2-19-11322/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11322

Tsiviilasi

Idakeskus OÜ hagi AS Baltic Agro vastu võla nõudes

AS Baltic Agro vastuhagi Idakeskus OÜ vastu

taganemisavalduse kehtivuse tuvastamise ja rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 60 242,29 eurot

Vastuhagi hind 7 226,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Idakeskus OÜ (registrikood 11414383), asukoht

Pikk tn 32, Ambla alevik, Järva vald, Järvamaa 73502

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Henri Torop,

e-post: menetlus@rask.ee

Kostja: AS Baltic Agro (registrikood 10344249), asukoht

Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa 75306

Kostja lepinguline esindaja: M. R., e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Eelistung 27.06.2022, selle järgselt kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Idakeskus OÜ hagi osaliselt.

2. Mõista AS-lt Baltic Agro välja Idakeskus OÜ kasuks põhinõudena 22 209,11 eurot.

3. Mõistja AS-ilt Baltic Agro välja Idakeskus OÜ kasuks viivised 22 209,11 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata nõudes mõista AS-lt Baltic Agro välja Idakeskus OÜ

kasuks 1 946,15 eurot.

5. Jätta AS Baltic Agro vastuhagi Idakeskus OÜ vastu rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud 3% ulatuses Idakeskus OÜ kanda ja 97% ulatuses AS Baltic

Agro kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (27.06.2022 seisuga, mil kohus lubas asjas

toimunud eelistungil nõuet muuta):



rahuldada Idakeskus OÜ (registrikood 11414383) hagi;



mõista AS-lt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383)

kasuks välja 22 209,11 eurot;



mõista AS-ilt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383)

kasuks välja põhivõlgnevuselt arvutavad viivised (hagiavalduse kohtule esitamise seisuga

summas 19 721,69 eurot) määras 0,2% tasumata summalt päevas kohtuotsuse tegemise ajal

kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni

määras 0,2% tasumata summalt päevas;



mõista AS-lt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383)

kasuks välja 1 946,15 eurot;



mõistja AS-ilt Baltic Agro (registrikood 10344249) Idakeskus OÜ (registrikood 11414383)

kasuks välja põhivõlgnevuselt arvutavad viivised seadusjärgess määras tasumata summalt

päevas kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras tasumata summalt päevas.

2. Hagis tugineb hageja järgnevatele asjaoludele. Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2018 vilja

müügilepingu, millega hageja kohustus müüma kostjale vilja vastavalt kostja nõudmisele.

Vilja üleandmine ei toimunud ühekordse tarnena, vaid osade kaupa vastavalt kostja esitatud

tellimustele. Lõpliku koguse üleandmine pidi toimuma hiljemalt 2019. a juunis. Vilja eest

tasumine pidi toimuma vastavalt hageja esitatud arvetele iga üleantud kaubakoguse eest.

3. Samal päeval müügilepinguga sõlmisid hageja ja kostja kuivatamisteenuse vahendamise

lepingu. Kuivatamislepinguga pakkus kostja hagejale teenust kuivatada ja sorteerida vili

selliselt, et see vastaks müügilepingu tingimustele. Lepingule on lisatud hinnakiri, millest

nähtus, milline on kuivatamise ja sorteerimise hind konkreetse niiskusastme juures. Lepingu

p 4.3.2 kohaselt suureneb kuivatusteenusetasu juhul, kui vilja prügisuse jääb vahemikku 4-

2

8% vastavalt sättes toodud hinnakirjale (kohaldatakse vilja sorteerimise faasis). Mida

kõrgem on vilja niiskuse- ja prügisuse määr, seda kõrgem on kuivatamise hind.

4. Lepingu p 2.3.3 kohaselt, kui vilja niiskus ületab 26%, siis lepivad pooled eraldi kokku vilja

kuivatuse hinnad. Lepingu p 4.3.2 kohaselt kuivatatakse üle 8% prügisusega mahevili

pooltevahelisel kokkuleppel.

5. Hageja andis kostjale vastavalt viimase nõudmisele üle sorteerimiseks ja kuivatamiseks ca

230 tonni vilja ning kostja esitas hagejale kuivatamise eest arved. Arvete kohaselt oli vilja

niiskus ja prügisus sedavõrd kõrge, et pooled oleksid pidanud vilja kuivatamises eraldi

kokku leppima. Käesoleval juhul aga kuivatas kostja vilja kõrgema tasumääraga ära vastavat

kokkulepet sõlmimata ja seda hagejaga kooskõlastamata. Kostja korraldas kogu vilja

omavolilise sorteerimise ja kuivatamise ning esitas hagejale selle eest arved vastavalt oma

hinnakirjale. Vili jäi müügilepingu täitmiseks kostja valdusesse.

6. Hageja esitas kostjale müügilepingu alusel üleantud vilja eest omakorda samuti arved.

Kostja viivitas hageja esitatud arvete tasumisega. Kostja tasus arve nr 201850 alles

22.08.2018 ning arve nr 201851 alles 23.08.2018. Arvel nr 201853 kajastatud nõude

(kogusummas 35 667,14 eurot) tasaarvestas kostja tähtaegset 3 039,82 euro ulatuses. Kuna

kostja ei tasunud ülejäänud osa arvest, saatis hageja 13.09.2018 kostjale e-kirjaga

meeldetuletuse tasumata arve kohta.

7.

13.09.2018 teavitas kostja hagejale, et ei kavatse hagejale vilja eest tasuda. V. T. 13.09.2018

kl 17:35 saadetud e-kirjast nähtuvalt teavitab kostja hagejale, et hageja käsitleb hagejat ja

hageja sõsarühingut L OÜ-d ühe kliendina ning et kavatseb kindlasti teostada

tasaarvestused. Tasaarvestuste all peab kostja silmas enda väidetavat lepptrahvinõuet –

müügilepingu lisa 1 p 6.6 kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale olukorras, kus hageja ei

suuda kostjale üle anda lepingujärgset vilja kogust, leppetrahvi summas lepingujärgne

fikseeritud baashind, millest on maha arvatud vilja turuhind. Kusjuures väidetavast

leppetrahvi nõudest teatamisel ei olnud kostja hagejalt isegi mitte nõudnud väidetava

leppetrahvi aluseks olevat vilja. 14.09.2018 esitas kostja hagejale nõude kogu lepingujärgse

vilja üleandmiseks, olgugi, et lepingu lõpptähtajaks oli alles 2019.a suvi (vt Lisa 22 –

13.09.2018 kuni 15.09.2018 e-kirjavahetus). Samuti peab hageja oluliseks rõhutada, et

lepingu lisa 1 p 6.2 kohaselt kohustus kostja enne leppetrahvi nõude esitamist pakkuma

hagejale võimalust määrata kuni 15.04.2019 uus vilja turuhinna määramise ajahetk ning

leppetrahvi arvutatakse sellisel juhul hageja poolt arvestades turuhinda hageja poolt

määratud ajahetkel. Kostja hagejale sellist võimalust ei pakkunud.

8. Hagejale sai selgeks, kostja ei kavatse lepingut täita ning 15.09.2018 esitas hageja kostjale

müügilepingu ülesütlemisavalduse.

9.

19.09.2018 esitas kostja vastuse hageja ülesütlemisavaldusele. Vastuse kohaselt ei

aktsepteeri kostja hageja 15.09.2018. a ülesütlemisavaldust ning leiab, et see on tühine ja

esitatud otsitud põhjustel. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kogu vilja üleandmiseks.

Kostja nendib, et on jätnud hageja 21.08.2018 arve nr 201853 osaliselt tasumata (arvel

märgitud summast 35 667,14 eurot on tasumata 32 627,32 eurot).

10. Kuna kostja nõudis hagejalt kogu vilja üleandmist, ent samas keeldus alusetutel põhjustel

üleantud vilja eest tasumast, saatis hageja kostjale 25.09.2019 täiendava

ülesütlemisavalduse.

3

11. 04.10.2019 tasus kostja hagejale arvel 201853 kajastatud nõude täitmiseks 10 418,21 eurot.

Samal päeval esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Avalduse kohaselt on hagejal

kostja vastu 21.08.2018. a arve nr 201853 alusel nõue summas 22 209,11 eurot ning kostjal

hageja vastu kogu kokkulepitud koguses vilja üleandmata jätmise tõttu kahju hüvitamise

nõue kokku summas 22 209,11 eurot. 05.10.2019 esitas hageja kostja tasaarvestusavaldusele

vastuväite ja leidis, et see on tühine - kostjal puudub nõue hageja vastu, millele on viidatud

tasaarvestusavalduses. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja on tema ees võlgnevuses

ja nõuab võlgnevuse ja viiviste tasumist.

12. Täiendavalt nõuab hageja raha alusetu rikastumise alusel. Nimelt leiab hageja, et on tasunud

kostjale vilja kuivatamise ja sorteerimise eest enam kui hageja oli selleks kohustatud.

Kostja vastus

13. Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2018 maheteravilja müügilepingu nr VT-18-16693, millega

kohustus hageja kostjale üle andma 250 tonni maheteravilja. Vaidlust ei ole selles, et

teravilja hageja kostjale nõutud koguses üle andnud ei ole, kuigi hagejal oli võimalus olemas

täita lepingut vähemalt osaliselt ning hageja müüs selle asemel olemasoleva teravilja sügisel

2018 kolmandatele isikutele. Hageja esitas kostjale lepingu täitmise asemel müügilepingust

taganemise avalduse ja teatas, et ta keeldub kostjale kokku lepitud teravilja üleandmisest,

põhjendades seda kostja poolse arve tasumisest keeldumisega. Hageja taganemisavaldus on

tühine – selleks puudus alus.

14. Kostja esitas omakorda hagejale 19.09.2018 vastuse, täiendava tähtaja määramise ja

lepingust taganemise hoiatuse, kuivõrd hageja ei andnud kostjale üle lubatud vilja (kaupa).

Kauba kostjale üleandmine müügilepingu alusel oli hageja põhikohustus. Kostja on

seisukohal, et müügilepingu alusel kauba ostjale üle andmata jätmine on oluline

lepingurikkumine, seega oli kostjal õigus lepingust taganeda ning esitada samal ajal hagejale

lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue. Kostja oli õigustatud tasaarvestama

müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude hageja nõudega. Hageja nõue lõppes

tasaarvestusega.

15. Kostja vaidlustab väidetava alusetu rikastumise nõude (1 946,15 eurot) täies ulatuses.

Hageja on kaotanud tulenevalt kuivatusteenuse vahendamise lepingu p-st 5.4. õiguse esitada

kostjale mistahes pretensioone, kuivõrd hageja sai kostjalt kuivatusandmed (ja arved) juba

augustis 2018 ehk 1 aasta tagasi. Pretensioonide esitamine 1 aasta hiljem nende esitamise

möödumise tähtajast ning seda esmakordselt hagiavalduse kujul ei ole oma menetlusõiguste

heauskne kasutamine. Lepingut ei saa tõlgendada ebamõistlikult nii, et initsiatiiv

tahteavaldusteks peab tulema üksnes töö vahendajalt ning töö tellijal puuduvad igasugused

kohustused, et saavutada lepingu eesmärgi täitmine.

Vastuhagi

16. Kostja esitas vastuhagi järgnevate nõuetega:



tuvastada, et 19.03.2018 maheteravilja müügileping nr VT-18-16693 on lõppenud kehtivalt

ja õiguspäraselt kostja 19.09.2018 lepingust taganemise avalduse alusel;

4



välja mõista Idakeskus OÜ-lt AS Baltic Agro kasuks põhivõlgnevus summas 1 431 eurot ja

viivised seisuga 17.09.2019.a. 837,22 eurot, koguvõlgnevus 2 268,22 eurot;



välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuselt viivis 0,2% päevas iga põhivõlgnevuse

tasumisega viivitatud päeva eest alates 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

17. Kostja tugineb vastuhagis järgnevale. Müügileping lõppes kostja 19.09.2018 avalduse alusel

alates 28.09.2018. Kostja avalduses ja lepingust taganemise hoiatuses on selgelt välja toodud

tagajärg, kui hageja ei anna hagejale teravilja üle. Kostja toimis 19.09.2018 avaldust esitades

ja hiljem vastavalt lepingule, hagejale vastu tulles ja heas usus ning andis enne

müügilepingust taganemist hagejale täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks.

18. Müügilepingu p. 6.11. sätestab, et kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti,

kannab lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud

kulud, sh kohtu- ja inkassokulud, kohustust rikkunud Pool. Kuna hageja jättis pooltevahelise

müügilepingu täitmata ja kauba üle andmata, siis kostja oli sunnitud koondama ja

analüüsima vastavalt arvete juurde esitatud tööaruannetele: pooltevahelist müügilepingut ja

selle lisasid, muid materjale, hageja lepingust taganemise avaldust, koostama kostja poolse

lepingust taganemise avalduse, koostama vastuse ja kompromisspakkumise hagejale,

esitama hagejale lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, esitama tasaarvestusavalduse ja

pidama nimetatud osas hagejaga kirjavahetust. Kostjale on osutanud 2018 aastal kohtuvälist

võlgnevuste sissenõudmise teenust Kentmanni Õigusbüroo OÜ. Kostjale on õigusabi

osutamise eest 30.09.2018 esitatud arve nr 1387 summas 864 eurot ja 31.10.2018 arve nr

1389 summas 567 eurot, kokku kulud 1 431 eurot.

19. Kostja on hagejale esitanud p. 1.17. nimetatud arved edasi 09.10.2018 arvega A-203617 ja

20.12.2018 arvega A-207520, kostja on jätnud arved tasumata. Arvetel on märgitud, et

nende esitamise aluseks on müügilepingu tingimuste punkt 6.11.

20. Müügilepingu tingimuste p 6.5. kohaselt on poolel müügilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivituses olevalt poolelt viivist 0,2%

tähtaegselt tasumata summalt päevas. Perioodi eest alates arvete maksetähtaegadest kuni

hagi esitamiseni ehk seisuga 17.09.2019 moodustab viivise nõue 837,22 eurot. Nõudele

lisanduvad alates 18.09.2019 igapäevaselt müügilepingust tulenevad viivised 0,2% päevas,

milliste väljamõistmist nõuab kostja samuti.

Vastus vastuhagile

21. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis kokkuvõtlikult, et

kostja taganemisavaldus on õigusliku aluseta ning seetõttu toimetu. Kostja nõue

kohtueelsete kulude hüvitamiseks on alusetu; kostja viivisenõue on alusetu.

Kohtu põhjendused

Hagi lahendamine

22. 19.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja kaks lepingut – üks vilja müügiks ja teine vilja

kuivatuseks (kohus tuvastab selle asjaolu kostja omaksvõtu alusel – vt kd I tlk 67). Kohus

5

tuvastas poolte vahel sõlmitud lepingu (kd I tlk 8-12) p 5.10 ja 5.11 alusel, et vilja eest

tasumine pidi toimuma arve alusel 5 päeva jooksul alates nõuetekohase arve kättesaamisest.

23. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostjale müügilepingu alusel üleantud vilja

eest arveid järgmiselt :



08.08.2018 arve 72 908,92 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 13.08.2018 (Idakeskus OÜ arve

nr 201850, kd I, tlk 29);



13.08.2018 arve 71 065,39 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.08.2018 (Idakeskus OÜ arve

nr 201851, kd I, tlk 30);



21.08.2018 arve 35 667,14 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 11.09.2018 (Idakeskus OÜ arve

nr 201853, kd I, tlk 31).

24. Kostja väidab, et hageja viivitas esitatud arvete tasumisega ning tasus arve nr 201850 alles

22.08.2018 ning arve nr 201851 alles 23.08.2018. Kostja märgib, et arvel nr 201853

kajastatud nõude (kogusummas 35 667,14 eurot) tasaarvestas kostja tähtaegset 3 039,82 euro

ulatuses, kuid ülejäänud summat hagejale ei tasunud.

25. 13.09.2018 edastas hageja kostjale e-kirjaga meeldetuletuse tasumata arve kohta (kd I, tlk 34

pöördel).

26. Poolte 13.09.2018 kirjavahetusest nähtuvalt ei kinnita kostja, et plaaniks arved tasuda.

Samas ei saa kohus esitatud tõendite alusel ka nõustuda hageja väitega, nagu oleks kostja

tasumise kohustuse täitmisest keeldunud ja teavitanud, et ei kavatse hagejale vilja eest

tasuda (vt kd I, tlk 33). V. T. teatab enda 13.09.2018 kl 17:35 saadetud e-kirjas (kd I tlk 33),

et hageja käsitleb hagejat ja hageja sõsarühingut L OÜ-d ühe kliendina ning et kavatseb

kindlasti teostada tasaarvestused (kostja leidis, et tal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi

vastavalt müügilepingu lisa 1 p 6.6).

27. 15.09.2018 esitas hageja kostjale müügilepingu ülesütlemisavalduse (Idakeskus OÜ

15.09.2018 ülesütlemisavaldus, kd I, tlk 23). Ülesütlemisavalduses tugineb hageja asjaolule,

et kostja ei ole täitnud tema ees rahalisi kohustusi vastavalt müügilepingu p-le 5.11. Hageja

leidis, et kostja on oluliselt rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees.

28. Kostja ei vaidle, et on saanud taganemisavalduse kätte (pooled on avaldust kohati küll

ülesütlemisavalduseks nimetanud, kuid kohus leiab, et kuivõrd tegu oli müügilepinguga, mis

ei ole oma olemuselt kestvusleping, tuleb seda käsitleda taganemisena). Seda tõendab ka

kostja 19.09.2018 kiri hagejale, milles avalduse kättesaamist kinnitab (vastus

taganemisavaldusele, kd I, tlk 41-43). Seega olid täidetud lepingust taganemise formaalsed

eeldused.

29. Lepingust taganemise materiaalsete eelduste osas märgib kohus, et saab hinnata ainult neid

taganemise aluseid, mis olid taganemisavalduses välja toodud. Hageja tugineb taganemise

materiaalsete eelduste osas nii kostja rahaliste kohustuste täitmata jätmisele kui halvas usus

käitumisele, mis seisnes selles, et ta nõudis koheselt peale arve tasumise nõudmist kogu vilja

üleandmist 5 päeva jooksul. Kuivõrd vilja üleandmise nõude esitamist ja halvas usus

käitumist ei ole hageja taganemisavalduses taganemise alusena välja toonud, leiab kohus, et

seda ei ole võimalik käsitleda taganemise alusena. Kohus annab hinnangu ainult

taganemisavalduses välja toodud väitele rahaliste kohustuste rikkumise osas.

6

30. Kostja möönab enda 19.09.2018 vastuses hageja taganemisavaldusele, et ta oli arve nr

201853 tasumisega viivituses (kd I, tlk 41 pöördel). 22 209,11 euro suuruse võla olemasolu

möönis kostja ka enda hilisemas tasaarvestusavalduses (kd I, tlk 47). Samas oli kostja nii

enda vastuses taganemisavaldusele kui kohutumenetluses seisukohal, et kuivõrd ka kostjal

olid tekkinud hageja vastu nõuded, oli tal õigus need tasaarvestada ja seega ta ei pidanudki

arvet tasuma. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus märgib, et ainuüksi vastastikuste

kohustuste olemasolu ja tasaarvestamise õigus ei anna alust keelduda enda kohustuste

täitmisest. Selleks tekib õigus alles peale vastavate õiguskaitsevahendite kasutamist. Asjas

esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks esitanud tasaarvestusavalduse enne hageja

15.09.2018 ülesütlemisavaldust. Kostja küll viitas tasaarvestusõigusele enda 13.09.2018

e-kirjades (kd I, tlk 33), kuid selget tasaarvestusavaldust ei teinud. Seega ei saa kostja kohtu

hinnangul õigustada arve tasumata jätmist sellega, et tal oli põhimõtteline õigus

tasaarvestuseks (selget tasaarvestusavaldust tegemata). Kohus leiab, et kostja keeldus seega

enda rahaliste kohustuste täitmisest õigustamatult. Arvestades asjaolu, et kostja oli enda

rahaliste kohustustega teadlikult viivituses pikemat aega, hageja 13.09.201 meeldetuletusele

tasumisega (ega tasaarvestusavaldusega) ei reageerinud ja oli ka varasemalt enda rahalisi

kohustusi rikkunud (vt varasemad viivisearved kd I, tlk 32), leiab kohus, et esinesid

materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks (oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p

1, 3 ja 4 mõttes). Seega lõppes leping hageja 15.09.2018 taganemisavalduse alusel.

31. Kostja esitas hagejale 25.09.2018 omapoolse taganemisavalduse. Kuivõrd kohus leidis, et

leping lõppes hageja 15.09.2018 taganemisavalduse alusel, ei saanud kostja lepingust

omakorda taganeda. Vastav taganemisavaldus õiguslikke tagajärgi kaasa ei toonud, kuivõrd

hageja taganemisavalduse tagajärjel leping lõppes ja see vabastas pooled taganemise hetkeks

veel mitte sissenõutavaks muutunud lepinguliste kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hageja vabanes ka kohustusest anda kostjale üle täiendavalt vilja või selle

tegemata jätmisel tasuda leppetrahvi või hüvitada vastav kahju. Kohus leiab sel põhjusel, et

kostja tasaarvestusavaldus (tlk 47) ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuivõrd

tasaarvestatavat kohustust (vt arveid, kd I, tlk 48, 49) ei olnud olemas.

32. Kohus leiab eeltoodud põhjustel, et nõude rahuldamist välistavad asjaolud puuduvad ja hagi

tuleb põhinõude (vilja eest tasumata summa) osas rahuldada.

33. Lisaks põhinõudele nõuab hageja viivise tasumist. Müügilepingu lisa 1 p 6.5 kohaselt on

lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda

viivituses olevalt poolelt viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Viiviste

maksmise aluseks on viivist nõudva poole vastavasisuline kirjalik teatis või arve.

34. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda

viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni. Arve nr

201853 tasumise tähtajaks oli 11.09.2018 (vt kd I, tlk 31). Hageja nõue muutus seega

sissenõutavaks 12.09.2018. Kohus arvutas viivise välja rakendust viivisekalkulaator.ee

kasutades. Viivise summaks käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on 68 670,57 eurot. See

ületab kordades põhinõuet. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud viivisenõuet

ületava kahju olemasolu, tuleb viivisenõue rahuldada põhinõudega võrdses suuruses ehk 22

209,11 euro ulatuses.

35. Hageja on täiendavalt esitanud alusetu rikastumise nõude. Hageja tugineb asjaolule, et

pooled sõlmisid 19.03.2018 kuivatamisteenuse vahendamise lepingu, mille p 2.1. kohaselt

7

kohustub maakler vastavalt lepingule vahendama lepingus sätestatud tähtaja jooksul

mahevilja ja maherapsi kuivatuse ning märja mahevilja ja maherapsi transpordi (edaspidi

nimetatud teenuse vahendus) lepingute sõlmimist kolmandate isikutega, käsundiandja aga

kohustub maksma maaklerile kuivatusteenuse ja transporditeenuse vahendamise eest tasu.

Kuivatamisteenuse vahendamise lepingu p 2.3. kohaselt on poolte vahel kokku lepitud

kuivatusteenuse vahenduse hinnad ja täpsustavad tingimused toodud lepingu lisas 1.

Kuivatamisteenuse vahendamise lepingu p 2.3.3 kohaselt kui kuivatatava mahevilja niiskus

on üle 26%, siis lepivad maakler ja käsundiandja eraldi kokku nende kõrgete niiskustega

vilja kuivatuse hinnad. Hageja poolt tasutud arvetelt nähtuvalt olid arved esitatud vilja

kuivatamise ja sorteerimise eest, mille niiskuse ja prügisuse protsent ületas arvete kohaselt

lepingus kokkulepitud maksimaalset niiskus- ja prügisustaset. Hageja leiab, et kostja oleks

pidanud sellest hagejate teavitama ning pooled oleksid pidanud vilja sorteerimises ja

kuivatamises eraldi kokku leppima. Seda kostja aga ei teinud.

36. Kohus märgib, et vilja kuivatamise lepingu (kd I, tlk 14) p. 5.4. kohaselt pidi hageja esitama

maaklerile oma pretensioonid seoses kuivatus- ja transporditeenuse mittevastavusega

kokkulepitule hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale kuivatusandmete saamist maaklerilt.

Pretensioonide mitteesitamisel loetakse teenus hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole

tõendanud, et oleks esitanud vilja kuivatamise ja puhastamise osas õigeaegselt pretensioone.

Vastupidi – hageja on arved tasunud, aktsepteerides sellega kohtu hinnangul ka arvetel

toodud tasu suurust – andes sellega omapoolse aktsepti. Kohus leiab, et nõude

rahuldamiseks puudub alus ja jätab nõude rahuldamata.

Vastuhagi lahendamine

37. Kostja palus tuvastada, et 19.03.2018 maheteravilja müügileping nr VT-18-16693 on

lõppenud kehtivalt ja õiguspäraselt kostja 19.09.2018 lepingust taganemise avalduse alusel.

Kohus tuvastas hagi lahendamisel, et leping lõppes hageja 15.09.2018 taganemisavalduse

alusel ja seetõttu oli kostja 19.09.2018 taganemisavaldus õigusliku toimeta. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus vastuhagi tuvastusnõude osas rahuldamata.

38. Täiendavalt esitas kostja vastuhagis nõude välja mõista Idakeskus OÜ-lt AS Baltic Agro

kasuks põhivõlgnevus 1 431 eurot ja viivised. Kostja tugineb asjaolule, et talle on osutanud

2018 aastal kohtuvälist võlgnevuste sissenõudmise teenust Kentmanni Õigusbüroo OÜ, kelle

arvete summa hüvitamist kostja nõuab.

39. Kohus märgib, et oma olemuselt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

kahjunõue. Kahju hüvitamist saab pool nõuda juhul, kui teine pool on tema ees kohustusi

rikkunud. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et hageja oleks rikkunud kostja ees enda

kohustusi, mistõttu kohus jätab nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata

põhinõude, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

Menetluskulud

40. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

8

41. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus liidab hagi hinna

ja vastuhagi hinna (60 242,29 + 7226,76 = 67 469,05 eurot). Kohus rahuldas hagi v.a. nõude

mõista kostjalt välja 1 946,15 eurot. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jätab

menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest ja vastuhagi rahuldamata jätmisest (1

946,15: 67 469,05 = 0,03) 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda.

42. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas

otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt

TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

43. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

9