2-22-5148/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-5148

Tsiviilasi Artur Takki kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi

25. veebruari 2022. a ja 28. märtsi 2022. a otsuste

peale täiteasjas 158/2004/943

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Takki määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja Artur Takk (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad

lepinguline esindaja Aare Nahk

Puudutatud isik Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. mai 2022. a määrus muutmata.

2. Jätta Artur Takki määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Artur Takki kanda. Kohtutäitur Raigo Pärsil

rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

4. Võtta määruskaebusele lisatud dokumendid (kohtutäituri põhitasu arvutused Exceli

tabelis, kohtutäitur Raigo Pärsi 28. aprilli 2022 e-kiri, Justiitsministeeriumi 10. mai 2022.

a vastus selgitustaotlusele) asja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Takk (avaldaja, võlgnik) esitas 7. aprillil 2022 avalduse kohtutäitur Raigo Pärsi

(kohtutäitur) vastu, milles palus tühistada kohtutäituri 25. veebruari 2022. a ja 28. märtsi

2022. a otsused (otsused) täiteasjas 158/2004/943, millega täitur mõistis võlgnikult välja

kohtutäituri tasu 420 eurot (sh käibemaks) ja jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri

tasuotsuse peale.

1.1.

Võlgnik palus kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi tema kaebus ning

mõista temalt kohtutäituri kasuks välja põhitasuna 223 eurot 88 senti (sh käibemaks),

lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 412, mille järgi on kohtutäituril õigus nõuda

võlgnikult täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu menetluse

põhitasu kuni pooles ulatuses sissenõudmata jäänud summalt. Menetluskulud palus

võlgnik jätta poolte endi kanda.

1.2.

Avalduse kohaselt esitas võlgnik 24. novembril 2021 kohtutäiturile avalduse

lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Võlgnik esitas kohtule

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 501 lg 4 ja § 2231 kohaselt avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Viru Maakohus rahuldas 1. veebruari

2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-443 avalduse ja nägi ette, et

täitemenetlus tuleb täitmise aegumise tõttu lõpetada.

1.3.

Kohtutäitur tegi 25. veebruaril 2022 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse

nõude täitmise aegumise tõttu ja mõistis täitemenetluse lõpetamise tõttu võlgnikult

välja põhitasu 420 eurot, jätkates täitemenetlust täitekulude ja põhitasu nõudes.

1.4.

Võlgnik esitas 7. märtsil 2022 kohtutäituri otsuse peale TMS § 217 lg 1

kohaselt kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri otsuse osas, milles temalt

mõisteti välja 420 euro suurune põhitasu ning palus selles osas teha uue otsuse, mille

järgi on põhitasu 223 eurot 88 senti (sh käibemaks). Võlgnik leidis, et kohtutäitur oleks

pidanud arvutama sissenõudmata jäänud summast pool põhitasu, lähtudes 6. mail

2004. aastal kehtinud määradest, mitte kehtivatest tasumääradest.

1.5.

Kohtutäitur jättis 28. märtsi 2022. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata,

leides, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu saab kohtutäitur

nõuda KTS § 412 järgi poolt põhitasust, mis on arvestatud kehtivate määrade järgi,

mitte poolt täitemenetluse alustamisel 6. mail 2004 välja mõistetud, kuid tasumata

jäänud kohtutäituri tasu jäägilt. Võlgnik esitas kohtule TMS § 218 lg 1 kohaselt

avalduse.

2. Kohtutäitur leidis, et avaldus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata, leides,

et ebaõige on võlgniku käsitlus, et kohtutäituri tasu arvutamisel tuleks lähtuda 2004. aastal

kehtinud kohtutäituri seadusest. Esiteks ei saa kohtutäitur koostada tasuotsust kehtetu seaduse

alusel, teiseks ei toeta selliselt tõlgendust asjaolu, et sel juhul saaks võlgnik vabaneda

kohtutäituri tasu maksmisest aegumise tõttu, sest ka 6. mail 2004 tehtud otsusest on

möödunud 10 aastat. Ilmne on, et KTS § 412 eesmärk on kohustada võlgnikku maksma

kohtutäituri tasu, vaatamata sellele, et põhinõue on aegunud.

Kohtutäitur peab lähtuma kehtivatest tasumäärdest. Sama seisukohta on põhiseaduslikkuse

aspektist selgitatud ka kohtupraktikas (Riigikohtu 21. septembri 2018. a üldkogu otsus

tsiviilasjas nr 2-15-17249/53, p 10; 9. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/30,

p 15).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 5. mai 2022. a määrusega võlgniku avalduse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda, leides, et põhjendatud on kohtutäituri lähenemine, et

täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu arvutab kohtutäitur KTS § 412 järgi

pool põhitasu kehtivatest tasumääradest lähtudes, mitte neist, mis kehtisid 6. mail 2004, kui

kohtutäitur tegi algse tasuotsuse.

Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses,

rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus

sõltub aga sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see

õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara

müümine) või väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms)

(Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11).

Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole tasu arvutamisel eksinud. Maakohus tuvastas, et

tasumata põhinõude jääk oli 25. veebruari 2022. a seisuga 7276 eurot 73 senti. KTS § 412

järgi ei võinud kohtutäitur nõuda täitemenetluse alustamise tasu, kuid tal oli õigus nõuda

põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohtutäituri

põhitasu oleks KTS § 35 lg 1 kohaselt põhinõude jääki arvestades olnud 700 eurot ehk 840

eurot (sh käibemaks), millest pool oli 420 eurot (sh käibemaks).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsused ja kohustada

kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.

Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 mõttes

põhjendamiskohustust ja kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et kohtutäituri tasu

arvutamisel tuleb lähtuda kehtivatest tasumääradest, mis on sätestatud KTS § 35 lg-s 1.

Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et eelnõu seletuskirjas, millega lisati

seadusesse KTS § 412, selgitati, et tasu arvutamisel tuleb lähtuda algsest põhitasu määrast.

Samale seisukohale asuti ka Justiitsministeeriumi vastuses 23. novembri 2021. a avaldaja

esindaja selgitustaotlusele. Eelnõu eesmärk ei olnud põhitasu ulatust suurendada.

Maakohus oleks pidanud kohaldama KTS § 32 lg-t 5, mille järgi on kohtutäituril õigus saada

põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, kui täitmisel olev rahaline

nõue nõutakse sisse osaliselt, ning selle kohaldamist ka põhjendama. Kohtutäituri põhitasu

oleks pidanud olema algset põhitasu arvestades KTS § 32 lg-te 3 ja 5 ning § 412 järgi 88 eurot

41 senti (sh käibemaks). Avaldaja jääb seisukohale, et KTS § 35 lg 1 tasumäärad käesolevas

asjas ei kohaldunud, sest need ei kehtinud täitemenetluse alguses, kuid kui neist lähtuda

põhitasu arvutamisel, oleks alternatiivselt õige põhitasu olnud 161 eurot 38 senti (sh

käibemaks).

Kui leida, et kohalduvad kehtivad tasumäärad KTS § 35 lg 1 mõttes, tuleb see säte jätta

kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. KTS § 35 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, sest

see riivab võlgniku omandipõhiõigust. Võlgnik ei saanud sellist kohtutäituri põhitasu

arvutamist ette näha ning kehtiv põhitasu määr on 1,83 korda suurem algsest põhitasu määrast

arvutatuna 6. mai 2004. a seisuga.

5. Kohtutäitur vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, sest lähtuda tuleb kehtivatest tasumääradest. Asjakohane ei ole

KTS § 32 lg 5, mille kohaselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on

võrdeline sissenõutud summaga, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt.

Käesolevas täiteasjas ei toimu enam tavapärast täitemenetlust, vaid täitemenetlus on lõpetatud

nõude täitmise aegumise tõttu, mil kohtutäituri tasu jaoks kohaldub KTS §-s 412 sätestatud

eriregulatsioon.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt muutmata ja avaldaja

määruskaebus rahuldamata.

8. Maakohtu tuvastatud asjaoludel esitas võlgnik 24. novembril 2021 kohtutäiturile TMS

§ 481 kohase avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võlgniku

vastu suunatud nõude täitmine oli aegunud, nagu tuvastas TMS § 2231 kohaselt ka Viru

Maakohus 1. veebruari 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-443. Kohtutäitur tegi 25.

veebruaril 2022 otsuse täitemenetluse osalise lõpetamise kohta aegumise tõttu ning põhitasu

väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult enda kasuks välja 420 eurot (sh käibemaks),

mis on pool põhitasust sissenõudmata summalt KTS § 412 ja kehtiva KTS § 35 lg 1 mõttes.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur arvutas põhjendatult täitemenetluse lõpetamisel

nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri tasu KTS § 412 järgi, võttes aluseks kehtivas KTS

§ 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad, või oleks ta pidanud lähtuma algsest 6. mai 2004. a

tasuotsusest ja toona kehtinud õigusest.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur võttis KTS § 412 kohase tasu

arvutamisel põhjendatult aluseks kehtiva KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 ja §

659 kohaselt ei korda. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus

aga järgmist.

10. 1. aprillil 2021 jõustus eriregulatsioon, mis võimaldab võlgnikul esitada avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS §-de 481, 501 ja 2231

kohaselt. Muudatuse eesmärk oli lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes aegumise

tõttu seoses sellega, et 2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

157 lg 1, mis nägi ette 10-aastase aegumistähtaja, ning mille tagajärjel aegus aprillis 2021

suur osa enne nimetatud kuupäeva jõustunud täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke

nõudeid (Riigikogu XIV koosseis. Täitemenetluse seadustiku muutmise jt seaduste muutmise

seaduse eelnõu 315 SE, seletuskiri, lk 1). Nimetatud regulatsiooni kehtestamisel sätestati muu

hulgas erinorm kohtutäituri tasu arvutamiseks, kui täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise

aegumise tõttu. KTS § 412 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu

kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid täitemenetluse

alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Seega soovis seadusandja sätestada muudatustega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu eriregulatsiooni, kehtestades ühtlasi erinormi kohtutäituri tasu arvutamise

kohta KTS §-s 412.

11. Ringkonnakohus leiab, et kuna täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise

tõttu on kehtestatud tasu kohta erisätted ei ole asjakohane määruskaebuses toodud väide, et

tasu arvutamisel tuleb lähtuda KTS § 32 lg-st 5, mis sätestab, et kui täitmisel olev rahaline

nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on

võrdeline sissenõutud summaga.

KTS § 32 lg 5 ei ole asjakohane, sest see reguleerib kohtutäituri põhitasu olukorras, mil

täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt. KTS §-s 412 kohaldub aga olukorras, mil

nõue ei ole enam täitmisel, vaid täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu.

Viidatud sätteid ei saa ka koos kohaldada, sest KTS § 32 lg 5 lähtub sissenõutud summast,

täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on põhitasu arvutamine KTS § 412

järgi seotud aga sissenõudmata jäänud summaga.

12. Ringkonnakohus leiab, et KTS § 412 kohase tasu arvutamisel võttis kohtutäitur

põhjendatult aluseks kehtiva KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad ega pidanud lähtuma algse

kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal, 6. mail 2004 kehtinud tasumääradest.

Seadusandja selgitas KTS § 412 kohta, et esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse

täitemenetluse alguses, kuid kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, kas ja kui siis

millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita. Kui täitemenetlus

lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, arvutatakse tasu KTS § 412 alusel. Kohtutäitur teeb

uue põhitasu otsuse, täitemenetlus jätkub kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel

ning kohtutäitur ei saa sel juhul varasema otsuse alusel tasu sisse nõuda (Riigikohtu 16.

detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13) (vt Riigikogu XIV

koosseis. Täitemenetluse seadustiku muutmise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 315 SE,

seletuskiri, lk 9).

Seega on KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise aluseks uus tasuotsus, mille täitmiseks jätkab

kohtutäitur käimasolevat täitemenetlust.

13. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtutäituri põhitasu lõplik suurus selgub

täitemenetluse käigus ning KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise aluseks on uus tasuotsus,

saab kohtutäitur lähtuda põhitasu arvutamisel nendest tasumääradest, mis kehtivad KTS § 412

kohase tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal. Eeltoodu on kooskõlas TsMS §-s 6

sätestatud menetlusõiguse üldise põhimõttega, mille järgi tehakse menetlustoiming toimingu

tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seadusandja ei teinud sellest üldpõhimõttest

rakendussättega ka erisust, kui kehtestas eriregulatsiooni nõude täitmise aegumise tõttu

täitemenetluse lõpetamise ja sellega seonduva tasu arvutamise kohta.

Järeldust, et lähtuda tuleb kehtiva KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumääradest toetab lisaks ka

asjaolu, et kui Riigikohus tunnistas KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks,

leidis ta, et põhiseadusvastaste määrade asemel tuleb kohaldada kehtivaid tasumäärasid

(Riigikohtu 21. septembri 2018. a üldkogu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249/53, p 10; 9.

jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/30, p 15).

14. Maakohtu tuvastatud asjaoludel tegi kohtutäitur KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise

otsuse 25. veebruaril 2022. Seega lähtus kohtutäitur põhjendatult tol hetkel kehtinud põhitasu

määradest, mida reguleeris KTS § 35 lg 1.

Kohtutäituril oli KTS § 412 kohaselt õigus saada kuni pool põhitasust arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt. Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli sissenõudmata jäänud

summa 25. veebruaril 2022. a seisuga 7276 eurot 73 senti ning kohtutäituri põhitasu oleks

KTS § 35 lg 1 ja § 32 lg 3 järgi olnud sellelt summalt 700 eurot, koos käibemaksuga 840

eurot. Kohtutäituri tasuotsuse järgi mõisteti võlgnikult kohtutäituri kasuks välja 420 eurot (sh

käibemaks), mis vastab poolele põhitasu määrale. Seega tuvastas maakohus õigesti, et

kohtutäitur ei eksinud KTS § 412 kohase tasu arvutamisel.

15. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et KTS § 35 lg 1 on põhiseadusega vastuolus,

sest see riivab võlgniku omandipõhiõigust. Avaldaja leiab, et ta ei saanud sellist kohtutäituri

põhitasu arvutamist ette näha ning kehtiv põhitasu määr on 1,83 korda suurem algsest

põhitasu määrast võrreldes algse tasuotsuse tegemise ajaga 6. mail 2004.

Ringkonnakohus leiab, et KTS § 35 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus põhjusel, et

kohtutäituri põhitasumäärade regulatsiooni on võrreldes 2004. aastaga muudetud. Riigikohtu

praktikas on vee erikasutusõiguse tasumäärade kontekstis leitud, et üldjuhul on tasumäärade

edasiulatuv suurendamine lubatud. Olukorras, mil uutel tasumääradel on ebaehtne

tagasiulatuv jõud, sest see puudutab varem kavandatud ja juba alustatud tegevust, on see

lubatav, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus nr 3-41-

27-13, p 61).

16. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, mil kohtutäitur mõistis võlgnikult täitemenetluse

lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu välja tasu KTS § 412 kohaselt, lähtudes kehtivatest

tasumääradest KTS § 35 lg-s 1, ei olnud otsusel ebaehtsat tagasiulatuvat jõudu, samuti ei

olnud võlgnikul õiguspärast ootust, et kohaldub 6. mail 2004 kehtiv põhitasu määr.

Kui võlgnik esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu 24.

novembril 2021, ei saanud tal olla õiguspärast ootust, et kohalduvad 2004. aastal kehtestatud

tasumäärad. Seadusandja kehtestas erisätted täitemenetluse lõpetamiseks lihtsustatud korras

nõude täitmise aegumise tõttu 1. aprillil 2021 ja koos sellega ka erinormi tasu arvutamise

kohta KTS §-s 412. Nii täitemenetluse alustamise ajal kui ka 6. mail 2004, mil tehti algne

tasuotsus, selline eriregulatsioon puudus.

Kehtivas KTS § 35 lg-s 1 sätestatud kohtutäituri põhitasu määrade põhiseaduspärasust

kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kui Riigikohus tunnistas KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega

vastuolus olevaks, leidis ta, et põhiseadusvastaste määrade asemel tuleb kohaldada kehtivaid

tasumäärasid. Seejuures märkis Riigikohus, et üldkogu aktsepteeris lahendatud asjas

põhiseaduspärastena kehtivas KTS-s sätestatud kohtutäituri põhitasu määrasid (Riigikohtu 9.

jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/30, p 16; vt ka 21. septembri 2018. a

üldkogu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249/53, p 10).

Samuti on ringkonnakohus varasemas praktikas leidnud, et KTS § 412 ei ole põhiseadusega

vastuolus (Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja

10). Praeguses asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.

17. Määruskaebusele lisatud dokumendid (kohtutäituri põhitasu arvutused Exceli tabelis,

kohtutäitur Raigo Pärsi 28. aprilli 2022 e-kiri, Justiitsministeeriumi 10. mai 2022. a vastus

selgitustaotlusele) võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg-st 3 lähtudes asja materjalide juurde.

Samas ei anna nendest dokumentidest nähtuv alust määruskaebuse rahuldamiseks ning

maakohtu määruse muutmiseks.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS §

171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kohtutäituril rahaliselt kindlaksmääratavad kulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest