2-22-9739/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9739

Tsiviilasi

S K hagi E R vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4 324 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S K (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: A K (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus

(Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL,

e-post

katrin.paulus@emerald.legal)

Kostja: E R (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt E R (isikukood xxx) hageja S K (isikukood xxx) kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 544 eurot, kokku 794

eurot.

3. Mõista kostjalt E R hageja S K kasuks välja viivised alates 04.07.2022 kuni punktis 2

toodud nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta poolte menetluskulud kostja E R kanda.

5. Mõista kostjalt E R hageja S K kasuks välja menetluskulu 879 eurot (sh riigilõiv 490

eurot ja lepingulise esindaja kulu 389 eurot).

6. Mõista kostjalt E Rlt hageja S K kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (879

eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

2-22-9739

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. S K (hageja) esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagi E R (kostja) vastu mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, viivis kohtu õiglasel äranägemisel

määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni seadusjärgses määras, mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitis

544 eurot ning viivis varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt veetsid hageja ja kostja tütar 18.09.2021 hageja juures koos aega, kus

hageja ja kostja tütar olid omavahel intiimsuhtes. Kui kostja sellest teada sai, esitas ta hageja

peale alusetu kuriteokaebuse, väites, et hageja on tema tütart vägistanud. Politsei- ja

Piirivalveamet jättis kriminaalmenetluse alustamata, kuna kostja kaebus oli aluseta. Muuhulgas

kinnitas ka kostja tütar ise, et ta oli hagejaga vahekorras vabatahtlikult. Hageja ei nõua kahju

hüvitamist kuriteokaebuse pinnalt. Eelnevast hoolimata pidas kostja vajalikuks hageja au ja

head nime kahjustada teiste isikute eest. Kostja avaldas Facebook Messengeri vahendusel H K

(K) hageja kohta järgmised au teotavad väited: „Kas teate et ser mis S tego ol väärtegu kuna

tütar oli umbjoobes“ ning „S on narkot ka juba teinud“. Ühtlasi saatis kostja hageja au teotavaid

sõnumeid ka hageja emale A K (K). Kostja avaldas hageja kohta muuhulgas järgmiseid au

teotavaid väiteid: „teie poeg on luuser ärakasutaja“, „poeg on vähistaja hea kasvatus teil“,

„Seda teate te poeg on narkot ka kasut“ ning „Selles et ta väärkohtles minu tütart. See teda

enesetapu katseni viiski“. Kostja on kokkuvõtlikult väitnud, nagu oleks hageja tema tütart

vägistanud, ära kasutanud ning ta enesetapukatseni viinud. Tegemist on hageja hinnangul

ilmselgelt väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime. Kuna kostja oli mitme isiku ees

rikkunud hageja põhiõigust aule ja heale nimele, esitas hageja kostjale 08.11.2021 nõudekirja

kahju hüvitamiseks. Kostja vastas hageja nõudel SMS-i teel 21.12.2021 ning keeldus kahju

hüvitamast. Edasise vestluse käigus tõi hageja välja, et ta on kohtuvaidluse vältimise huvides

valmis mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ka loobuma ning lugema vaidluse lõppenuks

sellega, kui kostja vabandab hageja ees ning hüvitab neile tekitatud varalise kahju. Kostja ei

nõustunud paraku ka taolistel tingimustel vaidlust kokkuleppega lahendama.

2-22-9739

Kostja avaldas H K ja hageja emale faktiväite, nagu oleks hageja narkootikume tarvitanud.

Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole narkootikume tarvitanud. Kostja avaldas

hageja emale faktiväite, nagu oleks hageja vägistaja. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige,

kostja ei ole kedagi vägistanud. Kostja avaldas hageja emale faktiväite, nagu oleks hageja

väärkohelnud kostja tütart ja hageja väärkohtlemise tagajärjel kostja tütar üritanud enesetappu

teha. Tegelikult oli hageja ja kostja tütre vahel vabatahtlik intiimsuhe. Seda on politseile

kinnitanud ka kostja tütar ise. Kostja tütar oli enne enesetapu katse sooritamist kurb ja pahane

hoopis kostja tegevuse peale, mitte hageja peale. Hageja leiab, et kostja avaldatud faktiväited

on ebaõiged. Kostja avaldas faktiväited ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja

eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele.

Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt halvustada ja laimata hagejat talle

lähedaste isikute ees ning teha talle sellega haiget. Kostja oli politsei ja lastekaitse poole juba

pöördunud ning alustas hageja laimamist tema lähedaste ees enne asjaolude väljaselgitamist.

Kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav. Hageja näol on tegemist xxx-aastase poisiga,

kelle kohta kostja väidab, et ta on vägistaja, narkootikume tarvitanud, kostja tütart väärkohelnud

ja ta sellega enesetapukatseni viinud. Kostja esitatud faktiväited on põhjustanud hagejale väga

suurt häbi ja ebamugavustunnet oma lähedaste ees. Hageja on pidanud oma intiimelu kohta

informatsiooni jagama oma ema ja tädiga, et vähendada talle kostja poolt laimamise ja au

teotamisega tekitatud kahju. Kostja soovis sellega tekitada hagejale raskeid hingelisi üleelamisi

ning meelestada hageja ema ja tädi hageja vastu.

Kostja avaldas H K väärtushinnangu, nagu oleks hageja toime pannud väärteo, sest kostja tütar

oli alkoholijoobes. Kostja avaldatud teksti konteksti vaadates on ilmselge, et kostja mõtleb

„selle“ all hageja ja kostja vahel olnud intiimsust. Kostja avaldatud väärtushinnang on

ebaadekvaatne, kuna hageja ei ole kostja tütrega intiimsuhtes olemisega ühtegi õigusvastast

tegu toime pannud. Kostja avaldas hageja emale väärtushinnangu, nagu oleks hageja luuser ja

ärakasutaja. Hageja hinnangul on kostja avaldatud väärtushinnang ebaadekvaatne, kuna hagejat

ei ole kohane nimetada luuseriks ja ärakasutajaks. Hageja leiab, et nimetatud väärtushinnangud

tuleb lugeda ebakohaseks. Kostja avaldas väärtushinnangud ilma mistahes viisil teadaolevaid

asjaolusid arvestamata. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt halvustada ja

laimata hagejat talle lähedase isiku ees ning teha talle sellega haiget.

Hageja leiab, et kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas

väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Tegemist oli väga raske

perioodiga hageja isiklikus elus ning kostja põhjendamatud ja alavääristavad väited suurendasid

oluliselt hageja üleelamisi. Hagejal tekkisid meeloluhäired ning ärevus- ja söömishäired.

Hageja on xxx-aastane laps, kelle kohta on kostja kokkuvõtlikult väitnud, nagu oleks hageja

tema tütart vägistanud, ära kasutanud ning ta enesetapukatseni viinud. Tegemist on ilmselgelt

väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime ja on seega õigusvastased. Seoses kostja poolt

avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju. Hageja on pidanud

tundma oma perekonnas ja lähedaste ees häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.

Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks

eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Kostja lõi hagejast

perekonnaliikmete ja lähedaste silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole

muutunud või muutumas. Kostja kirjutatud ebaõiged faktiväited on hageja au teotavad.

Hageja laimamine on põhjendamatu. Hageja on xxx-aastane laps, kes oli lähedastes suhetes

teise samas vanuses oleva tütarlapsega. Hageja tegevuses ei ole tuvastatud mitte midagi

ebasündsat või ebakohast, seda ka mitte politsei poolt. Sama on kinnitanud ka kostja tütar ise,

et kõik, mis nende vahel toimus, oli mõlema vaba tahe. Seega on kostja väited ja nendes

sisalduvad väärtushinnangud hageja kohta täiesti ebakohased. Hageja ei ole toime pannud

2-22-9739

ühtegi häbiväärset tegu, tarvitanud narkootikume, kedagi vägistanud ega ära kasutanud või oma

käitumisega kostja tütre suhtes väärtegu toime pannud.

Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju

ning kostja süü siinses asjas on suur. Antud hagis toodud hageja au teotava teksti sisu ja eesmärk

pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja

isiku pihta: eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada ja

häbistada hagejat. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust

hageja au teotamise suhtes ning hagejale haiget tegemist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1000

eurot. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel ka kohtueelsete menetluskulude

(õigusabikulu) hüvitamist summas 544 eurot (sisaldab käibemaksu)

Kostja vastuväited

2. Kostja on hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ning hagi materjalid saanud kätte e-

toimiku vahendusel 12.08.2022 ja 14.08.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (ega

hiljem) kohtule vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud asjas esitatud hagiavalduse ning esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste

väärtushinnangute ning hageja au teotavate väidete avaldamise eest hageja tädile: „Kas teate et

ser mis S tego ol väärtegu kuna tütar oli umbjoobes“ ja „S on narkot ka juba teinud“. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste

väärtushinnangute ning hageja au teotavate väidete avaldamise eest hageja emale: „teie poeg

on luuser ärakasutaja“, „poeg on vähistaja hea kasvatus teil“, „Seda teate te poeg on narkot

ka kasut“ ja „Selles et ta väärkohtles minu tütart.“ See teda enesetapu katseni viiski“. Hageja

leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, nagu hageja oleks narkot ka juba teinud ja

narkot ka kasutanud, lisaks et nagu hageja oleks vägistaja ning, et hageja väärkohtles kostja

tütart, mis teda enesetapu katseni viiski.

6. Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt

isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju

isiklike õiguste rikkumisega. Hagiavalduses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla

kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel.

7. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete

faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata

faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda

ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või

2-22-9739

inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-

3-1-3-12, p 42, nr 3-2-1-67-10, p 20).

8. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2

järgi arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Seega saab kohus lugeda

isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang põhineb erinevate õiguste ja

hüvede kaalumisel. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab kohtu poolt

väärtusotsuse tegemist.

9. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud ning hageja hagi aluseks olev tekst kannab

endas väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Tegemist on

väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime ja on seega õigusvastased. Hageja on välja

toonud, et seoses kostja poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale

põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma oma perekonna ja

lähedaste ees häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Õiguskirjanduses on leitud,

et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis sisuliselt toimub nt nelja silma all ja

see ei kahjusta isiku mainet avalikkuse silmis. (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid III, § 1046,

p 3.3., lk 659). Hageja ei pea taluma enda halvustamist lähedaste silmis.

10. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku

au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja

isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise

kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Hüvitise suurust

põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja

tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu 21.

detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kuna kostja on hageja isiklikke

õigusi rikkunud, on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitisele.

11. Hageja on jätnud kohtu otsustada, millises ulatuses on hagejal õigus mittevaralise kahju

hüvitist saada. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja

TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitise suurust vähendavaks asjaoluks on antud juhul

see, et ei saa järeldada, et kostja rikkumised oleksid hagejale põhjustanud raskeid tervislikke

tagajärgi. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et ebakohased väärtushinnangud esitati

sõnumitest üksnes hageja lähedastel. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema

sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13,

25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Kohus leiab,

et käesolevas asjas asjaolusid arvestades on kohtupraktikaga kooskõlas hagejale mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmine 250 euro ulatuses.

12. Lisaks mittevaralisele kahjule on hagi kohaselt hagejale tekkinud kahju tulenevalt asjaolust,

et hageja oli sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole õigusabi

saamiseks. Viimasest tulenevalt tuli hagejal kanda õigusabiteenuse saamiseks täiendavaid

kulutusi kokku summas 544 eurot seoses kostjale nõudekirja saatmisega. Kohus leiab, et antud

juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud, et üritada kohtuvaidlust

vältida. Kohus on seisukohal, et hageja kohtueelsete õigusabikulude summa on koostatud

nõudekirja sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude

2-22-9739

hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete

õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna

põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011 otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29,

et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude kahju 544 eurot tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

13. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kohus leiab, et hageja

viivise nõue on põhjendatud ning seda vastavalt seaduses sätestatud määrale alates

hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 250 eurot, varalise kahju hüvitise 544 eurot ja viivise alates

hagiavalduse esitamisest.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja tasu 869 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole

hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

18. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv 490 eurot.

19. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

20. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 4,5 tunni

ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), kokku 720 eurot, millele lisandub käibemaks

144 eurot, kokku 864 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks rahvastikuregistri päring 5 eurot.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kuivõrd kohus on

rahuldanud hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks, siis leiab kohus, et

esindaja õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem kui 2 tunni ulatuses. Menetluskulu

rahvastikuregistri päringu osas summas 5 eurot, tuleb pidada põhjendatuks.

21. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

2-22-9739

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik