3-22-2127/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

07.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2127

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X´i kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud

esindaja Agata Tarraste

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X; volitatud esindaja Aldo Vassar

Asja läbivaatamine

07.12.2022, kinnine istung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirvalveameti taotlus rahuldamata.

2. X tuleb viivitamatult vabastada.

3. Määrusest avaldada üksnes resolutsioon ja põhjendused ning asendada avaldatavas

määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus möönab, et Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on isiku kinnipidamist

pidanud põhjendatuks. Ringkonnakohus küll vaid ühel taotluses toodud alusel, lähtudes

põgenemisohust. Kinnipidamise pikendamise taotlust menetlev kohtunik eelnevate

hinnangutega ei nõustu ning esitatud taotluse ja asja materjalide põhjal, olles seejuures ära

kuulanud ka isiku, kelle suhtes kinnipidamise jätkamist taotletakse, leiab, et PPA taotlus pole

põhjendatud.

8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt on RVK taotleja kinnipidamise üldisteks eeldusteks mõne lõikes

2 toodud aluse esinemine ning muude järelevalvemeetmete ebatõhusus. Arvestada tuleb ka

proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtuda RVK taotlejaga seotud isiklikest olulistest asjaoludest.

Lõikest 2 tulenevalt lisandub tingimus, et RVK taotlejat võib kinni pidada üksnes vältimatu

vajaduse korral.

3-22-231

2(3)

Tartu Ringkonnakohus on enda määruses VRKS § 361 lg 2 p-i 4 kohaldamisel selgitanud

järgmist: „Kohtupraktikas (RKHK 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2) on

selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav.

Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.

Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate

väidete (nt tagakiusukartuse tõelevastavuse, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei

ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla

aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole

võimalik“.

9. Tartu Ringkonnakohtu määrus on tehtud 29.11.2022 ehk ajal kui isikuga oli juba läbi viidud

RVK taotleja intervjuu. Ringkonnakohus pole RVK taotleja intervjuu protokolli välja nõudnud

ega isikut istungil ära kuulanud.

Halduskohtu hinnangul pole intervjuu põhjal alust pidada isiku RVK taotlust perspektiivituks,

vaid juhul, kui isiku väljatoodud asjaolud leiavad tõendamist või loetakse usutavaks, oleks

taotlus pigem perspektiivikas. Kinnipidamisel antav hinnang peaks siiski piirduma sellega, kas

taotlus pole ilmselgelt põhjendamatu, nt tegemist pole ilmselgelt majandusmigrandiga. Sisulise

RVK andmise või keelduva otsuse saab teha alles vastava spetsiifilise menetluse läbiviimise

tulemusel. Kohus ei pea põhjendatuks PPA taotluses tehtud etteheidet, et isik saabus Schengeni

alasse ilma viibimisaluseta (viisata). Isiku selgitustest (RVK protokoll, p 8) nähtub, et ta oli

sunnitud kiirustades lahkuma, kuna sai info, et FSB on tema suhtes algatanud kriminaalasja (vt

mis põhjusel, RVK protokoll p 8). Isik on ise rahvuselt ukrainlane ning Ukrainas elavad tema

sugulased. Samuti väidab isik VF-s opositsioonilise liikumise abistamist ning poliitilise

meelsuse

väljendamist

erinevate

tegevuste

kaudu,

samuti

varasemalt

kahe

administratiivkaristuse olemasolu VF-s (RVK protokoll, p 8). Sellises olukorras pole ilmselt

aega asuda viisat taotlema. RVK taotluse esitamise järel on isikul seadusest tulenev viibimisalus

Eestis ning RVK taotlejat ei loeta riigis ebaseaduslikuks viibijaks. Oluline on, et isik esitas

RVK taotluse koheselt. Seejuures isik ei varjanud ka enda soovi jõuda lõpuks Ukrainasse, et

seal pakkuda oma abi VF-i vastu sõdimisel. See ei välista iseenesest RVK taotluse

perspektiivikust ja isiku päritoluriiki tagasisaatmise võimatust (non refoulement põhimõte).

Päritoluriigis ähvardava võimaliku tagakiusuohu eest oleks isik kaitstud mõlemal juhul, nii

Eestis RVK-d taotledes kui Ukrainasse minnes, juhul kui see oleks võimalik. Kohus nõustub

isiku esindajaga, et PPA on meelevaldselt konteksti arvestamata leidnud, et isik soovib liikuda

ilma RVK menetluse tulemust ootamata Ukrainasse. Seejuures pole isikut piisavalt küsitletud,

et asjaolusid selgitada. Isik ise ei pea teadma, millised asjaolud võivad tähtsust omada. Samuti

peab kohus vajalikuks selgitada, et kui isik on esitanud RVK taotluse, tuleb teda kohelda kui

RVK taotlejat, mitte kui illegaali. Piirivalvurite ja isiku vestlust pole üheski tõendina

käsitletavas menetlusdokumendis fikseeritud. Intervjuu protokollist nähtub ka asjaolu, mida

PPA isikule ette heidab põgenemisohu põhjendamisel, et ta ei soovinud praegu jääda Eestisse,

vaid minna edasi Ukrainasse, sõdima VF-i vastu. Kohtu hinnangul on PPA põgenemisohtu

hinnanud vajalikke asjaolusid välja selgitamata, kõiki asjaolusid koosmõjus arvestamata ja

neile ebaõiget kaalu andes. RVK intervjuul on isik selgitanud põhjalikumalt oma eraelulisi

asjaolusid, mis seonduvad Eestisse elama asumisega, kuna isiku elukaaslane on

topeltkodakondsusega (Eesti ja Vene) ning nad on teinud ettevalmistusi Eestisse kolimiseks

(RVK protokoll lk 3). Kohtuistungil 07.12.2022 selgitas isik usutavalt, miks ta kohe PPA-le

elukaaslase kohta detailsemat teavet ei andnud. Isik on andnud selgitused ka selle kohta, kuidas

tal õnnestus Eestis viibimisalust omamata piiri ületada (RVK protokoll p 10, 11). Isik on Tartu

Halduskohtus ja 02.11.2022 intervjuul pakkunud nii elukaaslase kontakte kui Eestis elava

3-22-231

3(3)

tööandja kontakte asjaolude kontrollimiseks ehk tema käitumisest ei nähtu, et ta prooviks

asjaolude väljaselgitamist keerukamaks teha. Jääb arusaamatuks, miks pole isiku usutavuse

hindamiseks ja asjaolude selgitamiseks ka näiteks tema Eesti tuttavalt infot küsitud. Isik viibib

kinnipidamisel juba oktoobri algusest, mis seab kahtluse alla, kas menetlust viiakse läbi

vajaliku hoolsusega (vt RKHK lahend asjas nr 3-17-792, kus on viidatud, et Euroopa Kohus on

selgitanud, et kinnipidamine ei tohi mingil juhul kesta kauem, kui kõige lühem võimalik

ajavahemik, C-18/16, p 48). Kui PPA-l menetlusressurssi napib, ei saa see kaasa tuua isiku

viibimist kinnipidamisel.

Kohtul pole ka pärast isiku vahetut ärakuulamist põhjust nõustuda hinnanguga, et isiku

käitumine ei tekita usaldust, et ta vabaduses olles pakku läheb ega ole menetluse lõpuni

kättesaadav. Tema RVK taotlus pole ilmselgelt perspektiivitu, ta on täitnud aktiivselt

kaasaaitamiskohustust, arvestades kinnipidamisel viibimisest tulenevaid piiratud võimalusi

ning esitanud selgitused kõigi kahtlusi äratavate asjaolude kohta. Isiku innukus minna appi

Ukrainasse on mõistetav tema rahvust ja eeldatavat poliitilist meelsust arvestades. Kohtu

hinnangul on isik mõistnud, et tal pole mõistlik lahkuda RVK menetluse tulemust ära ootamata

(isegi juhul, kui tal alguses selline ekslikust arusaamast lähtuv plaan oli, milles kohus pole

veendunud), kui tal on tulevikus plaan asuda oma elukaaslasega elama Eestisse. Seega

põgenemisoht on vähene ega õigusta isiku jätkuvat kinnipidamist. Varasemas menetluses on

jäetud eelnevalt käsitletud olulised isiklikud asjaolud välja selgitamata ja nendega arvestamata.

Seega on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et puudub vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks,

põgenemisoht

on

taotluse

rahuldamiseks

ebapiisav.

Isiku

kinnipidamine

poleks

proportsionaalne. Isik saab elada ka varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja olla seal PPA-le

RVK menetluses kättesaadav. VRKS § 34 lg 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal

taotleja kohustatud elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.

Kui isiku topeltkodakondsusega elukaaslane asub elama Eestisse ja nad siin abielluvad või

kooselu tõendavad, võib RVK vajadus üldse ära langeda.

10. Kohus jätab PPA taotluse rahuldamata, mis tähendab, et isik tuleb kinnipidamiselt

viivitamatult vabastada.

11. Kinnine menetlus ei tähenda lahendi avaldamise keeldu. Kohus leiab, et HKMS § 175 lg 3

ja VRKS § 13 lg 1 alusel tuleb määrus avaldada isiku identifitseerimist mittevõimaldavalt.

(allkirjastatud digitaalselt)