2-17-53/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-53 Tsiviilasi T. O.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: T. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Usaldusisik: vandeadvokaat Jaak Siim (e-post jaak.siim@cuesta.ee) Võlausaldajad: Kohtutäitur I. K. (aadress xxxx, epost xxxx) Eesti Vabariik Xxxx kaudu (esindaja U. K., e-post xxxx)

Resolutsioon

1. Lõpetada T. O.i (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus. 2. Jätta T. O. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 3. Vabastada Jaak Siim võlgniku usaldusisiku kohustustest. 4. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses T. O.i kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu 9.10.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku usaldusisikuks määras kohus vandeadvokaat Jaak Siimu. Võlgniku poolt esitatud aruannete kohaselt on võlausaldajatel jäänud raha saamata järgnevalt:

Võlausaldaja Tunnustatud nõue Tagasimakse Nõude jääk KT I. K. 65,30 eurot 65,35 eurot 0 eurot EV Xxxx kaudu 83 645,27 eurot 978,42 eurot 82 666,85 eurot

Kohtumääruse põhjendused 1. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

2. PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lgs 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

3. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 23.11.2022. a kuulas kohus ära võlgniku, võlausaldaja ja usaldusisiku. Eesti Vabariik Xxxx kaudu vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnikul on olemas töötasu, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajale makseid teha. Võlgnik on teinud kolm makset PankrS § 173 lg 3 sätestatut rikkudes ning alates 05.11.2019. a lõpetanud oma kohustuste täitmise täielikult. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi tahtlikult.

4. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga. Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku poolt kohtule esitatud aruandluse kohaselt on võlgnik viimase viie aasta jooksul töötanud C OÜ-s xxxx, töötasu on tõusnud alates 2017. aasta 700 eurot 2022. aastal 1 100 (bruto) euroni kuus.

5. Harju Maakohtu 9.10.2017 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Seega on võlgnik olnud menetluse alustamisel teadlik talle pandud kohustustest. Võlgnik käesolevas menetluses kahetsusväärselt oma kohustusi täitma ei asunud.

6. Võlgniku poolt esitatud aruandlusest nähtuvalt on võlgnik saanud töötasu, mille arvelt oli võimalik täita oma kohustusi käesolevas menetluses. Võlgnik on aga jätnud olulisel määral

usaldusisikule üle andmisele kuuluvast tasust enda kasutusse ning alates 05.11.2019. a on võlgnik jätnud kogu töötasu endale ning võlausaldajale makseid ei ole tehtud. Võlgnik on seega kohtu hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg 3 sätestatud kohustust. 7. Võlgnik on 5-aastase perioodi jooksul teinud võlausaldajatele väljamakseid 1 043,72 euro ulatuses, mis moodustab võlgade kogumahust 1,25%. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremas mahus, kuivõrd võlgnik on tegelikkuses saanud tulu, mis ületab aruandluses kajastatud tulu. Tulu varjamine ning seeläbi ka mittekorrektsete väljamaksete tegemine tähendab PankrS § 173 lg 2 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid jätnud need siiski täitmata. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-90-16 tehtud lahendis asunud seisukohale, et muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).

8. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-21- 49-16, p 15). Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tegelike sissetulekute varjamine saab kohtu hinnangul olla üksnes süüline ja tahtlik tegevus PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi, millega võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

9. Kuivõrd T. O. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb T. O. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus

keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

Menetluskulude jaotus 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud T. O.i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik