2-22-13844/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13844

Kohtuasi

X

(X)

avaldus

täiteasjas

nr 022/2016/5453

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.09.2022 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta selle

põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.

4. Jätta menetluskulud nende puudumisel rahaliselt kindlaks määramata.

5. Mõista välja X-lt riigituludesse 70 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates

käesoleva

määruse

jõustumisest

vastavalt

määrusele

lisaks

olevale

makseinfoteatisele.

6. Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni resolutsiooni p-s 5.

nimetatud kohustuse täitmiseni tuleb X-l tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse

hüvitamisele kuuluvalt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Saata käesolev määrus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud

kulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale (välja arvatud resolutsiooni p-d 5.-7.) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse

15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja menetluse käik

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 14.09.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 022/2016/5453. Sissenõudjaks oli Politsei- ja

Piirivalveamet (sissenõudja/politsei). Koos avaldusega esitas võlgnik taotluse menetlusabi

saamiseks.

Avaldaja

palus

vabastada

ta

riigilõivu

tasumisest,

kuna

ta

viibis

kinnipidamisasutuses ja tal polnud rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Täitemenetluse registri kohaselt algatati täitemenetlus politsei avalduse alusel 01.10.2016.

Täitemenetlust viis läbi kohtutäitur Elin Vilippus. Avalduse esitamise seisuga ei olnud

täitemenetlust lõpule viidud. Avalduses väljatoodud alustel polnud võimalik täitemenetluse

lõpetamist saavutada, kuna polnud täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 eeldused. Sissenõudja nõue polnud avalduse

esitamise hetkeks aegunud. Täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks

esitamisest ei olnud möödunud 10 aastat. 01.10.2022 möödus nõude esmakordsest täitmiseks

esitamisest 6 aastat. Avaldus oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2

kohaselt perspektiivitu.

Määruskaebus

3. Võlgnik palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue lahendi, millega tema avaldus

rahuldada. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, lähtudes nõude

aegumise üle otsustamisel TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud 10-aastasest tähtajast. Kohus oleks

pidanud aegumise hindamise aluseks võtma karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4, mille kohaselt

täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse

jõustumisest. Kuna esmakordsest nõude täitmisele esitamisest oli avalduse kohtule esitamisel

möödunud 6 aastat, siis oli 4-aastane tähtaeg möödunud ja aegumise kohaldamine põhjendatud.

Menetluse edasine käik

4. Maakohutus vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest,

võttis määruskaebuse menetlusse ning võttis asja materjalide juurde tõendina täitemenetluse

registrist väljatrüki täiteasja nr 022/2016/5453 kohta. Väljatrüki kohaselt oli täitedokumendiks

politsei 22.06.2016 üldmenetluse otsus nr 2317,16,002588/7 rahatrahvi kohta. Nõue ja

täitemenetluse kulud olid tasumata.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt 21.09.2022 määruse

põhjendusi. TMS §-s 202 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud

kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes

täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

Antud asjas ei saanud kohus ise aegumist kohaldada, kuna väärteoasjast tuleneva täitemenetluse

lõpetamiseks oli kehtestatud kohtuvälise menetluse kord. Aegumise kohaldamine ei kuulunud

maakohtu pädevusse. Avaldaja oleks pidanud aegumise kohaldamiseks ja täitemenetluse

lõpetamiseks pöörduma kohtutäituri poole.

6. Maakohus edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5

alusel.

Ringkonnakohtu seisukoht

3

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab selle

põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebuse väited ei anna alust muuta

maakohtu lõppjäreldust, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus jääb

rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

Kuivõrd maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest 21.09.2022 määrusega ja avaldaja

vaidlustas seda, siis lähtub ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel 21.09.2022 määruse

põhjendustest.

Maakohus kohaldas praegusel juhul ekslikult TMS § 2231 ja TsÜS § 157 lg-t 1. TMS § 2231

lg-st 1 tulenevat õiguskaitsevahendit on võimalik täitemenetluse lõpetamiseks kasutada alates

2021. aasta aprillist. Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõus on mh selgitatud, et

05.04.2011 jõustus TsÜS § 157 lg 1 muudatus, mis nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10

aastat senise 30 aasta asemel. 2021. aasta aprillis aegus seega suur osa enne nimetatud kuupäeva

jõustunud täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid. Kuna oodati arvestatavat hulka

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hagiavaldusi, siis seati täitemenetluse seadustiku

muutmise eesmärgiks täitemenetluse lõpetamise lihtsustamine tsiviilnõudes (Täitemenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, XIV

riigikogu 291 SE, seletuskiri, lk 1). Sel põhjusel on TMS § 2231 lõikest 1 tulenev

õiguskaitsevahend ette nähtud seega üksnes tsiviilnõuetele kohaldamiseks. Seega analüüsis

maakohus ebaõigesti ka TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist.

Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks politsei üldmenetluse otsus rahatrahvi kohta.

TMS § 209 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või

määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete

täitmisele kohaldatakse TMS § 199 lg-tes 2–4, § 200 lg-s 1 ning § 202 ja § 203 sätestatut. TMS

§ 202 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse

alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise

aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS

§ 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse

nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub

võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Eeltoodust nähtub, et seadusandja on andnud TMS § 202 lg-s 1 kohtutäiturile pädevuse

otsustada täitemenetluse lõpetamise üle väärteoasjades. Kui kohtutäitur ei ole ise aegumise tõttu

menetlust lõpetanud, siis on avaldajal õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 481 lg 1 p 1). Kohus selgitab täiendavalt,

et juhul kui avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsustusega, siis on tal õigus seda vaidlustada (TMS

§ 217 ja § 218). Lisaks on avaldajal õigus kasutada ka muid seaduses ettenähtud abinõusid

täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 221).

Olukorras, kus maakohus pole pädev asja lahendama, tuleb võlgniku avalduse menetlusse

võtmise keeldumise aluseks lugeda TsMS § 371 lg 1 p 1.

8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt

asja materjalidest puuduvad sissenõudjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

9. Maakohus andis avaldajale menetlusabi, millega vabastas avaldaja määruskaebuselt

riigilõivu tasumisest 70 eurot. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks

lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude

kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS §

190 lg 4 esimese lause ja § 179 lg 1 alusel tuleb riigilõiv 70 eurot mõista avaldajalt välja

riigituludesse. Viidatud summalt tuleb tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9). Kohus lisab makseinfo

4

käesoleva määruse juurde ja edastab määruse Rahandusministeeriumile (TsMS § 179 lg 21 ja lg

4). Kohus määrab lahendi täitmise tähtaja vastavalt TsMS § 179 lg-le 5, milleks on 15 päeva

alates käesoleva määruse jõustumisest.

Kohus selgitab avaldajale, et valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus

võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik

ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)