3-22-698/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-698

Haldusasi

Eesti Metsamehed OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.12.2021

maksuotsuse nr

12.2-3/054963-20 ühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Metsamehed OÜ, esindaja vandeadvokaat Ma-

dis Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kohtuistungid 06.09.2022 ja 13.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Tagastada kaebajale ettemaksuna tasutud tunnistajatasu summas 263,36 eurot. Ülejäänud

osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.01.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-ja Tolliamet kontrollis 19.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-1 alusel Eesti

Metsamehed OÜ (kaebaja) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil oktoober 2019 kuni november 2020. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 30.09.2021

kontrollaktis nr 12.2-3/054963-17 (kontrollakt).

2. Kaebaja esitas eriarvamuse 19.11.2021.

3. Maksu- ja Tolliameti 02.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054963-20 kohustati kaebajat tasuma

maksusumma 74 855,34 eurot. Maksuotsuses leiti kokkuvõtvalt järgmist: 1) kontrollitavatest

andmetest nähtus, et kaebaja on kontrollitaval perioodil ostnud äriühingult Viptimber OÜ

teenuseid ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu oktoober 2019 kuni november 2020

käibedeklaratsioonide sisendkäibemaksu hulgas. Teenuseid Viptimber OÜ-lt kaebaja aga ei

2(11)

soetanud, mistõttu puudus tal õigus arvata sisendkäibemaksu maha summas 15 242,13 eurot; 2)

kaebaja ei ole oktoober 2019 kuni november 2020 deklareerinud vormi TSD lisa 6 koodil 6070

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja on teinud

Viptimber OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 91 452,85 eurot, mille kohta

puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Sellest tulenevalt on kaebajal kohustus deklareerida ja tasuda tulumaks summas 22 863,21 eurot;

3) kaebaja raamatupidamises näidatud laenu andmist Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti

Varahaldus OÜ-le ei toimunud. Mittetoimunud laenutehingud on näilikud ning need vormistati

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete varjamiseks. Sellest tulenevalt on kaebajal kohustus oma

raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas 36 750 eurot põhjusel, et

väljamaksed summas 147 000 eurot ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega.

4. Kaebaja esitas 25.01.2022 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 16.02.2022 vaideotsusega

rahuldamata. Kaebaja esitas 23.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.12.2021

maksuotsuse tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 29.03.2022 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

5.1 Olukorras, kus tegemist on spetsiifiliselt maksuõiguse alaseid erialateadmisi puudutava teemaga

ning äriühing on väljendanud, et soovib oma õiguste kaitseks kasutada vandeadvokaadi abi, on

eriarvamusele vastamise tähtaja pikendamata jätmine põhjendamatu.

5.2 Kontrollakt on tehtud ennatlikult, ootamata ära vaidluse tulemust haldusasjas nr 3-21-835.

Nimetatu tähendab, et tegelikult ei huvita maksuhaldurit see, milline info ÜM kontolt nähtuks.

5.3

Ebaõige on, et Viptimber OÜ arved ei vasta KMS sätestatud arve tingimustele ning

tegemist ei ole TuMS tähenduses nõuetekohase algdokumendiga. Õige ei ole ka et, arved ja

aktid ei tõenda teenuse osutamist Viptimber OÜ poolt. Kaebaja ja Viptimber OÜ leppisid

kokku, et Viptimber OÜ tasu alltöövõtjana on teatav protsent RMK poolt esitatud tellimuse

maksumusest. Kokkuleppe puhul ei omanud tähtsust, kas RMK-ga sõlmitud lepingust

tulenevalt võis RMK hiljem kaebajale teenuse eest makstavat tasu muuta. Sellest sõltus vaid

kaebaja kasumi marginaal. Kaebajale oli teada, et RMK makstav tasu muutub vaid erandlikel

juhtudel ja kui, siis muutuks see kaebaja kasuks. Kontrolliperioodil toimunud tehingute

puhul ei erinenud RMK n.ö töökäsus määratud maksumus kordagi maksmisele kuuluvast

summast, mistõttu ei saa pidada tavatuks, et kaebaja ja Viptimber OÜ sõlmisid kokkulepped

lähtuvalt RMK töökäskudest. Süsteem, millega RMK tööd kaebajale esitab, võimaldab

kaebajal muuta tellimusel kajastatud hinda seda tellimust ise edasi esitades. Vastav võimalus

on RMK süsteemi sisse ehitatud. RMK poolt riigihanke alusel tellitud tööde hinnad on

avalikud, mistõttu ei ole tavapäratu, et peatöövõtja avaldab alltöövõtjale, millise hinnaga ta

saab teenust edasi müüa.

5.4

Tööde üleandmine Viptimber OÜ poolt kaebajale toimus. Akti alusel koostatud arve

tasumisega aktsepteeris kaebaja arvet ja seega ka teenust. Poolte vahel vormistatud aktid

koostati peale reaalset tööde teostamist ja nende ülevaatamist kaebaja poolt. Akti vormistas

kaebaja. Akti koostamisega kinnitas kaebaja Viptimber OÜ tööde vastuvõtmist ja

aktsepteerimist aktis märgitud RMK aktidega tellitud tööde ulatuses. Viptimber OÜ andis

tööd üle.

3(11)

5.5

Kaebajal puudus ka teadmine, et töid võis teha tundmatu kolmas isik. Viptimber OÜ

on müügikäivet kaebajale deklareerinud. Viptimber OÜ jaoks ei omanud tähtsust, kellele

RMK akti väljastas. Kui kaebaja arve esitas, siis on põhjendatud töö kajastamine just

kaebajale esitatud arvel.

5.6 RMK-ga ei sõlmitud kirjalikku lepingut mitte kaebaja nõudmisel, vaid RMK soovil,

millele eelnes riigihanke protsess, mille puhul on ainuvõimalik kirjaliku lepingu sõlmimine.

Kaebaja olnuks valmis ka RMK-le teenust osutama suulise lepingu alusel. Kui mõlemad

pooled on nõus alltöövõtulepingu sõlmima suulises vormis, ei ole mõistlik kirjaliku lepingu

sõlmimine üksnes maksuhaldurile esitamiseks. Käesoleval juhul tõendavad tehingute

toimumist Viptimber OÜ-ga arved, tööde aktid, Viptimber OÜ käibedeklaratsioonid, kaebaja

ja Viptimber OÜ esindajate ütlused ja kinnitused.

5.7

RMK ei kontrollinud, kas kaebajal on alltöövõtjad või mitte. Maksuhaldur ei saa

põhjendada täiendava maksukohustuse määramist sellega, et Viptimber OÜ ei teatanud

maksuhaldurile oma alltöövõtjaid. Puuduvad ka igasugused tõendid, mis annaksid alust

kahtlustada, et kaebaja on Viptimber OÜ-ga kokku leppinud, et viimane teenust kaebajale ei

osuta. Poolte pikaajaline tutvus saab käesoleval juhul üksnes kinnitada tehingute tegelikku

toimumist, mitte vastupidist.

5.8

Asjaolust, et BL ei selgitanud maksuhaldurile, millist infot ta Viptimber OÜ uuele

juhatuse liikmele edasi andis ja ei ole nimetanud Viptimber OÜ alltöövõtjaid, ei saa

järeldada, et BL vastavat infot ei vallanud või seda uuele juhatuse liikmele edasi ei andnud.

Selle põhjuseks võis olla soov vältida võimalikku maksukohustust. Kaalutlused võisid olla

tingitud ka toimunud kriminaalmenetlusest ja enese mittesüüstamise privileegist. Sellest

tulenevalt võis BL anda maksuhaldurile üldsõnalisi ja ebaõigeid ütlusi.

5.9

Kaebaja ei jätnud täitmata hoolsuskohustust. Kaebaja on selgitanud, et teadis, et

Viptimber OÜ tegutseb metsanduse valdkonnas ega pidanud vajalikuks kontrollida kas

ettevõte tõesti selles valdkonnas tegutseb. Hoolsuskohustuse rikkumine ei ole teada oleva

asjaolu kontrollimata jätmine. Kaebaja teadis Viptimber OÜ juhatuse liiget BL varasemast

ajast ning teadis, et isik on võimeline korraldama tööde teostamist, mida kaebaja vajas.

Kaebaja suhtles Viptimber OÜ juhatuse liikmega ja sai kinnituse, et ettevõte omab

võimekust teenust osutada. Töötajate olemasolu kontrollimine ei saanud tõendada äriühingu

võimekust teenust osutada kui seda tõendas toonase juhatuse liikme BL kinnitus selle kohta.

Kaebajale teenuse osutamise ajal oli Viptimber OÜ-l üks töötaja. Ettevõte on tasunud makse

juba alates 2015. aastast. Tööde kvaliteedi osas ei teinud etteheiteid ka RMK.

5.10

Kaebaja andis 2020 aastal sõlmitud laenulepingute alusel Balti Metsahooldus Grupp

OÜ-le laenu 127 000 eurot. 01.06.2020 laenulepingu alusel andis kaebaja laenu Balti

Varahaldus OÜ-le summas 20 000 eurot. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses üheselt ja

arusaadavalt põhjendanud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et laenu andmist Balti

Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le ei ole toimunud. Balti Metsahooldus

Grupp OÜ ja Balti Varahaldus OÜ suhted ÜM ei oma tähtsust hindamaks kaebaja suhteid

nimetatud ettevõtetega. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on viidatud laenulepingute alusel

väljamakseid teinud, st omandanud nõuded Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti

Varahaldus OÜ vastu. Kaebaja maksustamisel ei oma tähendust, milleks laenusaajad laenu

võtsid või milleks kasutasid. Tähtsust ei oma ka et laenu saajad on laenu andnud osaliselt

üle otse ÜM. Balti Metsahooldus Grupp OÜ on 2021. aastal maksnud saadud laenust tagasi

61 000 eurot, mis kinnitab, et tegemist on laenuga. Balti Varahaldus OÜ on tagastanud laenu

2021. aastal 37 840 eurot. Võttes arvesse varasemat laenujääki (26 800 eurot) on Balti

4(11)

Varahaldus OÜ kontrolliperioodil antud laenu tagastanud summas 11 040 eurot, st laenujääk

on 8 960 eurot. Ei oma tähendust, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ja Balti Varahaldus

OÜ-l oli kohustusi ÜM ees. Isegi kui see omaks tähendust, siis ei ole tõendamist leidnud, et

nimetatud ettevõtetel puudusid kohustused ÜM ees vastavalt summades 55 000 eurot ja 20

000 eurot. Kaebaja ei saa ka tõendada ÜM poolt teenitud tulu suurust Soomes või isiku

säästude olemasolu või suurust. Balti Varahaldus OÜ soetas 17.05.2018. a vara

enampakkumise aktis märgitud Nigula tee kinnistu, mille soetamiseks andis äriühingule

laenu ÜM summas 25 030 eurot. Balti Varahooldus OÜ soetas 06.06.2018 Haagimetsa

kinnistu 31.05.2018 toimunud enampakkumiselt. Kinnistu soetamiseks andis laenu summas

17 722 eurot samuti ÜMe. Seega on ebaõige maksuhalduri väide, et ÜM ei olnud nõuet Balti

Varahooldus OÜ vastu, mille tagastamiseks Balti Varahooldus OÜ kaebajalt laenu võttis.

ÜM eelneval perioodil teenitud säästudele lisaks võtnud ka laenu füüsiliselt isikult enam kui

100 000 euro ulatuses. Kaebaja on esitanud haldusasja materjalide juurde ÜM konto väljavõtte,

millelt nähtub laenu tagastamine AP perioodil 05.12.2018 kuni 25.12.2020 summas 167 172,90.

Maksuhaldur oleks igal juhul pidanud maksukohustust vähendava asjaoluna arvesse võtma

summade tagastamist Balti Varahooldus OÜ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ poolt ning lugema

maksukohustuse ära langenuks, mida ei tehtud.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

6.1

Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse rikkumise osas.

Kaebajal oli vastuväidete esitamiseks kokku 24 kalendripäeva ning 18.11.2021 on koostatud

vastuväited 23 leheküljel. Vastuväidetest nähtub, et kaebaja on kontrollaktist aru saanud.

Seejuures on maksuhaldur vastuväidete esitamise tähtaega kaks korda pikendanud.

6.2

Vaidlus haldusasjas nr 3-21-835 ei mõjutanud maksumenetlust, sest maksuhalduril ei

ole õigust jätta maksuotsust tegemata kui maksumenetluses on vajalikud tõendid maksu

määramiseks muul viisil kogutud.

6.3

Kaebaja on Viptimber OÜ vormistatud arvetega deklareerinud kontrolliperioodil

tehinguid kokku 91 452,85 euro eest (koos käibemaksuga). Samas ei ole Viptimber OÜ

arvete ega aktidega võimalik kindlaks teha, millisel ajavahemikul, millises mahus tegelikult

kaebajale metsa valgustusraide, istutuse ja uuenduse teenust osutati. Seejuures on aktid

vormistatud nii, et neil on kajastatud RMK poolt kaebajale esitatud töökäskude andmed,

kuid mitte tegelikkuses tundmatult kolmandalt isikult saadud teenuste maht. Järelikult ei ole

kuidagi tuvastatav, milliseid teenuseid osutas Viptimber OÜ väidetav alltöövõtja Viptimber

OÜ-le ja millises osas need kaebajale edasi müüdi. Puuduvad kaebaja ja Viptimber OÜ

vahelised lepingud ning ka andmed, kes olid Viptimber OÜ alltöövõtjad. Viptimber OÜ kui

alltöövõtja andmeid ei ole kaebaja RMK-le esitanud, kuigi pidanuks seda korra kohaselt

tegema.

6.4

Kaebaja juhatuse liikme väidetavad ammused isiklikud ja usalduslikud suhted

Viptimber OÜ juhatuse liikme BL ei ole tõsiseltvõetavad põhjendusena, miks kaebaja ei

vormistanud kirjalikke lepinguid ega uurinud Viptimber OÜ kohta avalikult kättesaadavaid

andmeid teenuste osutamise tegeliku võimekuse kohta. Veelgi vähem on usutavad kaebaja

väited selle kohta, et täiendavate lepingute ja muude dokumentide vormistamist ei pidanud

kaebaja vajalikuks ka siis, kui Viptimber OÜ juhatuse liige vahetus 01.06.2020. Seega ei ole

ka perioodil juunist kuni novembrini 2020 võimalik kindlaks teha väidetavaid Viptimber OÜ

alltöövõtjaid, kelle teenuste osutamise võimekuse ja kvaliteedi kohta oleks kaebajal pidanud

andmed olema.

5(11)

6.5

Usutavamaks ei muuda kaebaja väiteid asjaolu, et Viptimber OÜ arvete eest tasus

kaebaja üksnes sularahas, mille ta oli eelnevalt oma juhatuse liikme pangakontole kandnud.

91 452,85 euro ulatuses ei ole sularahas tasumine usutav ega ka põhjendatud olukorras, kus

puuduvad muud kirjalikud dokumendid, mis fikseeriksid selle, millal ja millises mahus

teenuseid osutati ning kes oli tegelik teenuse osutaja.

6.6

Vastustaja ei nõustu kaebuse seisukohaga, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti

Varahaldus OÜ vormistatud laenutehingud omaksid tähendust nimetatud äriühingute

maksustamisel, aga mitte kaebaja maksustamisel. Tõendatud on, et kaebaja on äriühingust

raha välja viinud põhjendamatute väljamaksete kaudu. Tehingud on vormistatud seotud

äriühingute vahel. Kaebaja ei ole veenvalt tõendanud, et laenutehingud on reaalselt aset

leidnud ja ÜM oli piisavalt vahendeid, et nendele äriühingutele laenu anda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja soetas kontrollitaval perioodil

teenuseid Viptimber OÜ-lt. Nimetatud tuvastusest sõltub, kas kaebajal on õigus arvata Viptimber

OÜ poolt väljastatud arvete alusel maha sisendkäibemaksu ja kajastada nimetatud arve alusel

tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotus väljamaksetena. Samuti on poolte vahel vaidlus selles,

kas kaebaja on andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Varavaldus OÜ-le. Juhul, kui

nimetatud tehingud tuvastamist ei leia, siis on kaebaja teinud ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid summas 147 000 eurot ning nimetatud summa tuleb kajastada raamatupidamises,

deklareerida ning tasuda tulumaks summas 36 750 eurot.

8. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kaebaja poolt

kaebuses ja kohtumenetluses esitatud väited kattuvad valdavas osas kaebaja 19.11.2021

eriarvamuses ja vaides esitatud väidetega, millele on kontrollaktis, maksuotsuse punktis 3 ja

vaideotsuses põhjalikult vastatud, märgib kohus, et nõustub kontrollaktis ja maksuotsuses toodud

maksuhalduri põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks

kaebusele märgib kohus järgmist.

9. Kaebaja on esitanud menetlusliku etteheite leides, et maksuotsus on õigusvastane põhjusel, et

talle ei tagatud maksumenetluses piisavalt ärakuulamisõigust, kuna temalt nõuti kontrollaktile

eriarvamuse esitamist ajal, mil tal ei olnud võimalik kasutada kvalifitseeritud õigusabi ning

kaebaja seaduslik esindaja pidi sellel põhjusel koostama ise 18.11.2021 vastuväited kontrollaktile.

Kaebaja on ka viidanud vaidlusele haldusasjas nr 3-21-835, milles kaebaja juhatuse liikmele on

tehtud korraldus teabe andmiseks ning on leidnud, et maksuotsuse tegemine enne lahendi

jõustumist nimetatud asjas on õigusvastane. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.

10. Kaebaja on esitanud kontrollaktile põhjalikud vastuväited ning vastuväidetest ei nähtu, et

kaebajale oleks jäänud arusaamatuks, millistele asjaoludele on tal vajalik vastu vaielda ning

milliseid tõendeid esitada. Kaebaja on esitanud kontrollaktis kajastatud tehingute kohta oma

seisukohad, mis ongi eriarvamuse esitamise mõtteks. Seejuures on eriarvamuse esitamise

tähtaega korduvalt pikendatud. Kaebajale jäi lõppkokkuvõttes 24 päeva kontrollaktile

eriarvamuse esitamiseks, mida tuleb pidada piisavaks.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur pidanuks enne maksuotsuse tegemist ootama ära

kohtuotsuse jõustumise haldusasjas nr 3-21-835. Nimetatud asjas vaidlustas kaebaja seadusjärgne

esindaja ÜM MTA 29.03.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-5 osas, milles MTA kohustas ÜM kui

kolmandat isikut esitama kaebaja suhtes alustatud maksumenetluses oma pangakonto väljavõte

ning andma teavet. Nimetatud haldusasjas jõustus lõpplahend 17.08.2022. Korralduse täitmist ei

olnud peatatud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuhalduril on õigus ja kohustus määrata

6(11)

maksusumma, kui maksumenetluses on olulised asjaolud välja selgitatud. Maksuhaldur ei saa

maksumenetlusega viivitada põhjusel, et mõnede tõendite saamine on õigusvaidluse tõttu

takistatud. Kui maksuhaldur leiab, et maksu määramiseks vajalikud asjaolud on tõendatud teiste

tõenditega, ei saa maksuhaldur menetluse läbi viimisega põhjendamatult viivitada. Seega ei saa

maksuhaldurile ette heita, et ta ei oodanud ära kohtuvaidluse lõppemist haldusasjas nr 3-21-835,

vaid jätkas maksu määramiseks vajalike tõendite kogumist.

12. MTA ei ole maksuotsuses asunud seisukohale, et vaidlusaluseid töid RMK-le tehtud ei ole.

Maksuhaldur väidab, et vaidlusaluseid töid ei ole teinud Viptimber OÜ, vaid tundmatu kolmas

isik. Maksuotsuse punktis 1.1 ja kontrollakti punktis 1.1.2 on tehinguid põhjalikult analüüsitud

ning maksuotsuse punktides 3.1-3.8 vastatud kaebaja vastuväidetele, mis valdavas osas kattuvad

kohtumenetluses esitatud väidetega. Kajastatud on olulised asjaolud ja tõendid, millele tuginedes

maksuhaldur jõudis maksuotsuses toodud järeldustele. Kohus nõustub kontrollaktis ja

maksuotsuses toodud põhjendustega ega korda neid siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2 ). Vastuseks

kaebusele märgib kohus järgmist.

13. Kaebaja

on Viptimber

OÜ

nimel

vormistatud

arvetega

deklareerinud

tehinguid

kontrolliperioodil oktoober 2019 kuni november 2020 summas 91 425 ning sisendkäibemaksu

summas 15 242,13 eurot. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Viptimber OÜ

kaebajale nimetatud perioodil väljastatud arvetel kajastatud teenuseid ei osutanud, tegemist on

näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 esimese lause tähenduses, mida ei võeta maksustamisel

arvesse.

14. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Viptimber OÜ arvete ega aktide alusel ei ole võimalik

kindlaks teha, millisel ajavahemikul ja millises mahus kaebajale väidetavat teenust osutati.

14.1 Asjaolu, et RMK on vastavad tööd kaebajalt vastu võtnud tõendab vaid, et kaebaja poolt täideti

RMK ees lepingulised kohustused. Nimetatu ei tõenda aga, et need tööd tellis kaebaja maksuotsuses

toodud arvete alusel Viptimber OÜ-lt, kes need oma alltöövõtjaid kasutades tegi ning andis

kaebajale üle. Viptimber OÜ arvetel (MTA vastuse lisa 1) puuduvad viited, milliste teenuste

osutamisega tegemist oli, millal tööd tehti ja millal tööd üle anti. Vastavaid andmeid ei nähtu ka

tööde üleandmise- vastuvõtmise aktidel, millel on samuti viide vaid RMK aktidele (MTA lisa 2 ja

3, kaebuse lisad 6-16). Arvetel ja aktidel sisalduvad viited RMK poolt kaebajale väljastatud

tellimustele ei ava aga teostatud tööde sisu, nende faktilise tegemise aega ega ka tööde mahtu. Arvete

ja aktide sisu sidumine RMK aktidega ei tõenda, et teostati ja anti üle just need tööd, mille RMK

tellis kaebajalt.

14.2

Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav tööde tellimine selliselt, et kaebaja, saanud RMK-

lt tööde tellimuse, muutis talle RMK poolt esitatud töökäske selliselt, et nendel toodud

andmed jäid valdavalt samaks, kuid muutus teenuse hind. Kaebaja selgituste kohaselt

kajastas see hind poolte poolt kokku lepitud hinda ning Viptimber OÜ-lt telliti täpselt need

tööd, mis olid toodud RMK poolt kaebajale väljastatud tellimusel. Asjaolu, et RMK poolt

väljastatud dokumendid seda tehniliselt võimaldasid, ei muuda RMK tellimusi veel kaebaja

poolt Viptimber OÜ-le väljastatud tellimuseks ega tõenda väidet, et kaebaja ja Viptimber

OÜ vahel tehingud tehti. Samuti ei ole tegevus, mis võimaldab andmete muutmise teel luua

kolmandates isikutes mulje, et tegemist on RMK poolt väljastatud dokumendiga, õiguslikult

korrektne ega usutav. Tavapäraselt dokumenteerivad majandustehinguid tegevad ettevõtjad

omavahelised tehingud viisil, et oleks jälgitav, milliseid töid ning millises mahus tehti.

Alltöövõtja töödest ei anna ülevaadet tellija poolt töövõtjale esitatu tellimused.

14.3

Kohtuistungil üle kuulatud Viptimber OÜ esindaja BL selgitas, et poolte vahel ei

olnud RMK hindade osas saladusi ning poolte kokkuleppeks oli, et Viptimber OÜ-le

7(11)

makstav tasu on protsent kaebaja poolt RMK-lt saadavast tasust. Selliselt nähtub see ka

Viptimber OÜ arvetelt. Samuti selgitas tunnistaja istungil, et kokkulepped sõlmiti suuliselt

ning ta ei saa kinnitada, et nägi vaidlusaluseid RMK akte ning tellimiste kohta dokumente

ei koostatud, st tellimust paberkandjal ei olnud. Istungi käigus tunnistaja muutis oma ütlusi

ning asus väitma, et tellimuseks olid RMK aktid, mille põhjal töö teha võeti. Seega on

tunnistaja ütlused olnud ajas muutuvad ega ole usaldusväärsed. Seega ei aita ka tunnistaja

poolt istungil antud selgitused sisustada maksuhaldurile esitatud arvete sisu ega võimalda

tuvastada, kuidas tegelikkuses väidetavate tööde tellimine toimus. Kohtu jaoks ei ole ka

usutav, et tööde tasuks arvestatakse üksnes mingi protsent RMK tellimusel toodud tööde

hinnast. Sellisel viisil hinna kujundamisel ei arvestata tööde spetsiifika ega raskusega.

Nimetatud hinnakujunduse muudab äärmiselt kaheldavaks ka BL kohtuistungil avaldatu,

mille kohaselt ta lankidel ise kohal ei käinudki, vaid usaldas tööde osas oma allhankijate

(KK ja RU) poolt edastatud teavet. Seega ei olnud Viptimber OÜ-l mingit teadmist sellest,

mida ning millal konkreetselt teha tuleb ning kaebajal polnud mingit teadmist, kas või

millised tööd tehakse. Nimetatu näitab, et tegemist ei olnud reaalsete majandustehingutega.

15. Maksumenetluses üle kuulatud Viptimber OÜ juhatuse liige BL (MTA vastuse lisa 78) ei osanud

maksuhaldurile maksumenetluses seletada, milliseid töid Viptimber OÜ teostas ning vastas

üldsõnaliselt, et tegeleti erinevate töödega üle Eesti. Samas on BL nii maksumenetluses kui ka

kohtumenetluses kinnitanud, et koostas arved kaebaja poolt esitatud informatsiooni (ÜM poolt

RMK tellimused muudetud andmetega, mis saadeti meilile) alusel ning teisi dokumente ei

olnud. Kohtu jaoks ei ole usutav et isik, kes võtab endale kohustusi, ei tea täpselt, mida teha

tuleb. Kaebaja esitatud tõend selle kohta, et RMK on saatnud oma tellimuse andmed korraga nii

kaebajale kui ka tema alltöövõtja Teravsaag OÜ-le, ei tõenda käesolevas asjas tähendust

omavaid asjaolusid. Pole ka selge, millistel asjaoludel RMK kaebaja alltöövõtjatega kaebajalt

tellitud teenuste arveid jagas. Tavapäraselt on tehingupartnerite vaheliste tehingute hinnad

ärisaladuseks ning neid ei jagata alltöövõtjatega. Seega võib tõenäoliselt olla tegemist erandliku

asjaoluga, miks vastavad andmed edastati RMK poolt kaebaja alltöövõtjale. Tõend ei muuda

usutavaks kaebaja väidet, et RMK poolt tellitud tööde hindade osas ei olnud kaebaja ja

Viptimber OÜ vahel saladust ning et kaebaja leppis Viptimber OÜ- ga kokku üksnes

vahendustasus, mis pidi jääma kaebajale.

16. Asjas omab olulist tähendust ka asjaolu, et kogutud tõenditest tulenevalt on maksuhaldur õigesti

tuvastanud, et Viptimber OÜ-l puudus majandustegevus. Viptimber OÜ töötamise registris on

endine juhatuse liige BL registreeritud alates 29.10.2015 juhtimis- ja kontrolliorgani liikmena.

Nimetatud kanne on kehtiv käesoleva ajani, ehkki BL ei ole alates 01.06.2020 enam Viptimber

OÜ juhatuse liige. Rohkem töötajaid Viptimber OÜ-l registris ei ole. Viptimber OÜ-l on

esitamata majandusaasta aruanded alates 2017. Kohtule ei ole usutav BL kohtuistungil antud

selgitus, mille kohaselt ei olnud ta majandusaasta aruannete esitamise kohustusest teadlik. Isik

oli ettevõtte juhatuse liige alates 2015. aastast ning kuni 2017 aastani olid majandusaasta

aruanded esitatud. Nimetatu tähendab, et majandusaasta aruannete esitamata jätmine ei olnud

tingitud teadmatusest, vaid pigem olid selleks muud põhjused. Endine juhatuse liige BL kinnitas

kohtuistungil, et ettevõttel puudusid töötajad ning kõik tööd teostati alltöövõtjate abil. Viptimber

OÜ pangakontolt (MTA vastuse lisad 24 ja 25) ei nähtu, et ettevõte teeks ettevõtluse tarbeks

kulutusi. Viptimber OÜ esindusõiguslikku isikut kohustati MTA 13.01.2021 korraldusega nr

12.2-3/054620-1 esitama tõendid Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Viptimber OÜ jättis

korralduse täitmata ning ei andnud teavet, ei esitanud dokumente ega tõendanud ettevõtlusega

tegelemist, mistõttu kustutati ettevõte 28.01.2022 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist.

Viptimber OÜ otsust ei vaidlustanud.

8(11)

17. Kohtu hinnangul püüavad ÜM ning BL luua kohtule ekslikku muljet, et Viptimber OÜ omas

tegelikku majandustegevust ja viimane osutas kaebajale teenust. Asjas pole vaidlust, et ÜM ja

BL on omavahel pikaajamised tuttavad, mis võimaldas neil kokku leppida, milline mulje

vaidlusalustest tehingutest tuleks jätta maksuhaldurile. Nimetatust tulenevalt ei tõenda ÜM ja

BL kinnitused tehingute toimumise kohta nende tegelikku toimumist.

18. BL on kohtumenetluses väitnud, et Viptimber OÜ osutas kaebaja poolt tellitud teenused

alltöövõtjate kaudu, kelle kaebajale leidsid RU ja KK. Kumbki nimetatud isikutest ei ole

registreeritud Viptimber OÜ töötajana ega saanud ka töötasu. Samas väitsid mõlemad isikud

kohtuistungil, et otsisid Viptimber OÜ-le alltöövõtjaid. Seejuures ei suutnud kumbki üle

kuulatud tunnistaja nimetada ühtegi konkreetset alltöövõtjat, kelle nad leidsid. Väidetavaid

alltöövõtjaid ei suutnud nimetada ka BL ja PS, kes ometigi pidid omama ülevaadet

alltöövõtjatest, kuivõrd väidetavad alltöövõtjad said tasu tehtud töö eest nende kaudu. Kaebaja

ei ole vaielnud vastu maksuhalduri poolt esitatule, mille kohaselt viibis RU

kinnipidamisasutuses 12-14.10.2019, 13.11.2019-29.04.2020 ja 11-3.08.2020, seega valdava

osa kontrollperioodi ajast. Seega ei saanud nimetatud isik Viptimber OÜ-le alltöövõtjaid

objektiivsetel põhjustel otsida. Samuti ei ole eluliselt usutav, et BL usaldas nimetatud isikut

sellisel määral, et ta ei pidanud vajalikuks isegi huvi tunda, kas tööd, mille eest ta väidetavalt

raha üle andis on ka tegelikkuses tehtud. Ei ole ka usutav, et teave tehtud tööde kohta võis jõuda

BL ÜM kaudu, kuivõrd väidetavad alltöövõtjad ÜM ei suhelnud. KK selgitas istungil ka seda,

et ta täpselt ei tea Viptimber OÜ-st, sest BL on olnud mitmeid ettevõtteid. KK väitis ka et ta ei

tunne PS. Oluline on, et KK kirjeldus osutatud teenuse eest sularaha saamise kohta erineb

oluliselt PS poolt kirjeldatust. Seega ei ole tuvastatav, et KK oli seotud just Viptimber OÜ-le

klientide otsimisega. Kaebaja ei ole maksumenetluses kordagi nimetanud KK oma väidetava

koostööpartnerina. Nimetatud väite esitas kaebaja alles kohtumenetluses. Kohtu hinnangul

viitab selline kaebaja käitumine asjaolule, et isikul puudus tegelik seos Viptimber OÜ-ga ning

isikule on viidatud vaid põhjusel, et luua kohtule mulje Viptimber OÜ-st kui teenuse tegelikust

osutajast. Oluline on ka, et kaebaja asus väitma, et KK otsis Viptimber OÜ-le alltöövõtjaid peale

seda, kui maksuhaldur oli toonud välja objektiivsed asjaolud, mis välistasid RU ja Viptimber

OÜ koostöö.

19. BL kirjeldus KK tellimuste esitamise osas erines oluliselt KK selgitustest. BL väitis, et KK tõi

arved paberil ning selle alusel andis ta KK sularaha. BL ütlustest järelduvalt omasid just

väidetavad töövõtjad ülevaadet tehtud tööde osas. BL ise lankidel ei käinud ja töid ei

kontrollinud. KK aga selgitas, et BL saatis talle kaardid koos sõnumitega nende juures, mida on

tarvis teha. Raha alltöövõtjatele maksmiseks sai ta ümbrikus, mida ise üle ei lugenud, kuna tal

puudus teave, kes olid tegelikud alltöövõtjad, kuidas ja millises mahus lankidel töid tehti. Isiku

ütlustest ei selgunud üldse, kuidas sai ta väidetava vahendusteenuse eest tasustatud. Olulised

vastuolud tunnistajate ütlustes viitavad asjaolule, et isikud ei kirjelda tegelikkuses aset leidnud

sündmusi. Ka PS antud ütlused ei anna ülevaadet Viptimber OÜ tegevusest ning ka tema

seletustest ilmneb, et tema tegevus seisnes samuti üksnes kaebajale arvete ja aktide

vormistamises ja ÜM saadud sularaha väidetavalt KK edastamises. Lisaks eeltoodule selgus PS

kohtuistungil antud ütlustest, et isiku elus oli vaidlusalusel perioodil aeg, mil ta ei suutnud end

ümbritsevat täiel määral tajuda, mistõttu ei osanud ta kohtule ka täpselt selgitada, kuidas täpselt

ta juhatuse liikme kohustusi täitis. PS ütlustest ei selgunud ka, kas Viptimber OÜ-l oli

pangakonto või kuhu said Viptimber OÜ majandustegevusega seotud dokumendid. Isik ei

välistanud, et põletas need ära.

20. Kohtu hinnangul nähtub tunnistajate ütlustest üheselt, et kaebaja ja Viptimber OÜ vaheliste

tehingute kohta vormistatud aktid ja arved ei saanudki näidata tegelikku teenuse osutamise

9(11)

mahtu ja aega, sest aktid ja arved vormistati RMK tellimuste, mitte aga reaalselt teostatud tööde

alusel.

21. Eluliselt usutav ei ole ka väidetavate teenuste eest tasumise praktika. Väidetavalt sai Saaremaal

elav BL kaebaja juhatuse liikmelt mandril tehtud teenuste eest sularaha ning seejärel kohtus ta

paar korda kuus Lõuna-Eestis KK, et anda talle üle sularaha ja saada vastu tšekid. Seejuures ei

pidanud BL vajalikuks kontrollida töid lankidel. Ta ei osanud ka nimetada ühtegi alltöövõtjat,

kelle nimed olid väidetavalt märgitud tšekkidel. Selline sularaha transportimine ja arveldamine

ei ole eluliselt usutav. Ükski äriühing ei ole kontrolliperioodil Viptimber OÜ-le teenuse

osutamist deklareerinud, kuigi tunnistaja BL ütluste kohaselt võisid mõne alltöövõtja arved

kalendrikuus kokku ületada 1000 eurot.

22. Eeltoodut kokku võttes leidis kohtuistungil tuvastamist, et mitte keegi ei omanud ülevaadet

Viptimber OÜ poolt teostatud tööde üle. Samuti ei leidnud tuvastamist ühegi töid reaalselt

teostanud isiku nimi. Viptimber OÜ juhatuse liikmete BL ja PS ütlustest ei selgunud, et

Viptimber OÜ oleks üldse omanud mingit osa teenuste osutamisel. Viptimber OÜ roll piirdus

vaid arvete väljastamisega ning arvete deklareerimisega käibedeklaratsioonidel. Puudub

vaidlus, et tööde reaalseks teostajaks ei olnud Viptimber OÜ, kuivõrd viimane kasutas tööde

teostamiseks alltöövõtjate abi. Sellest tulenevalt on maksuhaldur andnud maksuotsuses

vaidlusalustele tehingutele õige hinnangu leides, et kaebajale ei osutanud kontrolliperioodil

teenuseid Viptimber OÜ, mistõttu ei saanud kaebaja Viptimber OÜ arvete alusel ka

sisendkäibemaksu deklareerida. Kuna teenuste tegelikku osutamist ei ole tõendatud, jättis

kaebaja õigusvastaselt deklareerimata ka Viptimber OÜ teenuste eest makstud ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksed. Seega on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebaja on kontrollitaval

perioodil sisendkäibemaksuarvestuses alusetult kajastanud Viptimber OÜ arvetel kajastatud

käibemaksu summas 15 242,13 eurot ning on ebaõigesti jätnud deklareerimata ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksed ja tasumata tulumaksu.

23. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebaja raamatupidamises näidatud laenu

andmist Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le ei ole toimunud, tehingud on

näilised ja need vormistati üksnes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete varjamiseks. Näiliste

tehingutega sai kaebaja maksueelise, mi seisnes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu

maksmata jätmises. Maksuhaldur on tehingutega seotud asjaolusid põhjalikult käsitlenud

kontrollakti punktis 1.3.2 ja maksuotsuse punktis 3.9. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga ega

korda maksuhalduri väljendatut üle (HKMS § HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele

selgitab kohus järgmist.

24. Kontrollimenetluses esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt (MTA vastuse lisad 26 ja

27) kandis kaebaja kontrollitaval perioodil ÜM pangakontole üle 227 604 eurot. Kaebaja esitatud

kassaarvestusest nähtuvalt kanti juhatuse liikme pangakontole kantud raha omakorda ettevõtte

kassasse, kust tehti nii ettevõtlusega seotud kulutusi kui ka sularaha väljamaksetena vormistatud

laenu makseid summas 147 000 eurot Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le (127 000) ja Balti

Varahaldus OÜ-le (20 000). Maksuotsuse punktist 1.3.2 tulenevalt seab maksuhaldur laenutehingud

kahtluse alla peamiselt põhjusel, et tõendatud ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti

Varahaldus OÜ kohustused ÜM ees, sh kas ÜM olid olemas rahalised vahendid, et anda laenu Balti

Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le.

25. Kaebaja on menetluses jätnud tähelepanuta, et kaebaja oli isikuks, kelle pangakontole

laekunud summad jõudsid kaebaja juhatuse liikme kontole, kust nende edasist liikumist ei ole

võimalik usaldusväärselt kontrollida. Kohus nõustub maksuhalduriga, et sellises olukorras ei saa

usaldusväärseks pidada tehingute ahelat, kus raha liikus teistele ÜM seotud äriühingutele ja sealt

10(11)

omamorda ÜM kontole tagasi. Raha ettevõtlusest välja viimine on toimunud kaebaja juures, mille

varjamiseks vormistati näilikud laenutehingud.

26. ÜM poolt kontrollimenetluses esitatud dokumentide (MTA vastuse lisad 30, 35, 51, 55, 56,

64 ja 65) kohaselt oli ta andnud Balti Varahooldus OÜ-le ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le 2018-

2020 aastatel kokku laenu summas 154 148,66 eurot. Maksuhaldur on analüüsinud

maksumenetluses ÜM sissetulekuid vaidlusalustel aastatel ja leidnud, et ÜM puudus sissetulek,

mille arvel oleks tal olnud võimalik endaga seotud ettevõtetele laenu anda. Maksuhaldur viitab

põhjendatult asjaolule, et kõik dokumendid, mis kajastavad väidetavate laenude andmist Balti

Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahooldus OÜ ja kaebaja juhatuse liikme vahel on allkirjastanud

üks ja sama isik, st kaebaja juhatuse liige. Nimetatu tähendab, et vajadusel oli võimalik kajastada

dokumentides andmeid, mis ei vastanud tehingute tegelikule sisule. Maksuhaldur on kontrollakti

punktis 1.3.2 põhjalikult hinnanud asjas esitatud tõendeid ning jõudnud tõendite põhjal õigele

järeldusele, et kaebaja poolt ÜM pangakontole kantud raha kandmine laenuna Balti Metsahooldus

Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le ei leidnud menetluses kinnitust. Olukorras, kus kaebaja

pangakontole RMK poolt kantud 227 604 eurot kanti edasi kaebaja pangakontole, kust see liikus

edasi sularahas antud laenudena Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le Balti Varahooldus OÜ-le, pidi

kaebaja maksumenetluses veenvalt tõendama raha liikumise usaldusväärsust. Kui tõepoolest oleks

toimunud ÜM poolt Balti Varahaldus OÜ-le ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le laenu andmine ja

kaebaja oleks soovinud neid laene tagastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ -le antud laenuga, siis

ei oleks kaebajal olnud põhjust raha pangakontolt välja võtta, vaid võimalik oleks olnud raha

kandmine otse ÜM pangakontole. Oluline on ka, et kaebaja juhatuse liige on maksumenetluses

väitnud, et tal olid laenude andmiseks säästud, mille ta teenis 2005-2021 Soomes. Samuti väitis

kaebaja juhatuse liige, et tal olid ka varasemad säästud (MTA vastuse lisa 22). Nimetatud väidet

kaebaja juhatuse liige maksumenetluses ei tõendanud, kuid ei lükanud ümber maksuhalduri väidet,

mille kohaselt ÜM sellises ulatuses säästude olemasolu ei ole tõendatud. Kohtumenetluses asus

kaebaja aga väitma, et ÜM poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le antud

laen pärines eraisikult saadud laenust ning esitas nimetatud väite kinnituseks ÜM pangakonto

filtreeritud väljavõtte (kaebaja 19.09.2022 vastuse lisa 6). Väljavõttelt nähtuvad raha väljamaksed

AP aastatel 2018-2020 summas 167 172,90 eurot. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle AP,

kes selgitas kohtule, et on andnud ÜM laenu ning tal olid selleks vajalikud rahalised vahendid.

Kohus ei pea AP selgitusi usaldusväärseks, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et isik annab laenu suurtes

summades selliselt, et ei sõlmi isegi lepingut. Raha tagastamine ei olnud tagatud, laen oli intressita

ning puudub ka laenu tagastamise tähtaeg. Istungil selgus ka, et laenu tagastamise üle pidas arvestust

üksnes laenu saaja ning laenu andja ise vastavat arvestust ei omanud. AP selgitustest järeldub, et tal

puudus igasugune ülevaade sellest, milline oli laenu jääk mingil konkreetsel ajahetkel. Eluliselt ei

ole usutav et mõistlikult käituv isik tegelikkuses sellistel tingimustel tehingu teeks. Kohtu jaoks ei

ole ka usutav et AP ei leidnud oma väidetavalt kogunenud säästudele mõistlikumat ja kasumlikumat

kasutust, kui selle andmine ÜM kasutusse tingimustel, mis ei taganud raha tagasi saamist, rääkimata

raha kasutusse andmiselt kasumi teenimisest. Tunnistaja ütlustest ei selgunud, et summa ei olnud

tema jaoks olulise suurusega või et selle tagasi saamine ei olnud tema jaoks üldse oluline. Sellises

olukorras ei ole ÜM pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad maksed AP piisav selleks, et tõendada

laenusuhte tegelikku olemasolu. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud asjaolule, et kontrollakti

lisast 74 nähtub, et ÜM poolt RMK-le saadetud taotlusel alltöövõtu kasutamise kohta on

alltöövõtjana märgitud OÜ Pärismets. Samas ei nähtu kaebaja pangakonto väljavõttelt, et ta oleks

Pärismets OÜ-le alltöövõtu eest tasunud. Seega ei saa välistada, et ÜM pangakontolt on tasutud

hoopis Pärismets OÜ poolt tehtud töö eest. Seega on pigem tõenäoline, et ÜM pangakontolt tehtud

väljamaksed on tehtud muu õigussuhte alusel. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et

kaebaja väited Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ja Balti Varahaldus OÜ-le laenude andmisega ei

11(11)

ole tõendatud. Olukorras, kus tõendamata on asjaolu, et ÜM pangakontole kantud raha jõudmine

kaebaja kassasse ja selle andmine laenudena Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Balti Varahooldus

kasutusse ei ole tõendatud, ei ole kaebaja poolt esitatud väited väidetava laenu tagasimaksmise kohta

piisavad selleks, et seostada ülekandeid vaidlusaluste tehingutega rääkimata sellest, et need saaksid

tõendada tehingute toimumist. Seega on maksuotsusega õigesti leidnud, et kaebaja on teinud

ettevõtlusega mitte seotus väljamakseid summas 147 000 eurot ning on nimetatud summad õigesti

tulumaksuga maksustanud.

27 Ülaltoodu põhjal on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSKULUD

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda. Kaebajale tuleb tagastada ette tasutud tunnistajatasu summas 263,36 eurot, kuna tunnistajad

ei ole tasu taotlust kohtu määratud tähtajaks esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm