3-21-798/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-798

Haldusasi

MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse

Selts kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 09.03.2021

otsusele nr 15

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja

Looduskaitse Selts, esindaja TG

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindajad EK ja ER

Kolmas

isik

–

EON

Grupp

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Andrias Palmits

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.12.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse

Selts apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid (lisad 1 ja 2) haldusasja

materjalide juurde võtmata.

2. Jätta MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.12.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-798

muutmata.

3. Mõista

MTÜ-lt

Kloogaranna

Kultuuripärandi

ja

Looduskaitse

Selts

apellatsioonimenetluse kulude katteks EON Grupp OÜ kasuks välja 750 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-798

2(14)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Harju Vallavolikogu kehtestas 09.03.2021 otsusega nr 15 Lääne-Harju vallas

Kloogaranna külas Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Planeeringuga jagati Joa tee 43 kinnistu neljaks krundiks ning moodustati kaks elamumaa,

üks ärimaa ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt. Elamumaa krundile anti ehitusõigus

ühe kahekorruselise paarismaja ja kahe abihoone ehitamiseks summaarse ehitisealuse pinnaga

kokku 350 m2. Ärimaa krundile on võimalik rajada kaks kahekorruselist multifunktsionaalset

hoonet summaarse ehitusaluse pinnaga 900 m2 ja kõrgusega kuni 9 m. Maatulundusmaa

krundile anti ehitusõigus ühekordse abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kuni 50 m2.

Planeeringu põhijoonise kohaselt jaotub ala pereelamumaaks, spordihoone ja -kompleksi

maaks, kaubandus- ja toitlustushoone maaks, looduslikuks haljasmaaks ning tee ja tänava

maaks.

2. MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts esitas 15.04.2021 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavolikogu 09.03.2021 otsuse nr 15 tühistamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringuga (ÜP) vastuolus ning ÜP muutmiseks puudub avalik

huvi. ÜP kohaselt on tegemist maatulundusmaaga. ÜP ei näe ette, et tegemist oleks

arenduspiirkonnaga. Sportimisvõimalused on lähipiirkonnas juba olemas. Kuna kolmas isik ei

ole pikaajaline maaomanik, ei ole ÜP kehtestamisest möödunud aeg määrav.

Planeeringulahendus ei arvesta tasakaalustatult erinevate osapoolte huve. Planeeringu

koostamise üleandmine huvitatud isikule on mõjutanud selle sisu.

Kloogaranna külas on hajaasustus, kus asuvad väiksemad suvilad ja elamud ning võrdlemisi

suured kinnistud. Planeeringulahendus on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) §-ga 8, sest ei

järgi väljakujunenud asustusstruktuuri. Planeeritavad krundid on üksnes umbes 3000 m2

suurused, kuid lähiala kruntide suurused on kuni 2 ha.

Planeeringul on pöördumatu negatiivne mõju kogu külale, sest ärimaale planeeritakse kohvik

ja tennisekeskus. Samuti laiendatakse ajalooliselt väljakujunenud kohalikke teid ja

riigimaantee ristmikku. Sellega tagatakse mugavad liikumis- ja parkimistingimused eeskätt

suvitajatele, kes seni pole ala merele ligipääsuks kasutanud. Piirkonnas ei ole teisi kohvikuid,

mistõttu muutub piirkond Klooga ranna aktiivseks kasutusalaks, millega kaasneb oluline

negatiivne keskkonnamõju. Oleks tulnud koostada uus ÜP või algatada keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH).

Planeeringuga on kavandatava puurkaevu, abihoone ja selleks vajaliku tee osas rikutud

ehituskeeluvööndit. Samuti ei ole tehtud ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Planeeringut ei ole võimalik ellu viia, sest puudub joogiveelahendus. Lahendamata on jäetud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) seotud küsimused, sest arvestatud pole

3-21-798

3(14)

perspektiivse liitumisega ÜVK-ga. Kogu võrk tuleb ümber ehitada, mis võib omada

negatiivset mõju põhjaveele, mis on piirkonnas nõrgalt kaitstud. Ei ole kavandatud ühtegi

meedet põhjavee kaitseks.

Muinsuskaitseamet jäeti põhjendamatult kaasamata ning varasemad analüüsid arvestamata.

Planeeringuga on loodud eeldus, et lubatud on mistahes materjalidega uushoonestuse

rajamine.

Vastustaja volikogu liige osales detailplaneeringu menetluses arendaja esindajana ning samuti

planeeringu kehtestamise hääletamisel.

3. Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata.

ÜP ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et varem kindlaks määratud tingimused

säiliksid muutumatuna. ÜP muutmise tingis soov ala kasutusele võtta ning anda võimalus

alale kaasaegsetele vajadustele vastavate rajatiste ja hoonete ehitamiseks. See muudab

piirkonna väärtust. ÜP käsitleb Kloogaranna küla samaaegselt nii puhke- kui ka

arenduspiirkonnana. Kehtivas Harju maakonnaplaneeringus on Kloogaranna küla juurde

määratud linnalise asustusega ala ning Joa tee 43 kinnistu jääb selle ala sisse.

Olemasoleva miljööga sobitumisel ei ole määravaks asjaoluks maa kasutusotstarve, vaid

pigem arhitektuurne lahendus. Planeeringu seletuskirja järgi tuleb krundile rajatava

spordihoone kavandamisel eriliselt jälgida, et see sobituks arhitektuuriliselt antud piirkonda.

Liiva tee ja Muru tee on olemasolevad avalikult kasutatavad teed, mis on mõeldud igaühele.

Muru teelt pääseb kallasrajale. Kallasrajale pääsemise tagamine on kohaliku omavalitsuse

ülesanne ning teenib avalikku huvi. Liiva tee laiendamine on vajalik jalgsi ja ratastega

liiklejatele ohutuks liiklemiseks rannani. Tegemist on tupikteega ning ei planeerita selle

muutmist läbiva liiklusega tänavaks.

Detailplaneeringu ja ÜP menetlused on eraldiseisvad protsessid ja saavad toimuda

samaaegselt. Uus ÜP tugineb kehtivale maakonnaplaneeringule, kus Kloogaranna küla on

määratud arendusalaks.

Vald ei ole plaaninud ehitamist vastuolus ehituskeeluvööndis lubatuga. Veeseaduse (VeeS) §

119 p 5 ei keela tehnorajatiste veekaitsevööndisse rajamist juhul, kui puudub otsene oht

veekogule, st välditakse veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheidet. Keskkonnaameti

ettepanekul jäi kanalisatsioonitorustik veekaitsevööndist välja, mis minimeeris vähimagi

võimaliku ohu.

Kavandatav lokaalne reoveekäitluslahendus koosmõjus kaitsmata põhjavee olukorraga ei ole

põhjendus KSH algatamisele. Esialgu kavandatud reoveepuhastusseadmed asendati

kogumismahutiga. Detailplaneeringus on vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatud

tüüpiliselt olukorrale, kus ÜVK trasside ehitus piirkonnas ei ole ÜVK arengukava lühiajalises

investeeringuplaanis. Pikas perspektiivis nähakse alale süsteemi väljaehitamist.

Volikogu liige esindas kinnistu omanikku koosolekul ühekordselt, kuna endise vallavanemana

oli ta teadlik menetlusest ja kinnistu omaniku seisukohtadest. Volikogu liige ei ole äriregistri

andmetel seotud isik. Hääletuse ajal olid volitused lõppenud.

4. EON Grupp OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Kuigi planeeringuala lähinaabrid on asutanud mittetulundusühingu, ei ole kaebus esitatud

avalike huvide kaitsmise eesmärgil. Kaebaja soovib takistada spordi ja vaba aja veetmise

võimalusi ning juurdepääsu lähedal asuvale veekogule.

Planeeritaval kinnistul asub staadion. Seega on faktiliselt tegemist spordifunktsiooniga

kinnistuga ning selle käsitamine määramata maana on ebaõige.

3-21-798

4(14)

Ligipääs veekogule peab olema võrdselt tagatud nii kohalikele elanikele kui ka suvitajatele.

Üks MTÜ asutajatest on ehitanud oma kinnistul olnud vana piirdeaia asemele uue, kuid see ei

asu enam kinnistu piiril, vaid mitme meetri kaugusel senisest asukohast ehk teemaal. Võõrale

maale aia ehitamine ei saa õigustada kergliiklustee rajamisest loobumist planeeringujärgses

asukohal.

Ehituskeeluvöönd ja kaitsevöönd ei kattu. Puurkaev ei asu ehituskeeluvööndis. Samuti ei asu

ehituskeeluvööndis puurkaevu kaitsevöönd. Puurkaevu nr PRK0001392 Joa tee 43 kinnistul

ei eksisteeri. Puurkaevu pass ei vasta tegelikkusele, sest seal kirjeldatud pinnase läbilõige ei

ole selline nagu detailplaneeringualal või selle lähipiirkonnas.

Kolmas isik ei andnud volikogu liikmele volitust enda kui arendaja esindamiseks. Juhatuse

liige andis 18.06.2019 e-kirjas selle isiku kontakti, kes tema hinnangul on vallavolikogust Joa

tee 43 detailplaneeringuga tema subjektiivsel hinnangul piisavalt kursis.

5. Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja on esitanud kaebuse keskkonnaorganisatsioonina. Seega peab vaidlustatud haldusakt

olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga ning

ka kaebuse argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega. Kaebaja ei saa

kaitsta lähipiirkonna elanike subjektiivseid õigusi, mis jäävad keskkonnakaitsest väljapoole.

Joa tee 43 kinnistu otstarvet ei ole ÜP tasandil kehtestatud. Kinnistu asub piirkonnas, mille

kohta kehtib 13.05.2005 kehtestatud Keila valla ÜP. ÜP kaardil „Tiheasustusalade

tsoneerimine“

on

kinnistul

tingmärk,

mille

kohaselt

säilib

senine

sihtotstarve

(maatulundusmaa). Ka maakatastri kohaselt on tegemist 100% maatulundusmaaga.

Tegelikkuses ei ole kinnistu aktiivses kasutuses, sh maatulunduslikul eesmärgil, kinnistul

asub kasutusest välja langenud staadion. Tegemist ei ole sotsiaalmaaga, mis tähendab, et ka

hetkel puudub avalikkusel ootus, et kinnistut saab edaspidi kasutada avaliku haljasalana.

Detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole sõnaselgelt viidatud ÜP muutmisele. Samas on

vastav seletus olemas DP seletuskirjas ja sellisena on seda käsitletud ka otsuse kehtestamisel

volikogu protokollis. PlanS § 142 menetlusnorme ei ole rikutud.

ÜP muutmine ei olnud tingimata vajalik, kuid rangema menetluse järgimine ei ole

õigusvastane. ÜP eesmärk ei ole iga üksiku krundi ehitusõiguse määramine, see on

detailplaneeringu ülesanne (PlanS § 126 lg 1 p-d 1–3 ja lg 4). Krundi ehitusõiguse osaks on

ka krundi kasutamise sihtotstarve. Kaebaja iseenesest ei vaidlusta otsust osa, milles

detailplaneeringus on ette nähtud elamumaa ja maatulundusmaa krundid. Kaebaja vaidlustab

ärimaa krundi sihtotstarvet, mis on põhijoonisel täpsustatud kui spordihoone ja -kompleksi

maa ning kaubandus- ja toitlustushoone maa. Ei nähtu, et ühe krundi sihtotstarbe

määratlemine ärimaana, sh ennekõike spordihoone maana, olukorras, kus kinnistul on olemas

kasutusest väljas staadion, oleks faktiliselt selle piirkonna maakasutuse juhtotstarbe oluline

muutmine. Juhtotstarbena ei tule vaadelda kitsalt ühte krunti, vaid piirkonda laiemalt.

Elamumaa osas nähtub, et suurem osa ümbritsevast piirkonnast ongi elamumaa ning

maatulundusmaa osas säilib senine sihtotstarve. Kuna puudus vajadus ÜP muutmiseks, ei ole

ka vaja ülekaalukat avalikku huvi, millega ärimaa sihtotstarvet põhjendada.

Ka siis, kui lähtuda ÜP detailplaneeringuga muutmise vajadusest, ei ole ärimaa lahendus

õigusvastane. Ei oma tähtsust, kas kolmas isik on pikaajaline maaomanik. ÜP siduvust see ei

mõjuta. Isikul puudub küll õigus eeldada, et tema erahuvist lähtuvalt ÜP-d muudetakse, kuid

tal on õigus oma õiguste õiguspärasele kaalumisele. Kaebaja on pakkunud alternatiivina välja

avalikult kasutatava roheala säilitamise. Maa-ala senine kasutus ei näe aga sellist

kasutusotstarvet ette. Vastustaja on põhjendanud, miks ei planeerita kinnistule vaid elamumaa

krunte. Nimelt ei oleks see riigimaantee ääres otstarbekas, sest seal on kõrgendatud müratase

3-21-798

5(14)

ja muud kahjuliku mõjud. Kaalutlus, et maantee ääres on pigem hooned, mis ei ole

elukondlikus kasutuses, ei ole ilmselgelt ebaõige. Kinnistul asub kasutusest väljas staadion.

Võttes kinnistu uuesti kasutusele spordihoone maana, jätkab vastustaja faktiliselt kinnistu

senist kasutusviisi. Asumi keskel on selles kohas sportimisvõimalused ka asunud. Ärimaa

sihtotstarbe määramine ei luba kinnistul toimetada mistahes ärilist tegevust, vaid lähtuda tuleb

planeeringus määratletud täpsustusest. Seega ei ole põhjendatud kaebaja kartus, et kinnistut

hakatakse kasutama majutusasutusena.

Õige pole kaebaja väide, et planeeringu on koostanud üksnes huvitatud isik, mitte aga

vastustaja. Kohtule esitatud lepingu kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist tellija,

s.o vallavalitsus. Arendaja on kohustatud koostamise eest maksma. Huvitatud isikule ei ole

seatud mistahes kohustusi planeeringu koostamisega seonduvalt. Seega on tegemist PlanS §

128 lg 2 p 6 nõuetele vastava kokkuleppega, mitte aga koostamise üleandmisega kolmandale

isikule PlanS § 130 mõttes.

Planeeringumenetlusse kaasatud isikutel on õigus nende seisukohtade kaalumisele, aga mitte

nendega nõustumisele. Alati ei pruugi olla võimalik leida lahendust, millega kõik nõustuvad.

Põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus

kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Kogukonna avaldatud murele, et reoveepuhasti

võib Treppoja ohustada, on vastu tuldud ning puhasti asendatud kogumismahutiga

(13.01.2020 protokoll). Samast dokumendist tulenevad ka muud tingimused, millega DP

kehtestamisel arvestati: ärimaa krundi kasutamise sihtotstarveteks sai spordihoone ja -

kompleksimaa, kaubandus- ja toitlustushoone maa, arendaja loobus mh majutusasutuse

rajamisest, Muru tee planeeritavaks laiuseks määrati 3,6 m, et see haakuks küla miljööga,

samal eesmärgil ei kavandatud tänavavalgustust, spordihoone peab piirkonda sobituma.

Planeeritava kruntide suurused on elamumaadel 3001 m2 ja 3011 m2, ärimaal 6387 m2 ning

maatulundusmaal 4607 m2. Kaebaja ei ole põhimõtteliselt vastu, et alale tuleb elamumaa.

Asjas ei ole vaidlust, et lähipiirkonnas võib olla krunte, mille suurus on kuni 2 ha. Siiski on

Maa-ameti kaardiregistri andmetel planeeringuala vahetus läheduses asuvad elamumaade

krundid ligikaudse suurusega 3000 m2 või sellest väiksemad. Ka kaebaja esitatud

kaardimaterjali alusel on visuaalselt ilmselge, et lähipiirkonnas on rohkelt krunte, mis on

planeeringualas kavandatavaga sarnase suurusega. Õige pole lähtuda kruntide suuruse

statistilisest keskmisest, sest piirkonnas on suured metsamaa kinnistud.

Muinsuskaitseametit

ei

tulnud

planeeringumenetlusse

kaasata.

Kinnistu

ei

asu

pärandikooslusmaastikul ega miljöökaitsealal. Muinsuskaitseameti analüüsist „Eesti XX

sajandi arhitektuur. Inverteerimine ja esmased ettepanekud“ ei tulene kohustust

Muinsuskaitseametit menetlusse kaasata. Seal on küll leitud, et suurimaks ohuks on

väiksemate suvemajakeste lammutamine ja nende asendamine suvalise uushoonestusega ning

hoolimatu ümberehitamine, kuid vaidlusalusel kinnistul puudub mistahes hoonestus, mille

kaitsmist saaks kaaluda. Sama kinnitab ka KSH algatamata jätmise eelhinnang. Planeeringu

seletuskiri kohustab spordihoone kavandamisel eriliselt jälgima, et see sobituks

arhitektuuriliselt piirkonda, samas on seatud ka muud tingimused välisviimistluse ja

katusekatte materjalide osas.

Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et detailplaneeringuga lahendati küsimusi, mille

lahendamine on ÜP ülesanne. Üksiku krundi parim kasutus ei ole ÜP-ga otsustamise tase ning

üksiku ärimaa kinnistuga ega sellele lisanduva kahe üksikelamu kinnistuga ei kujundata uut

tiheasustusala piirkonda. Uued hooned ei muuda piirkonna tasakaalu. Kruntide suurus ei ole

vastuolus

asustusstruktuuriga.

Juurdepääsuteedega

seonduv

ei

ole

otsustamine

liikluskorralduse üldiste põhimõtete üle.

3-21-798

6(14)

Kaebaja leiab, et puurkaevu, abihoone ja avalikult kasutatava tee osas on rikutud

ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et maatulundusmaa krundil on

ette nähtud lubatud hoonestusala üksnes loodenurka ja see jääb väljapoole kalda

ehituskeeluvööndit. Sama nähtub detailplaneeringu joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p-d 8 ja 10 sätestavad, et ehituskeeld ei laiene

tehnovõrgule ja -rajatistele ning avalikult kasutatavale teele. Kaebaja viidatud sama

paragrahvi teised normid on asjakohatud ja eksitavad.

Detailplaneeringu ülesanne on muu hulgas kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine (PlanS §

126 lg 1 p 10). Joa tee 43 kinnistu arendamisel kaovad eelduslikult juurdepääsuteed

kallasrajale läbi elamumaa ja ärimaa. Juurdepääs kallasrajale on oluline keskkonnaalane õigus

ning juurdepääsu rajamine oli toodud juba planeeringu koostamise lähteülesandes.

Juurdepääsutee asukohale saab vastu vaielda eelkõige omanik, kelle omandiõigust

kitsendatakse.

Keila Vallavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 369/0917 otsustati Joa tee 43 kinnistul

detailplaneeringu koostamise algatamine ja KSH algatamata jätmine. Eelhinnangus on

selgitatud, et detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole

suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Planeeritav ei ole suuruselt

võrreldav kaebaja poolt viidatud Tere Tennisekeskusega ega Karulaugu Spordikeskusega.

Planeeringuga ei lahendata liiklusküsimusi, mis jäävad väljapoole planeeringuala. Juba täna

on olemas Joa tee ja Liiva tee ristmik, samuti Liiva tee ja Muru tee ristmik. Planeeringu

seletuskirja kohaselt olemasolevat teedevõrgustikku ei muudeta, välja arvatud jalgtee

planeerimine. Planeeringu kehtestamise otsuses on märgitud, et Liiva tee on oluline avaliku

juurdepääsu tagamiseks mererannale. Liiva tee korrastamisega ei rajata uut teed ega muudeta

selle õiguslikku staatust. Samuti ei muudeta Liiva tee kui tupiktänava staatust. Juurdepääs

autodega ranna äärde on lahendatud Ranna tee ja Mere tee kaudu, kuhu kavandatakse ka

parklad. Ei ole ettenähtav, et kahe elamu lisandumisel kvartali sisse ja spordihoone

lisandumisel maantee äärde lisanduks olulist liiklust. Ilmselgelt ei ole ka spordisaali käitaja

huvitatud, et tema parklat kasutaksid üksnes randa minejad, mistõttu võib eeldada mõistlike

liikluskorraldusvahendite kasutamist. Olemasoleva Liiva tee laiendamine 5 meetrini ja Muru

tee laiendamine 3,8 meetrini tagab Liiva teel eelduslikult erinevates suundades liikuvate

sõiduautode

möödumise

võimaluse.

Sellist

teelaiust

ei

saa

pidada

olemasoleva

teedevõrgustiku hävitamiseks. Jalgtee rajatakse munitsipaalomandis olevale transpordimaale

teepoolele, kus on vähem kõrghaljastust. Samal teepoolel asub ka Klooga Noortelaager. Laste

või noorte ohutus, eriti kui nad liiguvad enda jaoks igapäevasest võõramas keskkonnas ja

suurte gruppidena, on oluline avalik huvi lisaks üldisele printsiibile, et jalakäijatele tuleb

tagada turvalise liiklemise võimalus. Kui erinevad piirinaabrid on paigutanud oma piirdeaiad

munitsipaalmaale, ei ole neil õigustatud ootust, et nad saavad seda maad ka edaspidi kasutada.

Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et kõrghaljastuse osas oleks tulnud läbi viia

dendroloogiline uuring, sest väärtuslik kõrghaljastus hävineb. Detailplaneeringu ülesanne ei

ole iga üksiku puu väärtuse hindamine ega ehitiste täpse asukoha määramine. Planeeringu

seletuskirjas on kooskõlas KSH eelhinnanguga märgitud, et säilitada tuleb I, II ja võimalikult

palju III väärtusklassi hinnatud leht- ja okaspuid. Samas on välja toodud, et

haljastusprojektiga

võib

täpsustada

planeeringus

illustratiivsena

toodud

teede

ja

kõrghaljastuse paiknemise asukohti.

Kaebaja hinnangul on lahendamata jäänud ÜVK küsimused, st arvestatud üksnes lokaalset

lahendust. Detailplaneeringu lähteülesande p 5.6.4 sätestab, et tuleb näha ette kanalisatsiooni

trassi koridorid ning edaspidine liitumine ÜVK trassidega. Detailplaneeringu seletuskirja p

3.1 märgib, et piirkonnas puudub ühisveevärk ning kui perspektiivselt võimaldatakse

3-21-798

7(14)

kruntidele liitumine ühisveevõrguga, on otstarbekas sellega liituda ja rajatud puurkaevu saab

kasutada kastmisvee allikana. ÜVK trasside ehitus piirkonnas ei ole ÜVK lühiajalises

investeeringuplaanis. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, mille siduvus ajas

väheneb. Seega võib ÜVK küsimuse lahendamise täpsusastme valikul arvestada, kas ÜVK-ga

liitumine on lähiaastatel perspektiivne. Detailplaneeringus ei ole ÜVK-ga liitumist välistatud.

ÜVK rajamisega tekkivat keskkonnamõju ja mõju põhjaveele tuleb analüüsida siis, kui sellise

arenduse planeerimiseni jõutakse. Detailplaneeringu kehtestamata jätmise aluseks ei saa seega

olla küsimus, kas ÜVK-ga liitumine on keskkonnakaitseliselt õigustatud. Hetkel on valitud

keskkonnale ohutu veevarustuse lahendus.

Kaebaja leiab, et tarvitatava vee kalkulatsioon ei arvesta suvitusperioodiga. Vastustaja on

01.12.2020 vastuses Rahandusministeeriumile selgitanud, et kavandatav veevõtt on alla 10 m3

päevas, mistõttu puudub vajadus sanitaarkaitseala moodustamiseks. Detailplaneeringu p-s 3.1

on kirjas, et ärimaa krundi nr 1 arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m3/d ja maksimaalse

tunni veetarbimine on 1,0 m3/h (21 inimese keskmine veetarbimine). Vastustaja lähtus

veetarbimise arvestamisel Eesti Standardi EVS 835:2014 „Hoone veevärk“ lisas B toodud

soovituslikust ööpäevase veetarbimise arvandmetest. Arvestati, et 30 spordihoone kasutajat,

30 kohviku kasutajat ja 10 majutuse kasutajat ei viibi ööpäevaringselt kohapeal. Arvestades

Eesti keskmist veetarbimist ehk 88 liitrit inimese kohta ööpäevas, on puurkaevu võimalik

kasutada 113 inimesel ööpäevas, kui nad kasutavad oma päevase tarbitava vee täielikult

kohapeal. Vastustaja esitas võrdlusandmed Vasalemma kooli ja spordihoone reaalse

veekuluga. Eelnevast nähtub, et tarvitatava vee kalkulatsioon on esitatud olulise varuga. Isegi

kui üksikutel hetkedel on kasutajate arv planeeritust suurem, ei mõjuta see detailplaneeringu

ega hilisemate lubade õiguspärasust, sest veetarve ei ületa päevas lubatud mahtu.

Planeerimismenetluses ei ole õige lähtuda eeldusest, et kinnistu edasine omanik võib asuda

kogumismahutit auklikuks torkima või jätta selle tühjendamata.

Puurkaevu puudumise osas on kolmas isik kinnitanud, et tema liikmed ei ole seal puurkaevu

näinud. Puurkaevu ei tuvastatud paikvaatlusel ning puuraugu geoloogia ei vasta kinnistu

geoloogiale. Keskkonnaamet on 16.06.2017 kirjas, s.o enne detailplaneeringu algatamist

selgitanud, et kui on veendumus, et puurkaevu kinnistul ei paikne, tuleb pöörduda

Keskkonnaagentuuri poole kande muutmiseks. Registriandmete muutmise kohustus jääb

käesoleva kohtuasja lahendamise raamidest välja. Keskkonnaamet ei ole hiljem, sh juba alates

11.05.2018 kirjast puurkaevu olemasolule tuginenud.

Õige pole kaebaja väide, et detailplaneering on õigusvastane, sest detailplaneeringu

menetluses on kolmanda isiku kui arendaja esindajana väidetavalt osalenud volikogu liige.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 10 sätestatud taandamiskohustust ei rakendata kohaliku

omavalitsuse volikogu liikme suhtes. Nagu nähtub vallavolikogu 09.03.2021 istungi

protokollist, hääletas hääletamisel osalenud 20 liikmest otsuse poolt 17 liiget. Seega ei saa

isegi rikkumise möönmisel see mõjutada otsuse kehtivust. Protokolli kohaselt vaidlusalune

liige istungil aktiivselt ei osalenud. Kui kaebaja leiab, et tegemist on korruptsiooniga, tuleb

pöörduda politseiasutuse poole.

Vastustaja rikkumised teavitamise ja kaasamise osas on välja toodud Rahandusministeeriumi

05.04.2020 kirjas. Samas on järelevalve teostaja märkinud, et kohalik omavalitsus on

puudutatud isikuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning

planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Ajalehtedes ilmus vastav teade. Vastuväiteid

esitanud isikute ettepanekute kohta on vastustaja esitanud oma seisukoha. Seega on

vastuväiteid esitanud isikud saanud detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi

kasutada ning on olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud. Kaebaja ei ole välja

toonud, kelle osas teavitamise või kaasamise kohustuse rikkumine on kaasa toonud selle, et

3-21-798

8(14)

isik ei olegi saanud kogu planeerimismenetluse jooksul planeeringust teada ega seega oma

seisukohti esitada. Kogukond on olnud piisavalt kaasatud ja saanud soovitud küsimustes oma

seisukohta avaldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts palub apellatsioonkaebuses

Tallinna Halduskohtu 20.12.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus

rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu

otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus

jättis

tähelepanuta

vastuolud

vastustaja

väidetes

detailplaneeringuga

prognoositud veekulu osas. Detailplaneeringu seletuskirjas on planeeringuala kasutajate

arvuks märgitud 37 inimest, kuid kohtuistungil vastustaja esitatud ja vastustaja 15.11.2021

kirjalikest selgitustest nähtuvalt on planeeringuala kasutajate arv kasvanud mitu korda. Lisaks

viitas vastustaja inimeste arvu hindamisel ka sellele, et planeeringuga kavandatakse

majutusasutust. Planeeringu seletuskirjas puudub veetarbimise arvutamise tabeli sisu ning

majutusfunktsiooni ei ole seal üldse põhjendatud. Halduskohus leidis alusetult, et kaebaja

kartus, et kinnistut hakatakse kasutama majutusasutusena, on põhjendamatu.

Kasutajate arvust sõltub veevõtt kavandatavast puurkaevust ja tekkiva reovee kogused.

Vastustaja on seejuures lahendanud reovee käitlemise kogumismahuti, mitte ÜVK abil.

Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, mille läheduses asub lõheliste elupaigaks olev

Treppoja. Igasugusel reostusel on tõsised tagajärjed. Vastustaja on sellele vaatamata jätnud

KSH läbi viimata.

Joa tee 43 kinnistust vähem kui 300 m kaugusel asub Liiva tee 12 kinnistu, millele elamute

rajamiseks

on

vastustaja

püüdnud

ebaõnnestunult

detailplaneeringut

kehtestada.

Rahandusministeerium ei andnud sellele heakskiitu. Vastavas detailplaneeringu menetluses

läbi viidud KSH eelhinnangus leiti, et elamuid teenindavate kogumismahutite rajamisel tuleb

arvestada võimaliku üleujutusohuga ja kõrge pinnasevee tasemega. Kaebajale teadaolevalt

jääb Joa tee 43 kinnistu samuti perioodiliste üleujutuste piirkonda ning Treppoja ümbrus on

aeg-ajalt üle ujutatud. Treppoja on kogu ulatuses kaitsealuste kalaliikide kudemis- ja

elupaigaks olev veekogu. Ebaõige on halduskohtu väide, et ÜVK ei ole vaidluse esemeks.

Detailplaneeringus on ÜVK-d käsitletud. Keskkonnauuringute Keskuse uuringust ilmneb, et

kogumiskaevud ja nende aladimensioneerimine ohustavad otseselt põhjavett ning salvkaeve.

Keskkonnaasjades tuleb keskkonnariski puhul kohaldada ettevaatuspõhimõtet. Vastustaja on

seda põhimõtet rikkunud.

Kinnistul asub puurkaev ja detailplaneeringuga kaasneb sanitaarkaitseala nõuete rikkumise

tõttu keskkonnaoht. Keskkonnaregistri infosüsteemi kohaselt asub kinnistul olmevee puurkaev

nr PRK0001392. Registrist ega mujalt ei nähtu puurkaevu likvideerimist. Järelikult on

puurkaev olemas. Detailplaneeringu menetluses on oluline asjaolu, kas ehitamist

kavandatakse sanitaarkaitsealale (VeeS § 151 lg 2). Vastustaja poleks tohtinud piirduda

visuaalse vaatlusega, vaid vajaduse korral oleks tulnud teha kaevetöid.

Õige pole halduskohtu seisukoht, et kaebaja liikmed ei ole Joa tee 43 kinnistul puurkaevu

näinud. Osad liikmed elavad Kloogaranna külas mitmendat põlve ja teavad, et seal on olnud

puurkaev kasutuses. Puurkaev võib olla mattunud taimkatte alla. See ei tähenda, et puurauku

koos sanitaarkaitsealaga kinnistul ei eksisteeri. Puurkaevu olemasolu kinnitavad kohalik

elanik PS ja Joa tee 43 kinnistu piirinaaber PE. Vastavad kinnitused tuleb võtta tõenditena asja

juurde.

Vastustaja püüab kinnistul asuva vana puurkaevu olemasolu eitada ning rajatava puurkaevu

sanitaarkaitseala näidata tegelikust väiksemana, et ei peaks järgima 50 m sanitaarkaitsela

3-21-798

9(14)

nõudeid. Võrdlused Vasalemma kooliga ei ole asjakohased, sest igale kooliõpilasele on

nädalas ette nähtud üksnes paar kehalise kasvatuse tundi, samas kui spordihoone külastajad

kasutavad pesemisvõimalust eelduslikult igal külastusel ning majutusasutuse külastajad iga

päev.

VeeS § 149 lg 1 p 5 kohaselt ümber puurkaevu 50 m raadiuses asuv sanitaarkaitseala on

oluline, sest sanitaarkaitseala nõuete rikkumisel esineb põhjavee reostuse oht, mida vastustaja

ja halduskohus on alahinnanud. VeeS seletuskirja kohaselt tekib tavapäraselt joogiveehaarde

toitealal täiendavate kaitsemeetmete rakendamise vajadus muu hulgas siis, kui vett võetakse

maapinnalähedasest põhjaveekihist, põhjaveekoht on maapinnalt lähtuva saastuse eest

kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kavandatakse tegevusi, mis võivad põhjustada veehaarde vee

kvaliteedi halvenemise. Eelnevast nähtub, et nõrgalt kaitstud põhjavee tõttu oleks vastustajal

tulnud kaaluda hoopis VeeS § 149 lg 1 p 3 minimaalsest ette nähtud sanitaarkaitsealast

suurema sanitaarkaitseala moodustamist.

Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon ning edendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 31 lg 1 kohaselt oma tegevusega keskkonnakaitset. KeÜS § 31 lg 2 järgi peetake

keskkonnakaitseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise

eesmärgil. Seega on kaebajal õigus tugineda ka keskkonna kaitsele seoses inimese tervise ja

heaolu tagamisega, sh rohealade ja põhjavee kaitse vajalikkusele. PlanS § 141 alusel on

kaebajal õigus vaidlustada detailplaneeringut ka nendes avalikes huvides, mis ei kuulu avalike

keskkonnahuvide hulka.

Ebaõige

on

halduskohtu

seisukoht,

et

ilma

detailplaneeringuta

oleks

arendajal

maatulundusmaa otstarbest lähtuvalt võimalik keelata avalikkusel kinnistu kasutamine ja

asuda seal tegelema põllumajanduse või metsamajandusega. KeÜS § 33 lg 3 kohaselt ei või

omanik keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, rattaga ega muul sellesarnasel viisil

läbimiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Seega ei saa

kinnistu omanik ilma kehtivat korda muutmata keelata Joa tee 43 väljakujunenud teede ja

radade kasutamist. Puurkaevu kasutamise kinnitustest ilmneb, et kinnistu on avalikus

kasutuses olnud juba ammusest ajast. Kinnistul paikneva vana staadioni piirkonnas jalutavad

piirkonna elanikud muu hulgas lemmikloomadega.

Kohus leidis ebaõigesti, et küsimus sellest, kas elanikud hakkavad ehitisi kasutama, on

arendaja äririsk, mida ei pea planeeringuga lahendama. Kui roheala täisehitamine on

ebaotstarbekas ja kasutu, ei ole kohane sellel eesmärgil suures osas hävitada roheala koos

sellel asuva kõrghaljastusega. Piirkonnas on tuua näide Joa tee 43 kinnistust vähem kui 600 m

kaugusel asuvast Kõltsuranna arendusest, kus raadati metsa enam kui 10 aastat tagasi,

rajamaks laiade valgustatud asfaltteede võrgustik uusarenduste tarvis, kuid valdav enamus

kruntidest seisab tänini tühjalt. Põhjendamatu on likvideerida Joa tee 43 roheala isegi

elamuehituse eesmärgil, rääkimata ärimaa otstarbest.

Väär on halduskohtu seisukoht, et kuna puudus vajadus ÜP muutmiseks, ei ole vaja

ülekaalukat avalikku huvi, et ärimaa sihtotstarvet põhjendada, ning et maatulundusmaa

sihtotstarbe muutmine ärimaaks ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

Planeeringu seletuskirja lk-l 10 on väidetud, et Joa tee 43 kinnistul on maa juhtotstarve ja

sihtotstarve määramata ning et säilib senine sihtotstarve ehk maatulundusmaa. Kooskõlas

maakatastriseaduse (MaaKatS) § 182 lg-ga 3 ei tohigi sihtotstarbeta maa sihtotstarbega

samaaegselt määrata teisi sihtotstarbeid peale maatulundusmaa sihtotstarbe. Juhtotstarbeta,

sihtotstarbeta ja sealjuures maatulundusmaa sihtotstarbega maa, millel asub avalikus kasutuses

olev roheala, muutmine ärimaaks on oluline ja ulatuslik muudatus. Ärimaa otstarve annab

võimaluse roheala täis ehitada, likvideerides selleks kõrghaljastuse. Väidetava spordihoone ja

parkla vajadus Kloogaranna külas ei kaalu automaatselt üles külamiljööd ja roheala

3-21-798

10(14)

piirkonnas, mis juba niigi ägab arendussurve all. Rajatav kompleks muudab küla ilmet olulisel

määral. Vaja ei ole rajada uusi sportimisvõimalusi, sest suured spordiplatsid asuvad 50 m

kaugusel riigile kuuluvatel noortelaagri maadel (võrkpall, korvpall, tennis, sisespordisaal).

Detailplaneeringuga on Joa tee 43 kinnistule määratud neli sihtotstarvet: ärimaa, elamumaa,

maatulundusmaa, transpordimaa. MaaKatS § 18 lg 2 lubab aga kuni kolme sihtotstarbe

määramist ühele kinnistule.

Vastustaja on asunud koostama uut ÜP-d. Vastustaja oleks pidanud ka vaidlusaluse küsimuse

lahendamise jätma ÜP menetlusse. Detailplaneeringu menetluses pole vastustaja huvi õigesti

kaalunud.

Halduskohus leidis, et detailplaneeringu ülesanne on muu hulgas kallasrajale avaliku

juurdepääsu tagamine. Kohus jättis tähelepanuta, et tegemist on hoopis abihoonet teenindava

teega. Vastustaja nimetab seda avalikuks teeks, et hoida kõrvale ehituskeeluvööndi

piirangutest ja ehituskeeluvööndi vähendamise menetlusest.

7. Lääne-Harju vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Vastustaja on veeprognoosi õigesti arvutanud (vt 15.11.2021 vastus). Täpse vee tarbijate arvu

kindlaksmääramine ei ole detailplaneeringu ülesanne. Numbrite erinevus on toodud välja

veetarbimise kalkulatsioonist, kus veetarbimise arvutuses on rohkem tarbijaid, sest kõik ei

tarbi oma ööpäevast veekogust kohapeal. Kui planeeritud tarbimine ei ületa 10 m3 ööpäevas,

piisab puurkaevu hooldusalast 10 m. Majutusfunktsioon on toodud välja veeprognoosi

arvutamisel, sest tegemist on planeeritava ärimaaga, kus nähakse ette võimalus kahe

multifunktsionaalse hoone rajamiseks. Võimalik majutusfunktsioon on abiks keskmise

veetarbimise arvutamisel. Kaevu võimekuse jaoks pole oluline, kui palju isikuid kinnistul

viibib, vaid kui palju nad vett tarbivad.

Reostuse väide on paljasõnaline. Reovee kogumismahutite paigaldamine ja nende

tühjendamine lahendatakse projekteerimisega ehitusloa menetluses. Kui kogumismahuti

täitub, siis see tühjendatakse. Ei saa eeldada, et paigaldatakse katkised kogumismahutid ja

neid ei tühjendata vajadusepõhiselt. Viited üleujutusohule ja Liiva tee 12 planeeringule on

asjakohatud. Väide, et Joa tee 43 kinnistu jääb perioodiliste üleujutuste piirkonda, on

paljasõnaline. Seda ei kinnita üleujutuste kaart ega apellatsioonkaebuses sisalduv foto. Fotol

on Liiva tee 15 tiik, mis on kaardilt pidevalt näha, mitte üleujutuse ala. Põhistamata on väide,

et detailplaneering kahjustab Treppoja lõhelisi.

Väite, et kinnistul asub vana puurkaev, on vastustaja ümber lükanud 15.11.2021 vastuses ja

sellele lisatud dokumentides. Joa tee 43 kinnistul ei asu üldisest maapinnast 10 m kõrgemat

puurkaevuga küngast. Registrikohase kaevu kõrguse andmed ei ühti registri andmetega.

Vastustaja ja kinnistu omanik ei ole kinnistult kaevu leidnud. Vastustaja saatis 14.11.2019

PEale ettepaneku näidata kaevu asukohta, talle ei sobinud pakutud aeg, kuid ta ei pakkunud

omalt poolt ka uut aega. Kui kaev asuks kinnistul, oleksid saanud kaebaja või

detailplaneeringusse kaasatud isikud selle lihtsa vaevaga ette näidata. Kui kaev ehituse käigus

leitakse, ei saa selle sanitaarkaitseala olla 50 m. Kui keegi ei tea kaevu asukohta, siis ei võeta

sealt ka vett üle 10 m3 ööpäevas, mis nõuaks vee erikasutusluba ja sanitaarkaitseala 50 m. Kui

hüpoteetiliselt leitav kaev ei sobi planeeringuga, on võimalik see likvideerida ja

detailplaneering sellele vaatamata ellu viia.

Maatulundusmaa ei ole avalikuks kasutatava funktsiooniga. Kinnistu omanik ei pea avalikku

kasutust taluma ja viited KeÜS-ile on asjakohatud. Detailplaneeringus jääb kinnistu Treppoja

äärne ala endiselt maatulundusmaaks, kus võimaldatakse juurdepääs kallasrajale. Planeeritud

avalik tee võimaldab pääsu maatulundusmaale ja sealt kaudu kallasrajale.

3-21-798

11(14)

Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine ärimaaks on avalikes huvides, võimaldades kinnistut

jätkuvalt kasutada sportimiseks ning sisesaali ehitamise puhul sõltumata ilmastikust.

Noortelaagri territooriumil ei asu sisest spordisaali.

Õige pole kaebaja väide, et katastriüksusele määratakse neli sihtotstarvet. Joa tee 43 maaüksus

jagatakse eri sihtotstarvetega katastriüksusteks ja igale neist määratakse konkreetne

sihtotstarve.

8. EON Grupp OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Reovee kogumismahutite kasutamine oli kaebaja enda soov, millele vastustaja ja kolmas isik

tulid detailplaneeringu menetluses vastu. Esialgu oli kavas reovee küsimus lahendada

imbväljakuga. On arusaamatu, miks kaebaja vaidleb vastu enda soovitule. Kaebaja soovib

kohut eksitada, esitades foto Liiva tee 15 kinnistul asuvast tiigist. Kaebaja ei kasuta oma

menetlusõigusi heauskselt.

Haldus- ja kohtumenetluses on põhjalikult käsitlust leidnud küsimus, mis puudutab väidetavat

olmevee puurkaevu Joa tee 43 kinnistul. Uute tõendite (PS ja PE kirjalikud kinnitused) asja

juurde võtmine ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole need usaldusväärsed. Mõlemad kinnituse

andjad on kaebaja asutajad, PE on ka juhatuse liige. Kirjalikud kinnitused ei ole nõutavas

protsessivormis.

Tegelik ajend, miks kaebaja seisab planeeringule vastu, ei seisne mitte avaliku huvi

puudumises, vaid hoopis selles, et detailplaneeringu alusel ehitatav hoone toob kaebaja

liikmete elu- ja suvituskohtade lähedusse sealt mööda jalutavaid võõraid suvitajaid, kes

hakkavad kasutama kohalikku veekogu. Avaliku veekogu juurde jõudmine ei saa olla ainult

kaebaja ja tema liikmete privileeg. Kaebaja juhatuse liige MV on oma kinnistut

ebaseaduslikult laiendanud kinnistu ees olevale teemaale ning rajanud sinna piirdeaia.

Kõnnitee ehitamisel peab ta oma ebaseadusliku piirdeaia lammutama või ümber tõstma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele kaks uut dokumentaalset tõendit: PS ja Pa kinnitused

Joa tee 43 puurkaevu olemasolu ja kasutamise kohta. Ringkonnakohus jätab tõendid

haldusasja materjalide juurde võtmata.

Tõendid on esitatud hilinemisega. HKMS § 198 lg 2 loetleb juhud, millal ringkonnakohus

hindab halduskohtu otsuses hindamata tõendeid. Praegusel juhul pole tegemist ühegagi neist

juhtudest. Vaidlus ajaloolise puurkaevu olemasolu ja asukoha üle oli aktuaalne nii

planeerimismenetluses kui ka halduskohtus. Seega oli kaebajal või tema liikmetel juba

haldusmenetluses või hiljemalt halduskohtus võimalus kaevu kohta tõendeid esitada. Vald tegi

PE-le ettepaneku näidata puurkaevu asukohta juba 2019. a-l. Arvestades, et vaidlusalune

kinnistu on vabalt ligipääsetav, ei ole eluliselt usutav, et puurkaev on kinnistul olemas, aga

keegi, sh vaidluse käigust huvitatud kaebaja liikmed, kes elavad kinnistu vahetus läheduses,

pole suutnud seda mitme aasta jooksul leida.

Isegi juhul, kui puurkaev on amortiseerunud staadioni juures kunagi olnud, ei ole see enam

leitav ega kasutuses. Seetõttu pole põhjust rääkida ka 50 m suurusest sanitaarkaitsealast. VeeS

§ 151 lg 1 järgi on sanitaarkaitseala eesmärgiks vältida tegevusi, mis võib joogivee tootmisel

kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Vaidlusalust ajaloolist puurkaevu ei

kasutata enam joogivee saamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui ehitamise

käigus vana puurauk siiski leitakse, saab otsustada, kas võtta see kasutusele või sulgeda.

Kaevu kaitseala ulatuse määramisel tuleb seejuures lähtuda tegelikust, s.o planeeringujärgsest

veekasutusest. Leitavale kaevu kaitsealale rakenduvad VeeS-st tulenevad piirangud.

3-21-798

12(14)

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kaebaja leiab alusetult, et kuna Joa tee 43 kinnistu omanikud pole kinnistut

detailplaneeringu kehtestamiseni aktiivselt kasutanud ega majandanud, on ümbruskaudsetel

elanikel tekkinud kaitstav subjektiivne õigus sellele, et kinnistu oleks ka edaspidi avalikkusele

avatud ning kasutatav rohealana. Viide KeÜS § 33 lg-le 3 ei ole asjassepuutuv. Asjaolu, et

kohalikud elanikud on kinnistul nt jalutanud koeri ning tallanud sinna sisse jalgrajad, ei piira

omaniku õigust kasutada ka ise oma kinnistut eesmärgipäraselt, sh püstitada varasematele

jalgradadele ehitisi. Vastupidine oleks omanikule ilmselgelt koormav. Kolmanda isiku

kinnistu on ümbritsetud avalikult kasutatavate teedega ning neid on naabritel jätkuvalt õigus

kasutada.

Kaebaja kinnistu ei ole roheala (nt avalikult kasutatav haljasala MaaKatS § 181 lg 12 p 2

tähenduses). Seega lähtub kaebaja põhjendamatult eeldusest, et detailplaneeringuga otsustati

roheala muutmine ärimaaks ning avalikus kasutuses oleva roheala muutmine ärimaaks on ÜP

oluline ja ulatuslik muudatus.

12. Keila valla ÜP järgi on Joa tee 43 kinnistu kaardil tähistatud kui maa, millel „säilub senine

sihtotstarve (maatulundusmaa)“. PlanS § 75 lg 1 p 18 kohaselt määratakse üldplaneeringuga

maakasutuse juhtotstarve, mis on maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu

määratud

piirkonnale

edaspidise

maakasutuse

põhisuunad

(PlanS

§

75

lg

4).

Detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus (PlanS § 126 lg 1 p 3) ning sellega

omakorda krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed (PlanS § 126 lg 4 p 1). Krundi

kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist

kasutada (PlanS § 126 lg 5). Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga

muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine (PlanS

§ 142 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Joa tee 43 kinnistu jagamine kaheks elamumaa

sihtotstarbega krundiks (pereelamu maa), ärimaa krundiks (spordihoone ja -kompleksi maa

ning kaubandus- ja toitlustushoone maa) ja maatulundusmaa krundiks (looduslik haljasmaa) ei

olnud üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Sellise

olukorraga oleks tegemist nt juhul, kui Joa tee 43 oleks Keila valla ÜP põhijoonise järgi

üldkasutatav maa või seal asuks miljöökaitseala või kaitstav mets.

Kuid isegi siis, kui oli tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, viis

vastustaja läbi menetluse kooskõlas PlanS §-ga 142 ning lähtus asjakohastest kaalutlustest.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub selline avalik huvi, mis välistaks Joa tee

43 kinnistu kasutamise muu hulgas ärimaana. Nagu ringkonnakohus juba p-s 11 põhjendas, ei

ole kohalikel elanikel kaitstavat subjektiivset õigust, et kinnistu jääks hoonestamata või et

sinna püstitataks üksnes elamud. Ka ei ole neil õigust nõuda, et Kloogaranna küla miljöö üldse

ei muutuks või et juhuslikud suvitajad ei kasutaks avalikke teid mere või Treppoja juurde

liikumiseks. Ärihoone(d) ehitatakse riigimaantee äärde, mitte suvilapiirkonna keskele. Suurem

osa ehitusalusest maast on kõrghaljastuseta ning seal asub lagunenud staadionirajatis. Kohtu

pädevuses ei ole hinnata, kas piirkonnas on juba piisavalt sportimisvõimalusi ning kas

sisespordisaal leiaks piisavat kasutust. Tegemist ei ole õigusliku kaalutlusega.

Asjaolu, et vastustaja on asunud koostama uut ÜP-d, ei too endaga kaasa detailplaneeringu

kehtestamise keeldu. Kaebaja ei ole selgitanud, mil viisil oleksid tema õigused ÜP menetluses

paremini kaitstud. Põhjendatud huviks ei saa olla lükata Joa tee 43 kinnistu arendamist

võimalikult pikaks ajaks edasi.

3-21-798

13(14)

13. Seoses väidetava vana puurkaevuga on ringkonnakohus oma seisukoha esitanud juba

otsuse p-s 9. Kaebaja on lisaks leidnud, et vastustaja pidanud nõrgalt kaitstud põhjaveekihi

tõttu kaaluma ettenähtud sanitaarkaitsealast suurema kaitseala moodustamist.

Kui õige on väide, et kinnistul ei kasutata joogivett üle 10 m3 ööpäevas, nõustub

ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et VeeS § 148 lg 2 (kuni 06.06.2022 kehtinud

redaktsioon) alusel polnud sanitaarkaitseala moodustamine vajalik ning piisav oli 10-meetrise

hooldusala kohaldamine kooskõlas VeeS §-ga 154. Sanitaarkaitseala puudutavad sätted ei ole

seega asjakohased.

14. Detailplaneeringu seletuskirja p-i 3.1 kohaselt lähtus vastustaja veetarbe arvutamisel

järgmisest: elamumaa kruntide 2 ja 3 arvutuslik keskmine veetarve on 2,4 m3/d. Ärimaa

krundi nr 1 arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m3/d (personali ja külastajate arvutuslik

veetarbimine võrdub 21 inimese keskmise veetarbimisega). Seega on arvutuslik keskmine

veetarve kokku 5,7 m3/d. Eeltoodu jääb märgatavalt alla VeeS § 154 lg 1 p-s 3 sätestatud

määra 10 m3/d.

Kaebaja on seadnud kahtluse alla ärimaa osas avaldatud veetarbe hulga, viidates vastustaja

15.11.2021 kohtumenetluses esitatud arvutustele, kus näidatakse seletuskirjast suuremat

veetarbijate hulka. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumentides ei ole vastuolu.

Seletuskirjas on lähtutud inimeste arvu määramisel arvestusest, et need 21 inimest tarbivad

vaidlusalustes äriruumides ära kogu oma päeva keskmise koguse olmevett (umbes 150 l

ööpäevas). 15.11.2021 seisukohas toob vastustaja välja külastajate arvud, mis on suuremad,

aga lähtuvad kasutatud vee mahu puhul põhjendatult eeldusest, et iga külastaja ei tarbi

kolmanda isiku äripinnal ära kogu oma päevast veekogust: 30 spordihoone külastajat 40 liitrit

külastaja kohta, 30 kohviku külastajat 20 liitrit külastaja kohta ning 10 võimaliku

majutusasutuse külastajat 150 liitrit külastaja kohta.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja arvutusega. Ka siis, kui külastajate arv peaks olema veel

suurem, on detailplaneeringu arvestatud veetarbe puhul (koos elumajade tarbega 5,7 m3/d)

piisav varu, et ei ületataks VeeS § 154 lg 1 p-s 3 nimetatud määra. Asjaolu, et vastustaja viitab

15.11.2021 vastuses majutusasutuse külastajatele, ei tähenda, et detailplaneeringus kokku

lepitud krundi kasutamise sihtotstarbed ei kehti. Detailplaneeringu seletuskiri ning põhijoonis

ja sinna kantud andmed on samuti detailplaneeringu osad ning täitmiseks kohustuslikud.

15. Kaebaja leiab, et üldplaneeringus oleks tulnud sätestada ka see, kuidas toimub reovee

käitlemine ÜVK abil ning kuna piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, kujutaks ÜVK

endast võimaliku reostuse tõttu ohtu keskkonnale.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus teadaolevalt lähiajal piirkonda

ÜVK-d ei rajata, ei pidanud vaidlustatud planeeringus asuma ÜVK lahendusi ja võimalikke

probleeme analüüsima. Kõik keskkonnariskid kuuluvad hindamisele asjakohases ÜVK

menetluses. Olukorras, kus Joa tee 43 kinnistule on kogumismahutite näol ette nähtud

lahendus, mis endast tavapäraste hoolsusnõuete järgimisel keskkonnaohtu ei kujuta, ning

puudub kindel teadmine, kas ja millal arendatakse piirkonnas välja ÜVK, ei saanud vald jätta

reoveekäitlemisele

tuginedes

planeeringut

kehtestamata.

Planeeringu

kehtestamise

otsustamisel ei saa muu hulgas lähtuda abstraktsest ohust, et keegi võib reoveemahuteid

pahatahtlikult kahjustada või et elu- ja ärihoonete tulevased omanikud ei tühjenda mahuteid

nõuetekohaselt.

Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kaebaja väited võimalikust üleujutusohust, lõheliste

kahjustamisest või ettevaatusprintsiibi rikkumisest.

3-21-798

14(14)

16. MaaKatS § 18 lg 2 rikkumist ei esine. Vastustaja osundas õigesti, et planeeringu alusel

jaotatakse Joa tee 43 maaüksus eri sihtotstarvetega katastriüksusteks, mistõttu ei ole ühel

katastriüksusel enam kui kolm sihtotstarvet.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Kaebajalt tuleb välja mõista kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS

§ 108 lg 8, § 109 lg 6).

Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 750 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus leiab, et kulud on vajalikud ja põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)