4-10-3450/5 · 4-10-3450/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-10-3450 (kohtueelses menetluses nr 284010002530) U.G kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Menetlus asja sisuline lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur (Viljandi politseijaoskonna aadress Pargi 1 Viljandi) Menetleja ametnik korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampus

Süüdlane U.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxx-xxxxx x xxxxxxxxx ) Väärteo kvalifikatsioon

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse 29.

septembri 2010 otsus U.G karistamises liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi 180 trahviühikuga, s.o 10800 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes v (V™S) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad äärteomenetluse seadustiku otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. U.G kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele tühistada U.G-le LS § 74

19 lg 3 p 1 kohaselt määratud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises 3 kuuks. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes

2. Saata määruse koopia kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni ) tähtaeg on möödunud); 3.2 jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja (V™S § 202 lg 3);

3.3 kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud; 3.4 kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolt esindaval advokaadil õigus edasi kaevata Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteoprotokollis esitatud asjaolud ja kohtuvälise menetleja otsus

Väärteoprotokollist nähtuvalt U.G 06. septembril 2010 kell 09.05 Viljandi linnas

Vaksali ja Paala tee ristmikul Pärnu mnt suunas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,60 mg/l.

Kohtuvälise menetleja otsusega on U.G karistatud LS § 74 19

lg 2 järgi 180

trahviühikuga, s.o 10800 krooni ja LS § 7419

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

U.G on esitanud kohtule 07. oktoobril 2010 kaebuse Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse poolt tema karistamises LS § 7419 lg 2 järgi. U.G on taotlenud tühistada temale määratud lisakaristus.

Kaebaja väitel temale mõistetud lisakaristuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud, et see oli esmakordne LE § 76 p 1 rikkumine ja ka teisi liikluseeskirja rikkumisi ei ole. Väärteoprotokollis ta kahetses tehtud tegu. Kaebaja töötab Tarbijate Ühistus elektrikuna ja teenindab Viljandi maakonna kauplusi ja vajab tööülesannete täitmiseks autotransporti. Kaotades juhtimisõiguse 3 kuus, kaotaks ta töökoha. Kaebaja abikaasa ja nende juures elav täiskasvanud poeg on töötud. 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses

Kohtuväline menetleja on leidnud, et U.G on tunnistanud toimepandud süütegu ning kahetsenud seda, ei oma varajasemaid kehtivaid karistusi ning juhtimisõiguse äravõtmine

raskendab oluliselt tema liikumise võimalusi. U.G karistamisel ei ole piisavalt neid

asjaolusid arvestatud, mistõttu kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 4. Karistuse mõistmise põhjendused

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

U.G pani toime väärteo, s. o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, mis LS § 7419 lg 2 järgi on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. LS § 7419

lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419

sätestatud süüteo eest karistatud. U.G vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema puhtsüdamliku kahetsust. Arvestades kohtuvälise menetleja seisukohti

ja U.G isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtul alust teha järeldus, et ta ei pane

tulevikus analoogilist õigusrikkumist toime, mistõttu ei ole vajalik lisakaristusena temalt mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib kohus osaliselt tühistada kohtuvälise menetleja otsuse.

Tulenevalt karistuseesmärkidest, kohus leidis, et U.G-le LS § 74 19

lg 3 p 1 alusel lisakaristuse määramine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises 3 kuuks tuleb tühistada.

Kalev Kuningas

Kohtunik