3-22-2573/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2573 Haldusasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosaline

Taotleja – X

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTULE ESITATUD TAOTLUS

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) menetleb kohtuvälise menetlejana väärteoasja nr 963022000070, milles on menetlusaluse isiku kaitsjaks A. KRA 01.11.2022 väärteoprotokolli kohaselt lubas kaitsja esitada haridust tõendava dokumendi koos akadeemilise õiendiga. Kaitsja õigusbüroo assistent esitas 01.11.2022 A haridust tõendava dokumendi, kuid 02.11.2022 ekirjaga küsis KRA õigusnõunik X vastavalt lubadusele juurde akadeemilist õiendit. Kaitsja tegi 02.11.2022 oma kvalifikatsiooni tunnustamise osas päringu ENIC/NARIC keskusele ja sai 04.11.2022 vastuse, millest selgub, et kaitsjale Venemaa Föderatsioonis antud diplomi autentsus on kinnitatud. Kaitsja õigusbüroo edastas ENIC/NARIC keskuse vastuse 07.11.2022 ka KRA õigusnõunikule ja märkis, et vastusest lähtuvalt ei pea kaitsja vajalikuks saata täiendavalt akadeemilist õiendit.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 05.12.2022 X esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotletakse: 1) kuni kohtumenetluse lõppemiseni mitte lubada A osaleda väärteomenetluses väärteomenetluse seadustiku § 20 lg 1 alusel; 2) keelata viivitamatult Eesti ENIC/NARIC Keskuse 04.11.2022 vastuse alusel mitte esitama väärteomenetluses nr 963022000070 küsitud dokumendid; 3) kohustada vastustajat viivitamatult esitama väärteomenetluses nr 963022000070 küsitud akadeemiline tõend või hinneteleht.

Taotluse põhjenduste kohaselt on vaidluse ese ENIC/NARIC keskuse 04.11.2022 vastus päringule, et väärteomenetleja ei saa küsida akadeemilist õiendit või hinnetelehte. Kaebaja hinnangul on kaitsja A näidanud süstemaatiliselt enda ebakompetentsust väärteomenetluses ja kuna kaitsja ei esita akadeemilist õiendit ega hinnetelehte, siis ei saa väärteomenetleja kontrollida, kas kaitsja Leningradski gosudarstvennõi universitetis imeni A. S. Puškina Venemaal saadud teadmised vastavad Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Kaebajal peab olema õigus nõuda akadeemilist tõendit või hinnetelehte (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 250 lg 1 punkt 3). Keelates kontrollida akadeemilist tõendit või hinnetelehte Eesti ENIC/NARIC Keskuse 04.11.2022 vastuse alusel esineb oht, et Eestis tegutseb ebakompetentne kaitsja, kelle teadmised ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Kaebajal puudub teine võimalus vajalike dokumentide väljanõudmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

4. Puudub vaidemenetlus või kohtumenetlus, mille raames esialgset õiguskaitset taotleda. Vaidemenetluse olemasolu kaebaja ei väida ning kohtule esitati ainuüksi esialgse õiguskaitse taotlus, mitte taotlus koos kaebusega. Seega ei ole taotlus kooskõlas HKMS § 249 lg-tega 1, 2 ja 5 ning see ei ole menetluslikult lubatav ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Kohus ei näe ka, et esialgse õiguskaitse taotlust saaks käsitada puudustega kaebusena, mis võimaldaks leida, et on olemas kaebuse menetlus, mille raames õiguskaitset taotleda. Kohtule esitatud asjaolude ja materjalide pinnalt oleks potentsiaalse kaebuse lubatavus, sh halduskohtumenetluses, ka äärmiselt küsitav. Ei nähtu, et KRA-le või õigusnõunikule oleks üldse keeldutud kaitsja akadeemilise õiendi andmisest. KRA ega õigusnõunik pole seda ENIC/NARIC keskusest küsinud, vaid keskuse 04.11.2022 vastus on antud A (tema õigusbüroole) ja seal märgitakse, et isiku diplom Venemaal saadud hariduse kohta on autentne ning selgitatakse akadeemilise õiendi ning hinnetelehe olemust. Keskus leidis kokkuvõttes, et kaitsja hariduse tõendamise probleem on lahendatud. Seega puudub keskuse keeldumine KRA- le või kaebajale, mida halduskohtus vaidlustada, ja halduskohtumenetluses pole võimalik ka esitada kaebust kaitsja kui eraisiku kohustamiseks (vt HKMS § 4 lg 1, § 5).

6. Lisaks kuulub vaidlus väärteomenetluses osaleva kaitsja kompetentsuse üle olemuslikult üldse maakohtu pädevusse. Kui KRA kahtleb kaitsja kompetentsuses, siis võib ta VTMS § 20 lg 1 kohaselt mitte anda talle luba esindamiseks (või selle tagasi võtta), tehes VTMS § 48 lg 1 punkti 1 kohase määruse ja seejuures põhjendada seda nt asjaoluga, et isik ei esitanud nõudmisel akadeemilist õiendit. Selle menetlusotsustuse vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi kord (VTMS § 76 jj), mille puhul on pädevaks kohtuks maakohus, kes saab mh hinnata akadeemilise õiendi nõudmise põhjendatust.

7. Halduskohtu pädevuses pole ka KRA asemel teha VTMS § 20 lg 1 kohast otsustust isiku kaitsjaks mittelubamise kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)