2-21-1798/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1798

Kohtuasi

X hagi Y vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. jaanuari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

308 510,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 24. oktoobri 2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2022 otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata X hagi Y vastu võla nõudes.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2021 määrusega seatud hagi tagamise

abinõud.

4. Rahuldada Y apellatsioonkaebus.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-1798

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 4. veebruaril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 285 950,83 eurot ja hagiavalduse esitamise

hetkel sissenõutavaks muutunud viivis 3950,83 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt kuni

põhivõlgnevuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja 16. oktoobril 2015 hagejalt korteriomandi asukohaga

Tallinn, Tungla tn 8–23 hinnaga 200 000 eurot, mis tasuti Gamma Investeeringud OÜ poolt

kostja ja Gamma Investeeringud OÜ vahel sõlmitud tähtajatu suulise laenulepingu alusel.

6. augustil 2019 ostis kostja hageja emalt korteriomandi asukohaga Tallinn, A. H. Tammsaare

tee 99–119 hinnaga 82 000 eurot. Hageja andis kostjale korteriomandi ostmiseks tähtajatu

suulise laenulepingu alusel 25. juulil 2019 laenu summas 82 000 eurot.

3. Gamma Investeerinud OÜ loovutas 2. oktoobril 2020 oma nõude kostja vastu hagejale.

2. oktoobril 2020 edastas hageja kostjale kirjaliku kinnituse Gamma Investeeringud OÜ poolt

nõude loovutamisest hagejale ja avalduse tähtjatute laenulepingute korralisest ülesütlemisest.

Hageja palus kostjal tagastada laenusummad avalduses märgitud arvelduskontole hiljemalt

laenulepingute korralise ülesütlemise jõustumise hetkeks. Laenulepingute korraline

ülesütlemine jõustus 2. detsembril 2020. Kostja ei ole kummagi laenulepingu alusel saadud

laenu tagastanud.

4. Hageja on 14. juuni 2021 menetlusdokumendis palunud juhul, kui hageja lepinguline nõue

rahuldamisele ei kuulu, mõista kostjale tehingute alusel üleantu välja alusetu rikastumise sätete

alusel. Hageja teadis nii isiklikult kui Gamma Investeeringud OÜ juhatuse liikmena ülekandeid

tehes, et täitis laenulepingust tulenevat kohustust. Seega on kostja vara põhjendamatult

suurenenud ning kostja on rikastunud 282 000 euro võrra.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

6. Kostja ei ole sõlminud Gamma Investeeringud OÜ-ga laenulepingut. Kostja pangakontole ei

ole kunagi laekunud Gamma Investeeringud OÜ poolt ülekantud väidetavat laenusummat ja

kostja ei ole kunagi andnud nõusolekut väidetava laenusumma ülekandmiseks kolmandatele

isikutele, sh hagejale.

7. Kostja ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut. Laenulepingu sõlmimist ei tõenda hageja

arvelduskonto väljavõte 25. juuli 2019 tehingust, mille selgitusse on märgitud „laen“. Selle

ülekande puhul oli tegemist hageja ja kostja omavahelise kokkuleppega, mis oli seotud poolte

abielu lahutamisel kokkulepitud kompensatsiooniks, mille eest kostja ostis korteriomandi

Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 99–119. Pooled lahutasid abielu 1. novembril 2019.

2-21-1798

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 282 000 eurot, viivise seisuga 11. jaanuar 2022 summas 25 027,43 eurot

ning viivise põhivõlalt (282 000 eurot) alates 12. jaanuarist 2022 (otsuses ekslikult märgitud

2021) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

9. Maakohus tuvastas, et kostja on omandanud hagejalt 16. oktoobril 2015 sõlmitud notariaalse

lepinguga korteriomandi asukohaga Tallinn, Nõmme linnaosa, Tungla tn 8–23 ja C-lt

6. augustil 2019 sõlmitud notariaalse lepinguga korteromandi asukohaga Tallinn, Mustamäe

linnaosa, A. H. Tammsaare tee 99–119.

10. Maakohus tuvastas, et hageja on 5. oktoobril 2015 kirjalikult pöördunud notari poole

sooviga teostada ostu-müügitehing Tallinnas, Tungla tn 8-23 korteriomandi osas, viidates et

tasumine toimub läbi notari deposiitkonto. Hageja pöördumine on 13. oktoobril 2015 koos

lepingu projektiga edastatud kostja e-posti aadressile. 16. oktoobril 2015 sõlmisid pooled

korteriomandi müügilepingu, milles on kokku lepitud ka ostuhind 200 000 eurot (lepingu

p 3.1). Lepingu p-s 2.3.1 on Gamma Investeeringud OÜ kinnitanud, et on hoiustanud

notarikontole 200 000 eurot ostja (s.o kostja) lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning

palub nimetatud rahasumma välja kanda vastavalt müüja ja ostja poolt kokkulepitule.

13. oktoobril 2015 on Gamma Investeeringud OÜ kandnud 200 000 eurot üle notarikontole.

11. Maakohus leidis, et hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja pidas Gamma

Investeeringud OÜ juhatuse liikmena kostjaga 2015. aastal läbirääkimisi laenulepingu

sõlmimiseks ja poolte vahel sõlmiti suuline, tähtajatu, tagatisteta ning intressita laenuleping.

Maakohus leidis, et eluliselt on usutavad hageja vande alla antud ütlused selle kohta, et kuna

poolte vahel olid lähedased suhted (nad olid abielus) ja kostja soovis kinnisvara soetada, siis

soovis hageja kostjat aidata, laenates raha kinnisvara ostmiseks läbi hagejale kuuluva

osaühingu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asus Gamma Investeeringud OÜ täitma

laenulepingust tulenevat raha üleandmise kohustust, kandes notari deposiitkontole 200 000

eurot selgitusega „Tungla 8-23/Z laen“. Gamma Investeeringud OÜ on kajastanud kande

lühiajalise laenuna raamatupidamises ning 2015. aasta majandusaasta aruande peatükis

„Rahavoogude aruanne“ on nähtav, et 2015. aastal on Gamma Investeeringud OÜ andnud laene

välja kokku summas 1 464 400 eurot ning saanud laenude tagasimakseid koguväärtuses

489 093 eurot. Maakohus asus seisukohale, et kui üks isik on andnud suulise kokkuleppe alusel

teisele raha millegi ostmiseks, siis on tegemist laenulepinguga (vt Riigikohtu 17. mai 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 13). Ka ülekande selgitus viitab laenulepingu olemasolule.

Kostja on saadud laenu asunud koheselt eesmärgipäraselt kasutama, s.o sõlminud 16. oktoobril

2015 korteromandi võõrandamistehingu. Kostja ei ole tõendanud oma väited selle kohta, et

tegemist oli tasuta raha üleandmise kokkuleppega. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

korteriomandi tasuta võõrandamise tehingu teostamine oleks mingil põhjusel olnud takistatud.

Kostja ja Gamma Investeeringud OÜ vaheline laenuleping tuleb lugeda sõlmituks hiljemalt

16. oktoober 2015, mil kostja oli teadlik notari deposiitkontol olevatest vahenditest ja tehingu

toimumise võimalikkusest. Pooled on asunud lepingut täitma ning laenuleping tuleb lugeda

konkludentselt suuliselt sõlmituks.

12. Maakohus tuvastas, et 17. juunil 2019 on hageja ja kostja pöördunud notari poole sooviga

teostada ostu-müügitehing Tallinnas, A. H. Tammsaare 99–119 korteriomandi osas. 6. augustil

2019 sõlmitud korteromandi müügilepingus on pooled kokku leppinud ostuhinnas 82 000 eurot

(lepingu p 3.1). Lepingu p-s 3.2 on pooled kinnitanud, et ostuhind on müüjale tasutud.

2-21-1798

13. Hageja vande all antud ütlustega luges maakohus tõendatuks, et hageja ja kostja pidasid

läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks 2019. aastal ja poolte vahel sõlmiti suuline, tähtajatu,

tagatiseta ning intressita laenuleping. Hageja vande all antud ütlusi kinnitab ka poolte

kirjavahetus, milles kostja küsib hagejalt, milline on poolte vahel kokkulepitud laenu periood

ja intress ning millele järgneb kostjapoolne maksekorralduse väljavõte raha eesmärgipärase

kasutamise tõendamiseks. Poolte ühine tahe oli sõlmida laenuleping ja selliselt mõistsid

tehingut nii hageja kui kostja. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 25. juulil 2019

teinud kostjale ülekande 82 000 euro selgitusega „Laen“. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et

hageja poolt kostjale kantud raha oli kantud muu eesmärgiga, s.h kompensatsiooniks abielu

lahutamisel. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli tasuta üleandmise kokkuleppega. Samuti

puuduvad tõendid selle kohta, et tasuta võõrandamise tehingu teostamine oleks mingil muul

põhjusel olnud takistatud. Laenuleping tuleb lugeda sõlmituks hiljemalt 27. juulil 2019, mil

kostja sai teada laenusumma laekumisest ja tehingu toimumise võimalikkusest. Seega on

pooled asunud lepingut täitma ning laenuleping tuleb lugeda konkludentselt suuliselt sõlmituks.

14. Kuna puudusid tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud laenu tagastamise tähtaegades,

siis on laenulepingud sõlmitud tähtajatutena, sest suulise laenulepingu puhul eeldatakse

tähtajatust (vt Riigikohtu 17. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 12).

15. Maakohus tuvastas, et hageja on 2. oktoobri 2020 e-kirjaga saatnud kostjale avalduse

laenulepingute ülesütlemise kohta ning teate Gamma Investeeringute OÜ nõude loovutamisest

hagejale. Tulenevalt VÕS § 398 lg-st 1 jõustus laenulepingute ülesütlemine 2. detsembril 2020,

milliseks kuupäevaks tuli kostjal hagejale laenusummad tagastada. Kostja ei ole esitanud

tõendeid, et laenusumma 282 000 eurot oleks hagejale tagastatud. Seega on hageja nõue

põhjendatud. Kuna kostja on olnud põhivõla 282 000 euro tasumisega viivituses, siis on hagejal

õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras. Perioodil 3. detsembrist 2020 kuni

11. jaanuarini 2022 on viivisekalkulaatori abil arvutatud väljamõistetava viivise summa

25 027,43 eurot.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2022

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

palub tühistada hagi tagamise abinõud.

17. Maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud

menetlusnorme. Maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu ja pani menetlusosalised

ebavõrdsesse olukorda. Maakohtule oli teada, et menetlusosalised vaidlevad suuliste

laenulepingute olemasolu üle – hageja väitel need sõlmiti ja kostja väitel ei sõlmitud, kuid

maakohus andis vaid hagejale võimaluse vande all oma väiteid tõendada.

18. Kostja ei ole Gamma Investeeringud OÜ-ga ega hagejaga laenulepinguid sõlminud ega

laenu saanud. Kosta ei ole suuliselt laenutingimustest rääkinud ega neid kokku leppinud. Kostja

ei ole kunagi kokku leppinud, et tal oli kohustus summad tagastada. Vastavalt poolte

kokkuleppele ei olnud kostjal kohustust neid summasid tagastada. Raha ülekannete puhul oli

eesmärgiks hageja arvel, kostja jaoks tasuta, võõrandada kostjale kaks korterit. Hageja tegi seda

vastavalt poolte kokkuleppele abieluliste suhete tõttu. Kostja majandustehingutes ei orienteeru

ja tehingute struktuurid pani kokku hageja. Hageja ei soovinud Tallinnas, Tungla 8–23 korterit

kostjale kinkena vormistada, vaid soovis seda teha läbi ostu-müügitehingu. Kostjale ei olnud

tehingustruktuur oluline, vaid tema huviks oli saada korter tasuta ja seda ta tehingu raames sai.

Laenulepingust ega laenu andmisest kostjale Gamma Investeeringud OÜ poolt ei räägitud.

2-21-1798

Kuivõrd Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 99–119 korter kuulus hageja emale, siis hageja andis

kostjale tagastamiskohustuseta abielu lahutamise kompensatsioonina 82 000 eurot, et kostja

tasuks selle summa korteri eest hageja emale. Mõlema korteri puhul on tegu töötava abikaasa

poolt lapsi kasvatavale abikaasale antud varaga – mitte aga töötava abikaasa poolt kodus lapsi

kasvatavale ning sissetulekuta abikaasale 282 000 euro laenamisega.

19. Isegi kui kostja ja Gamma Investeeringud OÜ vahel sõlmiti suuline laenuleping, siis hagejal

kui lepingupooleks mitteoleval isikul ei olnud võimalik seda üles öelda. Samuti ei olnud

Gamma Investeeringud OÜ-l võimalik laenulepingut üle anda ja laenuandjana ennast hagejaga

asendada. Maakohus oleks pidanud tuvastama laenulepingu ülevõtmise ja laenulepingu üles

ütlemise tühisuse. Gamma Investeeringud OÜ ei ole laenulepingut üles öelnud. Ka eluliselt ei

saa olla Gamma Investeeringud OÜ poolt tegemist reaalse laenusuhtega, kus äriühing annab

ilma tagatiseta ja intressi maksmise kohustuseta laenu.

20. Kui kostja oleks hagejaga sõlminud laenulepingu, siis oleks puudunud vajadus pärast laenu

saamist küsida laenulepingu sõlmimise kohta informatsiooni, et mis on laenu pikkus ja intress.

Kostja ei ole intressi tasunud ja hageja ei ole seda nõudnud.

21. Kostja ei saanud mõjutada Gamma Investeeringud OÜ maksekorralduse selgitust, kuid

asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks makseselgitusest olnud üldse teadlik. Kostja ei saanud

mõjutada ka hageja poolt tehtud ülekande makseselgitust, mille tegemine oli tervikuna hageja

kontrolli all. Maakohus ei oleks tohtinud õigussuhte tuvastamisel juhinduda makseselgitustest.

Vastustaja seisukoht

22. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS)§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

24. Ringkonnakohus tuvastab ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- 16. oktoobril 2015 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu

kohaselt müüs hageja kostjale 200 000 euro eest korteriomandi Tallinnas, Tungla 8-23 (I kd, tl

8–12);

- 16. oktoobri 2015 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2.3

kohaselt hoiustas Gamma Investeeringud OÜ notarikontole 200 000 eurot ostja lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks, mille palus välja kanda vastavalt müüja ja ostja poolt lepingus

kokkulepitule, lepingu p 3.2 kohaselt leppisid lepingupooled kokku hoiustatud raha müüja

kontole kandmises;

- 6. augustil 2019 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu

kohaselt müüs hageja ema kostjale 82 000 euro eest korteriomandi Tallinnas, A. H. Tammsaare

tee 99–119 (I kd, tl 14-19);

- 6. augustil 2019 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 3.2

kohaselt on ostja müüjale ostuhinna 82 000 eurot tasunud pangaülekandega, korteri eest

tasumiseks sai kostja 25. juulil 2019 raha hagejalt (I kd, tl 20);

2-21-1798

- kostjale anti üle eelnimetatud korteriomandite omandiõigus (I kd, tl 6, tl 13).

25. Hageja on esitanud kostja vastu kahest laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude.

Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 396 lg 1. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava

asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

26. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja kaks suulist tähtajatut laenulepingut. Esimese

laenulepingu kohaselt laenas Gamma Investeeringud OÜ 16. oktoobril 2015 kostjale 200 000

eurot. Teise laenulepingu kohaselt laenas hageja 25. juulil 2019 kostjale 82 000 eurot.

VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast

laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui ka laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles

öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

27. Asjas tuleb eelkõige tuvastada, kas Gamma Investeeringud OÜ on hagejale loovutanud

Gamma Investeeringud OÜ ja kostja vahel väidetavalt suulisest laenulepingust tuleneva

sissenõutavaks muutunud nõude.

28. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 järgi

on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi

võlgnikule. Hagiavaldusele on lisatud Gamma Investeeringud OÜ kinnitus ja teade nõude

loovutamise kohta (I kd, tl 22–25).

29. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa lepinguga seotud kujundusõigusi loovutada VÕS § 164

järgi. Selliseid õigusi saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras

VÕS § 179 alusel (vt Riigikohtu 10. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-09, p 10).

30. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja 2. oktoobri 2020 e-kirjaga, milles hageja saatis

kostjale avalduse laenulepingute ülesütlemise ja teate nõude loovutamise kohta, saab lugeda

Gamma Investeeringud OÜ ja kostja vahel vaidlusaluse laenulepingu üles öelduks (I kd, tl 24–

26). Maakohus ei ole võtnud seisukohta selle kohta, kas e-kirjaga ütles laenulepingu üles

Gamma Investeeringud OÜ või hageja. Hageja on maakohtu istungil 8. detsembril 2021

väitnud, et hageja ütles laenulepingu(d) üles (I kd, tl 185). Hagejal ei olnud õigust Gamma

Investeeringud OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemiseks, sest hageja selle

laenulepingu pooleks ei ole. Lepingu ülesütlemise kui kujundusõigust saab teostada vaid

lepingu pool ise (VÕS § 398 lg 1 ja § 195 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69

lg 1).

31. Hageja ei ole tõendanud, et Gamma Investeeringud OÜ on kostjaga sõlmitud vaidlusaluse

laenulepingu üles öelnud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui teate nõude loovutamisest on

allkirjastanud hageja ka Gamma Investeeringud OÜ seadusliku esindajana, siis sellest järeldub

Gamma Investeeringud OÜ tahteavaldus laenulepingu üles ütlemiseks. Laenulepingu

ülesütlemise avalduses ja teates nõude loovutamisest nähtub selgesõnaliselt, et nii Gamma

Investeeringud OÜ kui hageja sõlmitud laenulepingud ütles üles hageja. Samas dokumendis on

selgelt eristatud hagejat ja Gamma Investeeringud OÜ-d. Hagiavaldusele lisatud Gamma

Investeeringud OÜ ja hageja vahelisest kirjalikust kinnitusest, mis on allkirjastatud 2. oktoobril

2020, nähtub, et 23. oktoobril 2015 toimus Gamma Investeeringud OÜ poolt nõude

loovutamine hagejale, mille eest on hageja tasunud kokkulepitud tasu (I kd tl 22–23, tl 99,

2-21-1798

tl 111). Kinnituse p-de A., B., 1.1 ja 1.2 alusel on võimalik järeldada, et Gamma Investeeringud

OÜ ja hageja on kokku leppinud kostjaga sõlmitud laenulepingust tuleneva laenu põhiosa

tagastamise nõudeõiguse loovutamises. Asjaolust, et 2. oktoobri 2020 nõude loovutamise

kinnituses on Gamma Investeeringud OÜ hagejale kinnitanud, et nõue on kehtiv ja sissenõutav,

ei ole võimalik järeldada, et Gamma Investeeringud OÜ on teinud enne nõude loovutamist

kostjale tahteavalduse laenulepingu ülesütlemiseks (I kd, tl 22–23). Hageja ei ole tõendanud, et

nõude loovutamise kinnituskirja esitamise ajaks oleks Gamma Investeeringud OÜ kostjaga

sõlmitud laenulepingu üles öeldud, s.o esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse,

mille kostja on kätte saanud. Ka kostjale 2. oktoobril 2021 e-kirjas saadetud teatest nõude

loovutamise kohta ja laenulepingute ülesütlemise avaldusest nähtub, et kõigepealt teatati selles

Gamma Investeeringud OÜ nõude loovutamisest hagejale ja alles seejärel ütleb hageja

mõlemad laenulepingud, sh Gamma Investeeringud OÜ laenulepingu, üles. Seega on

põhjendatud järeldada, et Gamma Investeeringud OÜ laenulepingu ülesütlemiseks on

tahteavalduse teinud siiski hageja, mitte Gamma Investeeringud OÜ, nagu väidab hageja.

Kostja laenulepingu üleandmiseks nõusolekut andnud ei ole, mistõttu ei saanud Gamma

Investeeringud OÜ ühepoolselt üle anda laenulepingust tulenevat laenu tagastamise

nõudeõigust. Kuna Gamma Investeeringud OÜ ei ole vaidlusalust laenulepingut üles öelnud,

siis ei ole vaidlusaluse laenulepingu alusel laenu tagastamise kohustus muutunud

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) ja kostja ei ole rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust

(VÕS § 108 lg 1).

32. Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja tõendanud, et tal on sissenõutavaks muutunud nõue

kostja vastu, mistõttu hagi kostja vastu tuleb ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata 200 000 euro

ja sellelt arvestatava viivise nõudes, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte väiteid

ja tõendeid selle kohta, kas ja mis õiguslikul alusel on kostja kohustatud Gamma Investeeringud

OÜ-le tagastama 200 000 eurot.

33. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja on sõlminud suulise tähtajatu laenulepingu,

mille kohaselt laenas hageja 25. juulil 2019 kostjale 82 000 eurot ja mille hageja on 2. oktoobril

2020 üles öelnud.

34. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab

üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu

sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et

pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib

lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi.

35. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe

saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või

enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib laenulepingu sõlmimiseks teha

tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt

on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada

tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 17. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-

2-21-1798

11650, p 11 ja 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk

konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib

välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 17. märtsi 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja 21. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115,

p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi.

36. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hagejalt saanud 25. juulil 2019

82 000 eurot, et see summa tasuda hageja emale korteriomandi Tallinnas, A. H. Tammsaare tee

99–119 müügilepingu sõlmimisel.

37. Hageja pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled leppisid kokku, et hageja annab

kostjale korteriomandi ostmiseks laenu 82 000 eurot ja kostja kohustub saadud laenu hagejale

tagastama. Kostja on sellise kokkuleppe olemasolu eitanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole

kostja hagejaga laenulepingut sõlminud, vaid raha on kostjale üle antud poolte abielu

lahutamiseks mõeldud kompensatsioonina. Seega pidi hageja tooma esile, millal ja milliste

tahteavalduste tegemisega on vaidlusalune laenuleping sõlmitud. Hageja selliseid asjaolusid

kohtu ette toonud ei ole.

38. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et laenulepingu sõlmimise saab lugeda tuvastatuks ühe

poole, s.o hageja maakohtus antud seletusele tuginedes, mille kohaselt on hageja kostjale laenu

andnud, mistõttu põhimõtte kohaselt tuleb laen tagastada. Ringkonnakohtus andis kostja vande

all seletuse, mille kohaselt ei ole kostja hagejaga laenulepingut sõlminud ega kostjale üle kantud

summade tagastamises kokku leppinud. Kolleegiumi arvates ei ole aga põhjendatud eelistada

ühe poole seletust teise poole seletusele.

39. Ka kohtule esitatud muud tõendid hageja seletust laenulepingu sõlmimise kohta ei kinnita.

Kolleegiumi hinnangul ei tõenda hageja ülekanne kostjale, kirjavahetus notariga ja

sõnumivahetus poolte vahel, et pooled sõlmisid laenulepingu. Esiteks on raha maksmine

sooritus, mitte tehing. Teiseks on makse tegemine selgitusega „laen“ vaid hageja kontrolli all

ning ülekande saajal puudub igasugune võimalus selgituse sisu mõjutada, mistõttu ei saa hageja

poolt kostjale ülekande tegemisel selgitusega „laen“ eeldada, et see tehti laenulepingu alusel.

Riigikohus on rõhutanud, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna

alust lugeda laenuleping sõlmituks (vt Riigikohtu 24. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-109-11, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitatud kirjavahetusest notariga

võimalik järeldada mistahes poolte tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks, sh kostja

tahteavaldust olla laenulepinguga seotud (I kd, tl 108). Poolte sõnumivahetusest peale

korteriomandi müügilepingu sõlmimist ei ole võimalik tuvastada poolte tahteavaldusi olla

seotud väidetava varem sõlmitud laenulepinguga, millest tuleneks kostjale kohustus tagastada

hagejalt saadud rahasumma (I kd, tl 109–110). Andmete küsimisega hagejalt pangaankeedi

täitmiseks raha päritolu kohta viitab asjaolule, et kostja ei olnud siiski teadlik väidetava

laenulepingu tingimustest, sh laenu tagastamise kohustusest. Hageja ei ole tõendanud, millisest

teost võiks järeldada kostja tahet saada hagejalt laenu korteriomandi ostmiseks või kostja

nõustumust saada hagejalt raha laenuks, et see hagejale tagasi maksta. Kolleegiumi hinnangul

ei saa pidada iseenesest mõistetavaks, et kostja pidi aru saama, et kostja peab raha hagejale

tagastama, kui hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud raha saamises laenuna, et see tagastada.

Kolleegium rõhutab, et laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus.

Laenulepingud ei pea tõepoolest olema sõlmitud kirjalikult ja neis võib kokku leppida, et laenu

2-21-1798

antakse tähtajatult, intressita või tagatisteta, kuid kolleegiumi arvates ei saa anda laenu

kellelegi, ilma et seda on küsitud ja jäetud selgesõnaliselt kokku leppimata laenu tagastamise

kohustuses. Hageja esitatud tõendite põhjal ei ole vaidlusalust asjaolu, s.o laenulepingute

sõlmimist, võimalik tuvastada. Tuvastamata millal ja missugused tahteavalduse on vaidlusaluse

laenulepingu pooled teinud, ei saa ka kostjale ülekantud raha kasutamisele asumisega tuvastada

laenulepingu sõlmimist.

40. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja oleksid VÕS § 9 lg 1 mõttes

saavutanud kokkulepped laenulepingu sõlmimiseks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega. Hageja laenulepingust tulenev nõue ja sellega seotud viivise nõue tuleb jätta

rahuldamata.

41. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade

üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust

selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus

poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist

(VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud

asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2).

42. Kostja väidete kohaselt on pooled kokku leppinud seoses abielu lahutusega, et hageja annab

kostjale kompensatsioonina ja tagastamiskohustuseta 82 000 eurot. Poolte seletuste ja

maksekorraldusega 82 000 euro ülekandmisega on tõendatud, et pooled soovisid ühiselt, et

hageja kannab selle raha kostjale ja kostja võtab selle raha hagejalt vastu. Poolte seletustega on

tõendatud, et pooled leppisid kokku, et kostjale üle kantud raha eest omandab kostja endale

sama väärtusega korteriomandi. Kuna tuvastatud on, et hageja on teinud kostjale 82 000 euro

ülekande ja pooled ei ole kokku leppinud selle summa tagastamises, siis on kolleegiumi arvates

põhjendatud järeldada, et hageja on soovinud kostjat vastutasuta rikastada, mistõttu on tegemist

kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes. Kolleegiumi arvamust ei muuda asjaolu, et kostja on

nimetanud temale tehtud ülekannet kompensatsiooniks abielu lahutuse eest, millega hageja ei

ole nõustunud, sest hageja on ka eraldi teinud kostjale ülekande selgitusega „lahutus“. Ka kostja

seletusest ei nähtu, et sellise kompensatsioonina on kostja silmas pidanud vastastikuseid

abikaasade vahelisi kohustusi, vaid hageja soovi tasuda kostjale raha korteri soetamiseks.

Oluline on, et hageja on teinud ülekande kostjale ilma vastutasuta, millega on kostjat rikastanud.

43. Hageja on palunud alternatiivselt juhuks, kui poolte vahel ei tuvastata laenulepingut, mõista

sama summa välja alusetu rikastumise sätete alusel.

44. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma,

et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut

kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1

kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes

ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 26. novembri 2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10).

2-21-1798

45. Selleks, et hagi saaks VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada, peab tegema kindlaks, missuguse

oma arvatava kohustuse täitmiseks tegi hageja kostjale rahaülekanded. Kui hageja tõendab

VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus

keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu,

tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada

ning ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 17. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948,

p 20).

46. Käesolevas asjas ei ole tegemist hageja poolt kirjeldatud alustel alusetu rikastumise

olukorraga. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja praegusel juhul toonud esile ega tõendanud,

et hageja tegi kostjale ekslikult ülekande, soovides täita mõnda oma kohustust, mida ei olnud

olemas, ei tekkinud või mis langes hiljem ära VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole

hagejal õigust nõuda ka kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult saadud raha tagasi ega sellega

seonduvalt viiviseid.

47. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 11. veebruari 2021 määrusega on hagi tagamise

korras seatud hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvale korteriomandile

(registriosa nr 19506901) summas 236 302,01 eurot ja korteromandile (registriosa nr 6689001)

summas 97 768,82 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kulud

rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p-d 21 ja 22).

(allkirjastatud digitaalselt)