2-19-15826/213 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15826

Kohtuasi

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa

hagi X vastu X tahteavalduse asendamise nõudes

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri

Kristo

Tederi

hagi

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas

Saarma ja Andrias Palmitsa ning Y vastu tahteavalduse

asendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri

Kristo Tederi ühine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebus 157 670 eurot

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo

Tederi apellatsioonkaebus 157 670 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja ja kostja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis,

registrikood

10214334)

pankrotihaldurid

Toomas Saarma ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Mari

Agarmaa

Hageja Osaühing Reyna Trade (pankrotis, registrikood

11411309) pankrotihaldur Kristo Teder, lepingulised

esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat

Kaisa Margus

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat

Kaisa Margus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Allan Viirma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite 18. novembril 2022 esitatud dokumentaalset tõendit (Harju

Maakohtu 14. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12238).

2. Jätta X ja Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta tsiviilasjas nr 2-19-15826 tehtud Harju Maakohtu 22. juuni 2022. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

menetluskulud võrdsetes osades X ja Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) kanda, Y

menetluskulud Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) kanda ning X ja Osaühingu

Reyna Trade (pankrotis) menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite nõue ja selle aluseks

olevad asjaolud

1. Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (edaspidi SLK) pankrotihaldurid Toomas

Saarma ja Andrias Palmits esitasid 10. oktoobril 2019 Harju Maakohtule X vastu hagi, milles

palusid asendada X tahteavalduse kohtuotsusega, millega X annab enda nõusoleku

22. detsembril 2016 hoiustamisavalduse ja ametiteenuste lepingu alusel Tallinna notari Merle

Saar-Johansoni kontole hoiustatud rahasumma 157 670 euro väljamaksmiseks SLK

arvelduskontole. Menetluskulud palus SLK jätta X kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SLK ja Tallinna notar Merle Saar-Johanson (edaspidi notar)

22. detsembril 2016 lepingu, mille kohaselt kohustus SLK hoiustama enda raha summas

690 000 eurot (edaspidi hoiustamisleping). Hoiustamislepingu kohaselt ei tekkinud ühelgi

kolmandal isikul õigust hoiustatud rahasumma väljamaksmisele, vaid hoiustamisleping piiras

SLK raha käsutamisõigust. Hoiustatud raha deposiidist väljamaksmise eelduseks on SLK, X

ning Y ühine avalduse väljamakse tegemiseks.

Kuigi hoiustamislepingus on märgitud hoiustamissumma selgitusena „MS Hiiumaa prahiraha

makse AS Saaremaa laevakompanii deposiidi tegemiseks“, mis viitab SLK kohustustele

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis, edaspidi Reyna) ees nendevahelisest prahilepingust

tulenevalt, siis hoiustamislepingu tekstist tulenevalt ei olnud deponeeritud summa

väljamaksmine kuidagi seotud SLK ja Reyna vahelise lepingulise suhtega.

Notari kontol on käesoleval hetkel deponeeritud 157 670 eurot. SLK on pöördunud X poole

seoses tema kohustusega anda nõusolek hoiustatud rahasumma väljamaksmiseks SLK-le, aga

X ei ole enda nõusolekut andnud. Kuna 19. novembril 2018 kuulutati välja SLK pankrot, siis

sellega lõppes ka hoiustamisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 632 lg 2 alusel. SLK kui

võlgniku varast moodustus pankrotivara (pankrotiseadus (PankrS) § 35 lg 1 p 1) ning SLK kui

võlgniku vara käsutusõigus läks pankrotihaldurile üle (PankrS § 36 lg 1). Isegi, kui

hoiustamisleping ei lõppenud VÕS § 632 lg 2 alusel, siis on X-l seadusest tulenev kohustus

tahteavalduse tegemiseks PankrS§ 45 alusel, sest pärast pankroti väljakuulutamist lõppeb

pankrotivõlgniku varale kohaldatud käsutuspiirang.

X vastuväited aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite hagile

2. X palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud SLK kanda.

X keeldus hagiga taotletavat tahteavaldust andmast, kuna hoiustatud raha ei kuulu SLK

pankrotivara hulka. SLK ei hoiustanud raha enda huvides, hoiustatud raha kuulub Reyna

pankrotivarasse. 22. juulil 2009 sõlmitud prahilepingu alusel andis Reyna SLK-le rendile

parvlaeva „Hiiumaa“ ning SLK kohustus selle eest Reynale tasuma iga kuu prahitasu (s.o

renditasu). SLK jäi juba alates 2013. aastast Reynale prahitasu maksmisega võlgu. Raha

hoiustamise eesmärki kinnitab ka hoiustamisavalduse tekst. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et

hoiustatu väljamaksmine sõltus SLK, X ja Y tahteavaldustest. Seetõttu on X andnud

tahteavalduse hoiustatu väljamaksmiseks Reynale.

X hinnangul on hoiustamisleping küll SLK ja notari vahel täitmisega lõppenud, kuid see, et

raha saamiseks õigustatud isik saab notarilt nõuda raha väljamaksmist, ei puuduta enam SLK-

d ega ole SLK ja notari vahelise hoiustamislepingu ese. SLK pankrotihaldurite hagis viidatud

õigusnormide alusel ei saa tekkida õigussuhet SLK ja X vahel, millest tuleneks X-le kohustus

anda tahteavaldus. X ei ole hoiustamislepingu pooleks.

SLK pankroti tõttu hoiustatu tagasivõtmise õiguse ja hoiustatu tagastamise kohustuse jaatamine

oleks vastuolus VÕS § 121 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 4. SLK pankrot ei saa hoiustamislepingut

kuidagi mõjutada ka seetõttu, et hoiustamisleping täideti juba enne SLK pankroti

väljakuulutamist. Ebaõige on ka SLK väide nagu oleks hoiustamine käsitatav pankrotivõlgniku

varale seatud arestina.

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldurite nõue ja selle aluseks olevad

asjaolud

3. Reyna pankrotihaldur esitas 14. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi SLK

pankrotihaldurite ning Y vastu tahteavalduse asendamise nõudes. Menetluskulud palus Reyna

jätta solidaarselt SLK ja Y kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Reyna ja SLK 22. juulil 2009 prahilepingu. SLK jäi juba alates

2013. aastast Reynale prahitasu maksmisega võlgu. Prahitasu kohustuse osaliseks täitmiseks

hoiustas SLK notari kontol 690 000 eurot. SLK hoiustas raha Reyna huvides, sest SLK tahe

raha hoiustamisel oli täita oma kohustust tasuda parvlaeva „Hiiumaa“ prahtimise eest prahitasu.

SLK, X ja Y ühiste avalduste alusel tegi notar hoiustatu osalisi väljamakseid. 19. detsembril

2017 kuulutati välja Reyna pankrot ja 19. novembril 2018 kuulutati välja SLK pankrot.

22. aprillil 2019 toimunud SLK nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Reyna prahitasu nõuet

summas 421 914,21 eurot. Kuna raha hoiustati notari kontol Reyna huvides, kuulub hoiustatu

jääk Reyna pankrotivarasse.

SLK ei jätnud endale hoiustamisavalduses hoiustatu tagasivõtmise õigust. Isegi, kui SLK oleks

jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, oleks see õigus lõppenud SLK pankroti

väljakuulutamisega (VÕS § 121 lg 2 p 4). Kohustatud isikutele tuleneb kohustus teha vajalikud

tahteavaldused selleks, et Reynal oleks võimalik hoiustatu kätte saada. Lisaks tuleneb kohustus

tahteavalduste andmiseks VÕS §-st 123. X on tahteavalduse hoiustatu väljamaksmiseks

Reynale vabatahtlikult teinud.

Hoiustatu kättesaamiseks nõusoleku andmisest keeldumine omamata selleks õigustatud huvi on

käsitatav oma õiguste kuritarvitamisena. Seega tuleneb kohustus anda Reyna nõutud

tahteavaldused ka hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) § 138). Alternatiivselt on hoiustatud raha väljamaksmise aluseks PankrS § 123 lg 1,

sest hoiustatud raha kuulub Reynale.

aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite vastuväited

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldurite hagile

4. SLK palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Reyna kanda.

Hoiustamislepingu sõnastusest ei nähtu, et raha oleks hoiustatud kohustuse täitmiseks Reynale

või et ta oleks õigustatud isikuks. Raha hoiustamise eesmärgiks oli anda tagatis nende nõuete

täitmiseks, milles SLK, X ja Y tulevikus ühiselt kokku lepivad. Deponeeritud summa võis välja

maksta ükskõik kellele, tingimusel, et SLK, X ja Y on ühiselt määranud õigustatud isiku.

Reyna ei olnud hoiustamislepingu pooleks ega hoiustatud summa suhtes võlausaldajaks. Lisaks

on notari kontolt eelnevalt tehtud väljamakseid ainult SLK-le. Hagi ei ole võimalik rahuldada

ka PankrS § 123 lg 1 alusel, sest viidatud säte eeldab, et raha oleks hoiustatud rahalise

kohustuse täitmiseks Reynale.

Hoiustamislepingut ei sõlmitud VÕS § 120 alusel ja sellele ei kohaldu VÕS §-d 120-123, sest

hoiustamisleping pole sõlmitud võlausaldaja kohustuse täitmise tagamiseks. Tegemist on muu

hoiustamisega notariaadiseaduse (NotS) § 35 lg 3 mõttes ja hoiustamislepingule kohalduvad

käsunduslepingu sätted. Hoiustamislepingu lõppemisega (VÕS § 632 lg 2) SLK pankroti

väljakuulutamise tagajärjel lõppes ka SLK rahal lasuv käsutusõiguse piirang. Seega kuulub

hoiustatud summa 157 670 eurot SLK-le tagastamisele VÕS § 632 lg 2, PankrS § 35 lg 1 p 1 ja

PankrS § 36

lg 1

alusel.

Alternatiivselt

lõppes

pärast

pankroti

väljakuulutamist

hoiustamislepingu alusel pankrotivõlgniku varale seatud käsutuspiirang PankrS § 45 alusel.

Y vastuväited Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldurite hagile

5. Y palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Reyna kanda.

Maksekorralduse selgituse näol on tegemist tehnilise toiminguga, mille järgi rahasummat

hoiustav notar suudab laekuvatest maksetest eraldada, millise hoiustamisavalduse alusel on

rahasumma notari kontole kantud.

Käesoleval juhul ei ole rahasumma notari kontol hoiustamisel tegemist hoiustamisega

VÕS § 120 mõttes. Kogu Reyna pankrotihalduri hagi põhineb tervikuna vääral arusaamal nagu

oleks SLK poolt 690 000 euro notari kontol hoiustamise eesmärk SLK kohustuse täitmine

Reyna ees. Y, SLK ja X olid ärisuhetes ja leppisid kokku, et SLK hoiustab rahasumma, mille

kasutamise üle omavad nad ühist mõju. Summa hoiustati selleks, et kõigil osapooltel oleks

kindlus rahasumma kasutatavuse võimaluses ja olemasolus, et siis ühiselt oleks võimalik

otsustada, kuhu ja milliste kohustuste täitmiseks seda summat kasutada. Notari kontol olev raha

on SLK pankrotivara. Kui SLK oleks tahtnud vähendada oma kohustusi Reyna ees, oleks

rahasumma kantud Reynale, mitte notari kontole, millelt väljamakse tegemine on omakorda

seotud kolme isiku tahteavaldusega. Ka ei ole SLK loobunud hoiustatud rahasumma

tagasivõtmise õigusest Reyna kasuks (VÕS § 122 lg 1). SLK leppis notariga kokku enda vara

notari juures hoiustamises NotS § 35 lg 3 alusel ja määras hoiustatu kasutamise tingimused.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 22. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) SLK

pankrotihaldurite hagi ning jättis rahuldamata Reyna pankrotihalduri hagi. Menetluskulud jättis

maakohus SLK pankrotihaldurite hagis X kanda ja Reyna pankrotihalduri hagis Reyna kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt toimus käesoleval juhul notari poolt hoiustamine

NotS § 35 lg 3 alusel notari poolt osutatava ametiteenusena. Viidatud norm sätestab

ühemõtteliselt, et hoiustamine väljaspool VÕS § 120 on notari ametiteenus. Käesoleval juhul

on SLK hoiustanud raha notari juures muu hoiustamisena ja on seadnud hoiustatud rahasumma

kasutamiseks omal äranägemisel täiendavad tingimused, milleks on SLK, X ja Y ühiselt

digitaalselt või notariaalselt allkirjastatud avalduse esitamine rahasumma kasutamise

eeldusena. Muid tingimusi, eeldusi, kinnitusi või eesmärke hoiustamisel ei ole SLK avaldanud.

Maakohtu hinnangul ei hoiustanud SLK raha parvlaeva „Hiiumaa“ prahitasu katteks ning

Reyna huvides. SLK poolt ülekande selgitus ja deposiidist väljamaksmise avaldustes olevad

selgitused viitavad üksnes raha algallikale, milleks on TS Laevad OÜ poolt SLK-le tehtud MS

Hiiumaa prahiraha makse SLK ja TS Laevad OÜ 1. oktoobril 2016 sõlmitud prahilepingu

alusel. Maakohus tuvastas, et notari kontolt on perioodil 10. jaanuar 2017. a kuni 28. veebruar

2017. a tehtud väljamakseid seitsmel korral summas 532 330 eurot ainult SLK-le. Kordagi ei

ole notarile tehtud avaldustes märgitud, et notari deposiidis olev raha kuuluks väljamaksmisele

Reynale. Seega, kui SLK poolt notari kontol hoiustatud raha kasutamise kokkulepe oleks olnud

Reyna ees kohustuste täimine, siis oleks ilmselgelt notari kontolt kantud raha Reynale. Juhul,

kui raha oleks hoiustatud kohustuse täitmiseks Reynale, siis VÕS § 120 lg 3 kohaselt oleks

pidanud saatma selle kohta ka vastava teate Reynale kui võlausaldajale. Eeltoodu välistab

Reyna nõudeõiguse ka PankrS § 123 lg 1 alusel, sest ka viidatud säte eeldab, et raha oleks

hoiustatud rahalise kohustuse täitmiseks Reynale.

Maakohtu hinnangul annab asjaolu, et Reynal on SLK pankrotimenetluses tunnustatud nõue

421 941,21 euro ulatuses, Reynale õiguse rahuldada enda nõuet SLK pankrotimenetluses

üldkorras. Reynal ei ole PankrS-ist tulenevalt õigust enda nõuet rahuldada suuremas

proportsioonis kui PankrS § 153 lg 1 p 2 ette näeb.

Maakohus leidis, et kuivõrd hoiustamisavaldus ei sisaldanud hoiustatu tagasivõtmise õigust,

siis selline õigus SLK-l VÕS § 121 lg 1 kohaselt puudub. Ka leidis maakohus, et VÕS § 632

lg 1 ei lõpeta hoiustamissuhet ega anna SLK-le õigust notari kontol hoiustatud rahasumma

tagastamist nõuda. SLK pankrot ei saanud hoiustamissuhet mõjutada, sest hoiustamisavalduses

sisalduv hoiustamine notari kontol on teostatud juba enne SLK pankrotti. Maakohus asus

seisukohale, et hoiustamisleping ei saanud lõppeda ka PankrS § 45 alusel, sest raha notari

kontol hoiustamisel ei ole tegemist vara arestiga.

Maakohus leidis, et X keeldumine tahteavalduse andmisest on vastuolus hea usu põhimõttega.

X ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et ta on kellegi huvi kaitseks

nõusoleku andmiseks õigustatud või kohustatud. Maakohus leidis, et SLK on hoiustatud raha

väljamaksmiseks õigustatud isikuks. Seega tuleneb ka SLK-le, X-le ja Y-le, kui isikutele, kelle

tahteavaldustest hoiustatu väljamaksmine sõltub, kohustus teha vajalikud tahteavaldused

selleks, et õigustatud isikul oleks võimalik hoiustatu kätte saada.

Apellatsioonkaebus

7. X ja Reyna pankrotihaldur esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles X palub tühistada

maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas SLK pankrotihaldurite hagi X vastu ja jättis

menetluskulud X kanda. Tühistatud osas palub X teha uue otsuse, millega jätta SLK

pankrotihaldurite hagi X vastu rahuldamata ja menetluskulud SLK kanda. Reyna

pankrotihaldur palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata

Reyna pankrotihalduri hagi ning menetluskulud Reyna kanda. Reyna pankrotihaldur palub teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Reyna pankrotihalduri hagi SLK pankrotihaldurite

ja Y vastu ning jätta menetluskulud solidaarselt SLK ja Y kanda.

Maakohus eksis, kui rahuldas SLK pankrotihaldurite hagi. Maakohus leidis, et seadus ei

võimalda SLK-l hoiustatud raha tagastamist nõuda, kuid rahuldas siiski X vastu esitatud hagi.

Vaidlustatud otsus on vastuoluline ning maakohus on rakendanud ebaõigesti hea usu põhimõtet.

Tahteavalduse andmise kohustus saab hea usu põhimõttest tuleneda juhul, kui nõude esitajal on

tahteavaldust oma õiguste kaitsmiseks vaja ning vastaspoolel puudub mõistlik põhjendus

tahteavalduse andmisest keelduda. Kui SLK-l ei ole õigust hoiustatud raha tagastamist nõuda,

ei saa SLK pankrotihalduritel olla ka hea usu põhimõttest tulenevat nõudeõigust X vastu.

Ka on vaidlustatud otsus üllatuslik ning vastuolus SLK pankrotihaldurite hagi aluseks olevate

väidetega. Hagiavalduses ei tuginetud hoiustamise aluseks olnud kausaalsuhtele, sh ei väitnud

SLK pankrotihaldurid, et asjaosaliste tahe oli, et hoiustatud raha kuuluks väljamaksmisele SLK-

le. Maakohtu põhjendus on ebaõige ning vastuolus hoiustamise olemusega.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hoiustatud raha on osa SLK pankrotivarast.

Arvelduskontole, sh sinna hoiustamise eesmärgil kantud raha, ei ole asi (asjaõigusseaduse

mõttes), mille suhtes saaks kellelgi olla omandiõigust. Küsimus on selles, kes omab

nõudeõigust notari kontol oleva raha suhtes. Hoiustatud raha ei ole SLK (või kellegi teise)

omandis, mistõttu puudub SLK-l selle raha suhtes ka nõudeõigus.

Maakohus eksis, kui jättis Reyna pankrotihalduri hagi rahuldamata. Maakohus on jätnud

hindamata hea usu põhimõtte kui Reyna nõude õigusliku aluse. Ka hindas maakohus Reyna

õigust hoiustatud rahale liiga kitsalt. Maakohus hindas vaid seda, kas raha hoiustamisega täitis

SLK oma prahitasu kohustuse Reyna ees, s.t kas raha hoiustamisega saab lugeda SLK

kohustuse Reyna ees täidetuks. Isegi, kui raha hoiustamisega ei saanud lugeda SLK kohustust

Reyna ees täidetuks, ei tähenda see, et Reyna ei võiks olla raha saamiseks õigustatud isik hea

usu põhimõtte alusel. Õige ei ole maakohtu järeldus, mille kohaselt hoiustamisavalduses

märgitud selgitus viitab üksnes raha päritolule. Ka ei saa varasemate väljamaksete pinnalt

järeldada, et Reyna ei ole raha saamiseks õigustatud isik. See, et asjaosaliste soovil tehti hiljem

kokkuleppeid hoiustatud raha osaliseks väljamaksmiseks mingil muul eesmärgil, ei muuda raha

hoiustamise algset eesmärki. Asjakohane ei ole ka maakohtu viide VÕS § 120 lg-le 3, sest

hoiustamine toimus notari ametiteenusena.

Reynale võib SLK pankrotimenetluse väliselt teha notari kontolt väljamakse. VÕS § 121 lg 2

p 4 kohaselt on seadusandja tahe olnud tagada, et hoiustaja pankroti korral ei saaks hoiustaja

hoiustatut tagasi ning et hoiustatu ei muutuks pankrotivaraks, mida saaks kõigi võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses sätestatud korras. Kui tulevase pankrotivõlgniku raha

on hoiustatud notari kontol mingil kindlal eesmärgil, ei riku pankrotivõlausaldajate huve see,

kui hoiustatud raha sellele eesmärgile vastavalt ka välja makstakse.

Vastustajate seisukoht

8. Y vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. SLK pankrotihaldurid vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud X ja Reyna kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

11. Praeguses asjas on liidetud kaks hagi, milles nii SLK pankrotihaldurid kui ka Reyna

pankrotihaldur hagevad tahteavalduste andmist, mille alusel oleks neil võimalik saada notari

kontolt kätte sinna SLK hoiustatud 157 670 eurot. Maakohus rahuldas SLK pankrotihaldurite

hagi X tahteavalduse asendamiseks ning jättis rahuldamata Reyna pankrotihalduri hagi SLK

pankrotihaldurite ja Y vastu tahteavalduse asendamiseks. X ja Reyna pankrotihaldur

vaidlustavad otsuse täies ulatuses. Seega vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kellel on õigus

saada notari kontolt kätte sinna SLK hoiustatud vaidlusalune raha.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et 22. detsembri 2016. a hoiustamisavaldusega on SLK

hoiustanud notar Merle Saar-Johansoni notarikontole 690 000 eurot. Notarikontole on tehtud

makse selgitusega „MS Hiiumaa prahiraha makse AS Saaremaa Laevakompanii deposiidi

tegemiseks“ ning rahasumma väljamaksmise tingimuseks on SLK, X ja Y ühine avaldus, milles

on ära näidatud rahasumma või selle osa saamiseks õigustatud isikud, rahasumma suurus ja

muud ülekande teostamiseks vajalikud andmed. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et

hoiustamine toimus NotS § 35 lg 3 alusel notari poolt osutatava ametiteenusena.

13. Esmalt analüüsis maakohus Reyna pankrotihalduri hagi. Kolleegiumi hinnangul leidis

maakohus põhjendatult, et SLK ei hoiustanud raha parvlaeva „Hiiumaa“ prahitasu maksmiseks

ega Reyna huvides. Maakohus ei rikkunud eeltoodud asjaolude tuvastamisel oluliselt

menetlusõiguse norme ning Reyna pankrotihalduri väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale.

13.1. Ringkonnakohus pidas vajalikuks täpsustada Reyna pankrotihalduri õiguskaitsevajadust.

Pooled ei vaidle selle üle, et Reyna pankrotihaldur on taotlenud SLK pankrotimenetluses Reyna

nõude tunnustamist 9 477 579,75 euro ulatuses, millest on tunnustatud Reyna nõue 421 914,21

eurot ning 9 055 665,54 euro suuruse nõude tunnustamise üle on vaidlus pooleli maakohtus

(tsiviilasi nr 2-19-7703, mille menetlus on peatatud). Reyna pankrotihaldur ei vaidle vastu, et

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on menetluse kestel rahuldatud. Kuna aga Reynal on

jätkuvalt SLK vastu nõue, siis on kolleegiumi hinnangul Reynal õigustatud huvi hageda

vajalikke tahteavaldusi selleks, et hoiustatud raha makstakse välja Reynale (eeldusel, et Reyna

on raha saamiseks õigustatud isik).

13.2. Praegusel juhul on SLK määranud hoiustatud raha väljamaksmise tingimuseks, et lisaks

temale peavad X ja Y andma nõusoleku rahasumma või selle osa väljamakse tegemiseks, mh

ära näitama hoiustatud raha saama õigustatud isiku. Hoiustamisavalduse tekstist ei tulene, et

raha saama õigustatud isikuks on Reyna.

13.3. Riigikohus on varem raha lepingulise hoiustamise puhul leidnud, et kui pooled ei ole

piisavalt täpselt kokku leppinud deponeerimiskontol oleva raha väljamaksmise tingimusi

juhuks, kui õigustatud isikud selleks ühist juhist ei anna, tuleb kohtuvaidluses teha kindlaks,

kas ja millistel tingimustel on üks pool kohustatud teise kasuks tahteavalduse raha

ülekandmiseks tegema, tehes kindlaks, kas ja kust selline kohustus tuleb (vt Riigikohtu

3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p-d 46, 48). Pooled ei vaidle selle üle, et

SLK ja Reyna vahel on lepinguline õigussuhe, kuid üksnes sellise suhte olemasolu ei anna alust

Reyna pankrotihalduri hagi rahuldamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et raha hoiustamise

eesmärk ei olnud tagada konkreetset kohustust ning maksekorralduse ja väljamakse tegemise

avaldustes märgitud selgitused viitavad üksnes raha päritolule.

Maakohus on sellise järelduseni jõudmisel hinnanud hoiustamisavalduse sisu ning

maksekorralduse ja avalduste, millega raha hoiustati ja sealt hiljem ka välja maksti, selgitusi (I

kd, tl-d 6 ja pöördel, 173, 183–200). Nende tõendite pinnalt ei saa teha Reyna pankrotihalduri

soovitud järeldust, et Reynal oli õigus hoiustatud rahale. Hoiustamisavaldus annab

ammendavalt ja ilma lünkadeta edasi hoiustatud raha väljamaksmise tingimused – SLK, X ja

Y ühine avaldus, milles on ära näidatud raha saamiseks õigustatud isikud. Seega ei olnud

õigustatud isikud hoiustamise ajal teada ning raha hoiustamise eesmärgiks ei olnud konkreetse

kohustuse tagamine. Väljamakse avaldustes on märgitud, et notarikontole kantud raha on

saadud prahilepingu alusel ning ühtegi väljamakset ei ole tehtud Reynale. Reyna pankrotihaldur

tõi esile, et notari kontolt SLK-le välja makstud raha maksti edasi kolmandatele isikutele. Ka

see asjaolu ei tõenda Reyna õigust hoiustatud rahale.

13.4. Reyna pankrotihaldur heidab maakohtule ette, et maakohus hindas Reyna õigust

hoiustatud rahale liiga kitsalt. Kolleegium Reyna pankrotihalduri seisukohaga ei nõustu.

Maakohus leidis, millega kolleegium nõustub, et raha hoiustamise eesmärgiks ei olnud

kohustuse täitmise tagamine Reynale, mistõttu ei saanud SLK pankrotihaldurite ja Y

tahteavalduse andmise kohustus tulla ka hea usu põhimõttest. Maakohus märkis otsuse p-s 101,

et seetõttu puudus tal vajadus ülejäänud Reyna pankrotihalduri esile toodud asjaolude ja

esitatud tõendite hindamiseks. Kuna SLK suhtes on välja kuulutatud pankrot, siis saab Reyna

oma nõude maksma panna sarnaselt kõikide teiste võlausaldajate nõuetega SLK

pankrotimenetluses (PankrS § 44 lg 1), sest ta ei ole hoiustatud vaidlusaluse raha suhtes

õigustatud isik. Seetõttu polnud maakohtul praeguses asjas vaja ka tuvastada, kas lisaks SLK

pankrotimenetluses tunnustatud nõudele on SLK-l prahitasu võlgnevust Reyna ees.

14. Järgnevalt analüüsis maakohus SLK pankrotihaldurite väiteid, mille kohaselt on hoiustatud

raha SLK pankrotivara. Sellise õigusliku käsitluse pinnalt tekkis ringkonnakohtul vajadus

hinnata SLK pankrotihaldurite õiguskaitsevajadust juba hagi esitamise ajal. SLK

pankrotihaldurite õigusliku käsitluse järgi on tegemist SLK pankrotivaraga, mistõttu peaks neil

PankrS § 36 lg 1 järgi olema hoiustatud raha käsutamisõigus.

14.1. SLK pankrotihaldurid tõid esile, et kuna notar keeldus notarikontolt väljamakse

tegemisest, siis esitas SLK pankrotihaldur notari vastu hagi, mis jäeti maakohtu 14. oktoobri

2020. a määrusega läbi vaatamata (tsiviilasi nr 2-19-12238). Viidatud asjas leidis maakohus, et

SLK-l on õigus hoiustatud rahasumma endale saada juhul, kui hoiustamisavalduses nimetatud

isikud annavad selleks tahteavalduse. Asjaolud, et SLK pankrotihaldur esitas notari vastu hagi

notarikontolt väljamakse tegemiseks ja hagi jäeti läbi vaatamata, ei ole vaidlusalused, mistõttu

ei võta ringkonnakohus SLK pankrotihaldurite poolt 18. novembril 2022 esitatud tsiviilasjas nr

2-19-12238 tehtud maakohtu määrust asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1 p 1).

14.2. Ringkonnakohus jaatab SLK pankrotihaldurite õiguskaitsevajadust, sest vastasel juhul

jääks hoiustatud vaidlusalune raha notarikontole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega, mille kohaselt hoiustas SLK notarikontol raha seni, kuni SLK, X ja Y olid kokku

leppinud ja määranud õigustatud isiku, kellele ühise avalduse alusel raha välja maksta. Kuna

välja kuulutati aga SLK pankrot, siis ei olnud enam kolmandatele isikutele väljamaksete

tegemine võimalik, sest pärast pankroti väljakuulutamist toimub nõuete rahuldamine

pankrotiseaduses sätestatud korras.

15. SLK pankrotihaldurid jäid ka vastuses apellatsioonkaebusele oma õigusliku käsitluse

juurde, mille kohaselt lõppes raha hoiustamisest tulenev käsutuspiirang SLK pankroti

väljakuulutamisega. Sellega ühines ka Y. Maakohus on SLK pankrotihaldurite õiguslikku

käsitlust piisavas ulatuses analüüsinud ning kolleegium, nõustudes maakohtu põhjendustega,

neid ei korda (vt maakohtu otsuse p-d 104–110). Samuti märgib ringkonnakohus vastusena Y

väitele, et maakohus käsitas ühise praamiäri lõppemist otsuse p-s 96 kui asjaolu, mille üle

pooled maakohtu menetluses ei vaielnud. Tegemist ei ole apellatsioonimenetluses esitatud uue

väitega. Küll aga ei leidnud maakohus selle asjaolu seost notarikontol raha hoiustamisega.

16. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on

osaliselt vastuolulised. Ringkonnakohus saab selle vastuolu kõrvaldada. Maakohus hindas

väljamakse avaldusi ja leidis, et kuna poolte tahe oli teha väljamakseid SLK-le, siis oli SLK

raha väljamaksmiseks õigustatud isik (maakohtu otsuse p 116). Kolleegium selle seisukohaga

ei nõustu ning muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Vaatamata sellele leiab

kolleegium, et maakohus on SLK pankrotihaldurite hagi õigesti rahuldanud.

16.1. Samuti leidis maakohus, et pärast raha notarikontol hoiustamist jäi SLK raha omanikuks

(maakohtu otsuse p 114). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et selline õiguslik

käsitlus on ebaõige. Pangakontol olev raha ei ole käsitatav asjana TsÜS § 49 mõttes, vaid

arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p 22). Sellele

vaatamata on maakohtu lõppjäreldus õige, sest maakohus keskendus vaidlust lahendades siiski

küsimusele, kellel on õigus nõuda notarikontol deponeeritud raha.

16.2. Jättes kõrvale maakohtu vastuolulise seisukoha, et SLK oli hoiustatud raha

väljamaksmiseks õigustatud isik, nõustub kolleegium maakohtu otsuse p-s 102 toodud

järeldusega, et SLK hoiustas raha tingimusel, et tema, X ja Y lepivad igas väljamakse tegemises

kokku ning määravad selle saamiseks õigustatud isiku. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole

maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. X ja Reyna pankrotihalduri mittenõustumine

maakohtu seisukohaga ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

16.3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et SLK pankrotihalduritele on X tahteavaldus raha

kättesaamiseks notari kontolt mõistlike alternatiivideta vajalik ja X-l puudub mõistlik

põhjendus tahteavalduse andmisest keelduda. SLK ei ole raha hoiustamisel määranud kindlaks

tingimusi, kuidas ja kellele tuleb hoiustatud raha tagastada, kui selle väljamaksmise tingimusi

ei täideta või kui hoiustaja suhtes kuulutatakse välja pankrot.

Maakohus ei tuvastanud, et raha hoiustati Reyna kohustuse täitmise tagamiseks. Kolleegium ei

nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et SLK pankrotihaldurid ja Y oleksid pidanud esile tooma

ja tõendama hoiustamise aluseks oleva alternatiivse õigussuhte. Eelmises punktis leitu kohaselt

nõustus kolleegium maakohtu seisukohaga, et SLK hoiustas raha tingimusel, et SLK, X ja Y

lepivad igas väljamakse tegemises kokku ning määravad selle saamiseks õigustatud isiku. Kuna

SLK suhtes kuulutati välja pankrot ning notarile ei saadud esitada hoiustatu väljaandmiseks

ühist avaldust, siis ei olnud SLK pankrotihalduritel ega ka kellelgi teisel võimalik saada notari

kontolt kätte sinna SLK hoiustatud raha.

16.4. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hoiustatud raha kättesaamiseks on vaja X

tahteavaldust. Maakohus leidis, et X on kohustatud SLK kasuks tahteavalduse raha

ülekandmiseks tegema, sest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1,

VÕS § 6). Samale järeldusele saab jõuda ka analoogia korras VÕS § 123 järgi, sest tuvastatud

asjaoludel ei olnud õigustatud isikud hoiustamise ajal teada. VÕS § 123 järgi, kui võlausaldajal

on hoiustatu kättesaamiseks vaja kättesaamise õigust tõendavat võlgniku avaldust, võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult avalduse andmist samadel tingimustel, nagu ta võiks nõuda

kohustuse täitmist, kui hoiustamist ei oleks toimunud. Maakohus on õigesti leidnud, et Xl

puudus mõistlik põhjendus tahteavalduse andmisest keelduda, kuivõrd SLK suhtes oli välja

kuulutatud pankrot ning SLK, X ja Y ei saanud ühise avalduse alusel väljamakse saamiseks

õigustatud isikuid enam määrata.

Menetluskulude jaotus

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

ringkonnakohtus kantud SLK menetluskulud võrdsetes osades X ja Reyna kanda, sest nad

osalesid menetluses sarnases ulatuses, Y menetluskulud Reyna kanda ning X ja Reyna

menetluskulud nende endi kanda.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)