2-22-112956/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-112956

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu 125 euro 40

sendi,

sissenõudmiskulude

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

169 eurot 1 sent

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: C. K.

e-post XXX

Kostja: A. A, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu 125

euro 40 sendi, sissenõudmiskulude 25 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista A. A. (A.) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 143 eurot 98 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 125 eurot 40 senti, sissenõudmiskulu

10 eurot ja viivis 18. augusti 2022 seisuga summas 8 eurot 58 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 125 eurolt 40 sendilt alates 19. augustist 2022 kuni põhivõla

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu rahuldamata osas, milles aktsiaselts

PlusPlus Capital palub mõista A. A. välja sissenõudmiskulu suuremas summas kui 10

eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 91% A. A. ja 9% aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

7. Mõista A. A. (A.) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 240 eurot 24

senti.

8. Mõista A. A. (A.) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi A. A. (kostja) vastu.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

seadmekindlustuse lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 125 eurot 40 senti, sissenõudekulu 25

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 8 eurot 58 senti ning viivised alates 19. augustist 2022

kuni põhinõude 125 euro 40 sendi jäägi täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX seadmekindlustuse lepingu

nr XXX, mille alusel XXX kohustus pakkuma kostja seadmele kindlustust ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. XXX esitas kostjale osutatud

teenuse eest arveid. Kostja oli kohustatud tasuma arved arvetel märgitud tähtajaks. Kostja jättis

tähtaegselt tasumata alljärgnevad arved: arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX

summas 74 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot

68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti ja arve nr XXX summas 12 eurot, kokku 125

eurot 40 senti.

XXX loovutas 25. jaanuaril 2022 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Hageja saatis 2. veebruaril 2022, 2. märtsil 2022, 29. märtsil 2022 hagejale teadaolevale kostja

aadressile XXX võlateatised. Hagejal tekkis seetõttu kahju 25 eurot.

Hageja arvestab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist alljärgnevalt:

Arve nr

Summa

Viivis alates

Viivis kuni

Viivise määr

Viivis

XXX

9,68 eurot

19/08/2021

18/08/2022

0.022%

0,78 eurot

XXX

74,68 eurot

19/09/2021

18/08/2022

0.022%

5,49 eurot

XXX

9,68 eurot

19/10/2021

18/08/2022

0.022%

0,65 eurot

XXX

9,68 eurot

19/11/2021

18/08/2022

0.022%

0,58 eurot

XXX

9,68 eurot

19/12/2021

18/08/2022

0.022%

0,52 eurot

XXX

12 eurot

19/01/2022

18/08/2022

0.022%

0,56 eurot

Kokku

125,40 eurot

8,58 eurot

Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale 11. novembril 2022 isiklikult allkirja

vastu kätte. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud

tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja

esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX seadmekindlustuse lepingu

nr XXX, mille alusel XXX kohustus pakkuma kostja seadmele kindlustust ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. XXX esitas kostjale osutatud

teenuse eest arveid. Kostja oli kohustatud tasuma arved arvetel märgitud tähtajaks. Kostja jättis

tähtaegselt tasumata alljärgnevad arved: arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX

summas 74 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot

68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti ja arve nr XXX summas 12 eurot, kokku 125

eurot 40 senti. XXX loovutas 25. jaanuaril 2022 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega

hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja võib nõuda kostjalt

seadmekindlustuse lepingu nr XXX ning VÕS 422 lg 1, § 108 lg 1 ja § 164 lg 1 ja 2 kohaselt

seega 125 euro 40 sendi tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võib

VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt alates iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni 18. augustini 2022 viivist kokku 8 eurot 58 senti. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 ja

TsMS § 367 alusel nõuda kostjalt viivist alates 19. augustist 2022 kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja väitel tekkis hagejal kostja rikkumise ja

kostjale sellest tulenevalt 2. veebruaril 2022, 2. märtsil 2022 ja 29. märtsil 2022 võlateatiste

saatmise tõttu kahju 25 eurot.

Tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine on VÕS §-s 1132 sätestatud ulatuses

piiratud. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 1 kohaselt

lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Seda hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib

VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 punktides 1 – 3 sätestatud ulatuses.

VÕS §-s 1132 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on VÕS § 1132 lg 6 järgi

tühine.

Hagiavalduse kohaselt kohustus XXX pakkuma kostja seadmele kindlustust ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Leping ei saanud

seega lõppeda lepingu alusel kostjale esitatud arvete tasumise tähtaja möödumisega. Hageja ei

too hagiavalduses välja, kas ja millal leping lõppes. Ainuüksi sellest, et hageja viitab võla

sissenõudmiskulude nõude juures VÕS § 113² lg 2 punktile 1, ei tulene, et leping on lõppenud.

Kuna hageja ei väida, et leping on lõppenud ega märgi ka millal leping lõppes, ei ole hageja

võla sissenõudmiskulude nõude puhul võimalik lähtuda VÕS § 113² lõikes 2 sätestatud

piirmääradest. Hageja võla sissenõudmiskulude nõude osas tuleb lähtuda VÕS § 1132 lõikes 1

sätestatud võla sissenõudmise kulu piirmääradest. Hageja saatis kostjale kolm võlanõuet. Kuna

lepingu kehtivuse ajal saab võla sissenõudmiskulusid nõuda üksnes juhul, kui tarbijale on

saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletuskiri, on 2. veebruari 2022 võlateatis tasuta

meeldetuletuskiri, mille eest hageja ei saa hüvitist nõuda. Hageja saab VÕS § 115 lg 1 ja

§ 1132 lg 1 alusel nõuda 2. märtsi 2022 ja 29. märtsi 2022 võlateatiste eest kokku 10 eurot.

Hageja võla sissenõudmiskulud tuleb seega rahuldada summas 10 eurot. Hageja võla

sissenõudmiskulude nõue jääb ülejäänud osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Hagi rahuldati ligikaudu 91% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning

esindajakulu 420 eurot (käibemaksuga).

7. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi

põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja

õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja esindajakulu pärast maksekäsu kiirmenetluse

lõppemist tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 144 euro ulatuses (käibemaksuga).

Hageja menetluskulud on seega kokku 264 (100 + 20 + 144) eurot.

8. Kostja ei vastanud hagile. Kostjal ei saa olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud.

9. Kuna kohus jättis 91% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hageja menetluskulud 240 eurot 24 senti (264 * 0,91]. Hageja ülejäänud menetluskulud

jäävad hageja kanda.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik