 RahaPTS §

71 lg 1 muutmist ka virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemise menetluste

puhul ning kui jah, siis kas praegusel juhul esinesid alused sellest põhimõttest

kõrvalekaldumiseks.

3-22-564

10(13)

18. Tegevusloa andmise ja selle andmisest keeldumise tähtaeg on reguleeritud RahaPTS §-

s 71. Enne 15.03.2022 jõustunud muudatusi kehtinud RahaPTS § 71 sätestas, et tegevusloa

taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul

taotluse esitamise päevast arvates ning RAB-i otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega

pikendada kuni 120 päevani.

Praegusel juhul on pooled esmajärjekorras eri meelt selles, millal tuleb lugeda kaebaja

tegevusloa taotlus esitatuks. Kaebaja hinnangul on taotlus esitatud 21.07.2021, kuid vastustaja

on seisukohal, et kaebaja on taotluse esitanud 22.09.2021. Vastustaja ei ole kohtule selgitanud

ega esitanud tõendeid oma väite kohta. Samas on kaebaja esitanud kohtule koos kaebusega

väljavõtte MTR-ist (kaebuse lisa 1), millest nähtuvalt on taotlus esitatud 21.07.2021 kl 14:07

ning menetluse tähtajaks on märgitud 21.11.2021. Samas väljavõttes on eraldi ka lahter

„taotluse andmed“, millest nähtub, et taotluse sisestamise aeg on olnud 21.07.2021 kell 14:07

ning esitamise aeg 21.10.2021 kell 15:43. Kohtule mõistetavalt on taotleja kuupäeval

21.10.2021 kell 15:43 esitanud vastused RAB-i 18.10.2021 teates esitatud küsimustele, seega

ei saa nimetatud kuupäeva pidada taotluse esitamise ajaks. Lisaks nähtub sellest väljavõttest, et

taotleja on riigilõivu tasunud 20.07.2021. Eeltoodud asjaoludel ja arvestades, et vastustaja ei

ole kohtule esitanud põhistatud seisukohta, mille alusel on tema hinnangul taotlus esitatud

22.09.2021, on kohtu arvates põhjendatud lugeda taotluse esitamise ajaks 21.07.2021.

Vastustaja ei ole väitnud ning asjaoludest ei nähtu, et kaebaja poleks esitanud nõutavaid

andmeid taotluse lahendamiseks (MSÜS § 20 lg 1 teine lause). Taotluse lahendamiseks ette

nähtud 120-päevane tähtaeg saabus seega 18.11.2021. Kuivõrd nimetatud kuupäevaks ei olnud

RAB kaebaja taotlust lahendanud, siis on vastustaja õigusvastaselt viivitanud kaebaja taotluse

lahendamisega.

Isegi juhul, kui lugeda taotluse esitamise ajaks 22.09.2021, nagu RAB väitis, siis saabunuks

taotluse lahendamise 120-päevane tähtaeg 20.01.2022 ning vaidlust ei ole selles, et ka selleks

ajaks ei olnud RAB kaebaja tegevusloa taotlust lahendanud.

19. Kohus leiab, et enne 15.03.2022 RahaPTS § 71 lg 1 muutmist kohaldus MSÜS § 20 lg

4 regulatsioon ka virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa menetlustele. MSÜS on

üldseadus, mida kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil

tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (MSÜS § 2 lg 1). MSÜS § 2 lg-d 2-5 ei näe

ette, et MSÜS ei kohalduks virtuaalvääringu teenuse osutamisele ning kuni 15.03.2022

muudatusteni ei olnud ka RahaPTS-is tehtud erisust MSÜS § 20 lg-st 4. RahaPTS-i 10.03.2020

jõustunud muudatusi puudutava eelnõu 8 SE seletuskirjast2 tuleneb järgnev: „RahaPTS § 71

muutmine. Selle sättega muudetakse ajaperioodi, mille jooksul rahapesu andmebüroo peab

tegevusloa taotluse lahendama. Ajaperioodis muudatuse tegemine tuleneb olulisest

põhimõttelisest muudatusest loamenetluse kontrolliesemes. Senisele formaalsele kontrollile

lisatakse muuhulgas laitmatu maine kontrollimine. Laitmatu maine kontrolli ei ole võimalik

teostada üheselt, tegemist on laialdase kontrolliesemega, mis eeldab muuhulgas päringuid

teistesse asutustesse (samuti välismaa asutustesse), taotlejalt selgituste saamist nii kirjalikult

kui ka suuliselt ja lisaandmete ja –dokumentide esitamist. Tegemist on krediidiasutuse seaduses

2. peatükis märgitud tegevusloa menetluse analoogiaga ning vajab seetõttu kontrolli teostamiseks

MSÜS §-s 20 märgitud tähtajast pikemat tähtaega, et hoida ära MSÜS § 20 lõikes 4 sätestatud

vaikimisi loa andmist, ilma tegeliku kontrolli läbiviimiseta.“ Seega rakendus ka seadusandja

2 vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1

3-22-564

11(13)

enda sõnul (eelnõu seletuskirja kohaselt) MSÜS § 20 lg 4, sh vaikimisi tegevusloa andmise

regulatsioon mh virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa menetlusele. Eeltoodud

seisukohta ei muuda kohtu hinnangul ka vastustaja viide teenuste direktiivile.

20. MSÜS § 20 lg 4 teise lause kohaselt võib olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel,

samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest

kõrvale kalduda.

Vastustaja on vastuses kaebusele MSÜS § 20 lg-st 4 kõrvalekaldumist põhjendanud eeskätt

21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teatega, milles vastustaja leidis, et kaebaja juhatuse liige ja

määratud kontaktisik ei vasta kontaktisikule ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest

vastutavale isikule sätestatud nõuetele, samuti on kaebaja esitatud protseduurireeglid

puudulikud. Samas ei nähtu, et taotluse lahendamiseks ette nähtud 120-päevase tähtaja jooksul

oleksid RAB-il vastavad kahtlused / hinnangud kaebaja suhtes tekkinud. Pigem nähtub asja

materjalidest, et RAB ei jõudnud RahaPTS § 71 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul kaebaja suhtes

sisulist kontrolli läbi viia (kontrollida kaebaja vastavust tegevusloa kontrolliesemele, RahaPTS

§ 72). Samuti ei selgu asja materjalidest, miks ei olnud 120-päevane tähtaeg RAB-i jaoks piisav

sisulise kontrolli läbi viimiseks. Kohtu arvates ei ole üksnes RAB-i võimetus kontrollida isiku

vastavust kontrollieseme asjaoludele selleks ette nähtud tähtaja jooksul piisav MSÜS § 20 lg 4

üldreeglist kõrvalekaldumise aluseks. RAB on ka ise vastuses kaebusele selgitanud, et MSÜS

§ 20 lg 4 esimene lause rakendub juhtudel, kus majandushaldusasutus on olnud tegevusloa

taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tegevusetu. Kuigi sellises

olukorras ei saa tõesti olla veendunud selles, kas isik vastab RahaPTS-s sätestatud nõuetele, on

RAB-il pärast tegevusloa vaikimisi antuks lugemist ja MTR-i sissekande tegemist võimalus

teostada ettevõtte üle järelevalvet ning rakendada mh tegevusloa kehtetuks tunnistamise õigust

(RahaPTS § 64 lg 1, § 75, MSÜS § 37).

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RAB viivitas praegusel juhul õigusvastaselt kaebaja

tegevusloa taotluse lahendamisega ning alates 19.11.2021 esines MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev

alus lugeda kaebajale tegevusluba vaikimisi antuks kui ka MTR-i kande tegemiseks. Seega

rahuldab kohus kaebaja tuvastamiskaebuse ja tuvastab RAB-i tegevuse (s.o enne 15.03.2022

jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatusi) õigusvastasuse

seoses MSÜS § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega.

Kohus lisab siinkohal, et kohtu hinnangul ei ole praeguse asja lahendamisel oluline tuvastada

RAB-i 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teate õigusvastasust, kuivõrd vastustaja oli juba enne

seda õigusvastases viivituses kaebaja tegevusloa taotluse lahendamisega. Seega ei analüüsi

kohus poolte sisulisi väiteid seonduvalt RAB-i 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teatega.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja taotles 10.11.2022 menetlusdokumendis riigilõivu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulude 3603,60 eurot koos käibemaksuga väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja järgi kulus

esindajal õigusteenuse osutamisele 27 tundi ja 18 minutit ning õigusteenuse hinnaks oli 110

eurot (ilma käibemaksuta). Kulude tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo FORT arved

nrtega 220315, 220415, 220419, 220609, 220610 ja Advokaadibüroo TRINITI arve nr

20226820.

3-22-564

12(13)

Vastustaja esitas 21.11.2022 vastuväited kaebaja menetluskuludele. Asjakohased ei ole

menetluskulude nimekirjas toodud toimingud, mis on toimunud 21.02.2022-02.03.2022, kuna

tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud toimingutega; 08.03.2022 on kaebaja esindaja

kõrvaldanud puudused, seega on kaebus, millele on kulutatud 3 tundi ja 15 minutit olnud

puudustega ning puuduste kõrvaldamine on kaebaja huvides. Samuti ei ole asjakohased

järgmised toimingud: kliendile toimingust teate edastamine koos selgitustega, RAB-ilt

heliprotokolli vastuvõtmine, protokolli kliendile edastamine, nõupidamised kliendiga, kliendile

selgitava vastuse esitamine jne. Mõistetavad ei ole ka analüüs ja õiguslik analüüs, mis on

eraldiseisvad kaebuse koostamisest, nagu ka dokumentide läbitöötamine jne. Menetluskulude

nimekirjas on läbivalt nimetatud toiminguid „edastamine kliendile koos täiendavate

selgitustega, nõupidamine kliendiga telefoni teel, edastamine kliendile koos täiendavate

selgitustega, kliendi poolt edastatud tõendite ja selgituste läbitöötamine“. Vastustaja hinnangul

pidev suhtlemine kliendiga ei ole kohtumenetluse mõttes menetluskulud, arvestades, et

esmasele analüüsile, õiguslikule analüüsile, tõendite vastuvõtmisele, nõupidamistele,

selgitustele, millele on niigi kulunud suur hulk aega, järgneb dokumentide koostamine, millele

kulunud aeg on samuti mahukas. Tuleb ka arvesse võtta, et kaebaja esitatud dokumendid on

sisult kordavad. Kaebaja menetluskulud esitatud mahus on põhjendamata ning üle paisutatud

ning parimal juhul saab põhjendatud kuluks lugeda, arvestades ka asja keerukust (sarnaste

kaebuste esitamine ka teistes kohtuasjades), 1/3 kogu menetluskulude mahust. HKMS § 109 lg

6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigilõivu 20

eurot väljamõistmine vastustajalt on põhjendatud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2). Praeguse vaidluse

sisu ja mahtu arvestades saab kohtu hinnangul vajalikuks ja põhjendatuks pidada ka kaebaja

lepingulise esindaja kulusid summas 1870 eurot (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulu

põhjendatuse hindamisel ei ole kohus seotud menetluskulu nimekirjas välja toodud üksikute

kirjetega, vaid kohus võib hinnata kulu põhjendatust ka üldisemalt. Küll aga toob kohus välja,

et menetluskulude nimekirjas toodud „kohtueelse menetlusega“ seonduvad toimingud perioodil

21.02.2022-02.03.2022 ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtupraktikas on korduvalt

leitud, et kohus saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud kulusid, mitte

haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-15-2595, p

22; 3-3-1-43-14, p 26; 3-3-1-60-13, p 17; 3-3-1-20-11, p 18). Ühtlasi märgib kohus, et üldiselt

peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusteenuse osutamiseks

tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ning

menetluskulude väljamõistmisel tuleb eeskätt arvestada sellega, millises ulatuses oli õigusabi

seotud menetlusosalise kohtus esindamisega. Õigusteenus hõlmab kahtlemata ka muid

toiminguid, ent kohtuasja lahendamine sõltub eelkõige sellest, milliseid sisulisi taotlusi,

seisukohtu ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Käesolevas asjas on kaebaja

esitanud kohtule 07.03.2022 kaebuse (08.03.2022 on kaebaja kõrvaldanud kaebuses esineva

puuduse) ning 10.11.2022 on kaebaja esitanud kohtule täiendavad seisukohad koos lisade ja

menetluskulude nimekirjaga. Kohtu hinnangul saab nende menetlusdokumentide koostamiseks

(sh

kliendiga

suhtlemise,

analüüsi,

seisukohtade

koostamise,

vastustaja

esitatud

menetlusdokumentidega

tutvumise

jm

toimingute,

mis

seonduvad

asjas

esitatud

menetlusdokumentide koostamisega) kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks 17 tunni

ulatuses, seega 1870 euro ulatuses (s.o 17 h x 110 eurot). Kuivõrd kaebaja on taotlenud ka

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis mõistab

kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindajakulud koos käibemaksuga (vt ka Riigikohtu

11.05.2022 otsus asjas nr 3-20-663, p 23).

3-22-564

13(13)

Kokkuvõttes tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2264 eurot (s.o 20 eurot

riigilõiv ja 2244 eurot esindajakulud koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik