2-22-2644/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2644

Kohtuasi

X avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. mai 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Ajutine haldur Svetlana Pilden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. mai 2022 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (võlgnik) esitas 18. veebruaril 2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 4. märtsil

2022), milles palus kuulutada välja enda pankroti ja alustada kohustustest vabastamise

menetlust.

2-22-2644

Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul võlad 2018. aastal töökoha kaotamise tõttu. Võlgnik on

proovinud leida uut töökohta ka töötukassa kaudu, kuid tulutult. Võlgnik ei tööta, võlgnikul

puudub muu tulutoov tegevus ja arvestatav vara, mille alusel võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgniku võlad ja kohustused kokku on ca 21 195,41 eurot.

2. Harju Maakohus võttis 11. märtsi 2022 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja

määras ajutise halduri.

3. Ajutine haldur esitas 1. aprillil 2022 maakohtule aruande, milles palus teha võlgnikule,

võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 2808 eurot

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks. Deposiidi

tasumise korral ja/või juhindudes pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg-st 11 kuulutada välja

võlgniku pankrot.

Aruande kohaselt ei kuulu võlgnikule pankrotimenetluse algatamise seisuga kinnisasju. Kuni

31. märtsini 2020 kuulus võlgniku ja Y XXX XXX korteriomand (registriosa nr

XXXXXXXX), mille müügi tulemusena rahuldati eeskätt eluasemelaenust tulenev nõue ning

võlgnik on saanud 22 308,24 eurot. Pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole võlgniku

nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnik on Luminor Bank AS-ile kuuluva sõiduauto Audi A7

(reg. märk XXXXXX) vastutav kasutaja. Võlgniku seletuse järgi kinkis ta liisinguauto

kolmandale isikule enne Eestist äraminekut. Luminor Bank AS-i esindaja avaldatud info

kohaselt on liisinguleping seoses võlgnevusega üles öeldud, sõiduk on tagastamata. Sõiduki

orienteeruv keskmine turuväärtus on 15 000 eurot. Luminor Bank AS nõue on ca 14 000 eurot.

Võlgnik kuulub laskespordiga tegeleva spordiklubi Mittetulundusühingu X juhatusse.

Võlgniku pensionikonto saldo on null, pensioniosakud maksti välja rahas 2. septembril 2021,

kokku summas 12 723,80 eurot. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is LHV Pank, mille saldo oli

18. märtsi 2022 seisuga null, Swedbank AS-is, mille saldo on negatiivne ning Revolut konto,

mille saldo jääk on alates 2022. aasta veebruarist null. Võlgniku nimele on registreeritud

vintraudne püstol Glock-17, mis on võlgniku seletuse kohaselt üle viie aasta vana ja sellel

puudub esinduslik välimus (kriimud, värvikahjustused, täkked), KPK oksjonikeskkonnas

pakutakse analoogseid relvi hinnavahemikus 100-250 eurot, kuid halduri kogemuse järgi on

relva realiseerimine ebatõenäoline. Sissenõutavaks muutnud kohustused moodustavad kokku

vähemalt 20 144,04 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalusi ei ole.

Haldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on tahtlikult jätnud oma

rahalised kohustused täitmata. Võlgnik on üle viinud oma rahalisi vahendeid Revolut kontole,

takistades sellega ka võlausaldajate nõuete rahuldamist täitemenetluste raames. Taoline

käitumine ning ka võlausaldaja vara tagastamata jätmine on käsitatav vara raiskamisena,

mistõttu esinevad alused võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lõpetas 25. mai 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) pankrotimenetluse

raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, vabastas ajutise halduri tema kohustustest pärast

pankrotimenetluse toimingute lõpetamist, määras ajutise halduri tasu ning mõistis selle välja.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli pankrotimenetlus PankrS § 29 lg-te 1 ja 3

alusel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata lõpetada. Ajutise halduri aruande kohaselt

moodustavad võlgniku kohustused 20 144,04 eurot ja aruande koostamise hetkel võlgnikul vara

2-22-2644

puudus. Võlgniku väitel temal igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on maksejõuetuse

tekkimise põhjusena märkinud töökoha puudumise viimase nelja aasta jooksul. Ajutine haldur

on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tahtlus jätta oma kohustused

võlausaldajate ees täitmata. Maakohus avaldas PankrS § 29 lg 3 järgi üleskutse

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmiseks, kuid võlgnik, võlausaldaja ega kolmas

isik ei avaldanud soovi seda tasuda.

4.2. Maakohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele võlgniku avaldus pankrot väljakuulutamiseks

kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise tõttu, kuivõrd esinevad

PankrS § 171 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist

takistavad asjaolud: võlgnik on raisanud rahalisi vahendeid, millega on tahtlikult takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist ning kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku äärmise

pahameele käesolevas menetluses kutsus esile ajutise halduri tegevus, mille tulemusel ei

õnnestunud võlgnikul varjata kohtu eest enda Revolut konto olemasolu ning seal olevaid

rahalisi vahendeid. PankrS § 22 lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult

vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta ning sama paragrahvi

lg 4 kohaselt saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult

isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.

Seetõttu on võlgniku etteheited põhjendamatud. Ajutine haldur on kohtu hinnangul käitunud

ausale ja hoolsale haldurile kohaselt ning avaldanud kohtule teavet, mis on vajalik asja õigeks

lahendamiseks.

4.3. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile, pankrotitoimkonnale ja

maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega,

eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 87

lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

Võlgnik ei avaldanud kohtule enda tegelikke sissetulekuid, kuivõrd võlgniku hinnangul

mitteametlikke sissetulekuid avaldama ei pea (kohtuistung ajamärk 00:05:02). Ajutine haldur

on tuvastanud, et võlgnik on jätnud Luminor Bank AS-ile tagastamata sõiduki Audi A7 (reg.

märk XXXXXX). 2016 sõlmitud liisingulepingu ütles võlausaldaja üles 3. juunil 2020, kuna

võlgnik jättis 1363,53 euro suuruse kohustuse täitmata. Võlgniku Revolut kontolt on näha, et

sel ajal oli võlgniku kontol ca 14 000 eurot. Piisavad rahalised vahendid (s.o korteriomandi

müügist saadud raha) olid ka enne liisingulepingu ülesütlemist ning ka pärast seda. Luminor

Bank AS-i ees kohustuse täitmise asemel on võlgnik tema enda kinnitusel 2021. a lõpus

Luminor Bank AS-ile kuuluva sõiduki ära kinkinud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul

puudus ka objektiivne põhjus Swedbank AS-i rahalise kohustuse täitmata jätmiseks, kuivõrd

2021. aastal on võlgnik saanud pensioniosakute rahalise hüvitisena ca 12 000 eurot. Maakohtu

hinnangul tuleb võlgniku eelpool nimetatud vara raiskamist ja võlausaldajate ees kohustuste

täitmata jätmist pidada tahtlikuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks.

4.4. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik igapäevaselt tööd ei tee, võlgniku väitel on ta

proovinud töökohta leida, kuid tulutult. Maakohtu hinnangul ei vasta võlgniku poolt kohtule

avaldatu tegelikkusele. Maakohus tuvastas, et võlgnikul on tarbimisharjumused, millele kulub

igakuiselt ca 3000 eurot (kohtuistung ajapunkt 00:11:57). Võlgniku täitmata kohustuste

põhjuseks on seega võlgniku tahtlik tegevus kohustuste täitmata jätmisel, mitte objektiivselt

raske majanduslik olukord. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud kohustustest

vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus on seisukohal, et võlgniku menetluslik huvi ei ole

käesoleval juhul suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes

passiivsele ootusele, mis tooks kaasa kohustustest vabanemise. See ei ole aga kooskõlas

PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Samuti puudus maakohtul veendumus, et

2-22-2644

võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, mis eeldab võlgniku

töist tegevust ning aktiivset osavõttu menetlusest.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub enda pankrot välja kuulutada.

Maakohus jättis arvestamata tõendid võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgnik soovib

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt kahjutasu 300 000 eurot ajutise halduri Svetlana

Pildeni tegevuse tõttu.

6. Ajutine haldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et alates 1. juulist 2022 kehtiva füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks on esitatud 18. veebruaril 2022 (täiendatud 4. märtsil 2022), mistõttu tuleb

praeguses asjas kohaldada kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadust.

10. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maakohus leidis, et ajutise

halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 20 144,04 eurot ja võlgnikul vara

puudub, samuti ei ole võlgnikul igakuist sissetulekut ning tal pole enda väitel olnud töökohta

neli aastat. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

Seega tuvastas maakohus õigesti, et täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused, kuivõrd võlgnikul

ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ning vara ei ole võimalik ka tagasi võita

ega nõuda. Võlgnik ei ole menetluses ka väitnud, et tal oleks vara pankrotimenetluse kulude

katteks.

2-22-2644

12. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus sama paragrahvi lg 1 alusel menetlust raugemise

tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ükski eelnimetatud isikutest ei

avaldanud soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu esines alus

menetlus lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

13. PankrS § 29 lg 1 suhtes sätestab erikorra PankrS § 171 lg 11, mis võimaldab kohtul

raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust

võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks ning kui ei

esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Praegusel juhul esitas võlgnik koos

pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

Seega sai maakohus jätta pankroti välja kuulutamata üksnes juhul, kui esines mõni

PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alus. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on PankrS § 171 lg 2

alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte

ning kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata

jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5

sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes

ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).

14. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et võlgniku avaldus pankrot väljakuulutamiseks ei

kuulu rahuldamisele ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise

tõttu, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist takistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodud

asjaolud õigesti tuvastanud ega ole kaalutlusõiguse piire ületanud.

15. PankrS § 171 lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda

tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate

huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).

16. Võlgnik andis ajutise halduri aruande kohaselt 2021. aasta lõpus Luminor Bank AS-iga

sõlmitud liisingulepingu alusel võlgniku kasutuses olnud sõiduki Audi A7 (reg.

märk XXXXXX; sõiduk) üle kolmandale isikule, kuigi võlgnik oleks pidanud sõiduki lepingu

ülesütlemise tõttu Luminor Bank AS-ile üle andma (tl 47). Võlgnik enda sõnul kinkis sõiduki

kolmandale isikule (tl 69). Luminor Bank AS on 21. juunil 2022 teatanud, et sõidukit ei ole

endiselt üles leitud (tl 96). Luminor Bank AS-i nõue võlgniku vastu oli ajutise halduri aruande

kohaselt aruande esitamise ajal 14 184,31 eurot tulenevalt võlgnikuga 2016. aastal sõlmitud

sõiduki liisingulepingust. Kuna võlgnik on kinnitanud, et ta andis sõiduki valduse 2021. aasta

lõpus tasuta kolmandale isikule, liisingulepingu esemeks olevat sõidukit ei ole Luminor Bank

AS-il õnnestunud leida ning asjas esitatust ei nähtu, et võlgnik oleks muul viisil Luminor Bank

AS nõuet peale võlgnevuse tekkimist täitnud, on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete

rahuldamist. Samuti on võlgnik saanud 2. septembril 2021 pensioniosakute väljamakse summas

12 723,80 eurot, kuid võlgnik selle summa arvelt võlausaldajate nõudeid ei täitnud, vaid kandis

2-22-2644

raha oma Revolut kontole (tl 43, 68). Ringkonnakohtu hinnangul saab pensioni väljamakse

kandmist välisriigi arvelduskontole pidada samuti võlausaldajate nõuete tahtlikuks

takistamiseks, kuivõrd võlgnik on selle tegevusega teadlikult välistanud nõuete rahuldamise

nimetatud vara arvelt.

Seoses võlgniku etteheitega, et ajutine haldur on esitanud tõendina Revolut arveldusarve

väljavõtte, märgib ringkonnakohus, et väide ei ole praeguses asjas asjakohane, kuivõrd pensioni

väljamakse ülekandmine Revolut kontole nähtub ka võlgniku AS-i LHV Pank arvelduskonto

väljavõttest. Ajutisel halduril on PankrS § 22 lg 2 p 4 järgi õigus saada ülesannete täitmiseks

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja

dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.

17. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et esineb lisaks PankrS § 171 lg 2 p-s 5

sätestatud asjaolu, st et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud

kohustusi. Võlgniku avalduse kohaselt ei tee ta alates 2018. aastast igapäevaselt tööd ning on

töökohta proovinud leida, kuid tulutult. Kohtuistungil avaldas võlgnik, et ta on töötanud

mitteametlikult ning ei märkinud seda avalduses, kuna ei teadnud, et seda peab tegema (tl 67

pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raske hooletusega esitanud kohtule

ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta, kuivõrd võlgnik on kinnitanud sissetulekute

olemasolu, mida pankrotiavalduses ei olnud märgitud, samas ei ole ta menetluses oma

mitteametlikke sissetulekuid avaldanud. Eeltoodust võib järeldada võlgniku poolt vähemalt

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist, kuivõrd võlgnikult oleks saanud

mõistlikult oodata, et ta avaldab kohtule oma tegelikud sissetulekud hiljemalt vastuseks kohtu

küsimisele kohtuistungil, kuid võlgnik seda ei teinud.

18. Lisaks ei esine kolleegiumi arvates muid asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Ringkonnakohus nõustub asjas esitatut arvestades maakohtu

seisukohaga, et võlgniku menetluslik huvi ei ole suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi

osalisele rahuldamisele, vaid üksnes passiivsele ootusele, mis tooks kaasa kohustustest

vabanemise. Pankrotimenetluse eesmärk on PankrS § 2 esimene lause järgi eelkõige

võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlausaldajate varaliste

huvide kaitse (vt Riigikohtu 3. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 12). Riigikohus on

rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni

oma majandusliku olukorra kohta (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

46-13, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta võlgniku käitumine eeltoodule ega ole

kooskõlas PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgiga, mistõttu puudub alus võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks vastavalt PankrS § 171 lg-le 11.

19. Võlgnik on määruskaebuses palunud kahjuhüvitise väljamõistmist ajutise halduri tegevuse

tõttu. Kolleegium selgitab, et eeltoodud nõue ei ole praeguses menetluses asjakohane, kuna

kohus lahendab praegusel juhul määruskaebust pankrotimenetluse lõpetamise peale.

Kahjuhüvitise saamiseks on võlgnikul soovi korral võimalus uue avaldusega maakohtusse

pöörduda. PankrS § 24 lg 1 kohaselt vastutab ajutine haldur oma kohustuste rikkumisega

2-22-2644

võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. PankrS § 24 lg 2 järgi on nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates.

20. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt

ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)