4-10-2944/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number 4-10-2944

Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev 23.12.2010.a.

Kohtunik Kohtunik Kohtunik

Kohtunik Tiit Kullerkupp Tiit Kullerkupp Tiit Kullerkupp Tiit Kullerkupp

Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi

U.M-i

kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 18.08.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,10,001471

Kohtumenetluse pooled Kohtumenetluse pooled Kohtumenetluse pooled Kohtumenetluse pooled

Menetlusalune isik: U.M, ik:xxx, elukoht: xxxx

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuur, asukoht: Rahu tn 27 Jõhvi

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev ja koht ja koht ja koht ja koht 23.12.2010.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON:

U.M-i U.M-i U.M-i U.M-i kaebus kaebus kaebus kaebus rahuldada rahuldada rahuldada rahuldada.

Tühistada Tühistada Tühistada Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklu Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklu Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklu Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse sjärelvalvetalituse sjärelvalvetalituse sjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki vanemliikluspolitseinik Heiki vanemliikluspolitseinik Heiki vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 18.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2402,10,001471 Lindus`e 18.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2402,10,001471 Lindus`e 18.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2402,10,001471 Lindus`e 18.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2402,10,001471 osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 74 , s.o Liiklusseaduse § 74 , s.o Liiklusseaduse § 74 , s.o Liiklusseaduse § 7422 22 22 22 lg lg lg lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas.

Muus osas jätta Muus osas jätta Muus osas jätta Muus osas jätta kohtuvälise menetleja kohtuvälise menetleja kohtuvälise menetleja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. otsus muutmata. otsus muutmata. otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7

tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7

tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 p

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise

äeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise äeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise

äeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. päevast. päevast. päevast. Kohtuotsus Kohtuotsus Kohtuotsus Kohtuotsuse ärakiri e ärakiri e ärakiri e ärakiri pooltele kätte toimetada. pooltele kätte toimetada. pooltele kätte toimetada. pooltele kätte toimetada.

ASJAOLUD SJAOLUD SJAOLUD SJAOLUD.

07.09.2010.a. esitas menetlusalune isik U.M maakohtusse kaebuse Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 18.08.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,10,001471.

2 Viru Maakohtu 14.10.2010.a. määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.

12.11.2010.a. saabus U.M-ilt kaebus, milles olid puudused kõrvaldatud. Kaebuse kohaselt vaidlustab selle esitaja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Kaebuse esitaja avaldab, et tema poolt sooritatud väärtegu leidis aset Tallinn-Narva mnt

113-l kilomeetril, kus ta sooritas eesliikuvast sõidukist möödasõitu. Lisas kiirust, et vältida

liiklusohtlikku olukorda, avariid. Kahetseb oma tegu siiralt ja lisab, et ta on firma juht ning transpordivahendiga töötamine ja selle juhtimine on hädavajalik.

20.12.2010.a. on kaebuse esitaja kohtule telefoni teel avaldanud enda seisukoha, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses.

22.09.2010.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja materjalid Jevgeni Tsõganov`i kohta. 08.12.2010.a. esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline

menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja selgitab, et väärteootsuse määramiseks olid kohtuvälise menetleja esindajal järgmised asjaolud:

1. Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab

hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras,

kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik

andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega.

2. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Karistusregistriseaduse § 3¹ kohaselt on karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole

kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse

karistusandmed registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud

üks aasta. Samas § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase

väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest.

3. Menetlusalune isik enda ütlustes kahetses toimepandut. Vastulauset menetlusalune isik

enne otsuse tegemist ei esitanud.

4. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust sooritades möödasõitu. Oma tegevusega

seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusalusel isikul on töökoht seotud

juhtimisõigusega. Samas peaks sellele isik mõtlema enne süüteo toimepanemist ja arvestama

asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisõigus võidakse karistusena ära võtta. Kuna isikut oli varasemalt samalaadse õigusrikkumise eest karistatud, siis pidi ta eeldama, et karistus võidakse määrata eelnevast rangem. Karistusregistri väljavõttest lähtuvalt jätkab aga menetlusalune isik

samalaadsete süütegude toimepanemist. 20.10.2010 jõustus karistus väärteoasjas, millega

menetlusalust isikut karistati samalaadse lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Eeltoodust

tulenevalt nähtub, et menetlusalusele isikule karistusena määratavad rahatrahvid ei pane teda seadusekuulekalt käituma.

Eeltoodut arvestades jõudis kohtuvälise menetleja esindaja veendumusele, et menetlusaluse isiku U.M-i suhtes tuleb kohaldada lisaks põhikaristusena rahatrahvile ka juhtimisõiguse äravõtmist. Viimast minimaalses ulatuses. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED..

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt

maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoasja toimikus oleva 27.07.2010.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt on U.M `i poolt toime pandud väärteo kirjeldus järgnev – juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121+/-4 km/h, lubatud 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h.

Sellega rikkus U.M LE § 124 p 2 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse § 74 22

lg 2 järgi. U.M on enda allkirjaga kinnitanud, et on protokolliga tutvunud.

Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile on U.M toime pandud

väärteo kohta andnud järgmised ütlused: „Sooritasin möödasõitu, seejuures ületasin kiirust.

Väärtegu kahetsen väga. Palun piirduda rahalise karistusega, kuna seoses tööga pean pidevalt sõitma .“ Vastavalt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile teostas piirkonnapolitseinik Eduard Blaško riikliku järelevalve korras U.M-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxxx, reg.märk xxxx,

liikumiskiiruse mõõtmist 27.07.2010.a. kell 19.08 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Tallinn-

Narva mnt 113. km-l. Sõidu suund: Tallinn. Kasutatud oli liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadet

Stalker DSR 2X nrDP009663, mida oli testitud 27.07.2010.a. kell 19.00. Seade oli töökorras.

Patrullauto seisis ja mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes,

vastassuunalisel, mitu sõidukit, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Seadme lugem 121 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-

4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 27 km/h. Juhile

näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. U.M on allkirjaga kinnitanud, et on näiduga tutvunud ja on sellega nõus.

LS § 7422

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Eeltoodud tõendite alusel on tõendamist leidnud, et 27.07.2010.a. kell 19.08 Lääne-Virumaal Viru-

Nigula vallas Tallinn-Narva maantee 113-l kilomeetril liikudes Tallinna suunas, juhtis Jevgeni

Tsõganov mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 121+/-4 km/h. Seega on U.M rikkunud Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on

tõendamist leidnud, et U.M-i poolt kiiruse ületamine toimus möödasõidu

sooritamisel. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas võimalik teo subjektiivne külg

tuvastada läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

4 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et U.M on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et U.M on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu.

Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest.

Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422

lg 2 alusel toime pandud väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja on juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1 U.M-ile määranud karistuseks LS § 74 22 lg 2 alusel rahatrahvi 36 trahviühiku ulatuses s.o 2160 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis U.M-i puhul on

tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.M-i teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavad

asjaolud. Väärteoasja otsusest ja kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt on Jevgeni

Tsõganov`le karistuse määramisel arvestatud karistust kergendava asjaolu olemasoluga s.o

menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Karistust kergendava asjaolu olemasolu on tõendatud

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus isik on omakäeliselt seda

kinnitanud. Lisaks on KarS § 57 lõikes 2 sätestatud, et karistuse kohaldamisel võib arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid.

Kohtuväline menetleja on vastuses kohtule märkinud, et karistuse määramisel peavad olema

tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada

üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega.

Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Karistusregistri väljavõttest lähtuvalt jätkab menetlusalune isik samalaadsete süütegude

toimepanemist. 20.10.2010 jõustus karistus väärteoasjas, millega menetlusalust isikut karistati

samalaadse lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Sellest nähtub, et menetlusalusele isikule karistusena määratavad rahatrahvid ei pane teda seadusekuulekalt käituma. Nimetatud asjaolule on kohtuväline menetleja viidanud ka väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses.

Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust sooritades möödasõitu. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

Esmalt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt vastuses esitatud väide selle kohta, et igal

aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, ei ole õige – aastal 2009 hukkus Eesti liikluses 100 inimest (allikas www.mnt.ee). Õige on kohtuvälise menetleja väide, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud

sõidukiiruse ületamise eest ning et, 20.10.2010.a. jõustus karistus väärteoasjas, millega

5

U.M karistati LS § 74 22

lg 2 alusel rahatrahviga. Karistusregistri teatisest nähtub, et

U.M on varasemalt karistatud LS § 74 22

lg 2 alusel rahatrahviga, otsus on jõustunud 13.07.2010.a. Kohtuvälise menetleja poolt viidatud 20.10.2010.a. jõustunud karistus väärteoasjas ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust kuna käesolevas asjas lahendatakse

U.M-i poolt toime pandud rikkumist enne nimetatud rikkumist. Seega oli isikul üks

samalaadne rikkumine, mille alusel ei saa resoluutselt väita, et menetlusalusele isikule

karistusena määratav rahatrahv ei pane teda seadusekuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud ja vajalik lisaks põhikaristusele määrata ka lisakaristus.

U.M-i poolt on kaebuses lisaks esitatud asjaolu, millist võib arvestada karistuse

määramisel. Selleks on töötamine firma juhina ning tulenevalt tööülesannetest sõiduvahendi

kasutamise vajalikkus. U.M-i poolt on esitatud töökoha xxxx tõend selle kohta, et U.M töötab projektijuhina ning tema objektideks on: xxxx, xxxx, xxxx, xxxx masinatehas,

mis nõuavad vähemalt 2-3 korda nädalas kontrollimist ning transpordivahendiga töötamine ja selle juhtimine on sellega seoses hädavajalik. Kohus leiab, et U.M-i poolt on tõendatud, et

tema tööülesanded nõuvad juhtimisõiguse olemasolu ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kasvõi minimaalseks ajaks, s.o 1 kuuks takistab isikul tema kohustuste realiseerimist,

käesoleval juhul tööülesannete täitmist. Seega on kohus seisukohal, et U.M-i töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Seda asjaolu on võimalik talle karistuse määramisel arvestada KarS § 57 lg 2 alusel.

Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha järgi on kohtuväline menetleja veendunud, et

menetlusaluse isiku U.M-i suhtes tuleb kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses ulatuses.

Kohus leiab, et lisakaristuse määramine on võimalus, mitte kohustus. U.M-i poolt

toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamise LS § 74 22

lg 2 järgi saab liigitada dispositsiooni

alammäära lähedaseks väärteoks ning selle alusel kohtuvälise menetleja poolt määratud

põhikaristus rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses on piisav karistus U.M-ile tema poolt toime pandud väärteo eest.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135, kohus rahuldab

U.M-i kaebuse ning tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 18.08.2010.a. otsuse väärteoasjas

nr 2402,10,001471 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 74 22

lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtunik:

/allkiri/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

Lea Herne /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus

25. jaanuaril 2011. a.

№oremreferent

Lea Herne